ÄRIRUUMI ÜÜRILEPINGU TINGIMUSED
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPINGU TINGIMUSED
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolevad “Äriruumi üürilepingu tingimused” määratlevad üürilepingu tingimused Jõelähtme vallale kuuluva äriruumi (mitteeluruumi) üürileandmisel.
2. Kasutatavad mõisted.
2.1 Alljärgnevaid mõisteid kasutatakse “Äriruumi üürilepingu tingimustes” järgnevalt toodud tähendustes:
2.1.1 “Leping” - äriruumi üürnikule kasutamiseks andmise tehing üürileandja ja üürniku vahel;
2.1.2 “Üürileping” – Jõelähtme Vallavalitsuse kinnitatud tüüpvormile “Äriruumi üürileping” xxxxxx dokument, mille allkirjastamisega üürileandja ja üürnik sõlmivad lepingu;
2.1.3 “Üürileandja” – Jõelähtme vald;
2.1.4 “Üürnik” - üürilepingu p 6 nimetatud isik;
2.1.5 “Äriruum” - Üürilepingu p 7-9 määratletud mitteeluruum või - ruumid;
2.1.6 “Hoone” - üürilepingu p 7 nimetatud aadressil asuv hoone, milles paikneb äriruum;
2.1.7 “Lepingutingimused” - käesolevad Jõelähtme Vallavalitsuse kinnitatud “Äriruumi üürilepingu tingimused”;
2.1.8 “Pool” - üürileandja või üürnik;
2.1.9 “Üür” - tasu äriruumi kasutamise eest;
2.1.10 “Kõrvalkulud” - kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele ja tegudele, mis on seotud äriruumi kasutamisega, xxxx xxxxx hooldus, hoone kindlustus, elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, gaas, küte, kaabeltelevisioon, hoone ühine televisiooniantenn, jms.
2.2 Lepingutingimuste tekstis tehtavad viited punktidele (p) on viited lepingutingimuste vastavatele punktidele, kui viite kontekstist ei tulene teisiti.
3. Lepingu sisu.
Lepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks äriruumi ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Leping reguleerib äriruumi kasutamiseks andmisega seonduvaid suhteid poolte vahel.
4. Lepingu dokumendid.
4.1 Lepingu dokumentideks on üürileping xxxx xxxx(de)ga, lepingutingimused ja äriruumi üleandmis-vastuvõtmisakt.
4.2 Üürilepingus märgitakse sõlmitavasse lepingusse puutuv konkreetne informatsioon ja eritingimused. Üürilepingu lisaks on äriruumi plaan, millel tähistatakse äriruumi koosseisu kuuluvad ruumid.
4.3 Lepingutingimused määratlevad lepingu sisu, sh poolte õigused ja kohustused ning vastutuse lepingu rikkumise eest. Kui üürilepingus on sätestatud lepingutingimustega võrreldes erisusi, siis lähtutakse poolte õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel esmajärjekorras üürilepingus sätestatust.
4.4 Äriruumi üleandmis-vastuvõtmisakt vormistatakse äriruumi üleandmisel üürniku faktilisse kasutusse. Aktis märgitakse kommunaalteenuste mõõturite näidud, loetletakse tüüpi, xxxxx, xx tunnuseid ära näidates üürniku kasutusse antavad esemed ja seadmed ning kirjeldatakse nende seisukorda, samuti äriruumi seisukorda ja esinevaid puudusi üleandmise hetkel. Kui üürnik loobub äriruumi faktilisest kasutamisest xx xxxxx äriruumi täielikult tagasi üürileandja valdusse, kantakse eelmainitud andmed tagastamise xxxxx seisuga üleandmis-vastuvõtmisakti.
5. Lepingu jõustumine.
Leping jõustub üürilepingu allkirjastamise hetkest.
II. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
6. Ettemaks.
6.1 Üürnik on kohustatud tasuma üürileandjale ettemaksu üürilepingus määratud arvu kuude üüri summa ulatuses, xxx xxxx näeb ette üürileping. Üürileandja võib ettemaksu üürniku tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste katteks omal äranägemisel tasaarvestada.
6.2 Lepingu lõppemisel tagastab üürileandja ettemaksu üürnikule ulatuses, xxxxxx xxxx ei ole kasutatud üürniku rahaliste kohustuste tasaarvestamiseks, hiljemalt 25 (kahekümne viie) päeva jooksul üürniku poolt kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
7. Äriruumi üleandmine.
7.1 Äriruumi üleandmine seisneb üürnikule äriruumi faktilise valdamise ja kasutamise võimaldamises, sh nende olemasolul äriruumi võtmete üleandmises, samuti äriruumi üleandmis- vastuvõtmisakti vormistamises ja allkirjastamises.
7.2 Üürileandja on kohustatud üürnikule äriruumi üle andma üürilepingus kokkulepitud ajal. Kui üürnikul on kohustus tasuda ettemaksu (p 6), ei pea üürileandja äriruumi üle andma enne ettemaksu tasumist.
7.3 Äriruumi üleandmisel vormistavad üürileandja ja üürnik äriruumis kohapeal äriruumi üleandmis-vastuvõtmisakti. Äriruumi üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisega üürnik kinnitab, et ta on teadlik äriruumi seisukorrast, teenuste kvaliteedist, võimalikest kasutamise takistustest ja äriruumi puudustest, ning et äriruum on sobilik kokku lepitud otstarbel kasutamiseks.
8. Kindlustuskohustus.
8.1 Üürnik on 30 (kolmekümne) päeva jooksul lepingu sõlmimisest kohustatud kindlustama äriruumi üürilepingus määratud väärtuses, kui see on märgitud üürilepingus.
8.2 Kui üürilepingust ei tulene teisiti, peab üürnik p 8.1 tuleneva kohustuse täitmiseks kindlustama äriruumi tule, veekahju, loodusõnnetuse ja kolmanda isiku kuritahtliku tegevuse vastu tingimustel, mis on nende riskide vastu kindlustamisel tavapärased kindlustuslepingu sõlmiva kindlustusandja juures. Kindlustuslepingu tähtaeg peab ühtima lepingu tähtajaga.
9. Üür, kõrvalkulud, xxxxxx xx koormised.
9.1 Üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri üürilepingu p 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta.
9.2 Äriruumi kasutamise esimesel ja viimasel kuul tasub üürnik üüri 1/30 (ühe kolmekümnendiku) ulatuses kuu üürisummast iga päeva eest, mil äriruum on vastaval kuul olnud üürniku faktilises kasutuses. Päevade arvu kindlaksmääramisel lähtutakse esimese ja viimase kuu osas äriruumi üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise kuupäevast.
9.3 Üürnik on kohustatud kandma kõik äriruumiga seotud kõrvalkulud. Selliste kulude suuruse määrab üürileandja, lähtudes mõõturite näitudest (mõõturite olemasolul), teenuste pakkujate esitatavatest arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast.
9.4 Äriruumiga seotud xxxxxx xx koormised kannab üürnik.
10. Tasumise kord.
10.1 Üürnik on kohustatud iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuma üürileandja pangaarvele üüri ja teised muutumatu suurusega maksed jooksva kuu eest ning teised lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed eelneva kuu kohta, kui ei ole teisiti kokku lepitud.
10.2 Üürileandja esitab üürnikule igakuiselt kuu 20. (kahekümnendaks) kuupäevaks arve p 10.1. tulenevate maksete kohta, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Arve mittesaamine ei õigusta üüri ja teiste maksete mittetasumist. Kui üürnik ei ole arvet õigeaegselt kätte saanud, on tal võimalik xxxxx xxxx üürileandja poolt üürnikule teatavaks tehtud xxxxx xx aegadel.
