NÕUKOGU OTSUS

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel 14.09.2004 KOM(2004)593 lõplik

2004/0199(CNS)

2004/0200(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

allkirjastada Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

allkirjastada Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

allkirjastada Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelised läbirääkimised seitsme lepingu suhtes lõpetati juunis 1999. Kõik need lepingud jõustusid samaaegselt 1. juunil 2002. Koos lepingutega tegi Šveitsi Konföderatsioon migratsiooni- ja paguluspoliitika avalduse, teatades kavatsusest sellega XXx pagulaspoliitika koordineerimissüsteemis osaleda ning lõpetada läbirääkimiste konventsioon paralleelselt Dublini konventsiooniga.

Šveitsi Konföderatsiooniga peeti läbirääkimisi Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise suhtes ja lisaks ka Eurodaci asutamise õigusaktide1 ning varjupaigataotluse läbivaatamises vastutava riigi õigusaktide osas (mis on vastu võetud hiljem, edaspidi “Dublini määrus”2) kooskõlas 17. juunil 2002. aasta komisjonile antud volitusega. Seega on kahe eraldi lepinguteksti osas kokku lepitud.

Läbirääkimisdirektiivide kohaselt järgivad lepingute mudelid Xxxxx xx Islandi vahelist lepingut, mis käsitleb viimase seotust Schengeni aquis’3 rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ja liikmesriigis, Islandil või Norras4 esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme, ja mis on kohandatud Šveitsi põhiseaduslike nõuetega.

Lisaks nõuab läbirääkimisdirektiiv Šveitsi eranditeta ja piiranguteta nõusolekut nii Schengeni aquis’ xx xxxxx edasiarendamise kui ka Dublini/Eurodac’i aquis’ xx xxxxx edasiarendamisega. Enamgi veel, direktiivid nõuavad selget seost kahe lepingu rakendamise ja lõpetamise vahel. Samuti nõuti läbirääkimiste direktiivides, et Šveits kataks igaaastase annetusega Schengeni ja Dublini/Eurodaci administratiiv- ja operatiivkulud.

Komisjon arvestab, et tekstid on vastavuses nõukogu 17. juunil 2002. aastal vastuvõetud läbirääkimiste direktiividega. Käibeloleva ja tulevase Schengeni aquis’ täieliku vastuvõtmise ainukeseks erandiks on Šveitsi õiguste piirang vastavalt järelepärimisnõude ja arestimisega seotud tuleviku protokolli vastuvõtmisele seaduserikkumise suhtes otsese maksustamise alal, mis Šveitsis sooritamisel ei ole Šveitsi seaduste järgi karistatav vabadusekaotusega. Antud erand oli vajalik, et lõpetada Šveitsiga hoiuste maksustamise alane leping, mis oli omakorda vajalik, et jõustuks nõukogu 3. juuni 2000. aasta direktiiv 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta5. COREPER (alaliste esindajate komitee) on xxxxx xxxxxx heaks kiitnud

17. mail 2004. aastal osana mitmeid koostöövaldkondi hõlmavast üldkompromissist Šveitsiga, mille osas lepiti kokku EL/Šveits tippkohtumisel 19. mail 20046.

Arvesse võttes kaudseid makse, ei ole käibelolevas ega tulevas aquis’s ette nähtud mingeid erandeid. Šveitsile tagatakse Schengeni konventsiooni artikliga 51 täielik õiguslik koostöö,

1 Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrus nr 2725/2000/EÜ mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

2 Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrus nr 343/2003/EÜ, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (EÜT L 50, 25.2.2003, lk. 1)

3 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

4 EÜT L 93, 3.4.2001. lk 40

5 EÜT L 157, 26.6.2003, lk 38.

6 Nõukogu dokument 9544/04.

mis puutub kaudse maksudest kõrvalehoidmise juhtumeid7 Kaudsete maksudest hoidumise eest algatavad Šveitsis menetluse haldusorganid, xxx xxxxxx tehtud otsuse põhjal võib algatada menetluse eelkõige kriminaalasjades pädevas Järelikult on kohaldatav Schengeni konventsiooni teine alternatiiv artikli 51 punktis a .

Kuna Schengeni ja Dublin/Eurodaci lepingud on omavahel ühendatud, tuleks need allkirjastada üheaegselt.

Järgnevad punktid on Xxxxx xx Islandiga sõlmitud vastavate lepingute erinevuste või kohandamise esiletõstmiseks:

Schengen:

Nagu komisjon Schengeni aquis’ lepingu läbirääkimisteks rakendatavate määruste tegemise ajal on selgelt näidanud, on kahetsusväärne, et need määrused näevad ette vaid üht nii esimese kui kolmanda samba elemente kaasavat lepingut. Need erinevate sammaste elemendid on põhiliselt erineva iseloomuga (esimese samba elemendid on iseloomulikud ühenduse seadusele, sisaldades endas ülimuslikkust ja võimalikku otsest mõju, xxxxx xxxx kui kolmanda samba elemendid mitte), nad on aluseks erinevatele heakskiidu- ja järelduste tegemise protseduuridele (nt kolmanda samba elemendid ei ole parlamendi arvamuse aluseks) ja nad on Euroopa Kohtu erinevate astmete jurisdiktsiooni aluseks. Neid erinevusi arvesse võttes pakub komisjon Schengeni aquis’i lepingu vastuvõtmist kahe eraldi aktina, millest üks baseerub Euroopa Ühenduse lepingul ja teine Euroopa Liidu lepingul , iga otsus sisaldab viidet nõukogu otsusele 1999/436/EÜ8, mis eristub Schengeni aquis’st, on hõlmatud lepinguga, kuulub Ühenduse asutamislepingu alla ja Euroopa Liidu asutamislepingu alla. See on abiks eriti kohtule selle jurisdiktsiooni ulatuses.

Leping:

Artikli 7 lõike 2 punkt b:

Šveitsile on tulevase aquis’ga nõustumiseks ja referendumi nõudmise korral selle õiguslikku sisekorda seadmiseks tagatud kaheaastane ajaperiood. Kui võimalik, peab Šveits ajutiselt rakendama aquis’ edasiarendust. Kui Šveits ei saa edasiarenduse ajutist põhisisu rakendada, võivad EL ja EÜ xxxxx Šveitsi suhtes kasutusele vajalikud õiglased meetmed, et kindlustada Schengeni koostöö tõhusat toimimist.

Antud kaitseklausli alusel saavad EL ja EÜ lubada võimalikku kaheaastast viivitust Šveitsi tulevase aquis’ rakendamisel. Selle taustal selgitas Šveits, et ainult 5 % Schengeni aquis’ edasiarendamise meetmetest, mis on vastu võetud ajavahemikul Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimise algusest 1999. aastal tänaseni, oleks võinud viia tegeliku referendumini.

Artikli 7 lõige 5:

Läbirääkimiste eeskirja kohaselt võtab Šveits täielikult vastu Schengeni aquis’ xx xxxxx edasiarenduse. Ainus erand sellele üldpõhimõttele on kirjas Schengeni aquis’ tulevase

7 Schengeni aquis’ komisjoni mittedokumenteeritud talitused, võttes arvesse ülesleidmise ja vastutusele võtmise kaaskirju MD 59/03 (EFTA riigid).

8 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17.

edasiarenduse artikli 7 lõikes 5 ja puudutab võimalikku tulevast akti või meedet seoses järelpärimisnõude ja arestimisega seotud tuleviku protokolli vastuvõtmisega seaduserikkumise suhtes otseste maksude alal, mis Šveitsis sooritamisel ei ole Šveitsi seaduste järgi vabadusekaotusega karistatav.

Artikkel 11:

Šveitsi panuse arvutus Eurodaci keskasutuse kulude katteks põhineb asjakohaste Xxxxx xx Islandi panuste arvutamisel, mis on seotud nende kolme riigi SKTga.

Artikkel 13:

Mis puutub Taani erilisse positsiooni kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu pealkirja IV rakendatud aktidega, on Taanil vaja sõlmidaeraldi lepingu, et luua õigused ja kohustused Taani ja Šveitsi vahel seoses Dublin/Euradaci sätetega.

Lisaks on Norral ja Islandil vaja lõpetada leping Šveitsiga, et luua õigused ja kohustused kõigi Dublin/Euradaci rakendavate seotud partnerite vahel.

Artikkel 15:

Paragrahv 1 paneb paika põhimõtte, et Schengeni lepingut saab Šveitsis rakendada ainult pärast nõukogu otsust, et kõik eeltingimused selle lepingu rakendamiseks on Šveitsi poolt täidetud ning välispiiri kontrollid töötavad efektiivselt.

Lisaks pakub paragrahv 1 selle otsuse võtmiseks erinevaid stsenaariume, tuginedes protokollidele, mis on lisatud Amsterdami lepingule ja 10 uue liikmesriigi ühinemisaktile.

Paragrahvid 3 ja 4 rakendavad läbirääkimiste eeskirja nõuet luua seos Schengeni lepingu rakendamise ja lõpetamise ja varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme määrava lepingu vahele.

Artikkel 16:

Artikkel 16 lubab Liechtensteinil liituda käesoleva lepinguga. Antud säte väldib Liechtensteiniga eraldiseisvat lepingut xx xxxxx segakomitee loomist, kui Liechtenstein seotakse Schengeni aquis’iga. Liechtenstein võib olla osaline jõusolevas organisatsioonilises struktuuris.

A ja B xxxx esitavad kokkuvõtte Schengeni aquis’st xx xxxxx edasiarendust ning on kuni allkirjastamiseni uuendamisel.

Lõppakt:

2. deklaratsioon teeb selgeks, et EL/EÜ ei kasuta välist kompetentsi Šveitsi suhtes. Kui läbirääkimistel kolmandate riikidega on mõju Schengeni aquis’ile (nt viisa loovutamise lepingu läbirääkimised), kutsub EL/EÜ kolmandad riigid sõlmima sarnaseid lepinguid kolme seotud riigiga. Deklaratsioon saab kaasata xxxx Šveitsi, kuid sama leping on kehtiv ka Norrale ja Islandile, kuigi see pole kahe riigiga sõlmitud lepingu lõppaktis selgesõnaliselt väljendatud.

3. deklaratsioon põhineb spetsiaalsel Luxembourg’ile tagatud sätetel ja on Šveitsiga saavutatud kompromissi tulemus, mis puutub viimase suhtes tehtud lepingu artikli 7 lõikes 5 mainitud erandisse..

5. deklaratsioonis võtab Šveits endale kohustuse referendumi nõude puhul kiirendada erinevaid protseduure nii palju kui võimalik.

6. deklaratsioon on Schengeni aquis’ xxxx xxxxxx ja piiranguta vastuvõtmise tulemus.

8. deklaratsioon on üksnes informatiivse eesmärgiga.

Kirjavahetus Šveitsi osalemise kohta komiteedes, mis aitavad komisjoni täidesaatva võimu tegevuse uurimisel:

Nagu Xxxxx xx Island, osaleb ka Šveits vaatlejana komiteedes, mis aitavad komisjoni täidesaatva võimu tegevuse uurimisel. Xxxxx xx Islandi lepingule lisatud 2. deklaratsioonis määras Euroopa Liit kindlaks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta määrusest 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta9 saab Schengeni aquis’ lahutamatu osa. Xxxx xx ole Schengeni aquis’ nimekirjas, mis on lisatud Islandi xx Xxxxx lepingule, kuna määrus moodustas juba osa EMP aquis’st Euroopa ja oli seepärast juba Islandis xx Xxxxxx rakendatud .

Nende kahe riigi osalus EMPs loodud komiteede töös on sätestatud EMP lepingu artiklis 100, mis erineb Schengeni komiteedes osalemisest : komiteede – mis tegelevad asjadega, millel on mõju EMP protokollile – EMP riikide esindajad ei xxx xxxxx. Nende osalus on nii laialt kui võimalik tagatud eelnõu meetmete ettevalmistamise staadiumis. Šveits ei ole EMP liige, kuid on välistatud, et läbi Schengeni aquis’ seoste oleksid Šveitsi õigused kõrgemal Norrale ja Islandile tagatud õigustest, mis eeldavad EMP lepingus formeerituna veel sügavamatki koostööd Euroopa Liiduga.

Seega, et luua võrdsed õigused ja kohustused, peab Šveitsi positsioon olema sama Islandi ja Norraga. Kuna andmekaitse määrus katab Schengeni aquis’d ületava ala, peab Šveitsile antud informatsioon olema piiratud punktideni, mis on asjakohased just Schengeni aquis’ rakendamiseks. Lisaks saab Šveits nagu Island ja Norragi määrata esindaja, kes osaleb vaatlejana ”isikuandmete töötlemisega seotud üksikisikute kaitse töörühmas” (artikkel 29), arvestades just Schengenile asjakohaste punktidega.

Ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsioon

Nii leping Xxxxx xx Islandiga kui ka leping Šveitsiga loob segakomitee, et määrata kõik asjakohased nõukogu punktid Schengeni aquis’ rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks. Kõik osapooled on nõus, et see nende kahe segakomitee koosolek tuleb läbi viia ühiselt.

Et hoida alles käibelolevat struktuuri, milles Euroopa Liitu esindavaks aastas kuue kuu pikkuseks esimeseks perioodiks ja teiseks kuue kuu pikkuseks perioodiks, juhatab vanemate ametnike ja ministrite tasemel segakomiteed seotud riik, avaldasid kõik seotud riigid oma valmidust anda vajaduse järgi eesistuja ametikohta edasi ning lasta sellel endi seas ringelda nimede tähestikulise järjestuse järgi.

9 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31

Dublin/Eurodac:

Leping:

Artikli 4 lõige 3 (sisulises vastavuses Schengeni lepingu artikli 7 lõike 2 punktile b):

Šveits on arvestanud referendumi nõude korral tulevase protokolli seadusliku sisekorraga nõustumiseks xx xxxxx rakendumiseks kaheaastase perioodi. Kui võimalik, kandideerib Šveits protokolli arendusele esialgse tagatisega. Kui Šveits ei saa esialgse tagatisega rahuldavalt kandideerida, võivad EL ja EÜ kasutada Šveitsi vastu vastavalt võrdseid ning vajalikke meetmeid, et tagada Dublini ja Eurodac’i koostöö efektiivne funktsioneerimine.

Artikkel 8:

Šveitsi panuse arvutus Eurodaci keskasutuse kulude katteks põhineb asjakohaste Xxxxx xx Islandi panuste arvutamisega, mis on seotud nende kolme riigi SKTga.

Artikkel 11:

Mis puutub Taani erilisse positsiooni kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise rakendatud aktidega, on Taanil vaja ühendust läbi praeguse lepingu, et luua õigused ja kohustused Taani ja Šveitsi vahel seoses Dublin/Euradac’i sätetega.

Lisaks, Norral ja Islandil on vaja lõpetada leping Šveitsiga, et luua õigused ja kohustused kõigi Dublin/Euradaci rakendavate seotud partnerite vahel.

Artikkel 12:

Antud artikli järgi on mõned lepingu osad, nt ühiskomitee loomine, ajutiselt allkirja alusel rakendatud. See ajutine rakendus (ja sarnane Schengenile loodud rakendus) sunnivad Šveitsi end ette valmistama ratifitseerimisperioodi vältel toimuvale tehnilisele rakendusele.

