Asukoht (L-Est’97) X 6520084 Y 581155
XXXX XXXXX ÜLDPLANEERING
Asukoht (L-Est’97) | X 6520084 |
Y 581155 |
Märts 2022
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: | Xxxx xxxxx üldplaneering |
PLANEERINGUALA: | Järvamaa, Xxxx xxxx |
TÖÖ EESMÄRK: | Üldplaneeringu koostamine Järvamaa Türi vallale |
TÖÖ LIIK: | |
KOOSTAJA: | Türi Vallavalitsus Xxxxxxxx xxxxx 0, Xxxx xxxx 72213 Xxxx xxxx Xxxxx maakond |
Kontaktisik: | Xxxxx Xxxx Jurist Tel 0000 0000 |
KONSULTANT: | Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 000 0000 |
Juhataja: | Xxxxx Xxx Tel 000 0000, 000 0000 |
Projektijuht/planeerija: | Xxxxx Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 000 0000, 000 0000 |
Kartograaf, planeerija: | Xxxx Xxxxxxxx- kartograaf-geoinformaatik, planeerija xxxx@xxxxxx.xx |
Konsultandid: | Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Xxxx Xxxx - projektijuht, projekteerija Priit Paalo- maastikuarhitekt-planeerija Xxxxxx Xxxxxxx- planeerija assistent, visualiseerimine ja nähtavuse analüüs |
Kontrollijad: | Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija |
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1.Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2.Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Xxxxx Xxx; Xxxxx Xxxxxx.
3.Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.
4.Kutsetunnistused:
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Xxxxx Xxxxxx;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Xxxxx Xxxxxx;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Xxxxx Xxxxx;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Xxxxx Xxxxxx.
SISUKORD
1 XXXX XXXXX ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID 9
1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded 9
1.2 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted 9
2 ALADE ÜLDISED KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED 13
2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud 15
2.3 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud 16
2.4 Tiheasustusalad ja linnalise asustusega alad 16
2.6.1 Peatänavate äärne ala 18
2.7 Maakasutuse juhtotstarbed 21
2.7.2 Ühiskondlike hoonete maa-ala 22
2.7.3 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala 22
2.7.4 Haljasala ja parkmetsa maa-ala 23
2.7.5 Supelranna maa-ala ja supluskohad 23
2.7.8 Kombineeritud juhtotstarve 25
2.7.8.1 Äri ja tootmise maa-ala 25
2.7.8.2 Segaotstarbega maa-ala 25
2.7.12 Xxx- xx turbatööstuse maa-ala 26
2.7.14 Jäätmekäitluse maa-ala 30
2.7.15 Tehnoehitise maa-ala 30
3 VEEKOGU KALDAALA KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 30
3.1 Võimaliku üleujutusohuga alad 33
3.2 Ehituskeeluvööndi vähendamine 34
4.2 Arheoloogiapärandirikkad alad 34
4.5 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid 38
4.6 Väärtuslik põllumajandusmaa 39
4.7 Teavituskohustusega metsad 41
4.8 Kaitsealused loodusobjektid 41
5.1.2 Jalgratta- ja jalgteed 51
5.1.5 Teede avalik kasutamine 54
5.2 Tehnovõrgud ja -rajatised 56
5.2.1 Elektri põhivõrk ja valgustus 56
5.2.2.1 Biogaasi ja biomassi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad 57
5.2.2.4 Maasoojussüsteemi rajamine 63
5.2.3 Põhjavesi, pinnavesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine 63
5.2.4 Tuletõrje veevõtukohad 64
5.2.5 Sademevee ärajuhtimine 65
6 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE MAA-ALAD 66
7 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS 67
8 EHITAMINE RADOONIOHTLIKUS PIIRKONNAS 67
10 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE 70
11 JÄRVAMAA JA RAPLA MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMINE 71
12 ETTEPANEK JÄRVAMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ MUUTMISEKS 75
13 KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE 76
Mõisted | |
Arhitektuuri- ja planeeringuvõistlus | Arhitektuurivõistluse eesmärk on xxxxx ehitisele parim võimalik arhitektuurne lahendus, millega xxxxx xxxxx projekteerimisprotsessis. Planeeringuvõistlus korraldatakse enne või xxxxx detailplaneeringu algatamist, et xxxxx xxxxx parim ruumiline lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul. |
Hajaasustus | Väljaspool tiheasustusala paiknevad külad. |
Jääkreostus | Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa- ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. |
Keskkonnahäiring | Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on xx xxxxxxx ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. |
Kohalik keskus | Keskus, mis pakub valdavalt kohalikke põhiteenuseid ning tagab teenuste kättesaadavuse suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Need on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. |
Kunstkoelmu | Inimese poolt loodud kunstlik kudeala. |
Kõrghaljastus | Haljastus, mille moodustavad üle 1,5 m kõrgused leht- ja okaspuud ning põõsad. Kõrghaljastuse xxxxx xx xxxxx xxxxxx- ja konteinerhaljastust. Kõrghaljastuse pindalana arvestatakse olemasolevate võrade projektsiooni ja/või kavandatavate täiskasvanud puude xxxx laiust. |
Lähikeskus | Keskus, mis pakub valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Kohaliku keskusega võrreldes pakub suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid on oluline üksikute kohalike põhiteenuste pakkumisel. |
Oluline keskkonnamõju | Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. |
Oluline ruumiline mõju | Mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. |
Piirkondlik keskus | Keskus, mis pakub valdavalt kohalikke kvaliteetteenuseid ning teenindab väiksemat arvu elanikke kui maakondlik keskus. Keskusesse on koondunud töökohad ja haridusasutused ning keskus on oluline piirkonna arengu eestvedajana. |
Päikesepark | Päikesepargi moodustavad rohkem kui 50 kW võimsusega päikesepaneelid. |
Reostusohtlikud objektid ja tegevused | Sellised objektid ja tegevused, mis paiskavad keskkonda veeseaduses nimetatud ohtlikke aineid. Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütused ning põlluväetised ja taimekaitsevahendid. |
Teavituskohustusega mets | Antud mets on kasutatav puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana ning alale seatakse metsa raiele teavituskohustus. Xxxxx xxxx kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Riigimetsa puhul kooskõlastatakse xxxxx xxxxx majandamise xxxxxx tegemise käigus ja eraomanike puhul toimub kooskõlastamine Keskkonnaametisse esitatud metsateatise alusel. Keskkonnaamet ei kinnita metsateatist enne kohalikult omavalitsuselt kooskõlastuse saamist. |
Tiheasustusala | Tiheasustusega alad on valla territooriumi osad, kus ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid – hooned paiknevad/rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus- ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. |
Tugi-toimepiirkonna keskus | Piirkondlik keskus, mille ülesanne on toetada maakondlikku toimepiirkonna keskust, kui see oma väiksuse või suurte vahemaade tõttu ei suuda üksi pakkuda kõigile maakonna elanikele maakondliku keskuse teenuseid. |
Tuulegeneraator | Üks tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade. |
Tuulikupark | Rohkem kui kahest alates 30 m kõrgusest tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid omavahel xx xxxx liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam. Kõrgust mõõdetakse alates alustarindist ning arvesse võetakse tuulegeneraatori kogukõrgust. |
Vana talukoht | Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus). |
Veeskamiskoht | Veeskamiskoht on ujuvvahendite xxxxxxxxxxxxxxx ja veest väljatõmbamiseks sobilik koht. |
Väiketootmine | Tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonnahäiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu (nt õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagartöökoda, käsitöökoda, väike elektroonika tootmine jmt). |
Õueala | Elamut ja abihooneid ümbritsev xx xxxx teenindav maa-ala. Olemasoleva õueala ulatus on maakatastris registreeritud ja Maa- ameti põhikaardil fikseeritud. |
Üldjuhul | Sõnakasutus „üldjuhul“ võimaldab vallal põhjendatud kaalutluse korral esitada teistsuguseid nõudeid. |
1 Xxxx xxxxx üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid
1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded
Türi Vallavolikogu algatas 27.09.2018 otsusega nr 56 Xxxx xxxxx üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Xxxx xxxxx üldplaneeringu eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Xxxx xxxxx territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning arenguga kaasneda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude suurendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine.
Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses xx xxxx on täpsustatud lähteseisukohtadega.
Üldplaneeringu koostamisega koos viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lahutamatu xxxx (xxxx 1).
1.2 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted
Xxxx xxxxx ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud xxx xxxxx ruumiliste vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega, arvestades seejuures kohalikku omapära ja tuleviku väljavaateid. Maakonna ruumilised arengusuunad toob välja Järvamaa maakonnaplaneering ja Rapla maakonnaplaneering.
Xxxx xxxxx keskuseks1 on Xxxx xxxx, mis on maakonnaplaneeringus määratud piirkondlikuks xx xxxx- toimepiirkonna keskuseks (skeem 1). Xxxx xxxxx on koondunud töökohad ja haridusasutused ning tegemist on olulise piirkonna arengu eestvedajaga. Tegemist on maakondliku tähtsusega reisirongiliikluse ja bussiliikluse sõlmpunktiga, millel on tähtis roll keskuste vaheliste liikumisvõimaluste tagamisel. Rapla maakonnaplaneeringus on kohalikuks keskuseks määratud Käru alevik. Lähikeskusena on Järvamaa maakonnaplaneeringus ära toodud Väätsa ja Oisu alevik ning Kabala küla. Kohalike elanike jaoks on olulisteks keskusteks ka Särevere alevik, Türi-Alliku, Kirna, Poaka, Taikse ja Reopalu külakeskused. Keskustes pööratakse tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele ja mõõdukale laienemisele. Keskuseid käsitletakse üldplaneeringus tiheasustusaladena. Ülejäänud vald on hajaasustusega ala. Asustuse suunamisel on oluline kvaliteetse ja paindliku elukeskkonna loomine, et luua uusi arenguvõimalusi ja tagada teenuste kättesaadavus.
1 Keskus on oluliste teenuste ja töökohtade koondumiskoht.
Skeem 1. Xxxx xxxxx keskused.
Tiheasustusaladel nähakse ette täiendavaid elamu-, xxx- xx tööstusalasid ning vajadusel muu otstarbega maa-alasid. Antud aladel on mõistlik kompaktsuse suurendamine ja kasutada xxx xxxx olemasolevaid teid, tehnilist ja sotsiaalset taristut. Hajaasustuses tuleb hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri ning külatüüpi, kuid ei seata väga täpseid maakasutus- ja ehitustingimusi. Külatüübi määrab eelkõige õuealade paigutus maastikul, õueala kaugus teedest ja teineteisest ning erinevate kõlvikute paiknemine. Küladel võivad olla mitme tüübi tunnused, selge tüüp ei pruugi eristuda. Sellisel juhul lähtuda piirkonnas väljakujunenud õuealade paigutusest. Xxxx xxxxxx on enim levinud hajakülad (nt Xxxxx, Xxxxx xx Piiumetsa küla), ahelkülad (nt Jõeküla, Kullimaa, Xxxxx xx Xxxx xxxx) ning sumbküla (nt Lungu, Kahala, Villevere, Sagevere, Ollepa xx Xxxxx xxxx) (xxxxx 2). Kõige vähem levinud on tänavkülad (nt Retla ja Tännassilma küla). Hajaasustuses on arendustegevust reguleeritud enam just väärtuslikel aladel (väärtuslikel maastikel, rohevõrgustikus).
Skeem 2. Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia, xxxx://xxxxxxxxxxxxxx.xx/xxxxxxxx/xxxxx_xxxxxxx0)
Xxxx xxxx on kahaneva elanike arvuga ja vananeva elanikkonnaga maavald, mistõttu keskendutakse üldplaneeringu koostamisel pigem kohalike väärtuste, külamiljöö, ajaloolise pärandi, maastikulise ja ruumilise omapära säilitamisele. Väljakujunenud omanäolist struktuuri väärtustatakse miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide ning väärtuslike maastike määramisega. Antud aladel järgitakse nende alade säilitamiseks seatud tingimusi.
Piirkonna asustuse kujunemisel on suunavaks teguriks olnud piirkonna looduslikud tingimused ning elanikkonna tegevusalad ja elulaad. Piirkonnas elavatele inimestele on üheks oluliseks sissetuleku allikaks põllu- ning metsamajandusega tegelemine. Xxxx xxxxx haritavad maad on väga kõrge mullaboniteediga, olles oluliselt kõrgemad Eesti keskmisest. Üldplaneeringuga väärtustatakse ja säilitatakse piirkonna terviklikke väärtuslikke põllumajandusmaid. Metsad moodustavad suure osa valla territooriumist. Suur osa valla territooriumi metsadest on rohelise võrgustiku tugialad või nende ühenduskoridorid. Metsade säilitamisel on keskkonnaaspekti kõrval oluline tähtsus ka turismi, puhkemajanduse ning metsa- ja puiduettevõtluse tooraine seisukohast.
Xxxx xxxx on polüfunktsionaalse majandusega Kesk-Eesti liiklussõlm. Xxxx xxxxx asukohale ning xxxxx läbivale põhimaanteele ning raudteele asub xxxxxx erinevaid tööstus-, kaubandusettevõtteid ja äriteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Uute xxx- xx tootmisalade kasutusele võtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks ja majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas kohapeal. Tootmise arendamisel on arvestatud selle sobivusega keskkonda ning logistilise asukohaga
(paiknemine teede ja trasside suhtes). Üldplaneeringuga on jäetud piisavalt paindlikkust, et soodustada nii väikeettevõtlust kui ka suuremate tootmiste tulemist xxxxx. Ärifunktsiooniga alade arendamine on eelistatud olemasolevates keskustes. Tootmise arengut suunatakse olemasolevale Lokuta ettevõtlusalale ning kasutusest väljalangenud aladele Türi-Alliku, Kabala, Oisu ja Reopalu piirkonnas. Tähelepanu on pööratud ka taastuvenergia tootmisele nii, et see ei kahjustaks kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi väärtusi, kuid võimaldaks taastuvenergia kasutusele võtmist kui ka tootmist.
Xxxx xxxxx üheks oluliseks väärtuseks on kaunis looduskeskkond. Siin asuvad looduslikult kaunis Türi voorestik, mitmekülgsed võimalused veematkamiseks, looduskaitsealused xxxxx xx maastikukaitsealad. See loob head eeldused turismimajanduse arendamiseks ning kõrgekvaliteetse ja tervisliku elukeskkonna tekkeks. Looduskeskkond on ressurss, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Üldplaneeringuga tagatakse tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid, luues samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks. Avalikult kasutatavatele puhkealadele ja -kohtadele tagatakse avalikud juurdepääsud, vajadusel parklad jm taristu.
Üldplaneeringuga on loodud võimalused majutusettevõtete, toitlustuskohtade ja puhkealade arendamiseks, et oleks rohkem võimalik ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali.
Soodustamaks alternatiivsete liikumisvahendite kasutamist ja tervislikemaid eluviise, on planeeritud matkaradu, jalgratta- ja jalgteid ning võimaldatakse puhkealadele hea ligipääsetavus.
2 Alade üldised kasutus- ja ehitustingimused
Maakasutuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest. Arvestatud on varasemalt omavalitsuse territooriumil kehtestatud planeeringute ja asustuse ruumilise jätkuvusega.
Maakasutuse juhtotstarve
Üldplaneeringuga antakse maa-alale valdav maakasutuse juhtotstarve, mis määrab selle tulevase kasutamise põhisuuna. Maakasutuse juhtotstarbed on kujutatud maakasutuse joonisel.
Kui katastriüksuse praegune otstarve ei ole sama, mis on planeeritud valdav juhtotstarve, on lubatud see otstarve säilitada seni, kuni ei taotleta ehitamist või detailplaneerimist õigusaktides sätestatud tähenduses. Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused kehtivad ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamise (nn vaba ehitustegevuse) korral.
Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 40% ulatuses katastriüksusest. Tootmise maa-ala kõrvalotstarve on lubatud äri maa-alal, jäätmekäitluse maa-alal, transpordi maa-alal ja tehnoehitise maa-alal. Elamu maa-ala kõrvalotstarbena on lubatud kas äri maa-ala või ühiskondlike hoonete maa- ala - tingimusel, kui see ei too xxxxx liigset müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ning liikluskoormuse suurenemist. Kõrvalotstarve peab arvestama piirkonna hoonestuslaadiga.
Katastriüksuse minimaalsuurused
Maakasutuse juhtotstarbest lähtuvalt on katastriüksuse minimaalne suurus määratletud tabelis 1.
Tabel 1. Katastriüksuste minimaalsed suurused vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.
Maakasutus | Katastriüksuse minimaalne suurus | |
Elamu maa-ala | ||
Tiheasustus | ||
Üksikelamu | 1 000 m2 | |
Paariselamu | 1 600 m2 | |
Korterelamu | 3 000 m2 | |
Ridaelamu | 400 m2 (ühe ridaelamuboksi kohta) | |
Hajaasustus | 3 000 m2 | |
Äri maa-ala | ||
Tiheasustus | 1 000 m2 | |
Hajaasustus | 3 000 m2 | |
Ehitised ja piirded
Hooneid (xxxxx arvatud kuni 20 m2 pindalaga hooned, v.a maa-alused tehnorajatised) ning küttekoldega (korstnaga) vms tule tegemisega seotud rajatisi ei tohi ehitada lähemale kui 4 m katastriüksuse piirist, välja arvatud naabri kirjaliku nõusoleku alusel.
Kõikidele maa-aladele ehitamisel tuleb hoone esinduslik külg planeerida avaliku tee/tänava ja/või veekogu xxxxx.
Suletud prügilate asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud, vajadusel viia läbi prügila püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude hindamiseks ekspertiis (koos vajalike uuringutega) ning kaalutletud otsusena võib väljastada ehitusloa.
Arendusalade kavandamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale, tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitisaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele. Jääkreostuse likvideerimisel ei tohi halvendada naabermaaüksuste olemasolevat olukorda.
Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel.
Alade arendamisel tuleb näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus või õueala kohtvalgustid.
Jõgede kaldaaladel tuleb hoonestuse paigutamisel silmas pidada xxx veetaseme võimalikku muutumist, sh kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja võimalikku ulatust madalatel kallastel ning arvestada võimalike kahjudega, mis võivad kaasneda ehitustegevusega sellistel aladel.
Tabelis 2 on ära toodud tingimused piirdeaedade rajamiseks. Piirdeaedu ei ole lubatud rajada väljaspoole katastriüksuse piire.
Tabel 2. Piirdeaia rajamisele esitatud nõuded vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.
Maakasutus | Piirdeaia maksimaalne kõrgus | Kujundus/märkus |
Elamu maa-ala | ||
Hajaasustus | 2 m | Üldjuhul läbipaistev või poolläbipaistev (sobivad materjalid puit, xxxx xx metall). Peab sobituma piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Läbipaistmatud aiad on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega. Türi linnas on eelistatud piirdeks katastriüksuse tänavapoolsel küljel hekk. Arvestada tuleb ristmike nähtavuskoridoridega ja talvise lumelükkamisega. |
Tiheasustus | 1,5 m | |
Ühiskondliku hoone maa-ala | 1,8 m | |
Äri maa-ala | 1,5 m | |
Tootmise maa-ala | 2 m | |
Igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel arvestada selle funktsionaalset, arhitektuurset ja esteetilist sobivust ümbritsevaga. Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, hoonete mahtudest ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast.
Veekogude kaldaaladel ja vaatekoridorides ei tohi piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada maastiku vaadeldavust. Juhul kui katastriüksuse piir ulatub veekogu veepiirini, ei tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal. Kallasrajal liikumist ei tohi xx xxxx moel takistada (haljastus vms).
Võimalike konfliktide vältimise nimel on detailplaneeringu koostamisel tarvilik järgida planeeringuala läheduses olevate maaüksuste juurdepääsuvõimalusi, et oleks tagatud juurdepääs neile maaüksustele, millele ei ole võimalik juurdepääsu xxxxxx xxxx planeeritavat ala läbimata.
Haljastus
Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud xx xxxx läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Haljastuses on soovitav kasutada võimalikult palju kõrghaljastust, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Hajaasustuses võimalusel säilitada maksimaalselt kõrghaljastust. Tootmise maa-ala katastriüksusel on kõrghaljastuse eesmärk lisaks puhveralade tekitamine elamute ja ühiskondlike hoonete eraldamiseks tootmisaladest.
Eluasemekoha kavandamisel metsamaa kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku.
Soovitatav on avalikus kasutuses hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel neid ümbritsevate alade välisruumi kvaliteedi tagamiseks koostada maastikuarhitektuurne projekt.
2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada muu hulgas Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad:
1) Xxxx xxxx, Käru, Oisu, Särevere ja Väätsa alevik;
2) üldplaneeringuga Türi-Alliku xx Xxxxxx tiheasustusaladeks määratud aladel.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud:
1) maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada viiest või enamast üksikelamust koosnevat elamute gruppi;
2) tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest (v.a maardla aladel kaevandamise planeerimisel) ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet;
3) uue loomapidamishoone kavandamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine;
4) kui katastriüksusele soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine;
5) üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel;
6) rohevõrgustikku päikesepargi rajamisel, xxx xxxxx pindala hõlmab rohkem kui 0,5 ha;
7) suure tuulegeneraatori ja tuulikupargi rajamisel;
8) kui kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib oluliselt takistada piirnevate kinnisasjade sihipärast kasutamist.
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ette ei ole nähtud. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele.
Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võib väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetluse.
2.3 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud
Arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust hinnatakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus.
Valla territooriumil tuleb arhitektuurivõistlus korraldada Xxxx xxxxx peatänavate äärsel alal (Viljandi, Xxxxx xx Tallinna tänavate ääres xxxx xxxxx piirini) enam kui 750 m2 pindalaga ühiskondlike hoonete ja ärihoonete planeerimisel.
Valla territooriumil tuleks vajadusel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist:
1) Türi linnas ja alevikes;
2) kaubanduskeskuste ja puhkekomplekside kavandamisel;
3) kohtades, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb nähtavas ja ruumiliselt olulises kohas);
4) kohtades, kus kavandatav hoone eristub märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast.
Arhitektuurivõistluse korraldamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kavandatava arendustegevuse asukoht (nt esinduslikesse kohtadesse), maht (nt eristub suuruse osas märgatavalt teistest lähipiirkonna hoonetest) ja iseloom.
Avalike haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel kaaluda projekteerimise eel välisruumi kujundusalase/maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist.
2.4 Tiheasustusalad ja linnalise asustusega alad
Maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasutusalad on võrdsustatud üldplaneeringus määratud tiheasustusaladega.
Tiheasustusaladeks on Xxxx xxxx ning Käru, Särevere, Oisu ja Väätsa alevik asustusüksuse piirides; Xxxxxx, Xxxx-Alliku, Kirna, Poaka, Taikse ja Reopalu küla maakasutuse joonisel näidatud tiheasustusala piirides.
Tiheasustusala ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid, mis tähendab, et hooned rajatakse üksteisele lähedale, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne.
Maakonnaplaneeringutes on linnalise asustusega aladeks määratud Xxxx xxxx, Käru, Särevere, Väätsa ja Oisu alevik ning Xxxxxx, Xxxx-Alliku ja Reopalu küla. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek
maakonnaplaneeringu linnalise asustusega alade muutmiseks ja määrata linnalise asustusega alaks ainult Türi xxxx xx Väätsa alevik. Täpsemalt on maakonnaplaneeringute täpsustamist ja muutmist käsitletud peatükkides 11 ning 12.
Hajaasustusega ala on territoorium väljaspool tiheasustusala, kus on iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusala hõlmab suurema osa valla territooriumist.
Üldjuhul hajaasustusega alal juhtotstarbeid ei määrata. Määratud on ainult xxx- xx turbatööstuse maa- alad vastavalt mäeeraldiste teenindusmaa piiridele, supelranna maa-alad ning puhke- ja virgestustegevuse maa-alad.
Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi maakasutusotstarbeid vastavalt ette nähtud tingimustele (ptk 2.7.2-2.7.15) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-8). Sel juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on peatükkides 2.7.2-2.7.14 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis toimub arendustegevus projekteerimistingimuste alusel.
Soovitatav on luua ja säilitada looduslikku mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente nagu loodusliku taimkattega põlluservad, kraavi-, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid, nagu kivikuhjad ja põldudevahelised metsatukad jmt.
Hajaasustusalal on lubatud päikeseparkide rajamine, kui on järgitud peatükis 5.2.2.3 toodud tingimusi.
Potentsiaalse tuulikupargi arendamise alal on keelatud elamute ehitamine (v.a elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel).
Hajaasustuses tuleb elamute püstitamisel arvestada järgmiste tingimustega:
1) uute moodustatavate elamuala katastriüksuste minimaalne suurus on 3 000 m2;
🔾 rohevõrgustikuga kaetud alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2 ha;
🔾 omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka väiksemate katastriüksuste moodustamine (nt olemasoleva elamu teenindamiseks moodustatav katastriüksus, mis lähtub ümbruses välja kujunenud katastriüksuste suurusest või loogikast, samuti õuemaa piirist looduses);
2) järgida üldist piirkonna hoonestuskõrgust;
3) elamute ja kõrvalhoonete ehitamisel peab säilima küladele iseloomulik struktuur – hoonete (hoonegruppide) paigutus maastikus ja elamute omavahelise kauguse määramisel lähtuda konkreetses xxxxx väljakujunenud struktuurist ja ehitusjoonest;
4) uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb arendajal lahendada nende varustatus tehniliste infrastruktuuridega (sh juurdepääsuteedega) ja keskkonnanõuetele vastavus ning võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. Reoveepuhastuse lahenduse, küttelahenduse, liikluslahenduse valikul tuleb eelistada lahendusi, mis on minimaalsete keskkonnamõjudega;
5) rohevõrgustiku alal paikneva katastriüksuse aiaga piiramisel ei tohi takistada ulukite vaba liikumist.
Türi linnas on kehtestatud eritingimused peatänavate äärsele alale (Viljandi, Paide, Tallinna tänavad) ja kesklinna piirkonnale (skeem 3).
Viljandi, Tallinna xx Xxxxx tänava äärne hoonestus jääb linna peatänavate äärde ning peab toimima visiitkaardina, seega tuleb võimaluse korral läbi viia avalik või vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus, et tagada uue hoonestuse esinduslikkus.
Skeem 3. Xxxx xxxxx tsoneering.
2.6.1 PEATÄNAVATE ÄÄRNE ALA
Xxxx xxxxx peatänavate äärse ala arendamise tingimused:
1) eelistada hoonestuse tihendamist (varasemalt hoonestatud tühjade elamu ja segaotstarbega maa-alade hoonestamine);
2) säilitada tuleb tänava üldilme ja kompaktsus;
3) järgida hoonestuse paigutamisel peatänava äärset ehitusjoont;
4) hoonete esinduslik külg planeerida peatänava äärde;
5) uus hoonestus tuleb sobitada naaberkinnistutel asuvate eluhoonetega, järgides nende iseloomulikku arhitektuuri, hoone mahtusid xx xxxxxx kuju;
6) lubatud on kuni 2 korruselised ning kuni 9 m kõrgused hooned;
7) välisviimistlusena on lubatud kasutada puitlaudist, krohvitud pinda või naturaalset xxxx;
🔾 kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka muude, sh imiteerivate materjalide kasutamine. Kaalutlusotsuse tegemisel võetakse arvesse materjali esteetilist kvaliteeti, loodussõbralikkust ja taaskasutuse võimalusi;
8) hoone põhimaht on lubatud rajada viilkatusega või kelpkatusega. Katusekalle peab järgima vähemalt ühe naaberhoone katusekallet, mille ehitusaasta on varasem kui 1980;
9) elamu xxxxxx xxxxx xxxx peab paiknema paralleelselt peatänavaga.
2.6.2 KESKLINNA PIIRKOND
Xxxx xxxxx Paide tänava ja sellega ristuva Kohtu tänava ning raudtee vahelisele alale, samuti osaliselt Tallinna tänava mõlemale tänavapoolele on kavandatud Xxxx xxxxx kesklinna piirkond (skeem 4). Tegemist on erineva otstarbega alaga, kus on lubatud kõik kasutusotstarbed, välja arvatud tootmine (väiketootmine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel on lubatud2) ja keskkonda saastav ettevõtlus. Eesmärk on xxxx xxxxx kesklinna väärtused ja võimalused ning saavutada nende kaudu linna südames sotsiaalselt mitmekesine ja samaaegselt tasakaalustatud linnaruum. Kesklinna alale ei kavandata liikluskoormust suurendavaid ja võimalikku keskkonnaohtu kujutavaid objekte, näiteks tanklaid, autopesulaid, autoremonditöökodasid jne.
Kesklinna piirkonna all on mõeldud eeskätt kaubandus, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvate asutuste ja ettevõtete, ühiskondlike hoonete, alakorrusel paiknevate kaubandus-teenindusruumidega elamute kavandamiseks. Samuti võivad alal paikneda parklad, pargid, haljasalad, xxxxx- xx spordiväljakud jms. Oluline on püüda muuta kesklinna alal liikumine atraktiivsemaks ning kutsuda läbisõitjaid peatuma. Ala võib elavdada huvipakkuvate tegevuste ja valdkondadega: hooajalised sündmused, kohvikud, laadad.
Türi kesklinna arendamise tingimused:
1) hoonestus xxxxx valdavalt polüfunktsionaalne, vahelduvad elamud, ühiskondlikud ning ärihooned, hoonete esimesele korrusele kavandada äriruumid jms;
2) järgida olemasolevat ehitusjoont ja tabelis 3 toodud tingimusi;
3) ei ole lubatud välisviimistlusena kasutada palki, valtsplekk-paneele, plastfassaadi ning muid kesklinna miljöösse sobimatuid materjale;
4) xxxxxx kattematerjalina ei ole lubatud kasutada roo- ja laastukatuseid;
5) täiendaval hoonestamisel tuleb pöörata tähelepanu hoonestuse esinduslikkusele;
6) hoonete esinduslik külg planeerida peatänavate äärde (Viljandi, Xxxxx xx Tallinna tänavatel);
2 Kaalutlusotsuse tegemisel lähtutakse kavandatavast tootmistegevusest, mahust (xx xxxxx mahust) ja iselomust.
7) xxxxx/järgida kvartalite ühtlast hoonestusstruktuuri (nt suured või väiksed, kõrged või madalad hooned korraga);
8) xxxxx ühtset hoonestusviisi (tänavale avatud õu või hoonetega varjatud õu);
9) järgida kvartali või tänava väljakujunenud arhitektuurset laadi;
10) kesklinna alal paiknevad parklad ja platsid (sh laoplatsid) tuleb rajada kõvakattega. Eelistada murukivi kasutamist, kui plats ei ole päevasel ajal pidevalt kasutusel.
Tabel 3. Xxxx xxxxx kesklinna ala hoonestustingimused.
Maakasutuse juhtotstarve | Katastriüksuse maksimaalne täisehitusprotsent | Katastriüksuse minimaalne haljastuse protsent | Hoonete maksimaalne kõrgus |
Elamu maa-ala | 25% | 40% | Elamu 9 m Kortermaja kuni 4 korrust |
Äri maa-ala | 40% | 20% | 15 m |
Tootmise maa-ala | 40% | 10% | 12 m |
Ühiskondlike hoonete maa-ala | 30% | 30% | 12 m |
Skeem 4. Xxxx xxxxx kesklinna ala (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
2.7.1 ELAMU MAA-ALA
Elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ning ehitist teenindav maa.