10.3 Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustub üürnik tasuma viivist 0,5 % (null koma viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas.
10.4 Kui üürnikult laekunud summadest ei jätku kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ja tal on tasumata p 9.1-9.4 tulenevaid makseid mitte rohkem xxx xxx kuu eest, siis loetakse esmajärjekorras tasutuks viivised, teisena leppetrahvid, kolmandana p 9.4. tulenevad summad, neljandana p 9.3. tulenevad summad ning viimases järjekorras p 9.1. ja 9.2. tulenevad summad. Kui laekunud summadest ei jätku ühte eelmainitud järku kuuluvate erinevate maksete katmiseks, siis loetakse vastavasse järku kuuluvad eri maksed tasutuks proportsionaalselt.
10.5 Kui üürnikult laekunud summadest ei jätku kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ja tal on tasumata p 9.1-9.4 tulenevaid makseid rohkem xxx xxx kuu eest, siis loetakse esmajärjekorras tasutuks kogunenud viivised, siis leppetrahvid ning seejärel p 10.4. toodud korras p 9.1.-9.4. tulenevad summad, alustades kõige varasemast kuust.
10.6 Üürnikul ei ole õigust ühepoolselt määrata tema poolt tasutava summa jaotust lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete vahel erinevalt punktides 10.4 ja 10.5 sätestatust.
11. Üüri perioodiline suurenemine
11.1 Kui üürilepingus on sätestatud üüri perioodiline suurenemine vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, siis suureneb üür igal lepingu sõlmimisele järgneval 12-ndal kalendrikuul. Suurenenud üür arvestatakse järgneva valemi kohaselt: suurenenud üür = üür x (1 + m/100), kus m on Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus protsentides üüri suurenemisest teatamise (p 11.3) kuule eelnenud xxxxx xxxxxx. Kui tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne, siis üüri suurus ei muutu.
11.2 Kui üürilepingus on sätestatud üüri suurenemine protsendina perioodis, siis suureneb üür igale suurenemisperioodi möödumisele lepingu sõlmimisest järgneval kalendrikuul. Suurenenud üür arvestatakse järgneva valemi kohaselt: suurenenud üür = üür x (1 + n/100), kus n on üürilepingust tulenev üüri suurenemise protsent.
11.3 Üüri suurenemisest on üürileandja kohustatud üüri suurenemisele eelneval kuul üürnikule esitataval xxxxx teatama, näidates ära uue üüri suuruse.
12. Äriruumi hooldus- ja remondikohustused.
12.1 Üürniku kohustuseks äriruumi hooldamisel ja remontimisel on äriruumi:
12.1.1 seinte ja lagede korrashoid, sh krohviparandused;
12.1.2 põranda korrashoid, värvimine, lakkimine, põrandakatete paigaldamine või asendamine samaväärsega;
12.1.3 välisuste põhilukkude hooldus ja asendamine, lisalukkude, uksesilmade ja –kettide paigaldamine, sisemiste poolte värvimine või heliisolatsiooni materjaliga katmine;
12.1.4 rõduuste hingede ja sulgurite korrashoid, seestpoolt värvimine;
12.1.5 xxxxxx xx rõduuste purunenud klaaside asendamine;
12.1.6 aknaraamide ja rõduuste ning piitade seestpoolt värvimine;
12.1.7 aknahingede ja sulgurite korrashoid;
12.1.8 xxxxxx xx rõduuste tihendamine;
12.1.9 aknalaudade hooldus xx xxxxxx pesemine;
12.1.10 sisseehitatud mööbli hooldus;
12.1.11 külma- ja soojaveevarustuse ja kanalisatsiooni tehnika järgmiste osade hooldus ja asendamine:
12.1.11.1 valamud, pesulauad, vannid, dušialused ja kabiinid;