Artikkel 14:

Antud artikkel loob vajaliku ühenduse Dublin/Eurodaci lepingu rakendamise ja lõpetamise ning Schengeni lepingu rakendamise ja lõpetamise vahele.

Artikkel 15:

Antud lepingutingimus lubab Schengeni kohaselt Liechtensteinil ühineda EÜ ja Šveitsi lepinguga Dublin/Eurodac.

Lõppakt:

2. deklaratsioon sätestab, et Šveitsi seisukoht, arvestades andmekaitse määruses osalemist, mis on sätestatud kirjavahetuses Šveitsi osalemise kohta komiteedes, mis aitavad komisjoni täidesaatva võimu tegevuse uurimisel, rakendub mutatis mutandis punktidele, mis nimelt puutuvad Dublini määruse või Eurodaci rakendustesse.

3. deklaratsioon on vastavuses sarnase Šveitsi deklaratsiooniga seoses Schengeni lepinguga (5. deklaratsioon), millega see seob end ise kiirendamaks nõutava referendumi puhul erinevaid protseduure nii palju kui võimalik.

4. deklaratsioon on ainult informatiivse eesmärgiga. Sellest hoolimata peab märkima, et osalus Dublin/Eurodaci jaoks komiteesid nende tegevuses aitamises – kooskõlas Dublin/Eurodac’is osalemise Islandi xx Xxxxx mudeliga – järgib samasid struktuure, mis on ette nähtud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 (vt lepingueelnõu artikli 2 lõige 6).

Ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsioon:

Nii Islandi xx Xxxxx lepingu kui ka Šveitsi lepinguga rajatakse ühiskomitee, et xxxxx arutluse xxxx xxxx asjakohased detailid Dublin/Eurodaci protokolli rakendamisesse, kohaldamisesse ja arendusse puutuvas. Kõik osapooled nõustuvad, et nende kahe ühiskomitee koosolekuid tuleks pidada ühiselt.

Et teha valdavaks kehtiv struktuur ühiskomiteed Euroopa Liidu esindajana esimeseks aastas kuuekuuliseks perioodiks ja teiseks kuuekuuliseks perioodiks juhatavale partnerriigile, väljendasid kõik seotud riigid oma soovi vajadusel nimede tähestikulises järjekorras eesistuja kohta edasi anda.

Delegatsiooni juhtide deklaratsioonid (lepingujärgne protokoll):

Täielikkuse nimel on delegatsiooni juhid tõmmanud tähelepanu Schengeni lepingu sisu puudutavale, mis ei moodusta osa lepingust:

1. deklaratsioon kehtestab, et nõukogu peasekretariaat ja Šveitsi esindus on regulaarselt kontaktis, et võimaldada Šveitsil nii xxxxx xxx võimalik jätkata siseprotseduuridega riiklike nõuete täitmist (nt kui liikmesriik esitab parlamentaarse tellimuse jne).

2. deklaratsioon väidab, et nõukogu 18. juuni 1991. aasta määrus 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta ei kohaldata relvade omandamise või valdamise ning laskemoona osas teiste hulgas sõjaväele. Šveits nõudis, et komisjon kontrolliks üle, et Šveitsis kehtiv süsteem noorte teenistuseelse sõjarelvade laskmiskursusel laenukasutuses, sõjarelvade käibelolu sõjaväes ning teenistusrelvade – poolautomaatseteks relvadeks muudetuna – pärast sõjaväeteenistust, on ülalmainitud määruse rakendamisest vabastusega kindlustatud.

3. deklaratsioon peegeldab koostöös Eurojusti ja Euroopa kohtute võrguga Šveitsi huvi võimalikult suureks arendustööks.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

allkirjastada Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti artiklit 24 ja artiklit 38, ning arvestades järgmist:

(1) Eesistuja on komisjoni abiga lõpetanud 17. juuni 2002. aasta volitusega peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta.

(2) Kokkuleppele, mis parafeeriti 25. juunil 2004, tuleks alla kirjutada tingimusel,, et oleks võimalik sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(3) Euroopa Liidu lepingu VI jaotise all Schengeni aquis’ edasiarendamisse puutuv, nõukogu otsuse 1999/437/EÜ10 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu ja Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi sõlmitud leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta xxxx kahes liikmesriigis, mis on kohaldatav Šveitsi suhtes, on allkirjastamisel..

(4) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli artikli 5 järgi ja mõnedest Schengeni aquis’11 sätetest Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi ajendil nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ artikli 8 lõike 2 järgi võtab otsusest osa Ühendkuningriik.

(5) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu lepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli artikli 5 kohaselt ja mõnedest Schengeni aquis’12 sätetest Iirimaa ajendil nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt, võtab otsusest osa Iirimaa,

10 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

11 EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

12 EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel kirjutama alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise xxxxx, xx seotud dokumentidena lõppaktile, komiteede, mis aitavad komisjoni täidesaatva võimu tegevuse uurimisel, kirjavahetusele ning ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsioonile, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

Artikkel 2

Antud otsus kehtib lepingu A ja B lisas loetletud sätete võimaliku rakendusmäära ulatuses või vastavalt otsusele 1999/436/EÜ13 Euroopa Liidu lepingu seaduslikkuse ulatuses.

Artikkel 3

Nõukogu otsuse 1999/437/EÜ sätteid kohaldatakse – sarnaselt Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alla kuuluvale – Šveitsi osalemisele Schengeni aquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises .

Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

13 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

allkirjastada Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 62, artikli 63 lõiget 3, artikleid 66 ja 95 seoses artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut14 ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on lõpetanud 17. juuni 2002. aasta volitusega peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta.

(2) Kokkuleppele, mis parafeeriti 25. juunil 2004, tuleks alla kirjutada tingimusel, et oleks võimalik sõlmida see hilisemal .

(3) Euroopa Ühenduse asutamislepingu all Schengeni aquis’ edasiarendamisesse puutuv, nõukogu otsuse 1999/437/EÜ15 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu ja Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi sõlmitud leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta xxxx kahes liikmesriigis, mis on kohaldatav Šveitsi suhtes.

(4) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli järgi ja mõnedest Schengeni aquis’16 sätetest Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi ajendil nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ järgi ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Ühendkuningriigi suhtes siduv ja Ühendkuningriigis xxxx xx kohaldata, välja arvatud selles osas, mis puutub Schengeni konventsiooni ja meetmete kohaselt artiklite 26, 27, 75 ja 76 sätetesse.

(5) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli kohaselt ja mõnedest Schengeni aquis’17 sätetest Iirimaa ajendil nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ kohaselt ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Iirimaa suhtes siduv ja Iirimaal xxxx xx kohaldata, välja arvatud selles

14 EÜT C , , lk .

15 EÜT L 176, 10.7.1999, p. 31.

16 EÜT L 131, 1.6.2000, p. 43.

17 EÜT L 64, 7.3.2002, p. 20.

osas, mis puutub Schengeni konventsiooni ja meetmete kohaselt artiklite 26, 27, 75 ja 76 sätetesse.

(6) Nimetatud lepingute lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis xxxx xx kohaldata,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel kirjutama alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise xxxxx, xx seotud dokumentidena lõppaktile, komiteede, mis aitavad komisjoni täidesaatva võimu teostamisel, kirjavahetusele ning ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsioonile, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse lepingu A ja B lisas loetletud sätete võimaliku rakendusmäära ulatuses või vastavalt otsusele 1999/436/EÜ18 Euroopa Ühenduse asutamislepingu seaduslikkuse ulatuses.

Nõukogu otsuse 1999/437/EÜ sätteid kohaldatakse sarnaselt Šveitsi osalemisele Schengeni

aquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises. Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

18 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38, võttes arvesse eesistuja soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) Eesistuja on komisjoni abiga lõpetanud 17. juuni 2002. aasta volitusega peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta.

(2) Euroopa Ühenduse nimel kirjutati leping nõukogu otsuse …./…./EÜ kohaselt alla

….2004, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(3) Leping tuleks nüüd kinnitada.

(4) Euroopa Liidu lepingu pealkirja VI all Schengeni aquis’ edasiarendamisesse puutuv, nõukogu otsuse 1999/437/EÜ19 järgi Euroopa Liidu Nõukogu ja Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi sõlmitud leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta xxxx kahes liikmesriigis on ühenduses Šveitsiga rakendamisvalmis.

(5) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu lepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli artikli 5 järgi ja mõnedest Schengeni aquis’20 sätetest Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi ajendil nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ artikli 8 lõike 2 järgi võtab otsusest osa Ühendkuningriik.

(6) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli artikli 5 järgi ja mõnedest Schengeni aquis’21 sätetest Iirimaa ajendil nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt võtab otsusest osa Iirimaa,

19 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

20 EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

21 EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on Euroopa Liidu nimel heaks kiidetud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise xxxxx xx seotud dokumentidena lõppakt, komiteede kirjavahetus mis aitavad komisjoni täidesaatva võimu teostamisel ning ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsioon, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

Lepingu tekst, lõppakt, kirjavahetus ja ülddeklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Antud otsus kehtib lepingu A ja B lisas loetletud sätete võimaliku rakendusmäära ulatuses või vastavalt otsusele 1999/436/EÜ22 Euroopa Liidu lepingu seaduslikkuse ulatuses.

Artikkel 3

Nõukogu otsuse 1999/437/EÜ sätteid kohaldatakse – sarnaselt Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alla kuuluvale – Šveitsi osalemisele Schengeni aquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel hoiule andma lepingu artiklis 14 sätestatud kinnitamiskirja, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 5

Antud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

22 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17.

2004/0199(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 62, artikli 63 lõiget 3, artikleid 66 ja 95 seoses artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikli 300 lõike 3 esimest lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,23 võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on lõpetanud 17. juuni 2002. aasta volitusega peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta.

(2) Euroopa Ühenduse nimel kirjutati leping nõukogu otsuse …./…./EÜ ……2004 kohaselt alla ….2004, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(3) Leping tuleks nüüd kinnitada.

(4) Euroopa Ühenduse asutamislepingu all Schengeni aquis’ edasiarendamisesse puutuv, nõukogu otsuse 1999/437/EC24 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu ja Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi tehtud leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta xxxx kahes liikmesriigis on ühenduses Šveitsiga rakendamisvalmis.

(5) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli kohaselt ja mõnedest Schengeni aquis’25 sätetest Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi ajendil nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ kohaselt ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Ühendkuningriigi suhtes siduv ja Ühendkuningriigis xxxx xx kohaldata, välja arvatud selles osas, mis puutub Schengeni konventsiooni ja meetmete kohaselt artiklite 26, 27, 75 ja 76 sätetesse.

23 EÜT C , , lk .

24 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

25 EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(6) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni aquis’ Euroopa Liidu raamistikku liitva protokolli järgi ja mõnedest Schengeni aquis’26 sätetest Iirimaa ajendil nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ kohaselt ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Iirimaa suhtes siduv ja Iirimaal xxxx xx kohaldata, välja arvatud selles osas, mis puutub Schengeni konventsiooni ja meetmete kohaselt artiklite 26, 27, 75 ja 76 sätetesse.

(7) Nimetatud lepingute lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis xxxx xx kohaldata,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on Euroopa Ühenduse nimel heakskiidetud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise xxxxx, xx seotud dokumentidena lõppakt, komiteede kirjavahetus, mis aitavad komisjoni täidesaatva võimu teostamisel ning ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsioon, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

Lepingu tekst, lõppakt, kirjavahetus ja ülddeklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Antud otsus kehtib lepingu A ja B lisas loetletud sätete võimaliku rakendusmäära ulatuses või vastavalt otsusele 1999/436/EÜ27 Euroopa Ühenduse asutamislepingu seaduslikkuse ulatuses.

Artikkel 3

Nõukogu otsuse 1999/437/EÜ sätteid kohaldatakse sarnaselt Šveitsi osalemisele Schengeni

aquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel hoiule andma lepingu artiklis 14 sätestatud kinnitamiskirja, et väljendada ühenduse nõusolekut olla lepinguga seotud.

26 EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

27 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17.

Artikkel 5

Antud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel,

Nõukogu nimel, eesistuja

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

allkirjastada Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 1 punkti a, seotuna artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut28 ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on lõpetanud 17. juuni 2002. aasta volitusega peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

(2) Leping kirjutati alla 25. juunil 2004, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(3) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisaks oleva Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 järgi on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(4) Euroopa Liidu lepingu lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis xxxx xx kohaldata,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

28 EÜT C , , lk .

Ainus artikkel

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel kirjutama alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbi viiva vastutava riigi määratlemise kriteeriumidekriteeriumide ja mehhanismide xxxxx, xx seotud dokumentidena lõppakti ning ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsioonile, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel, eesistuja

2004/0200(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti artikli 63 lõike 1 punkti a, seotuna artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ning artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,29 võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust Ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on lõpetanud 17. juuni 2002. aasta volitusega peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

(2) Euroopa Ühenduse poolt kirjutati leping nõukogu ……2004. aasta otsuse …./…./EÜ kohaselt alla ….2004, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(3) Leping tuleks nüüd kinnitada.

(4) On vaja kehtestada ka lepingu teatavate sätete kohaldamise kord.

(5) Lepinguga luuakse ühiskomitee, kellel on volitused otsuste tegemiseks teatavates valdkondades ja seepärast on vaja kindlaks määrata ühenduse esindaja nimetatud komitees.

(6) Lisaks on vaja ette näha ühenduse seisukoha vastuvõtmise kord.

(7) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisaks oleva Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 järgi on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(8) Nimetatud lepingute lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis xxxx xx kohaldata,

29 EÜT , , lk .

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühendus kinnitab Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide xxxxx xx seotud dokumentidena lõppakti ning ühiskomiteede ühiskoosolekute ülddeklaratsiooni.

Lepingu tekst, lõppakt ja ülddeklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel hoiule andma lepingu artiklis 12 sätestatud kinnitamiskirja, et väljendada ühenduse nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 3

Lepingu artikliga 3 loodud ühiskomitees esindab ühendust komisjon.

Artikkel 4

1. Ühenduse seisukoha ühiskomitee kohta seoses selle töökorra vastuvõtmisega lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt võtab komisjon vastu pärast konsulteerimist nõukogu poolt määratud erikomiteega.

2. Teiste ühiskomitee otsuste suhtes võtab ühenduse seisukoha komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu.

Artikkel 5

Antud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel,

Nõukogu nimel eesistuja

LEPING

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mis puudutab Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

EUROOPA LIIT, EUROOPA ÜHENDUS,

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

edaspidi “lepingupooled”,

ARVESTADES, ET Amsterdami leppe jõustumisega pani Euroopa Liit endale eesmärgiks xxxxx xx arendada liitu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, milles on kindlustatud isikute vaba liikumine, mis on seotud väliste piiride, sisserände kontrolliga ja kuritegevuse ennetamise xx xxxxx vastu võitlemise meetmetega

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni xxxx moodustab ühe osa nendest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rakendavatest meetmetest, mis loovad ala, kus pole kontrolle sisepiiridel ning mis näevad ette lisameetmeid kõrge turvalisuse taseme kindlustamiseks;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni geograafilist asetust;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni osalemine Schengeni acquis’s xx xxxxx edasiarendamise jätkamises, kõrvaldab ühest küljest Šveitsi Konföderatsioonist tulevate inimeste vaba liikumist takistavaid tõkkeid, ning teisest küljest, tugevdab Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni koostööd Schengeni acquis’d puudutavates valdkondades;

ARVESTADES, ET 18. mail 1999 sõlmiti Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi30 ning Euroopa Liidu Nõukogu vahel leping, millega need kaks riiki ühinesid Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega;

ARVESTADES, ET oleks soovitatav Šveitsi Konföderatsiooni samaväärne kaasamine Schengeni acquis’ rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse;

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel tuleks sõlmida xxxx, mis sisaldab analoogseid õigusi ja kohustusi nagu leppisid kokku Euroopa Liidu nõukogu ühelt xxxxx xx Island ning Norra teiselt poolt;

30 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35.