Elamute ehitamisel, juurdeehituste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist (hoonestusjoon, kõrgused, mahud, materjalid, piirdeaiad, katusekalded, aknad jne) ning arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale. Ehitus peab hoonestuslaadi sobituma.
Korter- ja ridaelamute akende väljavahetamisel järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, aknaraami laius jne). Akende jaotust muudetakse xxxx kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga. Korter- ja ridaelamute rõdude ja lodžade kinniehitamist lubatakse kogu hoonel korraga täites ehitusseadustikus toodud nõudeid.
Hoonestusjoone määramisel tuleb järgida väljakujunenud tänavapoolset ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri.
Tiheasustusega alal elamu maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimused:
1) lubatud on rajada üksik-, paaris-, rida- ja korterelamuid;
2) uute moodustatavate katastriüksuste minimaalne suurus on üksikelamu korral 1 000 m2 ja paariselamu korral 1 600 m2;
3) katastriüksuste täisehituse protsendiks on 30%;
🔾 põhihoone maksimaalne ehitisealune pind võib xxxx xxxx 400 m2;
4) katastriüksuse pindalast vähemalt 10% peab olema kõrghaljastatud3;
5) ühele katastriüksusele on lubatud ehitada üks elamu (üksikelamu, paariselamu või ridaelamu) xx xxxx xxxx kõrvalhoonet;
6) ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvul erinevaid katusekaldeid (näiteks korraga 45° ja 30°). Samas tuleb vältida kõrvuti kavandatavate hoonete puhul väga väikeseid katusekalde erinevusi (näiteks 45° ja 50°) või suurte katusekallete vahelduvust, sest see jätab korrapäratu üldilme;
7) välisviimistluses ei ole lubatud ümarpalgi ning matkivate materjalide kasutamine;
🔾 kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka imiteerivate materjalide kasutamine. Kaalutlusotsuse tegemisel võetakse arvesse materjali esteetilist kvaliteeti, loodussõbralikkust ja taaskasutuse võimalusi;
🔾 ümarpalgi puhul on vajalik välisvooder.
Korterelamute ehitamis- ja kasutamistingimused järgmised:
1) katastriüksuse minimaalsuuruseks on 3 000 m2;
2) maksimaalne ehitisalune pind on 800 m2;
3 10% arvestatakse täiskasvanud puu xxxx pindala kaudu.
3) suurim lubatud korruselisus on 3 (v.a Türi kesklinna alal);
🔾 korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul on 3,5 m;
4) maksimaalne sektsioonide arv on 3;
5) uute korterelamu maa-alade kasutuselevõtul tuleb alad välja arendada tervikuna;
6) xxxx osas tuleb järgida tiheasustusega ala elamu maa-alale esitatud tingimusi.
2.7.2 ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA-ALA
Ühiskondlike hoonete maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa jne.
Ühiskondliku hoone maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) lubatud on ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse xxxx xx materjalikasutusega hooneid ja rajatisi;
2) hoone peab olema kõigile ligipääsetav (sh erivajadusega ja puudega isikud);
3) arendamine peab toimuma terviklahenduse alusel, kus tuleb arvestada erinevas vanuses elanike juurdepääsetavusega, erinevate liikumisvahendite parkimislahendustega, avaliku ruumiga, haljastuse, väikevormide paigutamisega, tänavaruumi loogikaga jms.
2.7.3 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala
Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala.
Alade eesmärk on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja lõõgastumist.
Üldplaneeringuga määratletud puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale katastriüksusele võib ehitada puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud rajatisi (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised). Detailplaneeringu koostamisel võib hooneid ehitada, kuid nende osakaal ei tohi katastriüksusel domineerida. Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada mets, teised loodusväärtused ja väärtuslik põllumajandusmaa.
Hea puhkepotentsiaaliga on kruusa- ja liivamaardlatel olevad veealad. Juhul kui kaevandamise käigus tekib sobiva sügavusega veekogusid, on soovitatav need pärast kaevandustööde lõppemist xx xxxxxxx karjäärides ammendumist kujundada puhkealaks.
Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) alade terviklikuks väljaarendamiseks tuleb koostada projekt;
2) parkimisalad tuleb lahendada sellisel viisil, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs alade looduslikele osadele (st tõketega piiratud selgepiirilised parkimisalad);
3) paigaldada enim külastatavatele aladele infoskeemid, suunaviidad ja teabetahvlid;
4) aladele, mis kattuvad maardlatega on lubatud rajada ainult ajutise iseloomuga ühiskondlikke ehitisi.
2.7.4 HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA
Haljasala ja parkmetsa maa-ala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu xxxxxx maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni.
Haljasala ja parkmetsa maa-alana käsitletakse looduslikku või poollooduslikku metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks. Tootmis- ja ettevõtlusalade ning teede läheduses kannab osaliselt kaitsehaljastuse xxxxx.
Haljasala ja parkmetsa maa-alal on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate rajatiste ehitamine. Türi linnas Türi-Karjaküla loodusalal on keelatud hoonete ja rajatiste kavandamine haljasala ja parkmetsa maa-alale.
2.7.5 SUPELRANNA MAA-ALA JA SUPLUSKOHAD
Supelranna maa-ala on supelranna/supluskoha maa looduskaitse seaduse tähenduses.
Supluskoht on veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maa-ala (supelrand), mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus eraldiseisva dokumendiga. Supelrannal puudub veekaitsevöönd.
Terviseameti registri andmetel asub Xxxx xxxxxx üks avalik supluskoht Türi tehisjärve ääres, kuhu on näidatud ka supelranna maa-ala. Avalikes supluskohtades teostatakse suplusvee seiret, rannad on hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti on olemas suplejatele nähtavas kohas info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.
Üldplaneeringuga kavandatakse uued supelranna maa-alad Väätsa xx Xxxx paisjärve ääres.
Supelranna maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) lahendada supelranna maa-alal avalikuks kasutuseks vajalikud tingimused, sh avalik juurdepääs;
2) lubatud on rajada supelranna teenindamiseks vajalikke jalgteid ning supluskohta teenindavat väikeinventari (näiteks pingid, prügikastid ja riietuskabiinid) veekogu ranna xx xxxxx ehituskeeluvööndis;
3) avalikel supluskohtadel arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kald(laud)tee vms rajamine) juurdepääsuks supelranna maa-alale.
2.7.6 ÄRI MAA-ALA
Äri maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri maa-ala on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune xx xxxx ehitisi teenindav maa.
Äri maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) katastriüksuse minimaalsuuruseks:
🔾 tiheasustusega alal on 1 000 m2;
🔾 hajaasustuses 3 000 m2;
2) ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga;
3) olemasolevate tiheasustusalade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tegevusi;
4) eelistada võimalusel alasid, kus on olemasolev taristu;
5) eelistada võimalusel olemasolevate kasutuseta hoonete kasutuselevõttu uute hoonete kavandamisele;
6) olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust.
2.7.7 TOOTMISE MAA-ALA
Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa. Tootmise maa-ala on tootmis- ja tööstusehitiste alune xx xxxx ehitisi teenindav maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid.
Oluline on olemasolevate tootmise maa-alade intensiivsem kasutuselevõtmine xx xxxxxx aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine.
Olemasoleval tiheasustusalal või nende vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tootmistegevusi.
Tootmise maa-alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) lubatud on äri maa-ala kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused;
2) tootmise maa-ala katastriüksusel on oluline kõrghaljastus, mis aitab täita puhveralade tekitamise eesmärki;
3) tootmishoone ning elu- ja ühiskondlike hoonete vahele jätta võimalikult suur kõrghaljastatud puhverala;
4) olemasolevate elu- ja ühiskondlike hoonete vahetus läheduses tuleb eelistada väiketootmist;
5) tootmistegevuse arendamisel eelistada üldjuhul tootmisharusid, mille keskkonnahäiring ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole;
🔾 kaitstavate loodusobjektidega piirnevatel aladel võib arendada üksnes tootmist, mille keskkonnahäiring ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole;
6) tootmise maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund;
🔾 tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga;
🔾 välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustava) tootmistegevuse jaoks uue tootmise maa-ala planeerimist tuleb üldjuhul vältida;
7) eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel.
2.7.8 KOMBINEERITUD JUHTOTSTARVE
2.7.8.1 Äri ja tootmise maa-ala
Äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri maa-ala ja/või tootmise maa-ala. Antud juhtotstarve annab paindlikkust kombineerida ja valida maakasutuste vahel.
Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale kehtivad kasutus- ja ehitustingimused.
2.7.8.2 Segaotstarbega maa-ala
Maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid xx xxx täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed.
Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.
Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maa-alale kehtivad kasutus- ja ehitustingimused.
2.7.9 KALMISTU MAA-ALA
Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium) maa-ala.
Valla territooriumil asuvad Saunametsa, Kõrgessaare, Käru, Käru vana (baptistide), Rassi küla Kalmetinõmme, Arkma, Vana xx Xxxx kesklinna kalmistu. Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerib kasutamise eeskiri tulenevalt kalmistuseadusest ning muinsuskaitseseadusest.
Arheoloogiamälestis Kalmistu „Kalmetinõmme“, reg-nr 9587 xx XX maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg-nr 4000 Arkma xxxxx xx ole kalmistuseaduse mõistes kalmistu ala.
Kalmistute laiendamist üldplaneeringuga ei kavandata ning täiendavaid maa-ala kasutus- ja ehitustingimusi ei seata.
2.7.10 AIANDUSE MAA-ALA
Aianduse maa-ala kasutatakse taimekasvatuslikul eesmärgil põllumajandussaaduste oma tarbeks kasvatamiseks ning hobiaianduseks. Aianduse maa-ala kasutamine ei xxxx õigust nimetatud maa ostmiseks.
Aianduse maa-ala maakasutustingimused:
1) maa kasutamine on lubatud ainult taimekasvatuslikel eesmärkidel;
2) aianduse maa-alal ei tohi kasvatada kergesti metsistuvaid agressiivse levikuga taimeliike.
2.7.11 RIIGIKAITSE MAA-ALA
Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas:
piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa.
Xxxx xxxxxx asub riigikaitseline ehitis Järva maleva staap piiranguvööndiga töövõime säilitamiseks – 300 m ning ohu vältimiseks 25 m. Lisaks jääb valla aladele riigikaitselise ehitise Eivere lasketiiru piiranguvöönd (töövõime säilitamiseks) ulatusega 2 km.
Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.
Riigikaitselistest ehitistest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimused:
1) riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet ja/või suurendada sellele avalduvat ohtu. Kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga;
2) lasketiiru piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada lasketiirust sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime;
3) Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi kõrgete ehitiste (üle 28 m), tuulikute ja tuulikuparkide planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada võimalikult varases etapis.
2.7.12 XXX- XX TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA
Mäetööstuse maa-ala on maavara, välja arvatud turba, kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa.
Turbatööstuse maa-ala on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa.
Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride (nende osade) korrastamist.
Xxxx xxxx ei xxx xxxxx maavarade poolest. Xxxxxx on 2019. aasta seisuga väljastatud 13 mäeeraldise luba kruusa, liiva, xxxxx xx savi kaevandamiseks. Valla aladel asub üks dolokivi-, viis kruusa-, xxxx xxxxx-, kaks xxxx- xx 12 turbamaardlat (tabel 4). Kõige suurema ala võtavadki enda alla turbamaardlad.
Põhjalikum ülevaade maardlatest on leitav üldplaneeringu lisas 4. Järvamaa maakonnaplaneeringus on esitatud ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks. Sarnase metoodika alusel on kategoriseeritud ka endises Rapla maakonnas asuvad maardlad (tabel 4). I kategooria xx XX kategooria aladel või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt ehitada uusi elamualasid). III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem roll nt looduskaitsel, tiheasustusel ja seetõttu maavarade kaevandamine xxxxxx xxxxxx ei ole tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstuse maa-ala) eesmärgil seni kasutusse võetud, määratlemine mäetööstuse maa-alana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist xx xxxxx saamist õigusaktidega sätestatud korras.
Tabel 4. Ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks (Andmed: Järvamaa maakonnaplaneering, 2017).
Maavara | Maardla nimetus | Maardla osa | Maakonna- planeeringus määratud kategooria | Selgitus |
Dolokivi | Tännassilma | II kat | Pooleldi rohevõrk, servas väärtuslik põllumajandusmaa | |
Kruus | Kõltsi | I kat | Karjääriala | |
Kruus | Kihli | II kat | Endise karjääri kõrval, väärtuslik põllumajandusmaa | |
Kruus | Määro | I kat | Karjääriala | |
Xxxxx | Xxxxxx | I kat | Karjääriala | |
Liiv | Liivamäe | I kat | Karjääriala | |
Liiv | Vissuvere | I kat | Karjääriala | |
Liiv | Änari | I kat | Karjääriala | |
Xxxx | Xxxx | XX kat | Keskkonnapiiranguteta, servades väärtuslik põllumajandusmaa ja läbiv tee | |
Savi | Väätsa | I kat | Karjääriala | |
Turvas | Retla | I kat | Turbatoostmisala | |
Turvas | Epa-Vassaare | I, II kat | Plokk 8, 9 turbatootmisala (I kat), enamus alast II kat, rohevõrk, metsise püsielupaik jne | |
Turvas | Kallissaare- Lubjaahju | I, II kat | Turbatootmisala plokid 1, 2, 11 (I kat), ülejäänud ala II kat- rohevõrk ja metsise püsielupaik, majanduslik mõttekus väike | |
Turvas | Lokuta | I kat | Turbatoostmisala | |
Turvas | Epu-Kakerdi | Lõõla | III kat | Rohevõrk, osalt linnuala, metsis, Natura elupaigatüübid, majanduslik mõttekus väike |
Turvas | Epu-Kakerdi | Prääma | I kat | Turbatootmisala, osalt ka püsielupaik ja rohevõrk |
Turvas | Tori- Rikassaare | II kat | Rohevõrk, Natura elupaigatüübid, servades väärt põllumajandusmaa | |
Turvas | Kärevere (Kuusiku) | II kat | Rohevõrk | |
Turvas | Matussaare | II kat | Rohevõrk, Natura elupaigad | |
Turvas | Epu-Kakerdi | Epu | I xx XX kat | Plokid 1 ja 11 on kaevandusloaga xx xxxx võib lugeda I kategooriaks. Ülejäänud alal on rohevõrk, osalt loodus- ja linnuala, Natura elupaigad, kus tuleb lugeda II kategooriasse |
Turvas | Loosalu | Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ ei ole ära toodud | Üldplaneering teeb ettepaneku määrata III kat- rohevõrk, loodusala, linnuala, püsielupaik, metsis | |
Turvas | Kastna | Üldplaneering teeb ettepaneku määrata II kat- rohevõrk, hoiuala | ||
Xxxx | Xxxxx | maardlate kategooriaks jagamise ettepanekut. | Üldplaneering teeb ettepaneku määrata I kat- karjääriala |
Liiv | Aasuvälja | Üldplaneering teeb ettepaneku määrata I kat- karjääriala |
Xxx- xx turbatööstuse maa-alale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid.
Lähtudes looduskaitseseaduses, keskkonnaministri 13.01.2005 määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ ja Vabariigi Valitsuse 17.08.2006 määruses nr 187 „Saarjõe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekordadest ei arvestata kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid tarbimisvarudena ning loodusvarade kasutamine xxxxxx xxxxxx on keelatud. Kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud maavarade kaevandamine. Hoiualal keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused, seega ei ole Kastna hoiualal võimalik xx xxxxxxx kaevandamine.