12.1.11.2 veekraanid ja segistid;
12.1.11.3 WC loputuskastid (sh sulgarmatuur), istepotid, istelauad, bideed;
12.1.11.4 vesilukud (sifoonid);
12.1.11.5 üürniku poolt paigaldatud boiler;
12.1.11.6 ühendusvoolikud, -mutrid ja –ventiilid;
12.1.11.7 xxxxx xx xxxxx vee torustikud alates sulgventiilist, selle puudumisel alates püstikust;
12.1.11.8 kanalisatsioonitorustik alates püstikust;
12.1.12 ventilatsiooni järgmiste osade hooldus ja asendamine:
12.1.12.1 äriruumisisesed ventilaatorid, õhupuhastid ja nende filtrid;
12.1.12.2 ventilatsiooniklappide ja restide puhastamine;
12.1.13 elektriseadmete järgmiste osade hooldus ja asendamine:
12.1.13.1 uksekella nupud ja ühendusjuhtmed;
12.1.13.2 xxxxxxxx;
12.1.13.3 äriruumisisene elektrijuhtmestik alates äriruumi elektrikilbist või peakaitsmetest (välja arvatud), lülitid, pistikupesad;
12.1.13.4 äriruumisisene antennikaabel;
12.1.13.5 äriruumi valgustusseadmed;
12.1.13.6 statsionaarsed elektriküttesüsteemid;
12.1.14 gaasiseadmetest äriruumis olevate vedelgaasiballoonide (koos ühendusvoolikuga) hooldus ja asendamine;
12.1.15 küttekollete hooldus;
12.1.16 ahjude, pliitide, soemüüride, suitsulõõride puhastamine ja hooldus.
12.2 Punktis 12.1. sätestatud kohustused täidab üürnik oma kulul. Üürnik peab oma kulul hooldama ka üürniku enda tehtud äriruumi parendusi ja muudatusi ning kõrvaldama ka p 12.1. hoolduskohustustega hõlmamata äriruumi puuduse, xxx xxxx saab kõrvaldada ruumide harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.
12.3 Üürnik peab taluma äriruumi suhtes tehtavaid töid xx xxxx mõjutusi, mis on vajalikud äriruumi säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Üürileandja peab üürnikule tehtavatest töödest eelnevalt mõistliku xxx xxxxx ette teatama, arvestama tööde tegemisel üürniku huve ja nõudma üürniku huvide arvestamist tööde tegemisega seotud kolmandatelt isikutelt.
13. Äriruumi kasutamise takistus.
13.1 Kui äriruumil tekib puudus, mille eest üürnik ei vastuta xx xxxx ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui äriruumi kasutamine on samadel asjaoludel takistatud, on üürnik kohustatud sellisest puudusest või takistusest viivitamatult teatama üürileandjale, kes on kohustatud puuduse või takistuse mõistliku aja jooksul kõrvaldama. Xxx xxxxx on kaasomandis ja üürileandjal sellega seonduvalt puuduvad või on piiratud puuduse või takistuse kõrvaldamiseks tarvilikud õigused, on üürileandja kohustatud nõudma puuduse või takistuse kõrvaldamist selliseid õigusi omavalt isikult.
13.2 Punktis 13.1. sätestatud puudusest või takistusest, kui see piirab äriruumi kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral, võib üürnik jätta üürileandjale teatamata ning kõrvaldada puuduse või takistuse oma kulul.
14. Äriruumi parendused ja muudatused.
14.1 Üürnik võib äriruumile parendusi ja muudatusi teha üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui parendused ja muudatused toovad eeldatavasti xxxxx p 14.3 tuleneva hüvitise maksmise, annab nõusoleku Jõelähtme Vallavalitsus. Üürileandja võib nõuda parenduste või muudatuste tegemisele eelnenud olukorra osalist või täielikku taastamist.
14.2 Üürileandja poolt äriruumile parenduste ja muudatuste tegemise suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse § 284 sätestatut.