OLLES VEENDUNUD, et Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöö organiseerimine Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises on vajalik;

ARVESTADES, ET ühendamaks Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Liidu nendesse tegevustesse, mis on selle leppe poolt kaetud xx xxxxxx xxx xxxx tegevustes osaleda, on vaja luua komitee, mis järgib samalaadset institutsionaalset mudelit, mis loodi Islandi xx Xxxxx kaasamiseks;

ARVESTADES, ET Schengeni koostöö põhineb vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel, mis sätestati inimõiguste ja põhivabaduste säilitamise Euroopa konventsiooniga 4. oktoobril 1950;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamisleppe IV jaotise xx xxxxx põhjal vastu võetud aktide sätted ei kehti Taani Kuningriigi positsiooni käsitleva protokolli kohta, mis lisati Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning võttes arvesse, et otsused arendamaks Schengeni acquis’d nimetatud jaotise rakendamise jaoks, mille Taani otsustas muuta oma riigiõiguseks, loovad pigem rahvusvahelise õiguse kohustusi Taani ja teiste liikmesriikide vahel;

ARVESTADES, ET Suurbritannia xx Xxxxx-Iirimaa Ühendkuningriik osalevad teatud Schengeni aquis’ meetmetega, vastavalt Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule31 lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli otsustega;

ARVESTADES, ET on vaja kindlustada, et need riigid, kellega Euroopa Liit lõi Xxxxxxxxx acquis’d rakendava, kohaldava ja edasiarendava liidu, rakendaksid seda lepet ka omavahelistes suhetes;

ARVESTADES, ET Schengeni acquis’ hea toimimine nõuab käesoleva leppe samaaegset rakendumist erinevate juba liitunud või Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate osapoolte vaheliste lepetega, mis reguleerivad nende omavahelisi suhteid;

ARVESTADES lepet, mis puudutab Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist acquis communautaire’i rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mille eesmärgiks on luua kriteeriumid ja mehhanismid, et määrata Euroopa ühenduste liikmesriiki jäetud varjupaigataotluste kontrollimise eest vastutavat riiki ja Eurodac-süsteemi loomine;

ARVESTADES, ET selle acquis communautaire’i ja Schengeni acquis’ vahelist seost;

ARVESTADES, ET see seos nõuab Schengeni acquis’ ja acquis communautaire’i samaaegset rakendamist, mille eesmärgiks on luua kriteeriumid ja mehhanismid määramaks Euroopa ühenduste liikmesriiki jäetud varjupaigataotluste kontrollimise eest vastutavat riik ning luua Eurodac-süsteem;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

31 EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43 ja EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

Artikkel 1

1. Šveitsi Konföderatsioon, edaspidi “Šveits”, on seotud Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu tegevustega, mida on mainitud käesoleva leppe lisades A ja B ning nendele järgnevatele lisade sätestatud valdkondades.

2. Käesolev lepe loob vastastikused õigused ja kohustused vastavalt seal ettenähtud menetlustele.

Artikkel 2

1. Käesoleva leppe A lisas järjestatud Schengeni acquis’ sätted rakenduvad ja kohalduvad Šveitsis samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikides, edaspidi “liikmesriigid”.

2. Viisil nagu nad on asendanud ja/või arendanud Schengenis 19. juunil 1990 sõlmitud konventsiooni vastavaid sätteid, mis puudutavad ühistel piiridel kontrolli järk- järgulist kaotamist puudutava leppe rakendamist, edaspidi “Schengeni Rakenduskonventsioon” või kui nad on olnud peatatud selle leppega, rakenduvad ja kohalduvad käesoleva leppe B lisas loetletud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse aktide sätted ka Šveitsis.

3. Samuti aktsepteerib, rakendab ja kohaldab Šveits Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse poolt vastu võetud õigusakte või meetmeid, millega muudetakse A ja B lisas, millele on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust, viidatud sätteid või mis lähtuvad nendest sätetest, xxxx et see piiraks artikli 7 kohaldamist.

Artikkel 3

1. Šveitsi valitsuse esindajatest ja Euroopa Liidu Nõukogu, edaspidi “nõukogu”, liikmetest ja Euroopa Ühenduste Komisjonist, edaspidi “komisjon”, moodustatakse segakomitee.

2. Segakomitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

3. Segakomitee tuleb kokku oma eesistuja või xxx xxx liikme initsiatiivil.

4. Vastavalt artikli 4 lõikele 2 tuleb segakomitee olenevalt asjaoludest kokku ministrite, kõrgemate ametnike või ekspertide tasandil.

5. Segakomitee eesistujaks on:

– ekspertide tasandil: Euroopa Liidu esindaja;

– kõrgemate ametnike ja ministrite tasandil: vaheldumisi kuuekuuliste ajavahemike xxxxx Euroopa Liidu esindaja ja Islandi või Norra valitsuse esindaja.

Artikkel 4

1. Segakomitee tegeleb kooskõlas käesoleva lepinguga kõikide artiklis 2 käsitletud küsimustega xx xxxxx, et Šveitsi huvidega nõuetekohaselt arvestatakse.

2. Ministrite tasandil on Šveitsi esindajatel segakomitees võimalus:

– selgitada probleeme, millega nad teatava õigusakti või meetme suhtes kokku puutuvad, või vastata probleemidele, millega on kokku puutunud muud delegatsioonid,

– väljendada oma arvamust mis tahes küsimuse kohta, mis käsitleb neile huvi pakkuvate sätete edasiarendamist või rakendamist.

3. Segakomitee koosolekud ministrite tasandil valmistab segakomitee ette kõrgemate ametnike tasandil.

4. Šveitsi valitsuste esindajal on õigus teha artiklis 1 nimetatud küsimustes segakomiteele ettepanekuid. Pärast arutelu võib komisjon või liikmesriik kaaluda sellist ettepanekut, pidades silmas Euroopa Liidu eeskirjade kohast ettepaneku tegemist või algatust seoses Euroopa Ühenduse või Euroopa Liidu õigusakti või meetme vastuvõtmisega.

Artikkel 5

Xxxx et see piiraks artikli 4 kohaldamist, teavitatakse segakomiteed selliste õigusaktide või meetmete, mis võivad käesoleva lepingu suhtes asjakohased olla, koostamisest nõukogus.

Artikkel 6

Kui komisjon koostab käesolevas lepingus käsitletud valdkonnas uusi õigusakte, küsib see mitteametlikult nõu Šveitsi ekspertidelt xxxxx viisil, nagu see küsib nõu liikmesriikide ekspertidelt oma ettepanekute väljatöötamisel.

Artikkel 7

1. Artiklis 2 puudutatud küsimustega seonduvate uute aktide või meetmete vastuvõtmine on Euroopa Liidu vastavate institutsioonide ülesanne. Lõige 2 järgi jõustuvad need aktid või meetmed samaaegselt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Šveitsi suhtes, välja arvatud juhul, kui nendes õigusaktides ei ole selgesõnaliselt vastupidiselt sätestatud. Sel juhul peetakse segakomitees nõuete järgi arvesse xxxxx Šveitsi määratud aega, et ta saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

2. a) Nõukogu teavitab viivitamata Šveitsi 1. peatükis äramärgitud aktide või meetmete vastuvõtmisest, mille suhtes on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust. Šveits teeb otsuse, kas nõustuda nende sisuga ja rakendada xxxx xxx

siseriikliku õiguskorra raames. Otsus selle kohta tehakse nõukogule ja komisjonile teatavaks kolmekümne päeva jooksul vastavate aktide või meetmete vastuvõtmisest.

b) Kui nimetatud aktide või meetmete sisu saab muutuda Šveitsi jaoks siduvaks kehtestada alles xxxxx põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teatab Šveits sellest nõukogu ja komisjoni samaaegselt eespool nimetatud teatamisega. Šveits teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamatult ja kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Juhul kui referendumi korraldamine pole vajalik, leiab avalik teadaandmine aset kohe referendumi tähtaja möödumisel. Kui referendumi korraldamine on vajalik, saab Šveits avalikuks teadaandmiseks maksimaalselt kaheaastase tähtaja alates nõukogu teatest. Alates õigusakti või meetme Šveitsi suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast kuni kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni kohaldab Šveits võimaluse korral ajutiselt nimetatud õigusakti või meetme sisu.

Kui Šveits ei saa käsitluse all olevat akti või meedet ajutiselt rakendada xx xxx see fakt häirib Schengeni koostöö toimimist, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus võivad Šveitsi suhtes xxxxx käsitlusele vastavad kohandatud ja vajalikud meetmed, et kindlustada Schengeni koostöö hea toimimine.

3. Lõikes 2 viidatud õigusaktide ja meetmete sisu aktsepteerimine Šveitsi poolt loob õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja nende liikmesriikide vahel, xxxxx suhtes need õigusaktid ja meetmed siduvad on.

4. Kirjeldatud juhtudel:

a) teatab Šveits otsusest mitte aktsepteerida lõikes 2 viidatud õigusakti või meetme sisu, mille suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu kohast menetlust või

b) xx xxxxx Šveits teadet lõike 2 punktis a või lõike 5 punktis a sätestatud kolmekümne päevase tähtaja jooksul või

c) xx xxxxx Šveits teadet lõike 2 punktis b sätestatud kaheaastase tähtaja jooksul või ei näe ette nimetatud punktis sätestatud ajutist kohaldamist alates asjaomase õigusakti või meetme tema suhtes jõustumiseks sätestatud kuupäevast;

kui segakomitee ei otsusta pärast lepingu jätkamise viiside põhjalikku läbivaatamist üheksakümne päeva jooksul teisiti, loetakse käesolev leping vastavalt asjaoludele lõpetatuks. Käesolev leping lõpeb xxxx kuud pärast üheksakümnepäevase perioodi möödumist

5. a) Xxx xxxx uue akti või meetme sätted xx xxxx enam liikmesriikidel Schengeni rakendamiskonventsiooni artiklis 51 esitatud tingimustele allutada vastastikuse juriidilise abi küsimist, mis puudutab karistusi, läbiotsimisordeneid ja/või mõnest muust liikmesriigist tõendite hankimise tunnustamist, võib Šveits teatada nõukogule ja komisjonile 2. peatüki punktis a märgitud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul, et ta ei nõustu ega ei rakenda nende sätete sisu nende sisemises juriidilises korras, juhul kui need rakenduvad otsest maksusüsteemi puudutavatele uuringuid, läbiotsimisordeneid või läbiotsimisloa taotlemisi, mis juhul, kui nad oleks toime pandud Šveitsis, poleks olnud Šveitsi seaduste järgi karistatavad vabadusekaotusega. Sellel juhul on käesolev leping ikkagi rakendatav, vastupidiselt lõike 4 sätetele.

b) Segakomitee saab xxx xxx liikme palvel kokku hiljemalt kahe kuu jooksul xxxxx palvet ning, arvestades rahvusvahelisel tasemel toimunud arenguid, arutleb olukorra üle, mis tekkis punktile a vastavalt tehtud xxxxx xxxxx.

Kohe kui segakomitee on jõudnud kokkuleppele, mille järgi Šveits nõustub ja paigutab täiesti ümber uue akti või uue meetme olulised sätted, rakenduvad lõike 2 punkt b ning lõiked 3 ja 4. Informatsioon, millele on viidatud lõike 2 punkti b esimeses lauses, esitatakse kolmkümmend päeva pärast segakomitees tehtud lepet.

Artikkel 8

1. Saavutamaks lepinguosaliste eesmärki jõuda artiklis 2 viidatud sätete võimalikult ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamiseni, jälgib segakomitee pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi “Euroopa Xxxxx”) praktika ning Šveitsi pädevate kohtute praktika arengut nimetatud sätete osas. Sel eesmärgil tuleb rajada mehhanism, et tagada sellise kohtupraktika korrapärane vastastikune edastamine.

2. Šveitsil on õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi juhul, kui liikmesriigi xxxxx on suunanud talle küsimuse eelotsuse saamiseks artiklis 2 nimetatud sätete tõlgendamise osas.

Artikkel 9

1. Šveits esitab igal aastal segakomiteele aruanded artiklis 2 viidatud sätete kohaldamise ja tõlgendamise kohta oma haldusasutustes ja kohtutes, xxxx xxxx on tõlgendanud Euroopa Xxxxx vastavalt asjaoludele.

2. Kui segakomitee ei ole kahe kuu jooksul alates sellest, xxx xxxxx teatatakse artiklis 2 viidatud sätete osas olulise erinevuse tekkest Euroopa Kohtu ning Šveitsi kohtute praktika vahel või oluliselt erineva kohaldamise ilmnemisest asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi asutuste vahel, suutnud tagada ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamise jätkumist, kohaldatakse artiklis 10 sätestatud menetlust.

Artikkel 10

1. Kui käesoleva lepingu kohaldamise osas tekib vaidlus või kui esineb artikli 9 lõikes 2 sätestatud olukord, kantakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena segakomitee päevakorda ministrite tasandil.

2. Segakomiteel on vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast alates aega üheksakümmend päeva vaidluse lahendamiseks.

3. Kui segakomitee ei suuda vaidlust lõikes 2 sätestatud üheksakümne päeva jooksul lahendada, on lõplikuks lahendamiseks aega veel kolmkümmend päeva.

Kui lõplikule lahendusele ei jõuta, loetakse käesolev leping Šveitsi suhtes lõpetatuks. Selline lõpetamine jõustub kuue kuu jooksul pärast kolmekümne päevase perioodi möödumist.

Artikkel 11

1. Seoses käesoleva lepingu kohaldamisega kaasnevate halduskuludega, maksab Šveits Euroopa Ühenduste üldeelarvesse igal aastal 7,286 % summast 8 100 000 eurot vastavalt iga-aastasele kohandusele, pidades silmas Euroopa Liidus esineva inflatsiooni määra.

2. Schengen II Informatsioonisüsteemi arendamise kulusid maksab Šveits Euroopa Ühenduste üldeelarvesse igal aastal, alates 2002. eelarveaastast vastavalt sellele, milline on nende riikide rahvamajanduse kogutoodangu protsent kõikide osalevate riikide rahvamajanduse kogutoodangust.

Makse, mis katab eelarveaastad, mis eelnevad käesoleva leppe jõustumisele, tuleb teha käesoleva leppe jõustumisel.

3. Kui käesoleva lepingu kohaldamisega kaasnevaid tegevuskulusid ei eraldata Euroopa Ühenduste üldeelarvesse, kuid need langevad otsese kohustusena osalevatele liikmesriikidele, maksab Šveits neid kulusid vastavalt sellele, milline on tema riigi rahvamajanduse kogutoodangu protsent kõikide osalevate riikide rahvamajanduse kogutoodangust.

Kui tegevuskulud on Euroopa Ühenduse põhieelarvest üle kantavad, kannab Šveits eelarvesse iga-aastase makse vastavalt sellele, milline on tema riigi rahvamajanduse kogutoodangu protsent kõikide osalevate riikide rahvamajanduse kogutoodangust.