Maapõue xx xxxxxxx kaitsel ning kasutamisel lähtuda maapõueseadusest ning selle alusel kehtestatud muudest õigusaktidest.
Maardlatega kattuvatel aladel on püsiva iseloomuga ehitiste ehitamine lubatud vaid pärast maavara ammendumist, kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba.
Kaevandusloale esitatavas arvamuses kaalub kohalik omavalitsus järgmisi põhimõtteid:
1) kaevandamistegevus ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas (eelkõige veerežiimile) ega inimese tervisele ja heaolule või kultuuripärandile. Maavarade kaevandamise planeerimisel ja kaevandamisel tuleb eesmärgiks seada põhimõte, et kaevandamistegevus avaldaks minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele. Joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul lahendada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega;
2) maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt hinnata kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid:
🔾 igakordsel geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele või esitada eksperthinnang, kus on toodud põhjendused, et tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga;
🔾 juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga;
3) väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, rohevõrgustik ning haljasala ja parkmetsa maa-alad (sh looduslikud või poollooduslikud metsaalad) ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktides sätestatud xxxxxx xx tingimustel;
4) uute karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult eemal;
🔾 uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise xx xxxxx teenindusmaa) vahemaa elamutega peab võimalusel olema vähemalt 150 m;
5) puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ei ole takistuseks kaevanduslubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras;
6) kasutusele võetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: maardla varud tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;
7) kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures kaevandatud ala peab olema korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab olema ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi maale metsamaa, veekogude maa-ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega maa (xxxxx arvatud nt virgestustegevuse maa-ala) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks suunaks on ala korrastamine ja kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab väljatöötatud lahend olema kestlik ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise eesmärgid ja nõuded peavad olema kooskõlas maavara tüübiga. See tagab majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalse lahenduse.
Kaevandusloa omajale seatud tingimused:
1) kui erateid hakatakse kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandusloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestab konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused;
🔾 tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja asjakohaste leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine väljaveoteedele);
🔾 maardla kasutuselevõtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada kasutuskoormusele vastavad juurdepääsuteed. Kui karjääri/turbatootmisala juurdepääsuteena kasutatakse olemasolevat xxxx, xxxx kasutavad ka teised isikud (nt läheduses paiknevad elamud), siis ei tohi selle kasutamise kvaliteet langeda. Vajadusel tuleb xxxxx tee kandevõimet;
🔾 kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, peab kaevandamise ajal kaevandaja hoidma xxxx tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale xxxxx;
2) kaevandamisloa omajal on soovitatav sõlmida avalike kohalike teede seisundi säilitamise tagamiseks kohaliku omavalitsusega kokkulepe.
2.7.13 TRANSPORDI MAA-ALA
Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks xx xxxxx maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade rajamine.
Transpordi maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.1 toodud tingimusi.
2.7.14 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA
Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise maa-ala ning sellega seotud hoonete ja rajatiste maa-ala.
Jäätmekäitluse korraldamine toimub vastavalt Xxxx xxxxx jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmekäitlus peab vastama keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Jäätmekäitluse maa- alade kavandamisel ei tohi jäätmekäitlusega seotud piirangud ulatuda naabermaaüksustele xxxx maaomanike nõusolekuta.
Xxxx xxxxxx, Roovere xxxxx asub üks Eesti viiest nõuetekohasest segaolmejäätmete prügilast, Väätsa prügila. Tegemist on suure jäätmekäitluskompleksiga, kus toimub mh jäätmete ladestamine.
Üldplaneeringuga on kavandatud keskkonnajaam/jäätmekogumispunkt Väätsa alevikku. Selle täpne asukoht selgub edasise asukohavaliku käigus, kuna käesoleva üldplaneeringu koostamise raames selle täpset asukohta ei määrata.
Jäätmekäitluskohana käsitletakse ka haritavaid maid, kus taaskasutatakse jäätmeid (tuhka) mullaviljakuse parandamise eesmärgil. Tegevus peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele.
2.7.15 TEHNOEHITISE MAA-ALA
Tehnoehitiste maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala.
Inimeste elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri (v.a päikesepargi, biogaasi tootmiseehitis) rajamine on lubatud maakasutuse juhtotstarbest sõltumata vastavalt vajadusele.
Rajatiste likvideerimisel on lubatud maa-alade kasutusele võtmine muul, lähipiirkonda sobival otstarbel. Tehnoehitise maa-ala planeerimisel tuleb jälgida peatükis 5.2 toodud tingimusi.
3 Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused
Xxxx xxxxx pinnaveekogude võrgustiku moodustavad vooluveekogud – jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud- järved ja tiigid (xxxx 5).
Vooluveekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Seisuveekogudest jääb valla piiresse 2 järve ning 23 pais- ja tehisjärve ning lisaks väiksemaid looduslikke ja tehislikke veekogusid.
Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogude seisundit. Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist ehitusjäätmete, õlide, kütuse ja muude reoainetega.
Ranna xx xxxxx piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Ranna xx xxxxx ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud looduskaitseseaduses toodud erisustel. Piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused on toodud lisas 5. Vastavalt looduskaitseseadusele on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal:
🔾 üle kümne hektari suurusel xxxxxx xx tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
🔾 allikal ning kuni kümne hektari suurusel xxxxxx xx veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga xxxx xx xxxx 25 meetrit;
🔾 maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit.
Ehitamisel xxxxx xx xxx piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb xxxxxx xxxxxx ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Tiheasustusalal ei laiene ehituskeeld väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Samuti ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Ehituskeeld ei laiene üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrkudele ja -rajatistele, avalikult kasutatavale xxxxx xx teistele looduskaitseseaduses toodud erisustele.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks xx xxxxx ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Lisas 5 on ära toodud keskkonnaregistri andmed kallasraja ulatuse kohta. Kallasrada peab olema avatud vähemalt sellises ulatuses, et seal oleks võimalik jalgsi liikuda.
Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad põhimõttelised kallasrajale juurdepääsu asukohad. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus.
Edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku veekogu xxxxxxx planeeritakse teenindushoonet, ühiskondlikku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutust.
Veekogude maa-alal jõgedes ja kallastel süvendus- ja kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Pärnu jõgi on vana laevatee ja sellega seoses võib xxx põhjas leiduda hukkunud laevade jäänuseid. Kui süvendamistööde käigus sattutakse laevavrakkidele, tuleb tööd peatada ja sellest teatada Muinsuskaitseametile, kes teeb kindlaks arheoloogiliste uuringute vajaduse.
Soovituslik on taastada vanad jõekäärud (näiteks Xxxx xxx Võidula-Käru lõigul), mis on kalade kudemise seisukohast väga olulised.
Pärnu xxxx xx Xxxx xxxx suudmest ülesvoolu ning nende kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed settebasseinid. Pärnu xxx ja Esna xxx kaldaaladel jalgsimatka- ja terviseradade ühendamisel xxx kallasradadega peab jälgima, et jõekaldaid ei raiutaks puistust ülemäära lagedaks. Säilima peab kalastikule ja veetemperatuuri hoidmiseks vajalik veepinna varjestatus.
Planeeritud kunstkoelmud
Pärnu jõgi on üks Eesti kõige xxxx- xx liigirikkamatest jõgest4. Kalamajanduslikku väärtust arvestades on soovitatav tegeleda kude- ja noorkalade kasvualade rajamisega. Pärnu jões elavate ja siit läbi rändavate lõheliste kudemise jaoks on olulised kruusaste põhjadega kärestikud. Kruusane kärstik on aga meie jõgedes harva esinev hüdromorfoloogiline vorm. Seetõttu on neile oluline kunskoelmute rajamine.
Planeeritud kunstkoelmud5 on üldplaneeringusse kantud Xxxxx OÜ töö “Pärnu xxx kasutusvõimaluste uuring” põhjal. Kunskoelmud on vajalikud lõhilaste kudealadeks ja noorkalade kasvualadekes. Soovitatav oleks korraga ette xxxxx terveid väiksemaid või suuremaid jõelõike, millised lahendada kompleksselt, rajades sobivas suuruses kudealasid ja kombineerides neid noorkalade kasvualadega, mis samuti asuvad kärestikes ja madalamates kiirevoolulistes nn ritraalsetes jõelõikudes. Tabel 5 koondab jõelõike, koos ligikaudsete alguse xx xxxx koordinaatidega, millele on võimalik ja soovitatav rajada juurde kunstkoelmuid ja noorjärkude kasvualasid või mille potentsiaali saaks melioratsioonitööde (taimejuurte eemaldamine ja voolukanalite laiendamine, kruusa ja kivide lisamine) abil hästi ära kasutada nii järelkasvu tootmise aladena kui ka atraktiivsete kalapüügilõikudena.
Tabel 5. Planeeritud kunstkolemud.
Xx | Xxxx/koht | Ülesvoolu punkt | Allavoolu punkt | Pikkus | Soovitused, märkused |
1. | Türi-Alliku | 6521508.71, 584093.49 | 6520837.14, 583443.81 | 1,45 xx | Xxxx- ja kasvualade rajamine kahes harus. |
2. | Türi | 6517938.09, 582301.18 | 6517488.92, 582167.22 | 900 m | Kude- ja kasvualade rajamine mitmes harus. |
3. | Pakamäe | 6515359.50, 580637.58 | 6514702.00, 580067.05 | 1,8 km | Puhastada taimedest, kudealasid ülemisel ja alumisel (mitmes harus) 300 m-l. |
4. | Laupa | 6514382.92, 579849.65 | 6514389.93, 578878.39 | 1 km | Puhastada taimejuurtest, lisada suuri kive. |
5. | Laupa- Jändja | 6514389.93, 578878.39 | 6513984.94, 577751.09 | 1,5 km | Puhastada taimejuurtest. |
6. | Jändja ülemine | 6513984.94, 577751.09 | 6513338.02, 576762.29 | 1,7 km | Puhastada taimejuurtest, lisada suuri kive. |
4 Pärnu jõgi on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.
5 Kunstkoelmu on inimese poolt loodud kunstlik kudeala.
7. | Jändja alumine | 6513378.34, 576364.32 | 6513497.56, 575875.18 | 680 m | Puhastada taimejuurtest, lisada suuri kive, kruusa. |
8. | Xxxxxxxx, Xxxxxx | 6513518.57, 575029.83 | 6513442.77, 574939.76 | 150 m | Puhastada taimejuurtest. |
9. | Xxxxxxxxxxx, Jändja | 6511059.67, 573706.68 | 6510765.47, 573465.98 | 500 m | Puhastada taimejuurtest. |
10. | Metsaveere, Jändja | 6510105.17, 573147.08 | 6509903.99, 573004.70 | 500 m | Puhastada taimejuurtest. |
Kunstkoelmute arendamise tingimused:
1) vältimaks kunstkoelmute rajamisel sette levikut allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset geotekstiilkangast, mis hoiab hõljumit kinni;
2) vältimaks ebasoodsat mõju noorkarpidele, tuleks kruusa paigutada mitte otse jões olevatele kruusakuhjatistele, xxxx xxxx pikendades või laiendades olenevalt jõepõhja iseloomust;
3) kunstkoelmute rajamise tööde läbiviimisesse tuleb kaasata lõheliste ekspert.
3.1 Võimaliku üleujutusohuga xxxx
Xxxx xxxxxx xx asu üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu xx xxxxxx siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt üleujutusalasid.
Võimaliku üleujutusohuga xxxxx xxxxx on arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Väärtuste ja piirangute joonisele on kantud lammimullad (arvesse on võetud Maa-ameti mullakaarti). Lammimuldade areaalid on planeerimisettepanekul määratletud võimaliku üleujutusohuga aladena. Nimetatud alade osas tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veekogu veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest.
Üleujutusaladele on soovitatav ehitustegevust mitte kavandada, selle kavandamisel teadvustada üleujutusohtu xx xxxxx kasutusele meetmed kahjude vältimiseks. Ehitustegevusele peavad eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et lahendada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine.
Taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud EELIS andmete põhjal töötavad paisud. Paisu purunemisel on üleujutusoht allavoolu paiknevatele hoonetele ja teedele. Teede ärakande korral võib katkeda ühendus asustusüksusega.
Planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeamet. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb teadvustada üleujutusriski, mis kujutab ohtu inimese tervisele xx xxxxxx. Elektrivõrgud planeerida viisil, mis võimaldavad neid välja lülitada üleujutusala piires. Planeerida sademevee sulgemise süsteemid, et süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle. Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu elektrivarustus, et kiirendada töövõime taastamist. Teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega ning määrata tee minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse korral vee alla jääda.
3.2 Ehituskeeluvööndi vähendamine
Keskkonnaameti nõusolekul (19.11.2008 kiri nr 16-3/44115-4) on Käru valla üldplaneeringuga vähendatud Ingliste xxx ehituskeeluvööndit 50 meetrilt 15-le meetrile Xxxxx xxxxx, Xxxxx katastriüksuse piires (katastritunnus 37501:003:1490), eesmärgiga rajada katastriüksusele tehisveekogu ning ühendada see Ingliste ojaga.
Nimetatud kohas jääb vähendatud ehituskeeluvöönd kehtima.
4 Väärtused
Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mis on aluseks nende tunnistamisel mälestisena. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus.
Xxxx xxxxxx asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 10.04.2019) 13 ajaloomälestist, 42 ehitismälestist, 34 arheoloogiamälestist ja 8 kunstimälestist, mis on kantud väärtuste ja piirangute joonisele. Lisaks asub valla territooriumil 23 registreeritud 20. sajandi väärtuslikku arhitektuuriobjekti. Üldplaneeringu joonistele ei ole kantud kunstimälestisi ja 20. sajandi väärtuslikke arhitektuuriobjekte. Samuti asub Xxxx xxxxx aladel 634 pärandkultuuriobjekti (xxxx 7). Kultuurimälestiste loend on toodud seletuskirja lisas 6.
20. sajandi arhitektuuri nimekirja ja teistes Muinsuskaitseameti poolt tellitud uuringutes välja toodud objektide lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse saatusesse.
Eelistada kultuurimälestiste (ehitismälestiste) kasutusel hoidmist ja vajaliku funktsiooniga sobitamist uute hoonete kavandamisele.
Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema tagatud avalik juurdepääs.
Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel pöörata tähelepanu võimalikele arheoloogiliselt väärtuslikele aladele. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik.
4.2 Arheoloogiapärandirikkad alad
Suuremate maastikku muutvate rajatiste (sh teede, karjääride, uute suuremate hoonete vms) kavandamiseks tuleb ka väljaspool kultuurimälestiste või nende kaitsevööndi ala küsida Muinsuskaitseameti arvamust eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi säilimine. Lisaks riigi kaitse all olevatele mälestistele on maastikul palju juba avastatud, kuid veel kaitse alla võtmata arheoloogilisi
paiku (sh kalmistud, elupaigad jms), samuti avastamata, kuid samas prognoositavat arheoloogiapärandit.
Väärtuste ja piirangute joonisele on kantud prognoositud arheoloogiapärandirikkad alad ja lisas 16 on toodud täpsem kirjeldus Xxxx xxxxx areholoogiapärandist. Arheoloogiatundlike alade analüüs põhineb olemasoleval infol mälestiste, muististe ja leiuteadete kohta, arvestades piirkonna asustuse ajalugu ja looduskeskkonna tingimusi.
Arheoloogiapärandirikaste alade arendus- ja ehitustingimused:
1) keskkonnamõju hindamise kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3);
2) prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel küsida eelnevalt Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus kavandatakse kaevetöid suuremal kui 500 m2 alal ning juhul kui algatatakse detailplaneeringut.
Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringutes on toodud Xxxx xxxxx jäävad väärtuslikud maastikud. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne ja turismipotentsiaal ning identiteediväärtus. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek täpsustada Piiumetsa, Kädva-Paluküla xx Xxxx-Kullimaa väärtusliku maastiku piire. Täpsemalt on maakonnaplaneeringu täpsustamist käsitletud peatükis 11. Samuti on väärtuslike maastike piiride täpsustamist käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis
6.1.1.1. Teiste alade osas ei peetud vajalikuks piiride täpsustamist.
Xxxx xxxxxx asub 13 väärtuslikku maastikku (skeem 5), mis on kantud väärtuste ja piirangute joonisele:
1) Türi voorestik- maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega;
2) Saarjõe maastik- maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega;
3) Türi xxxx xx lähiümbrus- maakondliku tähtsusega;
4) Väätsa maastik- maakondliku tähtsusega;
5) Särevere-Sütemetsa maastik- maakondliku tähtsusega;
6) Piiumetsa sookaitseala- maakondliku tähtsusega;
7) Tõrvaaugu maastik- maakondliku tähtsusega;
8) Kurla karstiala- maakondliku tähtsusega;
9) Laupa-Jändja maastik- maakondliku tähtsusega;
10) Kädva-Paluküla- maakondliku tähtsusega, osaliselt kohaliku tähtsusega;
11) Oisu alevik- piirkondliku tähtsusega;
12) Kabala mõis- piirkondliku tähtsusega;
13) Käru-Kullimaa- kohaliku tähtsusega.
Xxxxx 8 on ära toodud väärtuslike maastike nimekiri ning maastike väärtuste kirjeldused.
Skeem 5. Xxxx xxxxxx paiknevad väärtuslikud maastikud (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused:
1) säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid kaitseväärtuste kirjelduses (xxxx 8) toodud väärtuslikele maastikuelementidele;
2) võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (xxxx xx lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms);
3) säilitada väärtuslike maastike omapära uute ehitiste kavandamisel ja rekonstrueerimisel;
4) hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Tööstushooned sobitada maastikku selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet;
5) kaevandamisel väärtusliku maastiku alal tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga;
6) maastike eriti väärtuslike osiste (lisas 8 toodud kaitseväärtustes märgitud osad) ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, tehnoehitiste jne) arendamise suunamiseks tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamist;
7) maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida või korrastada;
8) soovituslik on elektri õhuliinid asendada maakaablitega;
9) tuulegeneraatori ja päikesepargi rajamisel väärtuslikule maastikule tuleb eelnevalt hinnata nende mõju väärtuslikule maastikule. Maastikuanalüüs peab sisaldama visualiseeringuid ning analüüsima kas maastiku väärtused säilivad;
🔾 maastikuanalüüs tuleb koostada enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist või xxxxx projekteerimistingimuste väljastamist, kuid siis tuleb analüüs kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse maastikuanalüüs koos detailplaneeringuga;
🔾 visualiseeringute koostamisel on soovitatav aluseks xxxxx 2020. aastal koostatud
„Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika;
10) tuulegeneraatoreid, päikesepaneele ja päikeseparke ei tohi kavandada vaatekoridoridesse;
11) igale väärtuslikule maastikule väljaspool kaitseala on soovitatav koostada maastikuhoolduskava. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti on need aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maastikel;
🔾 täpsustada väärtuslike maastike piirid hoolduskavade koostamisel.
Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on ära toodud vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud.
Vaadete avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast väga oluline. Vaadete avamiseks tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad, soovitatavalt 2/3 ulatuses vaatekoridorist. Raiudes võsa vaadete avamiseks võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis ilmestavad ja rikastavad maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele-lindudele ning on olulised kallaste erosiooni vältimiseks. Vaatekoridoride avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta. Säilitada kaunid teelõigud oma ajaloolise olemusega ning vältida teelt avanevate vaadete sulgemist.
Tingimused vaatekoridoride säilitamiseks:
1) säilitada vaated vaatekoridorides;
2) maastikul domineerivaid objekte (nt tuulegeneraatoreid, mobiilsidemaste, päikeseparke) mitte rajada planeeringuga määratud vaatekoridorides.
4.5 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid
Miljööväärtuslike hoonestusaladena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd määrav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk või krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Paljudel juhtudel tähendab see, et väärtuslik pole mitte iga maja või objekt üksinda, xxxx xxxxx kujunev ansambel või kooslus.
Miljööväärtuslike objektidena on välja toodud hooned, mis on linnaehituse- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud ning säilitamist väärivad kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Tegemist on arhitektuurselt silmapaistvate hoonetega, mille renoveerimisele on seatud täiendavad tingimused.
Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel ning täpsem kirjeldus on toodud lisas 9.
Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks:
🔾 Xxxx xxxxx Vabriku puiestee;
🔾 Türi Raudteejaam koos abihoonetega;
🔾 F. J. Wiedemanni ja Koidula tänavate vaheline ala;
🔾 Käru raudteekompleks.
Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks objektideks:
🔾 Viljandi tn 9 ja 11, Xxxx xxxx;
🔾 Türi Aiandusgümnaasiumi hoone (Xxxxxxxx xx 0, Xxxx linn);
🔾 Käru xxxxx (Viljandi mnt 6a, Käru alevik);
🔾 Viljandi mnt 7, Käru alevik;
🔾 Xxxx xx 0, Väätsa alevik;
🔾 Villevere koolimaja (Kooli, Villevere küla);
🔾 Türi Näidissovhoostehnikum (Tehnikumi tn 4, Särevere alevik).
Miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide arendus- ja ehitustingimused:
1) üldjuhul kuuluvad hooned miljööväärtuslikul hoonestusalal ja miljööväärtuslikud objektid restaureerimisele (taastamisele) või rekonstrueerimisele (ümberehitamisele);
🔾 xxx xxxxx tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on lubatud selle asendamine olemasolevate hoonete mahtu ja ümbritsevasse arhitektuuri sobituva hoonega (koopiat ei ole soovitatav ehitada). Lammutamise teostamisele peab eelnema lammutusprojekti koostamine, milles on määratletud taaskasutusse suunatavad materjalid ja detailid;
2) olemasolevate hoonete renoveerimisel tuleb säilitada algsed või nendega sarnased viimistlusmaterjalid. Algupärased kujundusdetailid peavad säilima. Vältida moodsaid imiteerivaid materjale (plastik, plekk, tsementplaat on keelatud fassaadi materjalina; plastikaknad on keelatud; katusel on plekk lubatud aga mitte kiviimitatsioon plekk);
3) renoveerimisel säilitada akende kuju ja ruudujaotus, varikatuse ja katusekarniisi kujundus, uste välisilme ning olemasolev xxxxxx xxxxx. Uusehitiste puhul jälgida piirkonnas väljakujunenud või traditsioonilist akende kuju ja ruudujaotust, varikatuse ja katusekarniisi kujundust ning uste välisilmet;
4) uushoonestus/uusehitis peab arvestama nii oma mahult kui arhitektuurselt lahenduselt väljakujunenud keskkonna hoonestuslaadi:
🔾 juurdeehitised tuleb ehitada xxxx xxxxx arhitektuurse stiiliga sobituvalt (ei ole välistatud modernne lahendus, mis suhestub vanaga väärikalt);
🔾 uusehitiste puhul tuleb järgida miljööväärtuslikul hoonestusalal domineerivat katusekallet. Erand on lubatud abihoonetel, kui see on eelnevalt kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega;
🔾 uusehitiste puhul jälgida väljakujunenud ehitusjoont;
5) säilitada kõrghaljastus;
6) olemasolevad ajaloolised ja väljakujunenud alleed tuleb säilitada ning vajadusel uuendada. Kui alleepuu hukkub, siis tuleb see uuendada. Uuendamisel kaaluda ja arvestada ruumivajadust, valgus- ja mullatingimusi jms, samuti kaaluda hoolikalt taimede liigivalikut ja uuendamise viisi (kogu xxxxx, üksikpuud, terve xxxxx, xxxxx sobiv puuliik — näiteks harilik pooppuu, lääne pärn);
🔾 Xxxx xxxxx Vabriku tänava miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb säilitada vähemalt kaherealine allee.
4.6 Väärtuslik põllumajandusmaa
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise xxxxxx eesmärk on säilitada nende sihipärane põllumajanduslik kasutamine. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil.
Väärtuslikud põllumajandusmaad on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Xxxx xxxxx territooriumil paiknevate väärtuslike põllumajandusmaa piire ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest. Täpsemalt on väärtuslike põllumajandusmaade paiknemise ja määramise põhimõtteid täpsustatud peatükis 11. Väärtuslikeks põllumajandusmaadeks on määratud haritavad maad ja looduslikud rohumaad, mille boniteet on vähemalt 40 hindepunkti. Väärtuslikud põllumajandusmaad on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel.
Koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduse eelnõu, millest tuleb xxxxx seaduse kehtima hakkamist edaspidisel planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda.
Skeem 6. Väärtuslik põllumajandusmaa Xxxx xxxxxx (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
Väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõtted:
1) väärtuslik põllumajandusmaa tuleb eelkõige xxxxx põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel tagada nende niiteline kasutus;
2) väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine ei ole lubatud;
3) vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid;
4) vältida elamualade (v.a üksikelamu) kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale;
5) üksikelamu kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ning on arvestatud järgmiste tingimustega:
🔾 üldjuhul on lubatud rajada uushoonestust vanadele talukohtadele;
🔾 lubatud on rajada üksik elamu koos abihoonetega, kui lähima olemasoleva hooneni jääb vähemalt 200 meetrit;
🔾 maardlatega kattuvatel väärtuslikel põllumajandusmaadel on üksikelamu rajamine lubatud vaid pärast maavara ammendumist;
6) välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris xxxxx olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel geoloogilise uuringu või kaevandamisloa taotluse menetlemisel kaalub kohalik omavalitsus hinnangu tellimist väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele;
7) päikesepargi kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ja välditakse massiivi killustamist;
8) väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral peab säilima võimalus riigitee ehitamiseks.
4.7 Teavituskohustusega metsad
Üldplaneeringuga on määratud Türi linnas xx xxxxx ääres paiknevad riigi- ja erametsad teavituskohustusega metsadeks. Antud metsad on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Lisaks maastikulisele väärtusele omavad Xxxx xxxxx ning linna ääreala metsad kõrget esteetilist väärtust, säilitades linna rohelist ilmet ning pakuvad elanikele võimalusi rekreatiivseteks tegevusteks. Antud aladel tuleb kohalikku omavalitsust ja ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist.
Teavituskohustusega metsad on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel.
RMK poolt majandatavate metsade osas, mis on määratud teavituskohustusega metsade hulka, on lubatud kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad xxxx aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist xx xxxxx aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.
Vastavalt metsaseaduse § 42 ei tohi planeeringuga xxxxx xxx asustusüksuse rohealaks (haljasala ja parkmetsa maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala) määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta.
4.8 Kaitsealused loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ning toodud seletuskirja lisas 10.
Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse- eeskirjast. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest.
Looduskaitselise väärtusega alade vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tegevusi.
Natura 2000
Järva maakonna Xxxx xxxxx üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises on välja toodud valdkonnad või teadaolevad tegevused ning märgitud, mille puhul on tõenäoliselt ebasoodsa mõju avaldamine välistatud (xx xxxx asjakohast hindamist) või milliste tegevuste puhul tuleb läbi viia järgmiste planeerimis- ja/või projekteerimisetappide käigus Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine, kui on selgunud täpsemad tegevused, tegevuste detailsed parameetrid, mõjutegurid ja mõjuala ulatus. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik xxx xxxxx või minimeerida asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel, mida tuleb arvesse xxxxx edasisel planeerimisel või projekteerimisel.
Natura-aladel esinevate loodusväärtuste säilimise nõudega tuleb arvestada ka siis, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust väljaspool Natura 2000 alade piire. Sel juhul peab planeeritud tegevusele eelnema mõjude (eel)hindamine, mille käigus selgitatakse välja, kas plaanitava tegevuse mõju ohustab linnu- ja loodusalale jäävaid loodusväärtusi.
Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitserežiimiga arvestatud. Kaitstavate loodusobjektidega alal toimub tegevus vastavalt kaitse- eesmärkidele ja kaitsekorralduskavades toodule.
Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on vastavalt kehtivale seadusandlusele Keskkonnaamet.
Üldplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate objektide ega alade kaitse alla võtmiseks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise Natura eelhindamise käigus juhtis keskkonnaekspert tähelepanu järgmistele punktidele, mida tuleb arvestada arendustegevuse läbiviimisel:
🔾 mitmed aktiivse reservvaruga maardlad kattuvad loodusalade või püsielupaikadega;
🔾 üldplaneeringuga on planeeritud Linnumängu loodusala (RAH0000282) lõunaserva ja osaliselt loodusalale matkarada. Matkaraja ja loodusalale jääva metsatee rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb hinnata võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 Linnumängu loodusalale Natura eelhindamise ja vajadusel asjakohase hindamise käigus;
🔾 Nõmme raba loodusala (RAH0000390) xxxxx- xx edelaservas on RMK metsatee, mida on RMK planeerinud rekonstrueerida ning osaliselt ka pikendada (uue tee ehitus). Kuna Nõmme raba loodusala on tundlik veerežiimi muutustele, siis on vajalik tee rekonstrueerimise ja uue teelõigu ehitamise kavandamisel (projekteerimisel) läbi viia Natura eelhindamine ning vajadusel KMH;
🔾 Piiumetsa loodusala (RAH0000350) lõunapoolses servas on metsatee, mis on RMK-lt saadud info põhjal kavas rekonstrueerida. Kuna ala on tundlik veerežiimi muutustele, siis on vajalik tee rekonstrueerimise kavandamisel (projekteerimisel) vajalik läbi viia Natura eelhindamine ning vajadusel KMH;
🔾 arvestades, et üldplaneeringu täpsusastme tõttu puudub detailne informatsioon Türi linnas ja Xxxxx xxxxx Pärnu xxx loodusalal (RAH0000350) puhke- ja virgestusalade, Särevere alevikus segaotstarbega maa-ala (kavandatava puhkealaga põhjas piirnev ala Viljandi maantee ja Mäe
tänava vahelisel lammialal) xx Xxxx-Alliku xxxxx Pärnu jõega piirneval alal olemasoleva tootmispiirkonna laiendamise (tootmise ja äri maa-ala juhtotstarbega maa-ala Pärnu xxx loodusalaga piirneval alal) kohta, tuleb edasises etapis (st detailplaneeringu ja/või projekti koostamisel ja/või keskkonnaloa taotlemisel) läbi viia Natura 2000 eelhindamine, kirjeldades täpselt kavandatavat tegevust, tegevusega kaasnevaid tagajärgi ning hinnata, kas kaasnevate tagajärgede tõttu avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju või mitte. Seejärel saab otsustada, kas tuleb edasi liikuda asjakohase mõju hindamise etappi.
🔾 kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee (alevikus Raadiojaama tee) äärde on üldplaneeringuga planeeritud jalgratta- ja jalgtee. Kui selgub jalgratta- ja jalgtee täpsem paiknemine ning parameetrid, siis tuleb läbi viia Natura eelhindamine, hindamaks ebasoodsa mõju avaldumist Türi-Karjaküla loodusalale. Vajadusel tuleb läbi viia asjakohane hindamine KMH käigus. Arvestada tuleb sellega, jalgratta- ja jalgtee rajamisega tõstetakse kergliiklejate liiklusohutust. Vajadusel tuleb kavandatavaks tegevuseks luba küsida Euroopa Komisjonilt;
🔾 Raadiojaama tänava (Türi-Näsuvere kõrvalmaantee) xx Xxxxx-Viljandi-Türi raudtee vahelisel alal on puhke- ja virgestustegevuse maa-ala kavandatud osaliselt Türi-Karjaküla loodusalale. Tegevuste täpsustumisel puhkealade arendamiseks tuleb hinnata mõju avaldumist Türi- Karjaküla loodusalale (vajalik läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine).
Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine.
Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik on klassifitseeritud viieks hierarhia tasemeks (tabel 6).
Tabel 6. Rohevõrgustiku hierarhia tasemed.
Rohevõrgustiku järk | Tugiala indeks | Koridori indeks |
Riigi suured | T6 | K6 |
Riigi väikesed | T7 | K7 |
Maakonna suured | T8 | K8 |
Maakonna väikesed | T9 | K9 |
Kohalikud | T10 | K10 |
Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Xxxx xxxxx territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire (skeem 7) ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest. Täpsustamist on käsitletud peatükis 11. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande peatükis 6.1.2 on täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringutes toodud rohevõrgustiku piiride korrigeerimist. Rohevõrgustik on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel.
Skeem 7. Xxxx xxxxx rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Aluskaart: Maa-amet, 2019).
Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused: Xxxxxx:
1) säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud xx xxxx ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine;
2) veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit;
3) rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et looduskeskkonnal oleks võimalik taastuda ja taastumisvõime piiri ei ületataks (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms).
Arendustegevus ja ehitamine:
1) katastriüksusel ei tohi looduslike ja poollooduslike alade osakaal langeda alla 80%;
🔾 looduslike ja poollooduslike xxxxx xxxxx arvestatakse ka haritavad maad;
🔾 tingimus ei kehti mäeeraldiste teenindusmaadele ja transpordi maa-ala katastriüksustele (v.a parklate rajamisel);
2) ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks tuleb ehitus- ja arendustegevuse planeerimisel igakordselt (v.a üksikelamu kavandamisel ja olemasolevale õuealale ehitiste püstitamisel ning kaevandamise kavandamisel) koostada uuring (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus). Selgitatakse välja kavandatava tegevuse rajamis-, käitamis- ja likvideerimisaegne mõju nii rohevõrgustiku sidususele kui ka toimivusele. Mõjust lähtuvalt on võimalik otsustada, kas, millises mahus, millistelt tingimustel ja millise ruumipaigutusega on kavandatavat tegevust võimalik ellu viia. Uuringu tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist;
3) uute hoonete kavandamisel tuleb need kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore;
4) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2 ha. Alla 2 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada xxxx rohevõrgustiku sidususe säilimise alase eksperthinnanguta;
5) uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe katastriüksuse piires kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures. Hajaasustuses on seni hoonestamata katastriüksustele uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui õuealade omavaheline kaugus on vähemalt 200 m, tagamaks loomade turvalist ja häirimatut liikumist. Vastavalt eksperthinnangule või -arvamusele võib kohalik omavalitsus õuealade omavahelist kaugust suurendada. Rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele vaba liikumise võimalus, koridori xxxxx xxxxx suunas peab jääma vähemalt 50 m laiune koridori riba katkematuks;
🔾 maardlatega kattumisel on üksikelamu rajamine lubatud vaid pärast maavara ammendumist;
6) koridoride ja tugialade lõikumisel riigiteega ja raudteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks ja loomiseks. Maanteede, raudtee ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb uute trasside planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele
tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid meetmeid;
🔾 ökoduktide ja loomatunnelite kavandamisel arvestada, et nende kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide puhul;
🔾 maantee äärte tarastamisel on oluline, et tagataks loomade liikumine tugiala siseselt või tugialade vahel, st koridoride toimine;
7) kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on uute rajamine vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu või projekteerimise käigus hoolikalt valida rajatiste/ehitiste asukohta ning koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks;
8) soovituslik on elektri õhuliinid asendada maakaablitega;
9) päikeseparkide rajamisel rohevõrgustiku alale peab säilima loomade liikumisvõimalus vähemalt 50 m laiuse koridorina. Tingimust tuleb arvestada ennekõike päikeseparkide piirete rajamisel. Pargi rajamise projektis esitada analüüs loomade liikumisteede kohta;
10) päikesepargi rajamisel, xxx xxxxx pindala hõlmab rohkem kui 0,5 ha, tuleb koostada detailplaneering;
11) riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialal ei ole soovitatav algatada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Kaevandamine (xxx- xx turbatööstuse maa-alad):
1) karjääri teenindusalal xx xxxxx lähiümbruses kavandatavad xxxxx tuleb teostada võimalusel etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult palju metsa säiliks;
2) rohevõrgustiku alal tuleb maavarade kasutamisel minimeerida negatiivse keskkonnamõju avaldumist. Kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb ala korrastada ning kujundada selle käigus ümbritsevasse maastikku sobivaks alaks nii, et oleks tagatud rohevõrgustiku toimivus;
3) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele.
Korrastamise suund (kaevandatud maa kasutamise otstarve) määratakse maavara kaevandamiseks antavas keskkonnaloas ja tingimused, kuidas korrastamine toimub, tulenevad korrastamistingimustest. Korrastamistingimustest lähtudes koostatakse korrastamistööde läbiviimise täpsemaks määratlemiseks korrastamisprojekt.
5 Taristu
5.1.1 XXXX
Xxxx xxxxx läbivad mitmed riigiteed (xxxx 11), xxxxx suurima liiklussagedusega on põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru. Lisaks xxxxx xxxxx xxxx tugimaanteed: Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia (tee nr 49), Türi – Arkma (tee nr 26) ning Tallinn – Rapla – Türi (tee nr 15).
Teedevõrk (riigiteed ja kohalikud xxxx) on suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev ning ühendus vallakeskuste ja linnade vahel on hea. See loob head eeldused kaupade transpordiks ja inimeste liikumiseks. Suuremateks probleemideks on kohalike teede suur kulumus ning kruusateede tolmamine kuival ajal, samuti tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid) amortiseerumine.
Esmatähtsaks tuleb pidada kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamist. Kohalike teede parandamine toimub vastavalt valla teehoiukavale ja riigiteede parandamine toimub vastavalt kehtivale riigiteede teehoiukavale.
Tee kaitsevöönd
Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada riigiteede teekaitsevööndi ulatusega. Ehitusseadustiku kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemale xxxxx äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Alljärgnevatele riigiteedele on määratud kaitsevööndi laiuseks:
🔾 Väätsa alevikus riigiteel 15129 Paide – Roovere – Kuimetsa - vasakul 30 m xx xxxxxxx 10 m (xxxxx 8);
🔾 Käru alevikus riigiteel 15 Tallinn – Rapla – Türi- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 9);
🔾 Oisu alevikus riigiteel 26 Türi – Arkma- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 10);
🔾 Türi linnas riigiteel nr 15174 Türi – Väätsa teelõigul riigiteest nr 5 ca 400 m lõigul- 30 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 11).
Skeem 8. Xxxx Väätsa alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020).
Skeem 9. Xxxx Käru alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020).
Skeem 10. Xxxx Oisu alevikus, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020).
Skeem 11. Tee Türi linnas, mille osas tehakse teekaitsevööndi muutmine (Aluskaart: Maa-amet, 2020).
Käru alevikku Tallinn – Rapla – Türi tugimaantee nr 15 äärde on lubatud rajada tankla olenemata 30 m tee kaitsevööndist.
Tiheasustusaladel on määratud riigiteede teekaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m, välja arvatud eelpool toodud juhtudel.
Üldplaneeringuga on määratud kõigi kohalike teede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Detailplaneeringujärgsete teede ja tänavate väljaehitamise ja nende avalikku kasutusse määramise kohta sõlmib kohalik omavalitsus maa-ala arendajaga vastava kokkuleppe.
Riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, peab arendaja arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saasteainete, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus.
Müratundlikke alasid ja objekte on riigiteede mõjupiirkonda soovitatav mitte planeerida.
Teede tolmuvaba xxxxx xxxx viimisel on prioriteetsed suurema liikluskoormusega teelõigud, arvestades majapidamiste ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist, ühistranspordi marsruute.
Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti Järva maakonnaplaneeringus toodud Xxxx xxxxx ümbersõiduteed. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 4 on ära toodud analüüs tee vajalikkuse kohta. Analüüsist järeldub, et ümbersõidu rajamine ei ole vajalik ning seetõttu ei ole üldplaneeringu joonistele kantud Xxxx xxxxx ümbersõitu ning selleks ei reserveerita maad. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning täpsemad põhjendused on toodud peatükis 12.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1) rajatise asukoht kooskõlastada riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Tuulegeneraatorite ja tuulikuparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla
100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid xxxxx lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D);
2) põhimaanteedel vältida täiendavate xxxxx- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv liiklusvoog;
3) liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada sildade seisukorda;
4) reguleerida ohtlike kemikaalide transporti nii, et ohtlikud kemikaalid liiguksid kõige ohutumat xxxx xxxx xx ohtlike kaupade laadimine toimuks ajal, mil inimesi on piirkonnas kõige vähem;
5) teedevõrgu arendamisel (rekonstrueerimisel, renoveerimisel ja teehoolduse planeerimisel) arvestada oluliste töötavate karjääride paiknemist ja seoses maa-ainese käitlemisega kaasnevat liikluskoormuse kasvu ning sellega kaasnevaid probleeme (nt müra, tolm) – soovitatavalt näha ette karjääre teenindavate teede mustkatte alla viimine;
6) maanteekoridoride planeerimisel tuleb eelnevalt koostada ohtlike veoste riskianalüüs, et välja selgitada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud ja ülesõidud;
7) katastriüksuse maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs lahendada seni katastriüksuseid teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt;
8) riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega;
9) riigiteedelt juurdepääsu kavandamisel selgitada välja avalik huvi ja määratakse kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja/või on vajalik naaberkatastriüksustele juurdepääsu tagamine/säilitamine avalikult kasutatavalt teelt.
5.1.2 JALGRATTA- JA JALGTEED
Jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Jalgratta- ja jalgtee paikneb põhiliselt maanteega paralleelselt, maanteest eraldiseisval muldel, teatud juhtudel ka maanteega ühel muldel, viimasel juhul autoliiklusest eraldatud turvaelementidega. Vajadusel võib jalgratta- ja jalgtee teatud kohtades ja tingimustel kulgeda ka maanteest eemal maastiku reljeefi järgides.
Jalgratta- ja jalgteed on peamised linnalise asustusega xxxxx xx nende lähialade sidustajad, mis tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuste ja muude teenuste osutamise xx xxxx aja veetmise kohtadega ning tähtsamate transpordisõlmedega.
Jalgratta- ja jalgteede planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arendajal tähelepanu pöörata liiklusohutusele, parklatele, puhkekohtadele ja turvalisusele (sh valgustusele).
Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja samuti seda, kummal pool maanteed see asub. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes maanteed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Planeeritud jalgratta- ja jalgteed on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Asukohad täpsustatakse detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis. Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastada lahendused maa omanikuga.
Jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on aluseks võetud maakonnaplaneeringutes toodu, mida on täpsustatud vastavalt peatükis 11 toodule. Maakonnaplaneeringus toodud jalgratta- ja jalgteede hierarhiat tuleb arvestada valla teehoiukava koostamisel.
Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted:
1) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel anda projekteerimistingimused vajadusel läbi avatud menetluse;
2) esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Tee peab xxxxxx xx lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, ühistranspordipeatus, vaba aja veetmise paigad, suuremad tööandjad, ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused. Tee alguse, xxxx xx üleminekute lahendused peavad tagama ohutu, sujuva ja astmeta ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega xxxxx;
3) kavandatav jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel
ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda jalg- ja jalgrattatee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist;
4) sildade ületamisel tuleb lahendada katkematu ja ohutu liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele;
5) jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus;
6) riigitee teekaitsevööndisse planeeritud jalg- ja jalgrattateede ehitusprojektidele tuleb nõutada eelnevalt tehnilised tingimused Transpordiametilt ning valmis ehitusprojekt täiendavalt kooskõlastada;
7) riigile kuuluvale transpordimaale jalgratta- ja jalgtee ehitamise eelduseks on riigivara valitseja eelnev nõusolek;
8) maanteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et jalgratta- ja jalgtee läbiks asulat ka siis, kui sellega samas suunas kulgev maantee viiakse asustusest eemale;
9) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt;
10) jalgratta- ja jalgteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitatavalt kogu kohaliku ja maakondliku jalgratta- ja jalgteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist;
11) tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede juurde on otstarbekas kavandada auto- ja jalgrattaparklad;
12) Natura 2000 loodusalade piiril paiknevate planeeritud jalgratta- ja jalgteede puhul on edaspidistes etappides täpse asukoha määratlemisel vajalik hinnata konkreetset mõju Natura 2000 kaitstavatele elupaikadele ja sealsetele liikidele;
🔾 Xxxx xxxxx kõrvalmaantee nr 15107 Türi-Näsuvere tee (linnas Raadiojaama tänav) äärde on võimalik jalgratta- ja jalgtee rajada ainult juhul, kui teedeinseneril on võimalik välja töötada lahendus, millega Türi-Karjaküla loodusala läbival lõigul on jalgratta- ja jalgtee võimalik rajada viisil, mil esmatähtsat elupaigatüüpi 6270* ei mõjutata (st ei kaasne pindala kadu ega seisundi muutust). Ühe teoreetilise lahendusena saaks kergliiklejad suunata vahetult sõidutee kõrvale, eraldades kergliiklejad selgelt märgistatud piirdega mootorsõidukitega liiklejatest ja kehtestada piirneval maanteelõigul sõidukiiruse piirang.
Jalgratta- ja jalgtee valgustamist tuleb oluliseks pidada järgmistel juhtudel:
🔾 kõige kasutatavamad teelõigud;
🔾 ohtlikud teelõigud;
🔾 tihedas kasutuses kooliteed;
🔾 aastaringselt kasutatavad terviserajad või nende osad;
🔾 rulluisu- ja rullsuusarajad või nende osad.
5.1.3 RAUDTEE
Türi xxxxx xxxxx Tallinn – Lelle – Viljandi raudteeliin, rongipeatused asuvad Türil, Taikses, Käreveres, Ollepal xx Xxxxx. Xxxx xxxxxx tuleb säilitada toimiv rongiühendus ning olemasolevad rongipeatused.
Rongiliikluse säilimine on maakondlikult oluline, ühendades keskust tagamaadega ning teiste maakondade keskustega.
Vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule parandab reisirongiliiklust rongide liikumistiheduse kasv ja liikumiskiiruse tõstmine. Maakonda läbival raudteelõigul tuleb tagada liikumiskiirus kuni 120 km/h ning juhul, kui see ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, 140 km/h. Oluline on ka raudteeliikluse sidustamine teiste transpordiliikidega, milleks tuleb lahendada turvaliste parkimisvõimaluste väljaarendamine autodele ja jalgratastele ning peatumisvõimalused bussidele.
Raudteede arendamise põhimõtted:
1) olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada asustuse paiknemise ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega;
2) uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas;
3) tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad;
4) jalgratta- ja jalgteede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt üksteisele mitte lähemale kui 2 km;
5) jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks;
6) uute raudteeületuskohtade planeerimisel ei ole lubatud I xx XX kategooria samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine. III kategooria uue raudteeületuskoha rajamisel on vajalik reserveerida selleks piisava suurusega sobiv maa-ala (kuivõrd nähtavuskolmnurk peab olema ülesõidukohal 50 meetri kaugusel raudteest kummalegi xxxxx 400 m ja sellesse ei tohiks jääda nähtavust segavaid objekte - ehitised, looduslikud objektid jms);
7) raudtee rekonstrueerimistööde või ümberehitustööde käigus hinnata rohevõrgustiku toimimise ning õnnetuste riski vähendamise seisukohalt rohevõrgustiku toimimist tagavate leevendusmeetmete rakendamise vajadust.