14.3 Kui lepingu lõppemisel ilmneb, et äriruumi väärtus on üürniku poolt üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Hüvitise suuruse määramisel võetakse arvesse üksnes parendustest või muudatustest tulenev äriruumi väärtuse objektiivne suurenemine ning ei arvestata parenduste või muudatuste tegemiseks üürniku poolt tehtud kulutuste suurust või tehtud parenduste või muudatuste erilist väärtust üürniku või kolmanda isiku jaoks.
14.4 Üürnikul ei ole üürileandja nõusolekuta tehtud parenduste ja muudatuste tegemiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudmise õigust.
15. Üürniku muud kohustused:
Lisaks muudele lepingutingimustes sätestatud kohustustele on üürnik kohustatud:
15.1 kasutama äriruumi hoolikalt ja vastavalt üürilepingus märgitud otstarbele;
15.2 arvestama majaelanike ja naabrite huvidega;
15.3 juhul kui ta tegevus äriruumis tekitab prügi, korraldama prügi äraveo enda kulul;
15.4 teatama üürileandjale viivitamatult ohust äriruumile, xxx xxx tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele xxxxx, samuti äriruumi lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ei pea mittevastavust ise kõrvaldama;
15.5 teatama üürileandjale viivitamatult äriruumis avarii, tulekahju jms toimumisest ja võtma tarvitusele abinõud äriruumile või hoonele tekkiva kahju vähendamiseks ning toimunu tagajärgede likvideerimiseks;
15.6 tööpäevadel kella 9-17, kui üürileandja on sellest eelnevalt mõistliku xxx xxxxx ette teatanud, lubama üürileandja esindajaid takistamatult kõikidesse äriruumi koosseisu kuuluvatesse ruumidesse äriruumi ülevaatamiseks seoses äriruumi säilitamise, võõrandamise või kolmandale isikule üürimisega või lepingu tingimuste järgimise kontrollimiseks;
15.7 oma kulul paigaldama elektri- või veearvesti, kui see äriruumil puudub;
15.8 oma üürilepingus märgitud rekvisiitide muutumisest üürileandjale viivitamatult teatama;
15.9 üürniku suhtes pankrotiavalduse esitamisest üürileandjale viivitamatult teatama.
16. Äriruumi allkasutusse andmine.
16.1 Üürnik võib äriruumi kasutamise osaliselt või täielikult kolmandale isikule üle anda üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul.
16.2 Allkasutaja ei või kasutada äriruumi pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. Üürnik vastutab, sh on kohustatud tasuma lepingust tulenevaid leppetrahve, allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
17. Leppetrahvid lepingu rikkumise korral.
17.1 Äriruumi allkasutusse andmise korral xxxx üürileandja nõusolekuta võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi 1 (ühe) kuu üüri suuruses summas.
17.2 Äriruumi kasutamisel vastuolus kasutusotstarbega võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi 1 (ühe) kuu üüri suuruses summas.
17.3 Äriruumile üürileandja nõusolekuta parenduste või muudatuste tegemise eest võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi 1 (ühe) kuu üüri suuruses summas.
17.4 Punktides 17.1.-17.3. toodud rikkumise kordumisel või p 17.1.-17.2. toodud rikkumise mittelõpetamisel 10 (kümne) päeva jooksul üürileandja poolt vastava nõudmise esitamisest võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi 3 (kolme) kuu üüri suuruses summas.
17.5 Punktidest 15.1, 15.2, 15.3., 15.6. ja 15.7. tulenevate kohustuste rikkumisel pärast üürileandja poolt nõudmise esitamist rikkumine lõpetada võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi 1 (ühe) kuu üüri suuruses summas.
17.6 Punktist 15.9. tuleneva kohustuse rikkumisel võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi 6 (kuue) kuu üüri suuruses summas.