4. Šveitsil on õigus saada käesoleva lepinguga seonduvaid komisjoni või nõukogu koostatud dokumente ning nõuda segakomitee istungitel omal valikul tõlget Euroopa Ühenduste institutsioonide ametlikku keelde.

Artikkel 12

1. Käesolev leping ei mõjuta ühtegi Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel juba kehtivate lepingute kohaldamist, ega ka ühegi Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Šveitsi vahel kehtivate lepingute kohaldamist.

2. Käesolev leping ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis sõlmitakse Šveitsi ning Euroopa Ühenduse vahel, juhul kui nad on vastavuses käesoleva lepinguga. Juhul kui need lepingud ja käesolev leping on kokkusobimatud, kehtib viimane.

3. Käesolev leping ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis võidakse sõlmida Šveitsi ning Euroopa Ühenduse vahel, nagu ka mitte lepingud, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Šveitsi vahel või lepingud, mida võidakse sõlmida Euroopa Liidu asutamislepingu artiklite 24 ja 38 alusel.

Artikkel 13

1. Šveits peab sõlmima lõplikult leppe Taani Kuningriigiga, mis puudutab Taani ja Šveitsi vaheliste õiguste ja kohustuste loomist selles, mis puudutab Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise artiklis 2 viidatud sätteid ning mis omakorda puudutavad

Taani Kuningriigi positsiooni käsitlevat protokolli, mis lisati Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule.

2. Šveits peab sõlmima leppe Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigiga, mis puudutab vastastikuste õiguste ja kohustuste loomist Schengeni acquis’ rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks moodustatud liitude põhjal.

Artikkel 14

1. Käesolev leping jõustub ühe kuu möödudes päevast, mil nõukogu hoiulevõtjana tegutsev nõukogu peasekretär on kindlaks teinud, et kõik ametlikud nõuded seoses lepinguosaliste, xxxxx jaoks käesolev leping siduvaks muutub, poolt või nimel nõusoleku avaldamisega on täidetud.

2. Artikleid 1, 3, 4, 5, 6 ja 7 lõike 2 punkti a esimest lauset kohaldatakse ajutiselt alates käesolevale lepingule allakirjutamisest.

3. Pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, kuid enne lepingu jõustumist, vastuvõetud õigusaktide ja meetmete suhtes hakkab artikli 7 lõike 2 punkti a viimases lauses viidatud kolmekümnepäevane tähtaeg kehtima käesoleva lepingu jõustumise päevast.

Artikkel 15

1. A ja B lisas viidatud sätted ning artikli 2 lõike 3 järgi varem vastuvõetud sätted jõustuvad Šveitsi suhtes kuupäeval, mille määrab nõukogu, kes tegutseb liikmesriike esindavate liikmete, kes kõik rakendavad A ja B lisas nimetatud sätteid, üksmeele alusel, pärast nõupidamist segakomitees, olles teinud kindlaks, et Šveits on täitnud asjakohaste sätete rakendamise eeltingimused ja et nende välispiiride kontroll on tõhus.

Nõukogu liikmed, kes esindavad Iiri ning Suurbritannia xx Xxxxx-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsusi, osalevad selle otsuse vastuvõtmises, sest et see puudutab Schengeni acquis’ sätteid ja nende põhjal moodustatud akte, milles osalevad liikmesriigid.

Nõukogu liikmed, kes esindavad liikmesriikide valitsusi, kellele rakendub vastavalt liitumisleppele ainult osa A ja B lisas viidatud sätetest, osalevad otsuse vastuvõtmisel selles osas, mis puudutab Schengeni acquis’ neid sätteid, mis on juba nende suhtes rakendatavad.

2. Lõikes 1 viidatud sätete jõustumisega luuakse õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi vahel ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selliste liikmesriikide vahel, mille suhtes need sätted on samuti jõustunud.

3. Käesolev leping rakendub ainult juhul, kui artiklis 13 viidatud lepped on samuti rakendatud.

4. Käesolev leping rakendub ainult juhul, kui leping Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel, mis puudutab kriteeriume ja mehhanisme määramaks Euroopa ühenduste

liikmesriiki või Šveitsi jäetud varjupaigataotluste kontrollimise eest vastutavat riiki, on samuti rakendatud.

Artikkel 16

1. Liechtenstein võib käesoleva lepinguga ühineda.

2. Liechtensteini liitumine moodustaks käesolevas lepingus ühe protokolli, mis sätestaks taolise liitumise kõik tagajärjed, sealhulgas Liechtensteini ja Šveitsi vaheliste õiguste ja kohustuste loomist, samuti nagu Liechtensteini ning Euroopa Ühenduse ja selliste liikmesriikide vahel, mille suhtes Schengeni sätted on samuti jõustunud.

Artikkel 17

Šveitsi või nõukogu otsus, mis baseerub tema liikmete üksmeelel, võib selle lepingust xxxxx öelda. Lepingust lahtiütlemisest teatatakse hoiulevõtjale ning see jõustub kuus kuud pärast teatamist.

Artikkel 18

Käesolevat lepingut käsitletakse lõpetatuna, kui Šveitsi ütleb xxxxx mõnest artiklis 13 viidatud lepingust või artiklis 15 lõikes 4 viidatud lepingust.

Sõlmitud … kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

A XXXX

(Artikli 2 lõige 1)

Käesoleva xxxx 1. osa viitab 1985. aasta Schengeni lepingule ja 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise 1990. aasta Schengeni konventsioonile. 2. osa viitab ühinemiskirjadele ja 3. osa vastavatele teisestele Schengeni õigusaktidele.

1. OSA

Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrollide järkjärgulist kaotamist käsitleva 14. juunil 1985. aastal Schengenis allakirjutatud lepingu sätted.

Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi vahelise 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni sätted, välja arvatud järgmised:

Artikli 2 lõige 4 kaupade kontrolli kohta Artikkel 4 pagasi kontrolli osas

Artikli 10 lõige 2

Artikli 19 lõige 2

Artiklid 28–38 ja nendega seotud mõisted Artikkel 60

Artikkel 70

Artikkel 74

Artiklid 77–91 selles osas, mida hõlmab nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ tulirelvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

Artiklid 120–125 kaupade ringlemise kohta Artiklid 131–133

Artikkel 134

Artiklid 139–142

Lõppakt: 2. deklaratsioon

Lõppakt: 4., 5. ja 6. deklaratsioon Protokoll

Ühisdeklaratsioon

Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

2. OSA

Itaalia Vabariigi (allakirjutatud 27. novembril 1990 Pariisis), Hispaania Kuningriigi xx Xxxxxxxxx Vabariigi (allakirjutatud 25. juunil 1991 Bonnis), Kreeka Vabariigi (allakirjutatud 6. novembril 1992 Madridis), Austria Vabariigi (allakirjutatud 28. aprillil 1995 Brüsselis) ning Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi xx Xxxxxx Kuningriigi (allakirjutatud 19. detsembril 1996 Luxembourg’is) vahel sõlmitud ühinemislepingute sätted ning Schengeni lepingute ja Schengeni konventsiooni protokollid, välja arvatud:

1. 27. novembril 1990 Pariisis allakirjutatud protokoll Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985.

2. 27. novembril 1990 Pariisis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Itaalia Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 5 ja 6 Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

3. 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokoll Hispaania Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal xx xxxx muudeti 27. novembril Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga, ja sellega kaasas olevad deklaratsioonid.

4. 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Hispaania Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise xxxx), xxxxx lõppaktide ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 5 ja 6

Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon Lõppakt: III osa, 3. ja 4. deklaratsioon Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

5. 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokoll Portugali Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal xx xxxx muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga, ja sellega kaasas olevad deklaratsioonid.

6. 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Portugali Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise xxxx), xxxxx lõppakti ning sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 7 ja 8 Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon Lõppakt: III osa, 2., 3., 4. ja 5. deklaratsioon Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

7. 6. novembril 1992. aastal Madridis allakirjutatud protokoll Kreeka Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal xx xxxx muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga ning 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud Hispaania Kuningriigi xx Xxxxxxxxx Vabariigi valitsuse ühinemist käsitlevate protokollidega, ja sellega kaasas olevad deklaratsioonid.

8. 6. novembril 1992. aastal Madridis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Kreeka Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise xxxx ning millega Hispaania Kuningriik xx Xxxxxxxxx Vabariik ühinesid 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingute sõlmimise xxxx), xxxxx lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 6 ja 7 Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2., 3. ja 4. deklaratsioon Lõppakt: III osa, 1. ja 3. deklaratsioon Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

9. 28. aprillil 1995. aastal Brüsselis allakirjutatud protokoll Austria Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal xx xxxx muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud protokolliga Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemise kohta, 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokolliga Hispaania Kuningriigi xx Xxxxxxxxx Vabariigi valitsuste liitumise kohta ning 6. novembril 1992. aastal allakirjutatud Kreeka Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga.

10. 28. aprillil 1995. aastal Brüsselis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Austria Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik, Hispaania Kuningriik xx Xxxxxxxxx Vabariik ning Kreeka Vabariik ühinesid vastavalt 27. novembril 1990. aastal, 25. juunil 1991. aastal ja 6. novembril 1992. aastal sõlmitud lepingute alusel) xx xxxxx lõppakti järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 5 ja 6 Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon Lõppakt: III osa

11. 19. detsembril 1996. aastal Luxembourg’is allakirjutatud protokoll Taani Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellega seotud deklaratsioon.

12. 19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Taani Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsiooni järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 7 ja 8 Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon Lõppakt: III osa

Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

13. 19. detsembril 1996. aastal Luxembourg’is allakirjutatud protokoll Soome Vabariigi valitsuse ühinemise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellega seotud deklaratsioon.

14. 19. detsembril 1996. aastal Luxembourg’is allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Soome Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsiooni järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 6 ja 7 Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon

Lõppakt: III osa, välja arvatud Ahvenamaa deklaratsioon Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

15. 19. detsembril 1996. aastal Luxembourg’is allakirjutatud protokoll Rootsi Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellega seotud deklaratsioon.

16. 19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Rootsi Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsiooni järgmised sätted:

Artikkel 1

Artiklid 6 ja 7 Lõppakt: I osa

Lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon Lõppakt: III osa

Ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon

3. OSA

A. Täitevkomitee järgnevad otsused :

SCH/Com-ex (93) 10 14.12.1993	Kinnitus ministrite ja riigisekretäride 19. juuni 1992. aasta ja 30. juuni 1993. aasta deklaratsioonide jõustumise kohta
SCH/Com-ex (93) 14 14.12.1993	Õigusasutuste vahelise praktilise koostöö parandamine narkokaubanduse vastu võitlemiseks
SCH/Com-ex (93) 21 14.12.1993	Ühtse viisa pikendamine
SCH/Com-ex (93) 24 14.12.1993	Ühtse viisa kehtetuks tunnistamise, selle tühistamise või selle kehtivusaja lühendamise ühine menetlus
SCH/Com-ex (94) 1 Rev 2 26.4.1994	Kohandusmeetmed, mille eesmärk on kõrvaldada liiklusvoo tõkked ja piirangud maantee piiripunktides sisepiiridel
SCH/Com-ex (94) 15 Rev 21.11.1994	Elektroonilise menetluse kehtestamine rakendamise konventsiooni artikli 17 lõikes 2 sätestatud keskasutustega konsulteerimiseks
SCH/Com-ex (94) 16 Rev 21.11.1994	Ühiste sisse- ja väljasõidupitsatite omandamine
SCH/Com-ex (94) 17 Rev 4 22.12.1994	Schengeni süsteemi kehtestamine ning kohaldamine lennujaamades ja lennuväljadel
SCH/Com-ex (94) 25 22.12.1994	Statistilise teabe vahetamine viisade andmise kohta
SCH/Com-ex (94) 28 Rev 22.12.1994	Artiklis 75 sätestatud sertifikaat seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete veoga

SCH/Com-ex (94) 29 Rev 2 22.12.1994	19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamine
SCH/Com-ex (95) PV 1 Rev (punkt nr 8)	Ühine viisapoliitika
SCH/Com-ex (95) 20 Rev 2 20.12.1995	Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 2 lõike 2 kohaldamise korda käsitleva dokumendi SCH/I (95) 40 Rev 6 heakskiitmine
SCH/Com-ex (95) 21 20.12.1995	Schengeni riikide vaheline kiire statistiliste ja konkreetsete andmete vahetus võimalike häirete puhul välispiiril
SCH/Com-ex (96) 13 Rev 27.6.1996	Schengeni viisade andmise põhimõtted vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 30 lõike 1 punktile a
SCH/Com-ex (97) 39 Rev 15.12.1997	Tõestusvahendite ja soovituslike tõendite juhtpõhimõtted Schengeni riikide vaheliste tagasivõtulepingute raamistikus
SCH/Com-ex (98) 1 Rev 2 21.4.1998	Töörühma tegevuse aruanne
SCH/Com-ex (98) 12 21.4.1998	Statistika vahetamine viisade kohta
SCH/Com-ex (98) 18 Rev 23.6.1998	Meetmed, mis võetakse riikide suhtes, kes tekitavad probleeme Schengeni territooriumilt nende kodanike väljasaatmiseks nõutavate dokumentide andmise osas TAGASIVÕTMINE - VIISAD
SCH/Com-ex (98) 19 23.6.1998	Monaco VIISAD – VÄLISPIIRID – SIS
SCH/Com-ex (98) 21	Viisataotlejate passide tembeldamine

23.6.1998	VIISAD
SCH/Com-ex (98) 26 def. 16.9.1998	Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni alalise komitee moodustamine
SCH/Com-ex (98) 29 Rev. 23.6.1998	Klausel, mis puudutab Schengeni tehnilist acquis' d. Lisaklausel, mis puudutab kogu Schengeni tehnilisi teadmisi
SCH/Com-ex (98) 35 Rev 2 16.9.1998	Üldkäsiraamatu edastamine XXx taotlejariikidele
SCH/Com-ex (98) 37 def. 2 16.9.1998	Tegevuskava ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks
SCH/Com-ex (98) 51 Rev 3 16.12.1998	Piiriülene politseikoostöö kuritegevuse ärahoidmisel ja avastamisel taotluse korral
SCH/Com-ex (98) 52 16.12.1998	Piiriülese politseikoostöö käsiraamat
SCH/Com-ex (98) 56 16.12.1998	Käsiraamat dokumentide kohta, kuhu võib kanda viisa
SCH/Com-ex (98) 57 16.12.1998	Küllakutsete, majutuse olemasolu tõendavate dokumentide ja ülalpidamistoetuse kohustuse vastuvõtmise ühtlustatud vormi kehtestamine
SCH/Com-ex (98) 59 Rev 16.12.1998	Dokumendiekspertide kooskõlastatud kasutamine
SCH/Com-ex (99) 1 Rev. 2 28.4.1999	Schengeni normid uimastite valdkonnas
SCH/Com-ex (99) 5 28.4.1999	SIRENE käsiraamat
SCH/Com-ex (99) 6	Olukord seoses telekommunikatsiooniga

28.4.1999
SCH/Com-ex (99) 7 rev. 2 28.4.1999	Kontaktametnikud
SCH/Com-ex (99) 8 Rev 2 28.4.1999	Teavitajate tasustamine
SCH/Com-ex (99) 10 28.4.1999	Ebaseaduslik relvakaubandus
SCH/Com-ex (99) 13 28.4.1999	Üldkäsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste vanade versioonide kasutuselt kõrvaldamine ja uute versioonide vastuvõtmine
SCH/Com-ex (99) 14 28.4.1999	Käsiraamat dokumentide kohta, kuhu võib viisa kanda
SCH/Com-ex (99) 18 28.4.1999	Politseikoostöö parandamine kuritegevuse ärahoidmisel ja avastamisel

B. Täitevkomitee järgmised deklaratsioonid:

Deklaratsioon	Teema
SCH/Com-ex (96) Decl 5 18.4.1996	Mõiste “välismaalane” määratlemine
SCH/Com-ex (96) Decl 6 Rev 2 26.6.1996	Väljaandmisdeklaratsioon
SCH/Com-ex (97) Decl 13 Rev 2 21.4.1996	Alaealiste röövid

C. Keskrühma järgnevad otsused:

Otsus	Aine
SCH/K (98) 117	Tegevuskava	ebaseadusliku	sisserände	vastu
27.10.1998	võitlemiseks

SCH/K (99) 25
22.3.1999 Teavitajate tasustamise üldpõhimõtted

B XXXX

(Artikli 2 lõige 2)

Šveits rakendab järgnevate aktide sisu alates nõukogu poolt artiklile 15 vastavalt paika pandud kuupäevast alates.