5.1.4 PARKIMINE
Xxxx xxxxxx on 24 suuremat avalikku parklat, mille kvaliteet on valdavalt hea. Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimise ning avalike parklate väljaehitamise, et tagada erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Xxxxxxx on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele.
Parkimisalade arendamise põhimõtted:
1) parkimine lahendada omal katastriüksusel vastavalt kehtivatele normidele ja ala kasutusotstarbele;
2) avalike parklate ehitamiseks ja laienduseks koostada nõuetekohane projekt;
3) arendusalade (sh avaliku kasutusega alade nt puhkealad, supluskohad jm) planeerimisel kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed xx xxxxx xxxxx teepoolel;
4) parkimine elamualadel tuleb lahendada detailplaneeringu koostamise käigus katastriüksuse piires, vältides parkimist sõidu- ja juurdepääsuteel;
5) parkimine äri ja ühiskondlike hoonete maa-alal lahendada arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust;
6) uute äripindade, puhkealade ning üldkasutatavate hoonete ja territooriumite planeerimisel tuleb tagada parkimiskohad arendataval alal vastavalt kehtivatele normidele, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust;
7) rongi ja muu transpordi paremaks ühilduvuseks lahendada parkimisvõimalused autodele ja jalgratastele ning peatumisvõimalused bussidele;
8) autokaravani parklad varustada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise võimalus);
9) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel võiks soovitatavalt olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus spetsiaalselt kasvumulda oleks vähemalt 90 cm sügavuselt. Parklate haljastuseks sobivad soolatamisele vastupidavad liigid ja sordid. Parklates ja ristmikel ei tohi nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et talvised lumevallid xxxx xx kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m kaugusele;
10) vähem koormatud parklad tuleb katta vett läbi laskva sillutisega. Suuremate parkimisalade puhul rakendada rohkem ühesuunalist liiklemist ridade vahel, nurga all parkimist ja osadeks jaotatud parkimist;
11) kui parkla võimaldab sademevee kokku kogumist ja suublasse juhtimist (k.a immutamist), tuleb see enne puhastada, üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel eesvoolu on sademevee õli- ja liivapüüduris puhastamine kohustuslik. Vett läbilaskva pinnakattega parklate korral, kus vett kokku ei koguta, ei ole puhasti paigaldamine nõutav. Vee immutamine ei tohi halvendada naabermaaüksuse seisukorda;
12) soovitatav on parklatesse rajada elektriautode laadimiskohad;
13) soovitatav on parklatesse rajada jalgrattaparklad.
5.1.5 TEEDE AVALIK KASUTAMINE
Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat xxxx võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Eratee omanikuga sõlmitakse asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seatakse sundvaldus.
Avalik transpordi maa-ala katastriüksus moodustatakse alates juurdepääsuvajadusest vähemalt viiele elamu maa-ala katastriüksusele või muu avaliku huvi korral. Rohkem kui kolme katastriüksust teenindava eratee omanikuga sõlmitakse asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seatakse sundvaldus. Eratee avalikuks kasutuseks määramine võib toimuda xx xxxx mõjuval põhjusel ja avaliku huvi korral (nt juurdepääsu tagamine kallasrajale, matkarajale, looduse õpperajale, suusarajale, vaatamisväärsusele või muule avalikule objektile).
Taristu ja tehnovõrkude joonisel näidatud äri ja tootmise maa-alade ning segaotstarbega maa-alade perspektiivsed mahasõidud riigiteelt.
Üldplaneering näeb ette avalikud juurdepääsuvõimalused suuremate veekogude kallasrajale, mis on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel.
Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad xxxx xx xxxxx päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
Juurdepääsutee ühendamiseks riigiteega tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded ja kooskõlastada vastavalt ehitusseadustikule.
5.1.6 VEESKAMISKOHAD
Tegemist on xxx xxxxx paatide vette laskmiseks sobivate kohtadega, xxx xx ole ala otstarbeliseks kasutamiseks ehitustegevust (betoonist kaldtee rajamist vette, mootorsõidukitele juurdepääsutee ja parkla) ette nähtud. Veeskamiskohtades lastakse vette eelkõige kanuusid ja väiksemaid paate, mida on võimalik nö käsitsi lähimast parkimiskohast veekoguni viia. Kõikide veeskamiskohtade juures/lähedal on veesõidukeid transportivatele kärudega autodele parkimisvõimalused olemas, st veeskamiskohtade kavandamise ja näitamisega ei ole vajadust juurdepääsuteede ja parklate kavandamiseks.
Juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib xxxxxxx xxxxxx, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega.
Vastavalt Xxxxx OÜ „Pärnu xxx kasutusvõimaluste uuringule“ (2020) on Xxxx xxxxx planeeritud kaheksa veeskamiskoha rajamine järgnevates piirkondades:
🔾 Rae - veeskamiskoht võiks asuda maanteesillast kõrgemal. Allpool jätkub jõgi kärestikulisena ja on suurematele paatidele keeruline läbida.
🔾 Jändja - veeskamiskohaks saab kohaldada vasakkaldal vahetult paisujärgse koha. Ala kasutatavust piirab liigne taimekasv. Lisaks ei xxxx xxx xxxxxxx xx kividerohkus eriti julgelt mootoriga paadiga liigelda. Koht sobib pigem väikeste paatide ja kanuude xxxxxxxxxxxxxxx ja randumiseks.
🔾 Laupa - ala kasutamist piirab taimestiku liigne kasv ning xxx xxxxx vastu ei ole midagi ette võetud, ei ole tegemist esmatähtsusega kohaga. Kohal on potentsiaali olla lühemate emotsionaalsete kanuusõitude stardikohaks kiirevoolulisele Laupa-Jändja lõigule.
🔾 Särevere - veeskamiskoht võiks asuda xxxx xx uue maanteesilla vahel, kus hüdrograafiajaama rajamise järel on parem xxxxxx tugevaks täidetud. Vana maantee serva mahub parkima autosid ja paadikärusid.
🔾 Türi linnas Linnu silla piirkonnas - veeskamiskoht peaks kindlasti jääma ülespoole veskivaremeid, et saaks nautida kanuuga kiiret kärestikusõitu.
🔾 Türi linnas tehisjärve põhjanurgas - olemas on ujuvplott, mis on võimalik kasutada ning samuti järvetamm, mida saab kasutada piknikukohana. Ala kasutamist raskendab otse kaldasse uhtuv tugev vool, mis teeb olud algajale keeruliseks.
🔾 Türi-Alliku.
🔾 Kirna.
Pärnu xxx veeskamiskohad on looduslikud ning antud kohtades ei ole kavandatud lisaks ehitustegevust.
5.2.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS
Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS.
Xxxx xxxxxx on üks piirkonna 110 kV alajaam (Türi A022) ja seitse kõrgepinge õhuliini: 110 xX Xxxx haru (L134AH, L133AH), Paide-Suure-Jaani (L134A), Paide-Vändra (L133A) xx Xxxxx-Rapla (L187) ning 330 xX Xxxxx-Xxxxx (L357) xx Xxxxx-Xxxxx (L346).
Põhiliini osas nähakse vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule ette uute 110 kV nimipingega õhuliinide trassi planeerimise vajadus Xxxx xx Käru alajaamade vahel Xxxx xxxxx osas, asendades Türi linnasisese trassi linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega elektriliinilt L134A. Läänemere meretuuleparkide arendamise projekti raames on vajalik läbilaskevõime suurendamiseks rekonstrueerida 330 kV õhuliinid Sopi-Paide L346 xx Xxxxx-Xxxxx L357. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste xxxxx. Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil.
Elektripaigaldiste lähialal tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide kaitsevöönditega, mis tuleneb õigusaktidest. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa- ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest.
Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusega alad ning enamkasutatavad puhkealad.
Elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted:
1) planeeritud uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering;
2) xxxxx tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 xX xxxxx üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering;
3) alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata üldjuhul uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km;
4) jaotusvõrk on soovitatav viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades suurendada õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada õhuliine;
5) uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaaluda võimalusel maakaabli rajamist;
6) kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga;
7) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest;
8) riigiteede kaitsevööndis tuleb vältida liiklejate pimestamist vm häirivat mõju (ka mõjualas olevale asustusele). Riigitee valgustamise nõuded esitab Transpordiamet;
9) kasutada energiasäästlikke valgusteid.
5.2.2 TAASTUVENERGIA
Xxxx xxxxxx on potentsiaali arendada biomassi ja -gaasitoormel (nt reoveemuda, xxxxxx xx läga, biolagunevad jäätmed), puidul, turbal ja päikeseenergial töötavat energiatootmist. Väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks ning see ei eelda tuulikute rajamist tootmisaladele. Väiketuulikud on tuulikud, mis kasutavad tuuleenergiat elektrienergia tootmiseks omatarbeks. Ajalooliste vesiveskite taastamisel tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine.
5.2.2.1 Biogaasi ja biomassi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad
Senisest enam tuleb kasutusele xxxxx kohalikke taastuvaid ressursse – rohtne biomass (xxxx xx põhk) ja väheväärtuslik puit. Soodustada kohalikele biokütustele tugineva energeetika arengut, mis oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele. Rohelise biomassi tootmiseks kasutada xxxxxx viljakusega võsastunud põllumajandusmaid ja poollooduslikke rohumaid.
Järva maakonnaplaneeringus on soositud biogaasi- ja biomassijaamade arendamist, kuna maakonnas on olemas selleks vajalik bioressurss. Soovitatav on rajada biogaasijaamu olemasolevate või kavandatavate lautade juurde. Biomassijaamade arendamisel kasutada võimalusel kohalikke ressursse.
Xxxx xxxxxx asub üks biomassi koostootmisjaam. Perspektiivsena on võimalik rajada biogaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad Lõõla xx Xxxxxx xxxxx, Särevere alevikku ning Xxxx xxxxx Vabriku katlamaja juurde (täpsemad asukohad selguvad edasise planeerimisprotsessi käigus).
Üldplaneeringuga nähakse Xxxx xxxxx ette xxxx potentsiaalset tuulikupargi ala. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 vastu võetud määrusele nr 102
„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“6.
Potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel.
6 Üldplaneeringu koostamise ajal on tuulepark PlanS alusel vastu võetud VV määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ kontekstis defineeritud kui mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel xx xxxx liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Potentsiaalse tuulikupargi arendamise alal on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis ning ei väljenda ootust, et sellele alale on kindlasti võimalik tuulikupark püstitada.
Potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala ei sea piiranguid arendustegevuseks, v.a elamu ehitus muul kui elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel. Elamu ehitus tuulikupargi alal on lubatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel ning ehitusala kattumisel tuulikupargi alaga ei tulene katastriüksuse omanikule takistusi, xxxx vastupidi - võimalik tuulikupargi arendaja peab arvestama siis juba rajatud elamuga. Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates hetkest, kui kohalik omavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks väljastanud.
Üldplaneeringus on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus= tuuliku masti kõrgus+tuuliku tiiviku raadius) ja suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit.
Üldplaneeringus toodud tingimused kehtivad ka eriplaneeringuga leitud tuulikupargi aladele.
Tuulegeneraatori püstitamise üldised tingimused:
1) tuulegeneraatori rajamisel väärtuslikule maastikule tuleb eelnevalt hinnata nende mõju väärtuslikule maastikule. Maastikuanalüüs peab sisaldama visualiseeringuid ning analüüsima kas maastiku väärtused säilivad;
🔾 maastikuanalüüs tuleb koostada enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist või xxxxx projekteerimistingimuste väljastamist, kuid siis tuleb analüüs kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse maastikuanalüüs koos detailplaneeringuga;
🔾 visualiseeringute koostamisel on soovitatav aluseks xxxxx 2020. aastal koostatud
„Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika;
2) tuulegeneraatoreid ei tohi kavandada vaatekoridoridesse;
3) tuulegeneraator ei tohi olla hoonele (v.a eluhoonele), puhke- ja virgestustegevuse maa-alale ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga;
4) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid xxxxx lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D);
5) tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi raudteele paikneda lähemal kui (H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter);
6) tuulegeneraatori rajamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust- raadamine on lubatud üksnes generaatori aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks (skeem 12);
Skeem 12. Tuulegeneraatori rajamiseks on olulised juurdepääsutee, komplekteerimisplats, tuulikualus jms. Alade pindala sõltub xxxxxxxx tuuliku tüübist. Näitena on kasutatud Tooma II tuulikupargialal paiknevat tuulegeneraatorit.
7) tuulegeneraatori detailsema lahenduse planeerimisel tuleb jälgida, et tuulegeneraatori ja tuulikupargiga kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks;
8) uute õhuliinide rajamisel alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb võimalusel vältida väärtuslikke maastikke ja arvestada õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Võimalusel kaaluda antud aladele maakaabelliini rajamist;
9) uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid;
10) Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja tuulepargi vaheline puhverala peab olema vähemalt 900 meetrit, et linnualale ei kaasneks tuulegeneraatoritest tulenevate häiringute ebasoodsaid mõjusid;
11) tuulegeneraatori rajamisel maardla alale peab maavara olema eelnevalt ammendunud või peab selleks olema saadud maapõueseaduse alusel kooskõlastus või luba. Tuulikupargiala asumine maardla alal ei taga maapõueseaduse alusel antava kooskõlastuse olemasolu;
12) tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumiga, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga. Koostööd tuleb alustada menetluse algstaadiumis;
13) RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulikupargi arendamise aladele on tuulikupargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus xxxxx xx ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulikupargi valmimist on RMK-l õigus
RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulikupargi aladel jätkata majandataval metsamaal metsa majandamist.
Väikese tuulegeneraatori püstitamise tingimused:
1) järgida tuleb ka tuulegeneraatori püstitamise üldisi tingimusi;
2) väike tuulegeneraator ei tohi eluhoonele olla lähemal kui 3x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga;
3) ühest väikesest tuulegeneraatorist või alla 30 m kõrgustest tuulegeneraatoritest koosnev park (xx xxxx omavahel ja liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam) on lubatud rajada avaliku menetlusega projekteerimistingimustega, kui 1 km raadiuses ei asu teist väikest tuulegeneraatorit;
🔾 kui lähialal (1 km raadiuses) paikneb juba rohkem kui üks tuulegeneraator, tuleb koostada detailplaneering;
4) alates kahest vähemalt 30 meetri kõrgustest tuulegeneraatorist koosneva elektrijaama rajamine on lubatud ainult üldplaneeringus määratud tuulikupargi alale või eriplaneeringus kavandatud tuulikupargialale.
Suure tuulegeneraatorite püstitamise tingimused:
1) järgida tuleb ka tuulegeneraatori püstitamise üldisi tingimusi;
2) alates kahest suurest tuulegeneraatorist ning neid omavahel ja liitumispunktiga ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam on lubatud püstitada ainult üldplaneeringus või eriplaneeringus kavandatud tuulikupargialale;
3) üks suur tuulegeneraator on lubatud püstitada väljaspoole tuulikupargiala, kui lähialal (3 km raadiuses) ei paikne teisi tuulegeneraatoreid;
4) suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) aga mitte lähemal kui 1 000 m7;
🔾 elamu omaniku soovil ja detailplaneeringu menetluse käigus kirjalikult esitatud tahteavalduse alusel (kui see ei riiva ümberkaudsete elamute omanike õigust tuulegeneraatori ja elamu vahekaugusele vähemalt 1000 meetrit), on lubatud suur tuulegeneraator rajada elamule lähemale;
• tahteavaldused võib esitada koos detailplaneeringu algatamistaotlusega või detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus;
🔾 kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud suuri tuulegeneraatoreid ühelgi juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele xxxxxx xxxx piirnorm (selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine);
5) suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2 000 m;
6) suure tuulegeneraatori rajamiseks tuleb koostada detailplaneering;
7 Antud põhimõte on kajastatud Järvamaa maakonnaplaneeringus ning seda tuleb järgida Järva maakonda tuulikuparkide rajamisel. Eelnevalt läbi viidud müra modelleerimis- ja mõõtmistulemuste andmeil peaks antud vahemaa tagama müranormtasemete täitmise. Täpsemalt on antud teemat käitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 6.2.1.6.1.