17.7 Lepingu lõppemisel äriruumi üleandmisega (p 22) viivitamise korral võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi:
17.7.1 Lepingu lõppemisele järgneva kuni 30 (kolmekümne) päeva eest - 10 % (kümme protsenti) kuu rendisumma ulatuses iga üleandmisega viivitatud päeva eest;
17.7.2 punktis 17.7.1. nimetatud ajale järgneva kuni 60 (kuuekümne) päeva eest - 25 % (kakskümmend viis protsenti) kuu rendisumma ulatuses iga üleandmisega viivitatud päeva eest; ning
17.7.3 punktis 17.7.2. nimetatud ajale järgneva perioodi eest - 50 % (viiskümmend protsenti) kuu rendisumma ulatuses iga üleandmisega viivitatud päeva eest.
18. Vääramatu jõud.
18.1 Lepingust tuleneva kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu mõjul. Vääramatu jõud on asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja temalt ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt oodata, et ta lepingu sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaks või seda väldiks või asjaolu või selle tagajärge ületaks.
18.2 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
18.3 Vääramatu jõu mõjul kohustust rikkuv pool peab vääramatust jõust xx xxxxx mõjust kohustuse täitmisele viivitamatult teisele poolele teatama. Vastasel juhul vastutab rikkunud pool kohustuse rikkumise eest sõltumata vääramatu jõu esinemisest.
III. LEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE
19. Lepingu lõppemine
19.1 Leping lõpeb:
19.1.1 lepingu tähtaja möödumisel. Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse § 310 sätestatud pikenemist;
19.1.2 poolte kokkuleppel;
19.1.3 füüsilisest isikust üürniku surmaga või juriidilisest isikust üürniku lõppemisega;
19.1.4 punktides 20 ja 21 sätestatud või seadusest tuleneval alusel lepingu ülesütlemise korral.
19.2 Kui leping on sõlmitud tähtajatuna, võib kumbki pool lepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kaks kuud ette.
20. Lepingu ülesütlemine üürniku algatusel.
Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik äriruumi kasutada, võib üürnik lepingu erakorraliselt üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja äriruumi kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei xxx xxxxx tähtaja jooksul teinud äriruumi kasutamist võimalikuks.
21. Lepingu ülesütlemine üürileandja algatusel.
21.1 Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik:
21.1.1 ei ole äriruumi üleandmise ajaks tasunud ettemaksu;
21.1.2 xx xxxx äriruumi üürilepingus kokkulepitud ajal vastu;
21.1.3 ei täida tähtaegselt Äriruumi kindlustamise kohustust;
21.1.4 korduvalt või oluliselt või tahtlikult rikub p 15.1 või 15.2. tulenevaid kohustusi;
21.1.5 ei lõpeta p 17.1-17.2. toodud rikkumist 10 (kümne) päeva jooksul üürileandja poolt vastava nõudmise esitamisest;
21.1.6 teistkordselt paneb toime p 17.1.-17.2. toodud rikkumise;
21.1.7 on teinud või teeb äriruumile parendusi või muudatusi xxxx üürileandja nõusolekuta;
21.1.8 on viivituses kahel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;
21.1.9 võlgneb üüri summas, mis ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa;
21.1.10 võlgneb kõrvalkulude eest summas, mis ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa või võlgneb p 9.4. sätestatud makseid summas, mis ületab kahe kuu eest tasumisele kuuluvate selliste maksete summa;
21.2 Lisaks muudele lepingus ja seadustes sätestatud alustele on üürileandjal õigus sõltumata põhjusest leping erakorraliselt üles öelda, kui üürileandja tasub üürnikule kompensatsiooni kahe kuu üüri suuruses summas.
21.3 Punktis 21.1. tulenevatel alustel lepingu ülesütlemisest ei pea üürileandja ette teatama. Punktis 21.2. sätestatud alusel lepingu ülesütlemisest on üürileandja kohustatud üürnikule vähemalt ühe kuu ette teatama.
22. Äriruumi üleandmine lepingu lõppemisel.