Kui selleks kuupäevaks pole mõni konventsioon või protokoll, millele on viidatud mõne aktiga, mis allpool on tähistatud tärniga, ei ole veel jõustunud kõigis xxxx riikides, kes on Euroopa Liidu liikmed käsitletava akti vastuvõtmise hetkel, rakendab Šveits nende oluliste vahendite sätete sisu alles alates kuupäevast, millal küsimuse all olev konventsioon või protokoll jõustub eelpool mainitud liikmesriikide suhtes.

– Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51) ja komisjoni 25. veebruari 1993. aasta soovitus 93/216/EMÜ Euroopa tulirelvapassi kohta (EÜT L 93, 17.4.1993, lk 39), muudetud komisjoni 12. jaanuari 1996. aasta

soovitusega 96/129/EÜ (EÜT L 30, 8.2.1996, lk 47).

– Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus nr 1683/95/EÜ ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1), muudetud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta

määrusega nr 334/2002/EÜ (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7); komisjoni 7. veebruari 1996. aasta otsus ja komisjoni 3. juuni 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse viisavormi täiendav tehnospetsifikaat(avaldamata).

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

– Nõukogu 29. mai 2000.aasta akt, millega kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohane konventsioon Euroopa Liidu riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades [konventsiooni artiklis 2 (1) viidatud sätted ] (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1).*

– Nõukogu 28. septembri 2000. aasta otsus nr 2000/586/XXX millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248,

3.10.2000, lk 1).

– Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus nr 2000/645/EÜ millega paranda takse Schengeni täitevkomitee otsuses SCH/Com-ex (94)15 Rev. esitatud Schengeni acquis'd Schengeni aquis(EÜT L 272, 25.10.2000, lk 24).

– Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus nr 539/2001/EÜ, milles loetletakse kolmandad riigid, xxxxx kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, xxxxx kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1), muudetud nõukogu 7. detsembri 2001. aasta määrusega nr

2414/2001/EÜ (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1) ja nõukogu 6. märtsi 2003. aasta

määrusega nr 453/2003/EÜ (ELT L 69, 13.3.2003, lk 10).

– Nõukogu 24. aprilli 2001. aasta otsus nr 2001/329/EÜ millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ja lisasid 3, 6 ja 13 ning üldkäsiraamatu lisasid 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32).

– Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus nr 1091/2001/EÜ liikumisvabaduse kohta pikaajalise viisa alusel (EÜT L 150, 6.6.2001, lk 4).

– Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus nr 2001/420/EÜ millega kohandatakse viisasid käsitlevate ühiste konsulaareeskirjade V ja VI osa ja xxxx 13 ning üldkäsiraamatu xxxx 6a pikaajaliste viisade osas, mis kehtivad samaaegselt ka lühiajaliste viisadena (EÜT L 150, 6.6.2001, lk 47).

– Nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta(EÜT L 149, 2.6.2001, lk 34) ning nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus nr 2004/191/EÜ millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord(EÜT L 60, 27.2.2004, lk 55).

– Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid(EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45).

– Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta akt, millega Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll [protokolli artiklis 15 viidatud säte ] (EÜT L 326, 21.11.2001, lk 1).*

– Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määrus nr 2424/2001/EÜ teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

– Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määrus nr 2001/886/XXX xxxxx põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

– Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta määrus nr 2002/44/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste VII osa ja xxxx 12 ning üldkäsiraamatu xxxx 14a (EÜT L 20, 23.1.2002, lk 5).

– Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus nr 333/2002/EÜ ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, xxxxx reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4) ja komisjoni 12. augusti 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse viisavormi tehnospetsifikaat liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, xxxxx reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (avaldamata).

– Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta määrus nr 2002/352/EÜ üldkäsiraamatu uuesti läbivaatamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47).

– Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus nr 2002/354/EÜ ühiste konsulaarjuhiste III osa kohandamise ja xxxx 16 koostamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002 lk 50).

– Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus nr 1030/2002/EÜ, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1) ning komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse elamisloavormi tehnospetsifikaat kolmandate riikide kodanike jaoks (avaldamata).

– Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/585/EÜ, millega kohandatakse ühiste konsulaarjuhiste III ja VIII osa (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 44).

– Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/586/EÜ ühiste konsulaarjuhiste VI osa muutmise kohta (EÜT L 187 16.7.2002, lk 48).

– Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/587/EÜ üldkäsiraamatu uuesti läbivaatamise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50).

– Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus nr 2002/946/XXX, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1).

– Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).

– Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus nr 415/2003/EÜ viisade andmise kohta piiril, xxxxx arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele (ELT L 64, 7.3.2003, lk 1).

– 1995. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooni (EÜT C 78, 30.3.1995, lk 2) ning 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni sätted (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 12), millele on viidatud nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsusega 2003/169/XXX, millega määratakse, millised 1995. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooni ja 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni sätted kujutavad endast Schengeni acquis’ edasiarendust vastavalt lepingule Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 67, 12.3.2003, lk 25).*

– Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsus nr 2003/170/XXX liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta[välja arvatud artikkel 8] (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27).

– Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus nr 693/2003/EÜ, millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8).

– Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus nr 694/2003/EÜ määrusega (EÜ) nr 693/2003 ettenähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) ühtse vormi kohta (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

– Nõukogu 13. juuni 2003. aasta otsus nr 2003/454/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste xxxx 12 ning viisamakse käsitleva üldkäsiraamatu xxxx 14a (ELT L 152, 20.6.2003, lk 82).

– Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus nr 1295/2003/EÜ meetmete kohta, mis on kavandatud viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks olümpiapere liikmetele, kes osalevad 2004. aasta Ateena olümpia- või paraolümpiamängudel (ELT L 183, 22.7.2003, lk 1).

– Nõukogu 28. juuli 2003. aasta otsus nr 2003/585/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 2. xxxx nimekirja A ja üldkäsiraamatu 5. xxxx nimekirja A seoses Pakistani diplomaatiliste passide omanike viisanõudega (ELT L 198, 6.8.2003, lk 13).

– Nõukogu 28. juuli 2003. aasta otsus nr 2003/586/EÜ ühiste konsulaarjuhiste 3. xxxx X osa ja üldkäsiraamatu 5.a xxxx I osa muutmise kohta seoses kolmandate riikide kodanikega, kellelt nõutakse lennujaamaviisat (ELT L 198, 6.8.2003, lk 15).

– Nõukogu 2. oktoobri 2003. aasta otsus nr 2003/725/XXX, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260,

11.10.2003, lk 37).

– Nõukogu 25. novembri 2003. aasta määrus 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26).

– Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/14/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarijuhiste V osa kolmandat lõiku (Taotluste läbivaatamise põhikriteeriumid)(ELT L 5, 9.1.2004, lk 74).

– Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/15/EÜ, millega muudetakse ühiste II osa punkti 1.2 ning koostatakse sellele uus xxxx (ELT L 5, 9.1.2004, lk 76).

– Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/17/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarijuhiste V osa punkti 1.4, ja üldkäsiraamatu I osa punkti 4.1.2 seoses reisikindlustuse, kui ühtse viisa saamiseks vajaliku dokumendi omamise nõude kaasamisega (ELT L 5 9.1.2004, lk 79).

– Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus nr 377/2004/EÜ sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

– Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/466/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut, et kaasata sihtotstarbeliste piirikontrollide sätted saatjaga alaealiste kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 136).

– Nõukogu 29. mai 2004. aasta otsuse (EÜ) nr 2004/466/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut, et kaasata sihtotstarbeliste piirikontrollide sätted saatjaga alaealiste kohta, parandus (ELT L 195, 2.6.2004, lk 44).

– Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus nr 871/2004/EÜ mõningate Schengeni infosüsteemide uute funktsioonide tutvustuse kohta, sealhulgas terrorismivastase võitluse kohta (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

– Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 4).

– Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/573/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Vahemere reostuskaitse Barcelona konventsiooni protokolli sõlmimist, mis käsitleb merereostuse takistamiseks ja hädaolukorra puhul Vahemere reostuse vastu võitlemisel tehtavat koostööd (ELT L 261, 6.8.2004, lk 7).

– Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/574/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut (ELT L 261, 6.8.2004, lk 6).

– Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/581/EÜ, millega määratakse minimaalsed märgised, mida välispiiridel asuvate piiripunktide tahvlitel kasutada tuleb ( ELT L 261, 6.8.2004, lk 13).

– Nõukogu 8. juuni 2004 otsus nr 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

– [See nimekiri, sisaldades Schengeni acquis´ arengut, lükatakse edasi vastavalt

Schengeni acquis´ arengu vahenditele kuni allakirjutamise kuupäevani.]

LÕPPAKT

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mis puudutab Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

Täievolilised esindajad on vastu võtnud käesoleva lõppakti, mis koosneb järgmistest deklaratsioonidest:

1. Lepingupoolte ühisdeklaratsioon parlamentaarse nõupidamise kohta

2. Lepingupoolte ühisdeklaratsioon välissuhete kohta

3. Lepingupoolte ühisdeklaratsioon 2000. aasta 29. mai konventsiooni artikli 23 lõike 7 kohta, mis puudutab Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kohtulikku vastastikust abi kriminaalvallas

Täievolilised esindajad võtsid samuti teadmiseks järgmised deklaratsioonid:

1. Šveitsi deklaratsioon vastastikuse juriidilise abi kohta kriminaalvallas

2. Šveitsi deklaratsioon artikli 7 lõike 2 punkti b kohta, mis puudutab Schengeni

acquis’ uute edasiarendamistega hilinemisega nõustumist

3. Šveitsi avaldus Euroopa Konventsiooni vastastikuse juriidilise abi kohta kriminaalvallas ja väljaandmise Euroopa Konventsiooni rakendamise kohta

4. Euroopa Komisjoni avaldus ettepanekute edasiandmise kohta

5. Euroopa Komisjoni avaldus komiteede kohta, kes assisteerivad Euroopa Komisjoni tema täidesaatvate volituste täitmisel

..., ...

Euroopa Liidu nimel:

Euroopa Ühenduse nimel :

Šveitsi Konföderatsiooni nimel:

Lepingupoolte ühisdeklaratsioonid

Lepingupoolte ühisdeklaratsioon parlamentaarse nõupidamise kohta

Lepingupoolte arvates on käesoleva lepingu kohaseid küsimusi asjakohane arutada Euroopa Parlamendi ja Šveitsi parlamendivahelistel koosolekutel.

Lepingupoolte ühisdeklaratsioon välissuhete kohta

Lepingupooled lepivad kokku, et Euroopa Ühendus kohustub õhutama kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone, kellega ta sõlmib lepinguid, mis puudutavad Schengeni koostööd, tegema samalaadseid lepinguid Šveitsi Konföderatsiooniga, xxxx et viimase kompetents kannataks läbi nende lepingute.

Lepingupoolte ühisdeklaratsioon 2000. aasta 29. mai konventsiooni artikli 23 lõike 7 kohta, mis puudutab Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kohtulikku abi kriminaalvallas

Lepingupooled lepivad kokku, et Šveits võib, Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelist kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooniartikli 23 lõike 1 punkti c sätete raames ning sõltuvalt juhtumist nõuda, et kui asjassepuutuv liikmesriik on saanud asjassepuutuva isiku nõusoleku, et isikliku iseloomuga andmed saab kasutada eesmärkideks, millele on viidatud selle konventsiooni artikli 23 lõike 1 punktides a ja b, ainult eelneval kokkuleppel Šveitsiga ja menetluste raamistikus, mille jaoks ta oleks võinud keelduda või piirata isikliku iseloomuga andmete üleandmist või kasutamist, mis vastab selle konventsiooni sätetele või artiklis 1viidatud vahenditele.

Kui mingi juhul peaks Šveits keelduma mõne liikmesriigi palvel eelmainitud sätete rakendamisest, peab ta oma otsust kirjalikult põhjendama.

Teised deklaratsioonid

Šveitsi deklaratsioon vastastikuse kohtuliku abi kohta kriminaalvallas

Šveits teatab, et rahalised seaduserikkumised otsese maksustamise xxxxxx, millele Šveitsi võimud on hagi esitanud, leiavad aset käesoleva lepingu jõustumise hetkel kriminaalvallas enne kompetentset kohtumõistmist.

Šveitsi deklaratsioon artikli 7 lõike 2 punkti b kohta, mis puudutab Schengeni

acquis’ uute edasiarendamiste hilinemisega nõustumist

Artikli 7 lõike 2 punktis b viidatud maksimaalne kaheaastane tähtaeg katab nii akti või meetmega nõusolekut kui tema rakendamist. Ta sisaldab järgmisi faase:

– ettevalmistav xxxx,

– parlamentaarne protseduur,

– referendumi tähtaeg (100 päeva alates akti ametlikust avaldamisest) ja vajaduse korral

– referendum (organiseerimine ja hääletamine).

Föderaalne Nõukogu informeerib viivitamata nõukogu ja komisjoni iga faasi lõpulejõudmisest.

Föderaalne Nõukogu kohustub kaasama kõik tema valduses olevad vahendid, et eelmainitud erinevad faasid kulgeksid nii kiiresti kui võimalik.

Šveitsi deklaratsioon, mis puudutab Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise Euroopa konventsiooni rakendamist

Šveits kohustub mitte kasutama oma reserve ja avaldusi, mis kuuluvad 1957. aasta 13. detsembri väljaandmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise ja 1959. aasta 20. aprilli Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades juurde, kuna need ei sobi kokku käesoleva lepinguga.

Euroopa Komisjoni deklaratsioon ettepanekute üleandmise kohta

Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lepinguga seonduvaid ettepanekuid tehes edastab Euroopa Komisjon nende koopiad ka Šveitsile.

Euroopa Komisjoni avaldus komiteede kohta, mis aitavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel. Hetkel on xxxxx Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ artikliga 31 loodud komitee, mis kaitseb isikuandmeid nende töötlemise suhtes,32 komiteedeks, mis aitavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel Xxxxxxxxx acquis’ rakendamisel, kohaldamisel ja edasiarendamisel:

– nõukogu 29. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6 loodud komitee, mis rajas viisa33 näidismudeli (“Viisakomitee”) ja

– nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsuse (2001/886/JAI)34 artikliga 5 ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2424/2001 artikliga 5 loodud komitee, kaks vahendit, mis toetuvad teise põlvkonna (SIS II) Schengeni informatsioonisüsteemi arendamisele (“SIS II Komitee”).

32 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

33 EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 334/2002 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7).

34 EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1 ja 4

KIRJAVAHETUSE XXXX SÕLMITUD KOKKULEPE

Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mis puudutab Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavaid komiteesid

A. Ühenduse kiri

Lugupeetud…,

Nõukogu toetub läbirääkimistele, mis puudutavad Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise lepet Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ja on võtnud arvesse Šveitsi Konföderatsiooni poolt esitatud palvet, et ta saaks osaleda otsuste kujundamisprotsessis lepinguga kaetud valdkondades, et tagada lepingu hea toimimine ning et olla täielikult osaline komiteede töödes, mis aitavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel.

Nõukogu märgib, et kuni need protseduurid rakenduvad lepinguga ettenähtud valdkondades, tuleks Šveitsi Konföderatsioon liita nende komiteede tööga, et garanteerida, et lepingu protseduurid on rakendunud asjassepuutuvatele aktidele või meetmetele nii, et nad saaks siduda Šveitsi Konföderatsiooniga.

Euroopa Ühendus kohustub läbi vaatama sobivad korraldused, et Šveitsi Konföderatsioon saaks liituda nende komiteede tööga.

Selles osas, mis puutub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta:

– kindlustab Euroopa Komisjon Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidele võimalikult suure osalemisvõimaluse eriti sellel juhul, kui mõni punkt puudutab Schengeni acquis’ rakendamist, meetmete projektide ettevalmistamises, mis esitatakse hiljem selle direktiivi artikliga 31 loodud komiteele, mis aitab komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel, läbivaatamiseks. Nii peab Euroopa Komisjon oma ettepanekute väljatöötamisel nõu Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidega xxxxx määral kui liikmesriikide ekspertidega,

– võib Šveitsi Konföderatsioon vastavalt direktiivi artikli 29 lõike 2 teisele lõigule esitada inimese, kes esindab kontrollivat võimu, või Šveitsi Konföderatsiooni poolt nimetatud mõjuvõimuga isikuid, kes osalevad vaatlejana hääletusõigust omamata isikuandmete töötlemise kaitsegrupi koosolekutel. See osalemine toimub ad hoc kutse alusel ainult sellel juhul, kui mõni punkt puudutab Schengeni acquis’ rakendamist.

Ma oleksin Teile tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub kirja sisuga. Lugupidamisega,

B. Šveitsi Konföderatsiooni vastus

Lugupeetud …,

Mul on au viidata Teie … kirjale , mille sisu on järgmine :

“Nõukogu toetub läbirääkimistele, mis puudutavad Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise lepet Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ja on võtnud arvesse Šveitsi Konföderatsiooni poolt esitatud palvet, et ta saaks osaleda otsuste kujundamisprotsessis lepinguga kaetud valdkondades, et tagada lepingu hea toimimine ning et olla täielikult osaline komiteede töödes, mis aitavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel.

Nõukogu märgib, et kuni need protseduurid rakenduvad lepinguga ettenähtud valdkondades, tuleks Šveitsi Konföderatsioon liita nende komiteede tööga, et garanteerida, et leppe protseduurid on rakendunud asjassepuutuvatele aktidele või meetmetele nii, et nad saaks siduda Šveitsi Konföderatsiooniga.

Euroopa Ühendus kohustub läbi vaatama sobivad korraldused, et Šveitsi Konföderatsioon saaks liituda nende komiteede tööga.

Selles osas, mis puutub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta:

– kindlustab Euroopa Komisjon Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidele võimalikult suure osalemisvõimaluse eriti sellel juhul, kui mõni punkt puudutab Schengeni acquis’ rakendamist, meetmete projektide ettevalmistamises, mis esitatakse hiljem selle direktiivi artikliga 31 loodud komiteele läbivaatamiseks, mis aitab komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel. Nii peab Euroopa Komisjon oma ettepanekute väljatöötamisel nõu Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidega xxxxx määral kui liikmesriikide ekspertidega,

– võib Šveitsi Konföderatsioon vastavalt direktiivi artikli 29 lõike 2 teisele lõigule esitada inimese, kes esindab kontrollivat võimu, või Šveitsi Konföderatsiooni poolt nimetatud mõjuvõimuga isikuid, kes osalevad vaatlejana hääletusõigust omamata isikuandmete töötlemise kaitsegrupi koosolekutel. See osalemine toimub ad hoc kutse alusel ainult sellel juhul, kui mõni punkt puudutab Schengeni acquis’ rakendamist.

Ma oleksin Teile tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub kirja sisuga.” Mul on au teatada, et Šveitsi Konföderatsioon nõustub Teie kirja sisuga .

Lugupidamisega,

ÜHISKOOSOLEKUTE ÜLDDEKLARATSIOON

Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esindavad delegatsioonid, Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi valitsust esindavad delegatsioonid, Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon,

on otsustanud organiseerida segakomiteede koosolekud, mis on määratud ühelt poolt Islandi xx Xxxxx vahelise lepinguga Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise xxxxx xx teiselt poolt Šveitsi lepinguga Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta, koosolekute tasandist hoolimata.

Arvestades, et nende koosolekute ühildamine nõuab pragmaatilist kokkulepet, mis puutub selliste koosolekute eesistuja ametikohta, kui eesistuja ametikohta hoiavad partnerriigid vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta Šveitsis või nõukogu, Euroopa Liidu, Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi vahelise lepinguga Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta Norras.

Arvestades partnerriikide nõusolekut nõuetekohaselt eesistuja ametikohta üksteisele tähestikulises järjekorras edasi anda, nagu on sisse kantud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisse lepingusse Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta Šveitsis.

… (koht, aeg)

KOOSKÕLASTATUD PROTOKOLL

läbirääkimistel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

Lepingu läbirääkimistel osalevad delegatsioonid

– teatavad artikli 7 lõike 2 punkti b kohta, et

pannakse paika regulaarsed ja otsesed kontaktid nõukogu peasekretariaadi ja Šveitsi missiooni vahel Euroopa ühendustes, et Šveits oleks kursis Euroopa Liidu oluliste aktide ja meetmete vastuvõtmistega seotud protseduuride olukorraga ning et see lubaks Šveitsil alustada nii kiiresti kui võimalik acquis’ edasiarendamiste jätkamise protseduuriga,

– - konstateerivad nõukogu 18. juuni 1991 aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli xxxxx, xxxx X suhtes, et

ülalmainitud direktiiv ei rakendu vastavalt riiklikule seadusandlusele relvajõudude poolse relvade ja laskemoona omandamise ja haldamise kohta. Schengeni acquis’ ei mõjuta hetkelist Šveitsi süsteemi selle kohta, mis puudutab noorte laskurite vabatahtlike kursuste jaoks sõjarelvade laenutamist, armeeteenistuse jaoks sõjarelvade laenutamist ning teenistusrelva loovutamist sõjaväest lahkuvatele sõjaväelastele, xxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxx ning järelikult reguleerib xxxx xxxxxx Šveitsi seadusandlus,

– - teevad märkmeid, mis puudutavad Eurojusti ja Euroopa kohtuvõrku,

mille eesmärgiks on luua võimalus Šveitsi koostööks Eurojusti töödes ning kui võimalik, siis ka Euroopa kohtuvõrgu töödes.

..., ...

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline LEPING liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

EUROOPA ÜHENDUS

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

edaspidi “lepingupooled”,

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse Nõukogu võttis 18. veebruaril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest35 (edaspidi “Dublini määrus”), mis asendas selle Dublini konventsiooni, millega määrati riik, kes peab uurima teatud Euroopa Ühenduse liikmesriigis esitatud varjupaigataotlusi, konventsioon kirjutati alla Dublinis,

15. juunil 199036 (edaspidi “Dublini konventsioon”) ning arvestades, et Euroopa Ühenduste Komisjon võttis 2. septembril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest37 (edaspidi “Dublini rakendamismuutuste määrus”);

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu Nõukogu võttis 11. detsembril 2000 vastu määruse (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil,38 (edaspidi “Eurodaci määrus”) ja

28. veebruaril 2002 määruse (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad39 (edaspidi “Eurodaci rakenduseeskirjade määrus”);

ARVESTADES, ET Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta40 (edaspidi “isikuandmete kaitsedirektiiv”) peab olema kohaldatav Šveitsi Konföderatsiooni poolt samamoodi nagu see on kohaldatud Euroopa Liidu liikmesriikide xxxxx xxx nad töötlevad andmeid käesoleva leppe eesmärgil;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni geograafilist asetsemist;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni osalemine “Dublini” ja “Eurodaci” (edaspidi “Dublini/Eurodaci acquis”) määruste poolt kaitstud acquis communautaire’is tugevdaks koostööd Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel;

35 ELT L 50, 25.2.2003, lk 1

36 C 254, 19.8.1997, lk

37 EÜT L 222, 5.9.2003, lk 3.

38 EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

39 EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

40 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

ARVESTADES, ET Euroopa Ühendus sõlmis leppe Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigiga Dublini konventsiooni baasil, mis sätestas kriteeriumid ja mehhanismid määramaks, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, mis on esitatud ühes liikmesriigis, Islandil või Norras;41

ARVESTADES, ET on soovitatav, et Šveitsi Konföderatsioon oleks Islandi ja Norraga samaväärselt seotud Dublini/Eurodaci acquis’ rakendamise, kohaldamise xx xxxxx edasiarendamisega;

ARVESTADES, ET on soovitatav sõlmida Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel xxxx, mis sisaldab endas analoogseid õigusi ja kohustusi, nagu on kokku lepitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Islandi xx Xxxxx vahel;

OLLES VEENDUNUD, et on vajalik korraldada koostööd Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel selles, mis puudutab “Dublini/Eurodaci” acquis’ rakendamist, praktikas kohaldamist ja hilisemat edasiarendamist ;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Ühenduse käesoleva leppega kaetud tegevustega liitmiseks ja liitumiseks, on vaja Islandi xx Xxxxx liitmisel loodud komitee eeskujul luua komitee;

ARVESTADES, ET koostöö Dublini ja Eurodaci määrustega kaetud valdkondades põhineb vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel, nii nagu need on tagatud 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis;

ARVESTADES, ET Euroopa Komisjoni asutamislepingu IV jaotise sätted ja nimetatud jaotise põhjal vastuvõetud aktid ei kehti Taani Kuningriigile protokolli tõttu, mis sätestas Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule Amsterdami leppega liidetud Taani positsiooni, ent on vaja siiski luua võimalusi Šveitsi Konföderatsioonile ja Taanile kohaldada nende omavahelistes suhetes käesoleva leppe põhisätteid;

ARVESTADES, ET on vaja kindlustada, et need riigid, kellega Euroopa Ühendus on loonud liidu, et Dublini/Eurodaci acquis’d rakendada, kohaldada xx xxxxx arendada, kohaldaksid seda acquis’d ka omavahelistes suhetes;

ARVESTADES, ET Dublin/Eurodaci acquis’ hea toimimine nõuab käesoleva leppe samaaegset kohaldamist osapoolte nende vastastikuseid suhteid reguleerivate lepetega, mis on seotud Dublin/Eurodaci acquis’ rakendamise ja edasiarendamisega;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega;

ARVESTADES seost Schengeni acquis’ ja Dublin/Eurodaci acquis’ vahel;

ARVESTADES, ET see seos nõuab Dublin/Eurodaci acquis’ samaaegset rakendamist Schengeni acquis’ga;

41 EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Sätted, mis puudutavad

– Dublini määrust,

– Eurodaci määrust,

– Eurodaci rakenduseeskirjade määrust ja

– Dublini rakenduseeskirjade määrust,

on rakendatud Šveitsi Konföderatsiooni, edaspidi “Šveitsi”, xxxxx xx kohaldatud suhetes Euroopa Liidu liikmesriikidega, edaspidi “liikmesriigid”.

2. Liikmesriigid kohaldavad Šveitsi suhtes lõikes 1 viidatud määrusi.

3. Xxxx et see piiraks artikli 4 kohaldamist, on Euroopa Ühenduse poolt vastu võetud aktid ja meetmed, mis muudavad või täiendavad lõikes 1 nimetatud sätteid ning nende xxxxxx xxxxx ette nähtud protseduuride järgi vastu võetud otsused samuti Šveitsi poolt heaks kiidetud, rakendatud ja kohaldatud.

4. Direktiivi sätted isikuandmete kaitse kohta nii, nagu nad kohalduvad lõikes 1 isikuandmete töötlemise nimetatud sätete rakendamise ja kohaldamise eesmärgi nimel liikmesriikide jaoks, rakenduvad ja kohalduvad mutatis mutandis ka Šveitsi jaoks.

5. Lõigete 1 ja 2 eesmärgi järgi on peatükis 1 nimetatud sätetes sisalduvad viited liikmesriikidele määratud Šveitsi kaasamiseks.

Artikkel 2

1. Uute seadusandlike sätete väljatöötamisel, mis muudavad või täiendavad artikli 1 sätteid, konsulteerib Euroopa Ühenduste Komisjon, edaspidi “komisjon”, mitteametlikult Šveitsi ekspertidega xxxxx viisil, nagu ta konsulteerib liikmesmaade ekspertidega oma ettepanekute väljatöötamiseks.

2. Kui komisjon annab üle oma lõikes 1 mainitud ettepanekud Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule, edaspidi “nõukogu”, teeb ta nendest koopiad ka Šveitsile.

Ühe lepingupoole palvel võib esialgne ideedevahetus xxxxx aset artikliga 3 loodud segakomitee raames.

3. Lepingupooled peavad pideva informeerimise ja nõupidamiste protsessi käigus uuesti nõu, juhul kui keegi nende endi hulgast on esitanud selleks xxxxx, lõikes 1 mainitud seadusandlike sätete vastuvõtmisele eelnevale faasi olulistel hetkedel.

4. Lepingupooled teevad heauskset koostööd informeerimise ja nõuandmise faasi jooksul, et protsessi lõpuks kergendada segakomitee tegevust vastavalt käesolevale leppele.

5. Šveitsi valitsuse esindajatel on õigus segakomitees sõnastada oma ettepanekuid selles suhtes, mis puudutab lõikes 1 mainitud küsimusi.

6. Komisjon tagab Šveitsi ekspertidele nii suure osalemise kui võimalik, vastavalt küsimuse all olevatele valdkondadele, meetmete projektide ettevalmistamises, mis esitatakse hiljem komiteedele, kes assisteerivad komisjoni tema täidesaatva võimu täitmises. Meetmete väljatöötamise jooksul konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega samaväärselt nagu liikmesriikide ekspertidega.

7. Juhul, kui nõukogu on kaasatud asjassepuutuvale komiteele kohaldatavale protseduurile vastavalt, annab komisjon nõukogule üle Šveitsi ekspertide arvamused.

Artikkel 3

1. Lepingupoolte esindajatest on moodustatud segakomitee.

2. Segakomitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

3. Segakomitee saab kokku kas oma eestseisja või xxxx xxx liikmete algatusel.

4. Segakomitee saab kokku vajadustele vastaval tasandil, et uurida artiklis 1 nimetatud sätete praktikas rakendamist ja kohaldamist ning et liikuda mõtetevahetuselt edasi aktide või meetmete väljatöötamiseni, mis muudavad või täiendavad artiklis 1 nimetatud sätteid.