22.1 Üürnik on hiljemalt lepingu lõppemise päeval kohustatud äriruumi oma varast vabastama ning andma äriruumi täielikult üle üürileandja valdusse. Üürnik peab äriruumi tagastama seisundis, mis vastab äriruumi lepingujärgsele kasutamisele.
22.2 Äriruumi üleandmisel annab üürnik üürileandjale üle kõik äriruumi võtmed ning vormistatakse äriruumi üleandmis-vastuvõtmisakt vastavalt punktile 4.4.
22.3 Üürnik võib lepingu lõppemisel xxx xxxxx muudatused ja parendused, mis ta on äriruumile teinud, kui see on võimalik äriruumi kahjustamata.
22.4 Üürileandja peab äriruumi tagastamisel viivitamata teatama üürnikule äriruumi puudustest, mille eest üürnik vastutab. Üürnik ei vastuta äriruumi hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad äriruumi lepingujärgse kasutamisega.
22.5 Kui üürnik lepingu lõppemisel viivitab p 22.1-22.2. tulenevate kohustuste täitmisel, on ta kohustatud kandma p 9.3. ja 9.4. tulenevad kulud ajavahemiku kohta, mil äriruum on lepingu lõppemise järgselt üürniku valduses, ning tasuma üürileandjale leppetrahvi vastavalt p 17.7.
IV. MUUD SÄTTED
23. Teadete vorm.
Poolte vahelised teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, xxx xxxxx sisust tulenevalt on vajalik selle operatiivne edastamine, või kui pool ei edasta teadet oma lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning see on informatsioonilise iseloomuga ja ei põhjusta adressaadiks olevale poolele õiguslikke või majanduslikke tagajärgi.
24. Üürilepingu üleandmine.
Üürnik võib üürileandja eelneval nõusolekul lepingust tulenevad õigused ja kohustused kolmandale isikule üle anda. Üürnik vastutab õiguste ja kohustuste üleandmise korral üürileandja ees vastavalt võlaõigusseaduse § 290 lg 2 sätestatule.
25. Üürilepingu üleminek äriruumi võõrandamise korral.
Kui üürileandja võõrandab äriruumi pärast äriruumi üürnikule üleandmist, lähevad lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle äriruumi omandajale. Kui üürileandja võõrandab äriruumi seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, ei ole üürileandjal võlaõigusseaduse § 291 lg 4 tulenevat vastutust üürniku ees.
26. Lepingu muutmine.
Lepingu muutmine toimub poolte kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muudatused vormistatakse üürilepingu lisana, mis kuulub lepingu dokumentide hulka
27. Välistav tingimus.
Üürilepingus ja lepingutingimustes on kokku lepitud lepingu kõik tingimused. Varasemaid poolte vahel sama lepinguobjekti suhtes sõlmitud suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid ning tehtud suulisi ja kirjalikke avaldusi ei loeta lepingu osaks.
28. Vaidluste lahendamine.
28.1 Kõiki lepingust tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi üritavad pooled lahendada läbirääkimiste xxxx.
28.2 Kokkuleppe mittesaavutamisel on poolel õigus pöörduda kohtusse. Kokkuleppe mittesaavutamiseks loetakse xx xxx xxxxx mittereageerimist läbirääkimiste alustamise ettepanekule või vaidluse kohtuvälise lahendamise ettepanekule. Poolte kokkuleppel on vaidluste lahendamise kohtuks määratud Xxxxx Maakohus.
28.3 Kui üürileandja pöördub kohtusse lepingutingimuste p 9 või 17 tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes, on üürnik kohustatud hagi rahuldamise korral hüvitama üürileandja õigusabikulud kuni 30 % (kolmekümne protsendi) ulatuses summast, xxxxxx xxxx rahuldati. Xxxxxx kohustus väheneb ulatuses, milles on õigusabikulud välja mõistetud seadustes kehtestatud alustel. Käesolevast punktist tulenev üürniku kohustus ei lõpe lepingu lõppemisel.