Kõik käesoleva leppega seoses oleva informatsiooni vahetamised peaksid aset leidma segakomitee volituste raames.

5. Segakomitee eestseisus vahetub iga kuue kuu tagant kordamööda, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi valitsuse esindajate vahel.

Artikkel 4

1. Lõike 2 raames, kui nõukogu võtab vastu akte või meetmeid, mis muudavad või täiendavad artikli 1 sätteid xx xxx nendele sätetele vastavalt võetakse vastu akte või meetmeid, siis need aktid või meetmed jõustuvad samaaegselt liikmesriikides ja Šveitsis, välja arvatud nende sätetega otseses vastavuses olevate sätete puhul.

2. Komisjon teatab Šveitsile viivitamata peatükis 1 nimetatud aktide või meetmete vastuvõtmisest. Šveits annab xxxxx xxx nõusolekust nende sisuga ja nende ümberasetumisest sisemisse juriidilisse korda. Sellest otsusest teavitatakse komisjoni kolmekümne päeva jooksul xxxxx vastavate aktide või meetmete vastuvõtmist.

3. Kui läbivaadatud aktide või meetmete sisu tõttu saab Šveits ennast siduda alles pärast oma põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teavitab Šveits sellest komisjoni

selleks ettenähtud aja jooksul. Šveits informeerib viivitamata ja kirjalikult komisjoni kõigist oma põhiseadusest tulenevate nõuete täitmistest. Juhul kui referendumi korraldamine pole vajalik, leiab teadaandmine aset kohe xxxxx referendumi tähtaja möödumist. Kui on vaja korraldada referendum, on Šveitsil teadaandmiseks maksimaalselt kahe aasta pikkune tähtaeg alates komisjonile teatamise päevast. Alates akti või meetme jõustumiskuupäevast kuni põhiseadusest tulenevate nõuete täitmiseni rakendab Šveits ajutiselt nii palju kui võimalik käsitluse all oleva akti või meetme sisu.

4. Kui Šveits ei saa ajutiselt käsitluse all oleva akti või meetme sisu rakendada ning kui see fakt loob Dublin/Eurodaci koostöö toimimist häirivaid probleeme, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Ühendus võib Šveitsi suhtes xxxxx käsitlusele vastavad ja vajalikud meetmed, et kindlustada Dublin/Eurodaci koostöö hea toimimine.

5. Šveitsipoolne lõikes 1 nimetatud aktide ja meetmetega nõusolek loob Šveitsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel õigusi ja kohustusi.

6. Kui:

a) Šveits teatab oma otsusest mitte nõustuda mõne lõikes 1 nimetatud akti või meetme sisuga, millele rakendati käesolevas leppes ette nähtud menetlust või kui

b) Šveits ei tee teadaandmist lõikes 2 ette nähtud kolmekümne päeva jooksul või kui

c) Šveits ei tee teadaandmist xxxxx referendumi tähtaja möödumist või referendumi puhul lõikes 3 ettenähtud kaheaastase tähtaja jooksul või ei rakenda ajutiselt, nagu ette nähtud samas peatükis, akti või meedet viimase jõustumiskuupäevast,

siis on käesolev leping peatatud.

7. Segakomitee uurib küsimust, mis tõi endaga xxxxx peatamise ja võtab 90 päeva jooksul käsile mittenõustumise või mitteratifitseerimise põhjuste uurimise. Xxxxx kõikvõimalike võimaluste uurimist, et säilitada käesoleva lepingu hea toimimine ning ka võimalus teha tähelepanekuid seadusandlike sätete võrdväärsuse kohta, võib ta otsustada ühehäälselt käesolev xxxx ennistada. Xxxxx, kui käesolev xxxx on xxxxx 90 päeva ikka veel ajutiselt katkestatud, katkeb selle kohaldamine.

Artikkel 5

1. Et saavutada lepingupoolte eesmärk jõuda artiklis 1 nimetatud sätete niivõrd ühtse jõustamise ja tõlgendamiseni kui võimalik, jälgib segakomitee pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu, edaspidi “xxxxx”, kohtupraktika arenemist, samuti ka vastavate Šveitsi õigusemõistmiste kohtupraktika arengut, mis on seotud nende sätetega. Selleks lepivad lepingupooled viivitamata kokku õigusemõistmiste omavahelise edasiandmise kohta.

2. Šveitsil on õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi juhul, kui liikmesriigi xxxxx on suunanud talle küsimuse eelotsuse saamiseks artiklis 1 nimetatud sätete tõlgendamise osas.

Artikkel 6

1. Šveits esitab igal aastal segakomiteele aruanded artiklis 1 viidatud sätete kohaldamise ja tõlgendamise kohta oma haldusasutustes ja kohtutes, xxxx xxxx on tõlgendanud Euroopa Xxxxx vastavalt asjaoludele.

2. Kui segakomitee ei ole kahe kuu jooksul alates sellest, xxx xxxxx teatatakse artiklis 1 viidatud sätete osas olulise erinevuse tekkest Euroopa Kohtu ning Šveitsi kohtute praktika vahel või oluliselt erineva kohaldamise ilmnemisest asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi asutuste vahel, suutnud tagada ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamise jätkumist, kohaldatakse artiklis 7 sätestatud menetlust.

Artikkel 7

1. Kui käesoleva lepingu kohaldamise osas tekib vaidlus või kui esineb artikli 6 lõikes 2 sätestatud olukord, kantakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena segakomitee päevakorda

2. Segakomiteel on vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast alates aega üheksakümmend päeva vaidluse lahendamiseks.

3. Kui segakomitee ei suuda vaidlust lõikes 2 sätestatud 90 päeva jooksul lahendada, on lõplikuks lahendamiseks aega veel 90 päeva. Xxx xxxxx perioodi jooksul pole segakomitee otsust vastu võtnud, ei kohaldata käesolevat lepet mainitud perioodi lõpuni.

Artikkel 8

1. Mis puudutab administratiivseid ja tegevuskulusid, mis on seotud Eurodaci ühtse terviku sisseseadmise ja toimimisega, siis Šveits kannab Euroopa Ühenduste põhieelarvesse summa, mis ulatub 7,286 %ni 11 675 000 euro suurusest algsest summast, ja alates 2004 aasta eelarvest iga-aastase 7,286 %xxxx xxxxx, mis sõltub vastavale eelarvele vastavatest eelarvekrediitidest.

Mis puutub administratiivseid või tegevuskulusid, mis on seotud käesoleva leppe kohaldamisega, siis kannab Šveits selleks Euroopa Ühenduste eelarvesse iga-aastase makse vastavalt oma sisemisele kogutoodangule, võrreldes osalevate maade sisemisele kogutoodanguga.

2. Šveitsil on õigus xxxxx xxxxx käesolevat lepingut puudutavaid dokumente ning segakomitee koosolekute ajal, küsida tõlget mõnes Euroopa Ühenduste ametlikus keeles oma valikul.

Artikkel 9

Šveitsi riiklik kontrollivõim, kes tegeleb isikuandmete kaitsega ja sõltumatu kontrollivõim, kes on asutatud Euroopa Ühenduse asutamisleppe artikli 286 lõike 2 põhjal, teevad koostööd oma funktsioonide piires ning vahetavad omavahel olulist

informatsiooni. Need kaks võimuüksust panevad ühise lepinguga xxxxx xxx koostööviisid.

Artikkel 10

1. Käesolev lepinguid ei mõjuta mitte mingil moel teisi Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel sõlmitud lepinguid.

2. Käesolev leping ei mõjuta mitte mingil viisil lepinguid, mida võidakse sõlmida Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel.

Artikkel 11

1. Taani Kuningriik võib paluda võimalust osaleda käesolevas lepingus. Lepingupooled, kes tegutsevad Taani Kuningriigi nõusolekul, panevad paika sellise osalemise tingimused käesoleva lepingu ühes protokollis.

2. Šveits sõlmib lepingu Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigiga, mis on seoses Dublin/Eurodaci acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning mis sätestab nende omavahelised õigused ja kohustused acquis’ suhtes.

Artikkel 12

1. Käesolev leping esitatakse lepingupooltele ratifitseerimiseks või kinnitamiseks. Ratifitseerimis- või kinnitusvahendid antakse nõukogu peasekretäri kätte hoiule, kes on nende hoiulevõtja.

2. Käesolev leping jõustub esimesel selle kuu kuupäeval, mis järgneb viimasest ratifitseerimis- või kinnitamisvahendi hoiustamisest teadaandmisele hoiulevõtja poolt lepingupooltele.

3. Artikleid 2, 3 ja artikli 4 lõike 2 esimest lauset kohaldatakse ajutiselt alates käesoleva leppe allakirjutamiskuupäevast.

Artikkel 13

Mis puutub xxxxx käesoleva leppe allakirjutamist vastuvõetud akte või meetmeid enne selle akti jõustumist, siis artikli 4 lõike 2 viimases lauses ette nähtud kolmekümnepäevase periood algab käesoleva akti jõustumispäeval.

Artikkel 14

1. Käesolev xxxx rakendub ainult juhul, kui artiklis 11 nimetatud lepingud on samuti rakendatud.

2. Lisaks sellele rakendub käesolev leping ainult juhul, kui leping Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel viimase ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega on samuti rakendunud.

Artikkel 15

1. Liechtenstein võib liituda käesoleva leppega.

2. Liechtensteini liitumine moodustab käesolevast leppest ühe protokolli, mis sätestab sellise liitumise kõik tagajärjed, xxxxx arvatud õiguste ja kohustuste loomise Liechtensteini ja Šveitsi vahel, samuti nagu Liechtensteini ja Euroopa Ühenduse ja käesoleva leppega ühendatud liikmesriikide vahel.

Artikkel 16

1. Iga lepingupool võib käesolevast lepingust xxxxx öelda, pöördudes kirjaliku avaldusega hoiulevõtja xxxxx. Avaldus jõustub kuus kuud xxxxx xxxxx üleandmist.

2. Käesolev leping loetakse lõppenuks, kui Šveits ütleb xxxxx mõnest artiklis 11 nimetatud lepingutest või artiklis 14 lõikes 2 nimetatud lepingust.

Sõlmitud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

LÕPPAKT

lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

Täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised allpool mainitud ja lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

1. lepingupoolte ühisdeklaratsioon tiheda dialoogi kohta;

2. lepingupoolte ühisdeklaratsioon isikuandmete kaitsega tegeleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 95/46/EÜ kohta

Täievolilised esindajad võtsid samuti teatavaks järgmised allpool äratoodud ja lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

1. Šveitsi deklaratsioon artikli 4 lõike 3 kohta, mis käib Dublin/Eurodac acquis’

uute arendamiste tähtajaga nõusoleku kohta;

2. Euroopa Komisjoni deklaratsioon komiteede kohta, kes assisteerivad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu täitmises.

..., ...

Euroopa Ühenduse nimel: Šveitsi Konföderatsiooni nimel:

Lepingupoolte ühisdeklaratsioonid

Lepingupoolte ühisdeklaratsioon tiheda dialoogi kohta

Lepingupooled toonitavad tiheda ja produktiivse dialoogi suurt tähtsust kõigi nende vahel, kes osalevad lepingu artikli 1 lõikes 1 nimetatud sätete kohaldamises.

Vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 1 kutsub komisjon liikmesriikide eksperte segakomitee koosolekutele, et tagada mõttevahetus Šveitsiga kõigi leppes puudutatud küsimuste kohta.

Lepingupooled on täheldanud liikmesriikide puhul valmisolekut eelmainitud teabevahetuseks Šveitsiga lepingus puudutatud küsimuste osas.

Lepingupoolte ühisdeklaratsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu andmekaitse määruse 95/46/EÜ kohta

Lepingu raames lepivad lepingupooled kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta määruse 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)42 suhtes, et Šveitsi Konföderatsiooni esindajate osalemine toimub kirjavahetuse xxxx väljaarendatud idee põhjal, mis puudutab komiteesid, mis aitavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel ning liidetud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise leppega Šveitsi Konföderatsiooni ühinemisega Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Teised avaldused

Šveitsi deklaratsioon artikli 4 lõikes 3 puudutatud Dublin/Eurodaci acquis’

edasiarendamiste tähtajaga nõustumise kohta

Kaheaastane maksimaalne tähtaeg, mis on esitatud artikli 4 lõikes 3, hõlmab nii akti või meetme kinnitamist kui ka rakendamist. See sisaldab järgmisi faase :

– ettevalmistav xxxx,

– parlamentaarne protseduur,

– referendumi tähtaeg (100 päeva alates akti ametlikust avaldamisest) ja vajaduse korral

– referendum (organiseerimine ja hääletamine).

Föderaalne Nõukogu informeerib viivitamata nõukogu ja komisjoni iga faasi lõpulejõudmisest.

Föderaalne Nõukogu kohustub mängu panema kõik tema valduses olevad vahendid, et eespool mainitud faasid mööduksid nii xxxxx xxx võimalik.

42 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

Euroopa Komisjoni deklaratsioon komiteede kohta, mis aitavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel

Hetkel aitavad Euroopa Komisjoni täidesaatva võimu teostamisel acquis’de Dublin/Eurodac rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises järgmised komiteed:

– nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 343/2003 artikliga 27 loodud komitee, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest43 (“Dublini komitee”).

– Nõukogu 11. detsembri 2000 aasta määrusega (EÜ) nr 2725/2000 artikliga 23 loodud komitee, mis tegeleb Eurodac-süsteemi loomisega, et võrrelda sõrmejälgi Dublini44 konventsiooni efektiivsete rakendusmeetmetega (“Eurodaci komitee”).

43 EÜT L 50, 25.2.2003, lk

44 EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

ÜLDDEKLARATSIOON ÜHISKOOSOLEKUTE KOHTA

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi valitsusi esindav delegatsioon, Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon,

On otsustanud organiseerida ühised komiteede koosolekud, mis on määratud Euroopa Ühenduse ja Islandi xx Xxxxx vahelise lepinguga liikmesriigis või Islandis või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta ühelt poolt ning ühiselt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta teiselt poolt.

Arvestades, et nende koosolekute ühildamine nõuab pragmaatilist kokkulepet, mis puutub selliste koosolekute eesistuja ametikohta, kui eesistuja kohta hoiavad assotsieerunud riigid vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta või Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi xx Xxxxx Kuningriigi vahelisele lepingule liikmesriigis või Islandis või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

Arvestades partnerriikide nõusolekut nõuetekohaselt eesistuja ametikohta üksteisele tähestikulise järjestuse alusel edasi anda, nagu on sisse kantud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisse lepingusse liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

…(xxxx xx aeg)

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s):

Area of freedom, security and justice

Activities : External borders, visa policy and free movement of people

Policy Strategy and Coordination

Title of action:

Community

Agreement between the European Union,

the European

and the Swiss Confederation concerning the latter’s

ASSOCIATION WITH THE IMPLEMENTATION, APPLICATION AND DEVELOPMENT OF THE

Schengen acquis

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

18.08.02 Système d'information Schengen (SIS II)

18.08.03 Système d'information sur les visas (VIS)

18.02.03 European Agency for the Management of operational cooperation at the external borders

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): 0 € million for commitment

2.2. Period of application:

Start: The Agreement will (probably) enter into force in 2005 (depending on ratifications)

Expiry: The Agreement has no expiry date, but can be cancelled

2.3. Overall multiannual estimate of expenditure:

NOT APPLICABLE

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

€ million (to three decimal places)

						[n+5
						and
	Year [n]	[n+1]	[n+2]	[n+3]	[n+4]	subs. Years]	Total
Commitments
Payments

(b) Technical and administrative assistance and support expenditure(see point 6.1.2)

Commitments

Payments

Subtotal a+b

Commitments

Payments

(c) Overall financial impact of human resources and other administrative expenditure

(see points 7.2 and 7.3)

Commitments/ payments

TOTAL a+b+c

Commitments

Payments

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

[…] Proposal is compatible with existing financial programming.

[…] Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

[…] Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement.

2.5. Financial impact on revenue:45

[…] Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

OR

[x] Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows:

(€ million to one decimal place)

Prior to Situation following action

Budget line	Revenue	action 2003
18 08 02	a) Revenue in absolute terms
	b) Change in revenue Δ
18 08 03	a) Revenue in absolute terms
	b) Change in revenue Δ
18 02 03	a) Revenue in absolute terms
	b) Change in revenue Δ

2005	2006	2007	2008	2009	2010
0.73	0.03	0.03	0.03	0.03	0.03
0.73	-0.70	-	-	-	-
0.45	0.55	0.55	0.55	0.55	0.55
0.45	0.10	-	-	-	-
0.11	0.27	0.27	0.27	0.27	0.27
0.11	0.16	-	-	-	-

3. BUDGET CHARACTERISTICS

Type of expenditure		New	EFTA contribution	Contributions form applicant countries	Heading in financial perspective
Non-comp	Diff	NO	NO	NO	No 3

4. LEGAL BASIS

Articles 62 and 63 TCE

Articles 24 and 38 TUE

Agreement between the European Union, the European Community and the Swiss Confederation concerning the latter’s association with the implementation, application and development of the Schengen acquis (article 11(2) and (3)).

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

NOT APPLICABLE

5.1. Need for Community intervention 46

5.1.1. Objectives pursued N/A

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation N/A

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation N/A

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

N/A

5.3. Methods of implementation

N/A

6. FINANCIAL IMPACT

NOT APPLICABLE

6.1. Total financial impact on Part B - (over the entire programming period)

6.1.1. Financial intervention

Commitments (in € million to three decimal places)

Breakdown	[Year n]	[n+1]	[n+2]	[n+3]	[n+4]	[n+5 and subs. Years]	Total
Action 1
Action 2
etc.
TOTAL

6.1.2. Technical and administrative assistance, support expenditure and IT expenditure (commitment appropriations)

	[Year n]	[n+1]	[n+2]	[n+3]	[n+4]	[n+5 and subs. years]	Total
1) Technical and administrative assistance
a) Technical assistance offices

b) Other technical and administrative assistance:

- intra muros:

- extra muros:

of which for construction and maintenance of computerised management systems

Subtotal 1

2) Support expenditure

a) Studies

b) Meetings of experts

c) Information and publications

Subtotal 2

TOTAL

6.2. Calculation of costs by measure envisaged in Part B (over the entire programming period)47

Commitments (in € million to three decimal places)

Breakdown	Type of outputs (projects, files )	Number of outputs (total for years 1…n)	Average unit cost	Total cost (total for years 1…n)
	1	2	3	4=(2X3)
Action 1 - Measure 1 - Measure 2 Action 2 - Measure 1 - Measure 2 - Measure 3 etc. TOTAL COST

If necessary explain the method of calculation

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

NOT APPLICABLE

7.1. Impact on human resources

Types of xxxx		Xxxxx to be assigned to management of the action using existing and/or additional resources		Total	Description of tasks deriving from the action
		Number of permanent posts	Number of temporary posts
Officials or temporary staff	A B				If necessary, a xxxxxx description of the

47 For further information, see separate explanatory note.

	C				tasks may be annexed.
Other human resources
Total

7.2. Overall financial impact of human resources

Type of human resources	Amount (€)	Method of calculation *
Officials Temporary staff
Other human resources (specify budget line)
Total

The amounts are total expenditure for twelve months.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

Budget line (number and heading)	Amount €	Method of calculation
Overall allocation (Title A7) A0701 – Missions A07030 – Meetings A07031 – Compulsory committees 1 A07032 – Non-compulsory committees 1 A07040 – Conferences A0705 – Studies and consultations Other expenditure (specify)
Information systems (A-5001/A-4300)
Other expenditure - Part A (specify)
Total

The amounts are total expenditure for twelve months.

1 Specify the type of committee and the group to which it belongs.

I.

Annual total (7.2 + 7.3)

€

II.

Duration of action

years

III.

Total cost of action (I x II)

€

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

NOT APPLICABLE

8.1. Follow-up arrangements

N/A

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

N/A

9. ANTI-FRAUD MEASURES

N/A

Xxxx

Selgitus Šveitsi rahalise toetuse arvutamise kohta

Šveitsi rahalise toetuse arvutamine põhineb Islandi ja Norraga sõlmitud lepingul (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36). 1.

Halduskulud:

1.1. Segakomitee:

Lepinguga luuakse segakomitee (artikkel 3). Nimetaud segakomitee kohtub nõukogu töögruppide vormis, milles Šveits osaleb. Seega peab Šveits toetama Nõukogu töögruppide halduskulusid. Schengeni acquis’ integratsiooni ajal hinnati nimetatud kulusid 300 000 000 Belgia frangini. Seetõttu on nimetatud summa lisatud Xxxxx xx Islandiga sõlmitud lepingusse. Šveitsi puhul on lepingu artikli 11 lõikes 1 esitatud summa 8 100 000 eurot. Nimetatud summa on vastavuses summaga 300 000 000 Belgia xxxxxx Xxxxx ja Islandi lepingus, konverteerituna eurodesse, viidud vastavusse 1999. ja 2003. aasta vahel toimunud inflatsiooniga ning lõpuks ümardatud.

Šveitsi makstav 7,286 % on Šveitsiga kokku lepitud ja arvutatud Šveitsi, Xxxxx xx Islandi 2001. aasta SKT põhjal.

Kuna Šveitsi rahaline toetus on seotud nõukogu töögruppide tööga, vastutab nõukogu peasekretariaat nimetatud rahalise toetuse katmise eest.

1.2. Muud halduskulud:

Kuigi Šveits osaleb komiteede, mis aitavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel, töös, ei hüvitata Šveitsi esindajate reisikulusid ja päevarahasid.

Hetkel ei ole rohkem halduskulusid, mis oleksid seotud käesoleva lepingu rakendamisega.

2. Schengeni funktsioneerimisega seotud kulud:

Kooskõlas artikli 11 lõikega 2 peab Šveits toetama Schengeni infosüsteemi System II (SIS II) kulusid alates eelarveaastast 2002 sõltuvalt tema SKTst. Kuna leping jõustub arvatavasti aastal 2005, siis seetõttu puudutab 2005. aasta finantsaruandes nimetatud summa Šveitsi rahalist toetust eelarveaastateks 2002–2005.

Kooskõlas artikli 11 lõikega 2 peab Šveits rahaliselt toetama teisi Schengeniga seotud kulusid sõltuvalt tema SKTst. Hetkel puudutavad teised Schengeniga seotud kulud viisa infosüsteemi (VIS) ja välispiiri agentuuri. Välispiiri agentuuri puhul on esimeseks eelarveaastaks 2005.

Šveitsi rahalise toetuse arvutamine eelarveaastateks 2002–2003 põhineb maksete assigneeringute kasutamisel vastava eelarverea jaoks.

Arvutused 2004. aastaks põhinevad eelarves sätestatud kulukohustuste assigneeringutel.

2005. aasta puhul põhinevad arvutused esialgse eelarveprojekti arvudel (kulukohustuste assigneeringud). 2006. aasta arvud põhinevad olemasolevatel finantskavadel (kulukohustuste assigneeringud).Šveitsi SKT proportsionaalsus arvutatakse Eurostati SKT arvude põhjal.

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s): Area of freedom, security and justice

Activity: Policy Strategy and Coordination

Title of action: Agreement between the European Community and Switzerland concerning the criteria and mechanisms for establishing the State responsible for examining a request for Asylum loged in a Member State or in Switzerland

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

18.08.04 Eurodac

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): € million for commitment

2.2. Period of application:

Start: The Agreement will (probably) enter into force in 2005 (depending on ratifications)

Expiry: The Agreement has no expiry date, but can be cancelled

2.3. Overall multiannual estimate of expenditure:

NOT APPLICABLE

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

€ million (to three decimal places)

						[n+5
	Year [n]	[n+1]	[n+2]	[n+3]	[n+4]	and subs. Years]	Total
Commitments
Payments

(b) Technical and administrative assistance and support expenditure(see point 6.1.2)

Commitments

Payments

Subtotal a+b

Commitments

Payments

(c) Overall financial impact of human resources and other administrative expenditure

(see points 7.2 and 7.3)

Commitments/ payments

TOTAL a+b+c

Commitments

Payments

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

[…] Proposal is compatible with existing financial programming.

[…] Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

[…] Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement.

2.5. Financial impact on revenue:48

[…] Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

OR

[x] Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows (indicative):

(€ million to one decimal place)

		Prior to		Situation following action
		action
Budget line	Revenue			[Year n- 1]	[2005]	[2006]	[2007]	[2008]	[2009]	[2010]
18 08 04	a) Revenue in absolute terms			1.11	0.11	0.11	0.11	0.11	0.11
	b) Change in revenue	Δ		1.11	-1.00	-	-	-	-

3. BUDGET CHARACTERISTICS

Type of expenditure		New	EFTA contribution	Contributions form applicant countries	Heading in financial perspective
Non-comp	Diff	NO	NO	NO	No 3

4. LEGAL BASIS

Article 63 TCE

Agreement between the European Community and Switzerland concerning the criteria and mechanisms for establishing the State responsible for examining a request for Asylum lodged in a Member State or in Switzerland (article 8 (1) of the Agreement).

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

not applicable

5.1. Need for Community intervention49

5.1.1. Objectives pursued N/A

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation N/A

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation N/A

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

N/A

5.3. Methods of implementation

N/A

6. FINANCIAL IMPACT

N/A

6.1. Total financial impact on Part B - (over the entire programming period)

(The method of calculating the total amounts set out in the table below must be explained by the breakdown in Table 6.2. )

6.1.1. Financial intervention

Commitments (in € million to three decimal places)

Breakdown	[Year n]	[n+1]	[n+2]	[n+3]	[n+4]	[n+5 and subs. Years]	Total
Action 1
Action 2
etc.
TOTAL

6.1.2. Technical and administrative assistance, support expenditure and IT expenditure (commitment appropriations)

	[Year n]	[n+1]	[n+2]	[n+3]	[n+4]	[n+5 and subs. years]	Total
1) Technical and administrative assistance
a) Technical assistance offices
b) Other technical and administrative assistance: - intra muros: - extra muros: of which for construction and maintenance of computerised management systems
Subtotal 1 2) Support expenditure a) Studies

b) Meetings of experts

c) Information and publications

Subtotal 2

TOTAL

6.2. Calculation of costs by measure envisaged in Part B (over the entire programming period)50

(Where there is more than one action, give sufficient detail of the specific measures to be taken for each one to allow the volume and costs of the outputs to be estimated.)

Commitments (in € million to three decimal places)

Breakdown	Type of outputs (projects, files )	Number of outputs (total for years 1…n)	Average unit cost	Total cost (total for years 1…n)
	1	2	3	4=(2X3)
Action 1 - Measure 1 - Measure 2 Action 2 - Measure 1 - Measure 2 - Measure 3 etc. TOTAL COST

If necessary explain the method of calculation

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

N/A

50 For further information, see separate explanatory note.

7.1. Impact on human resources

Types of xxxx		Xxxxx to be assigned to management of the action using existing and/or additional resources		Total	Description of tasks deriving from the action
		Number of permanent posts	Number of temporary posts
Officials or temporary staff	A B C				If necessary, a xxxxxx description of the tasks may be annexed.
Other human resources
Total

7.2. Overall financial impact of human resources

Type of human resources	Amount (€)	Method of calculation *
Officials Temporary staff
Other human resources (specify budget line)
Total

The amounts are total expenditure for twelve months.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

Budget line (number and heading)	Amount €	Method of calculation
Overall allocation (Title A7) A0701 – Missions A07030 – Meetings A07031 – Compulsory committees 1 A07032 – Non-compulsory committees 1 A07040 – Conferences A0705 – Studies and consultations Other expenditure (specify)
Information systems (A-5001/A-4300)
Other expenditure - Part A (specify)
Total

The amounts are total expenditure for twelve months.

1 Specify the type of committee and the group to which it belongs.

I.

Annual total (7.2 + 7.3)

€

II.

Duration of action

years

III.

Total cost of action (I x II)

€

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

N/A

8.1. Follow-up arrangements

N/A

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

N/A

9. ANTI-FRAUD MEASURES

N/A

Xxxx

1) Selgitus tulude arvutamise kohta (2.5. jagu)

Šveitsi tulude arvutamine põhineb Islandi xx Xxxxx toetusel, mis on sätestatud Islandi ja Norraga sõlmitud lepingus seoses nende ühinemisega Dublini ja Eurodaci acquis’ga (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38). Šveitsi makstav 7,286 % on Šveitsiga kokku lepitud ja arvutatud Šveitsi, Xxxxx xx Islandi 2001. aasta SKT põhjal.

On kokku lepitud, et Šveits (samuti kui Xxxxx xx Island) peab rahaliselt toetama Eurodac- süsteemi kesküksuse edasiarendamist alates eelarveaastast 2000. Kuigi leping on ratifitseeritud 2004. aastal, on varasemate läbirääkimiste tõttu lepingu artiklis 8 nimetatud summa ainult eelarveaastate 2000–2003 kogusumma. Kuid eelarveaasta 2004 summa on lisatud eelarveaasta 2005 finantsaruandes esitatud arvutustesse, mistõttu see hõlmab Šveitsipoolse rahalise toetuse eelarveaastateks 2000–2005.

Šveitsipoolse rahalise toetuse arvutused eelarveaastaks 2000–2004 põhinevad vastavates eelarvetes avaldatud summadel.

Šveitsipoolse rahalise toetuse arvutused eelarveaastaks 2005 põhinevad esialgses eelarveprojektis esitatud arvudel.

2006. ja edasiste aastate kohta esitatud arvud põhinevad olemasolevatel finantskavadel 2006. aasta kohta

2) Ühiskomitee nõupidamistega seotud kulud

Mis puutub ühendusse, siis lepinguga (artikkel 3) pole ühiskomitee nõupidamisteks eraldatud täiendavaid inimressursse ega lisahalduskulusid. Nimetatud ühiskomitee kohtub xxxxx xxxx, kui Xxxxx xx Islandi lepinguga (EÜT L 93, 2.4.2001, lk 40) loodud ühiskomitee. Vt ka ühiskomiteede ühisnõupidamiste ülddeklaratsiooni, mis on lepingule lisatud.

Seega on tegelikkuses, kuigi seaduslikult eksisteerib kaks ühiskomiteed, ainult üks nõupidamine, kus Norra, Island ja Šveits on kohal samaaegselt.

Reisikulusid ja päevarahasid Šveitsi esindajatele ühiskomitees ei hüvitata.