🔾 detailplaneeringuga kavandatule tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille käigus on suure tuulegeneraatori rajamiseks sobiva ala täpsustamiseks vajalik läbi viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest looduskaitselistest tingimustest;
• KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab mõju linnustikule;
• läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud konkreetsed leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid kohustusi. Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või muu kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist;
• visuaalse mõju analüüsi koostamisel on soovitatav aluseks xxxxx 2020. aastal koostatud „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika;
• koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule sisendi andmisel ning viimase alusel ehitusloa väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed maakasutus- ja ehitustingimused tuulikupargi rajamiseks ning vajadusel keskkonnameetmed (sh seiremeetmed);
7) detailplaneeringus tuleb määrata tuulegeneraatorite absoluutkõrgus;
8) suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise elupaikadest on 1 km;
9) tuulikupargi rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele tuleb hinnata kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine. Ennekõike on vajalik, et tuulikuparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle tagamiseks.
Päikeseenergia tootmisel eristatakse oma katastriüksuse tarbeks paigaldatud paneele (maapinnal maksimaalse pindalaga kuni 250 m2 xx xxxxx katusel või seintel vastavalt xxxxx xxxxxx) ja suurtootmiseks mõeldud päikeseparke.
Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide ja päikeseparkide hooldamisel on keelatud kasutada taimemürke.
Päikeseelektrijaamad (xx xxxx elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid) peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Elektromagnetilise ühilduse nõuetele mittevastavad päikeseelektrijaamad (xx xxxx elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid) võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet.
Oma katastriüksuse tarbeks päikesepaneelide kavandamise tingimused:
1) oma katastriüksuse tarbeks on lubatud päikesepaneelide kasutuselevõtmine maapinnal maksimaalse pindalaga kuni 250 m2 xx xxxxx katusel või seintel vastavalt xxxxx xxxxxx;
🔾 väärtuslikel maastikel on päikesepaneele lubatud rajada hoonetele paralleelselt viilkatusega, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate kasutamine (päikese energiat salvestavad katusekivid, värvid jms) kui on arvesse võetud hoone arhitektuuriga sobivust ning tänavaruumi ilme säilimist;
2) päikesepaneele ei tohi kavandada vaatekoridori;
3) tiheasustusega alal katastriüksuse piires üldjuhul mitte paigaldada paneele katastriüksuse tänavapoolsele alale;
4) tiheasustusega aladel tänavapoolsel küljel paigaldada päikesepaneelid katusele/fassaadile arvestades hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga maitsekalt. Hoovipoolsele küljele paigaldamisel tingimused puuduvad;
5) korterelamute rõdudele paigaldatavad päikesepaneelid lahendada hoone arhitektuuriga sobivalt ja soovituslikult kogu hoonele terviklikult.
Päikseparkide rajamise tingimused:
1) päikesepargi rajamist menetletakse avalikkust kaasates, välja arvatud juhul, kui park rajatakse kasutusest välja langenud tööstusalale või karjääri, xxxxx kavandatakse alale, kus elamud ei paikne piirnevatel maaüksustel;
2) rohevõrgustikku päikesepargi rajamisel, xxx xxxxx pindala hõlmab rohkem kui 0,5 ha, tuleb koostada detailplaneering;
🔾 kui park rajatakse kasutusest välja langenud tootmisalale, tootmismaale, planeeritud tootmismaale, tööstusalale või karjääri ja xxx xxxxx kavandatakse alale, kus elamud ei paikne naabruses (1 km), võib vallavalitsus detailplaneeringu koostamise asemel anda välja projekteerimistingimused läbi avaliku menetluse;
3) päikesepargi rajamisel põllumajandusmaale (sh väärtuslikule põllumajandusmaale) ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik vundamendi rajamiseks ning ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks;
🔾 päikesepargi kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ja välditakse massiivi killustamist;
4) päikeseparki ei tohi kavandada vaatekoridori;
5) päikesepargi rajamisel väärtuslikule maastikule tuleb eelnevalt hinnata nende mõju väärtuslikule maastikule. Maastikuanalüüs peab sisaldama visualiseeringuid ning analüüsima kas maastiku väärtused säilivad;
🔾 maastikuanalüüs tuleb koostada enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist või xxxxx projekteerimistingimuste väljastamist, kuid siis tuleb analüüs kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse maastikuanalüüs koos detailplaneeringuga;
6) päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne;
7) päikesepargi rajamisel maardla alale peab maavara olema eelnevalt ammendunud või peab selleks olema saadud maapõueseaduse alusel kooskõlastus või luba;
8) päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.
5.2.2.4 Maasoojussüsteemi rajamine
Xxxx xxxxx aladel sobivad kasutamiseks kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid. Horisontaalne maakollektor on lubatud kavandada ainult juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal. Maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus võib kasutada keskkonnaohutuid aineid.
5.2.3 PÕHJAVESI, PINNAVESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
Xxxx xxxx kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Xxxx xxxxx maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud (skeem 13). Esineb ka kaitsmata ja keskmiselt kaitstud alasid. Xxxx xxxxx territooriumil ei ole nitraaditundlike alasid.
Likvideerida xx xxxxx rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel. Tootmise ja äri maa-alade arendamisel on soovitatav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. Arendustegevusel tuleb tähtsustada pinna- ja põhjavee kaitse vajadust, seda reoveepuhastuslahenduste nõuetele vastavusse viimisega, saastunud sademevee kogumisega ja puhastamisega.
Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad meetmed.
Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lokaalsetele lahendustele. Ka muu arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse kavandamisel tuleb võimalusel eelistada reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja juhtimine peaks toimuma reoveest lahkvoolselt. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel vähendada võimalusel põllumajandusmaa kasutuskoormust.
Põhjavee potentsiaalse saastumise seisukohast on ohtlikud kasutusest väljas olevad salv- ja puurkaevud, mis on vajalik sulgeda või tamponeerida. Uute puurkaevude rajamisel tuleb arvestada veeseaduses sätestatud nõuetega, välistamaks ohtu põhjaveele. Uute puurkaevude rajamisel on oluline, et oleks võimalik tagada nõuetekohane hooldus- või sanitaarkaitseala ning erinevate tegevuste elluviimisel arvestataks xxxxxx xxxxxx õigusaktidest tulenevate tegevuste kitsendustega.
Järgida tuleb veeseaduses xx xxxxx alusel kehtestatud alamaktides kehtestatud veekaitsenõudeid veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid.
Skeem 13. Xxxx xxxxx esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Kaart: Veeveeb, 2019).
Põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses xx xxxxx alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest.
Türi xxxxx xxx- xx kanalisatsioonivõrk lahendatakse Xxxx xxxxx ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Valla suuremad puhastid on toodud lisas 12.
5.2.4 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD
Xxxx xxxxx tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide, mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil. Ülevaade xxxxxx asuvatest tuletõrje veevõtukohtade asukohtadest koos tehnilise seisukorra kirjeldusega on leitav seletuskirja lisas 13.
Tuletõrje veevõtukohtadest on Päästeameti inventuuri põhjal ca 1/3 rikkis. Rikkis veevõtukohad on soovitatav rekonstrueerida.
Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette nähtud xxxxx, xxx on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga.
Võrgustiku tihendamise eesmärgil on määratud üldplaneeringuga täiendavad tuletõrje veevõtukohad tiheasustusega aladel, mis on kujutatud taristu ja tehnovõrkude joonisel. Täpsed asukohad selguvad projekteerimisel ning maaomanikega kokkuleppe saavutamisel.
5.2.5 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naabermaaüksuste olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naabermaaüksustele). Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires või juhtida veekogusse halvendamata naabermaaüksuse olemasolevat olukorda.
Kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse või immutada looduslähedasi maastikku ja linnaruumi ilmestavaid ning mitmekesistavaid lahendusi (nt hooajaliselt täituvad tiigid) rakendades kohapeal. Soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi xxx- xx tootmisaladel, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel xxxxx kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-bensiini-liivapüüdurid vm).
Naftasaaduste hoidmisehitise mahutid ja seadmed peavad olema lekkekindlad. Hoidmisehitise sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti (õlipüünis ja siibrikaev) suublasse või kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse.
Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb arvestada õigusaktides kehtestatud veekvaliteedi nõuetega. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi.
Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.
Kliimamuutused avalduvad muuhulgas sademete jaotuse muutumisega. Kliimamuutuste tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äkksajud ja nendest põhjustatud üleujutused. Sadamete hulga kasvu (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisena ca 20% rohkem) ja intensiivsete vihmahoogude (suureneb tõenäosus (eriti suvekuudel), et ühes ööpäevas sajab suur hulk sademeid (>30 mm)) tõttu on oluline arendajal arendustegevuse planeerimisel tähelepanu pöörata sademevee käitlusele ning seda eelkõige kõvakattega pindade kavandamisel. Kasutusele tuleb xxxxx tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid, annusmahutid, looduslikud lahendused). Eelistada tuleb looduslikke lahendusi.
5.2.6 SOOJAVARUSTUS
Vastavalt kaugkütteseadusele määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada xxxxxx, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele xxxxxx soojavarustus.
Xxxx xxxxxx on määratud viis kaugküttepiirkonda: Väätsa alevik, Xxxx xxxx (kaks eraldi piirkonda), Särevere alevik, Türi-Alliku xxxx xx Oisu alevik. Planeeritud on kaugküttepiirkonna laiendamine Terase xx Xxxxx tänavate piirkonda kavandatavale ettevõtlusalale.
Soojavarustus planeeritud väikeelamute piirkonnas lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil (puitküte, elektriküte, õliküte jne). Olemasolevad korterelamud tuleb võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja võimalikud uued saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete
väljumiskõrgusel oleks tagatud nende hajumine maapinnalähedases õhukihis. Soovitatav on eelistada taastuvaid kütteliike (puit, biomass, päikeseenergia, maaküte).
6 Maaparandussüsteemide maa-alad
Maaparandussüsteemide kogupindala Xxxx xxxxxx on 622 km2 (skeem 14). Ülevaade maaparandussüsteemidest on leitav seletuskirja lisas 14.
Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.
Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule.
Kui ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusena juhitakse sademevett maaparandussüsteemi, tuleb tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud.
Maaparandussüsteemi maa-alade arendamise põhimõtted:
1) põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude (sh eesvoolude) hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete täitmine;
2) maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul kavandatav ehitustegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga;
3) maaparandussüsteemiga maa-alale ehitades tuleb tagada nii ehitise enda alla jääval katastriüksusel kui naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine ja hooldamine;
4) maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ning ühiseesvoolu reguleerimine või ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Katastriüksusel asuvad kraavid tuleb katastriüksuse omaniku poolt xxxxx korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Soovitatav on ühele kraavi xxxxxxx xxxxx puude/põõsaste rida kasvama, et võimaldada elurikkuse säilimist ja suurenemist. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb katastriüksuse omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga;
5) arvestada tuleb, et kuivendamisega ei muudeta vääriselupaigas veerežiimi;
6) maaparandushoiukavade koostamisel on oluline arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega (vooluhulkade suurenemine ja maapinnalähedase põhjaveekihi veetaseme tõus, külmumata ja liigniiske metsamaa ning puidu halb kättesaadavus);
7) arvestada prognoositud lumikatte vähenemisest tingitud praegusest väiksemate ja aasta jooksul ühtlasemalt jaotunud maksimaalsete äravoolude xx xxxxx ka väiksemate maksimaalsete veetasemetega, kuna siseveekogude tase on seotud jõgede äravooluga. Tuleb arvestada, et suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade xx xxxxxx ülemjooksude kuivamiseks;
8) Pärnu xxxx xx Xxxx xxxx suudmest ülesvoolu ning nende kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb vältida uute kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel kasutatavad väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade kuivenduskraavide taastamisel või puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed settebasseinid.
Skeem 14. Maaparandussüsteemid Xxxx xxxxxx (Andmed: Keskkonnaregister, 2019).
7 Olulise ruumilise mõjuga ehitis
Xxxx xxxxxx ei asu teadaolevaid olulise ruumilise mõjuga objekte. Planeeritud olulise ruumilise mõjuga ehitis on vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulikupargi ala.
8 Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas
Eesti Geoloogiateenistuse andmete kohaselt jääb Xxxx xxxxxx radoonitase pinnaseõhus suuremas osas 30-50 kBq/m³ ja 50-100 kBq/m³ vahele (skeem 15). Kõrge radooniriskiga alad jäävad xxxxx xxxxx- ja lõunapoolsetele aladele. Arkma küla piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi vahemikus 150-250 kBq/m3.
Skeem 15. Radooniriski levilad Xxxx xxxxxx (Kaart: Eesti Geoloogiateenistus, 2019).
Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise xxxx xx tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele” lisas on välja toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu haldusüksuste xxxxx. Vastavalt nimetatud määruse lisale kuulub Xxxx xxxx kõrgendatud radooniriskiga maa-xxxxx xxxxx.
Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa- alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³).
Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas. Eluhoonete kavandamisel on samuti soovitatav mõõtmised teostada. Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas radooni tõrjemeetmete rakendamine on üldse
vajalik xx xxx on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud. Asjakohane on igakordselt radoonitaseme mõõtmisi teostada ka teiste ühiskondlike hoonete puhul, kus on ette näha inimeste pikemaajalist viibimist.
9 Müra normtasemed
Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on järgmised:
Tabel 7. Müra kategooriate liigitus.
Müra kategooria | Üldplaneeringu alusel |
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad | Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, supelranna maa-ala, kalmistu maa-ala |
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad | Ühiskondlike ehitiste maa-ala8, elamu maa-ala |
III kategooria – keskuse maa-alad | Segaotstarbega maa-ala, äri maa-ala9 |
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- alad | Ühiskondlike hoonete maa-ala10 |
Maatulundusmaal õuealadel (ka uute elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase.
Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest tagab planeeringust huvitatud isik, et müra normväärtust müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei ületata. See tähendab, et arendaja arvestab üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega ning nendele vastavate mürakategooriatega. Samuti tuleb arvestada väljaspool tiheasustusalasid maatulunduse maa-aladel olevate elamutega xx xxxxxx xxxxxx XX kategooria piirväärtustele vastava müraolukorra tagamisega. Müra sihtväärtuse rakendamise/tagamise vajadus on väljaspool tiheasustusala seni hoonestamata uue müratundliku ala planeerimisel, kui see kavandatakse müraallika lähedale. Sellisel juhul peab müratundliku ala arendaja tagama sihtväärtusele vastava mürataseme. Sihtväärtus kehtib xx xxxxxx 2002. aastat (siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“) realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega. See tähendab seda, et kui kavandatakse uut müra tekitavat objekti pärast 2002. aastat ehitusõiguse saanud ja realiseeritud müratundlike aladega/objektidega piirnevale alale või lähedusse, siis on müratekitajal (nt uue maantee või tootmishoone puhul) kohustus
8 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul
9 kehtib ka äri ja tootmise maa-alal, kui arendatakse välja ka ärifunktsioon
10 v.a II kategooria all toodud
tagada, et tema territooriumilt ei leviks ümbruskonda asjakohast normtaset ületavat xxxx xx tagada xxxxxx xxxxxx, xxx kehtib müra sihtväärtus, sihtväärtusele xxxxxx müraolukord. Kui kavandatakse müra tekitavat tegevust/ehitist, siis peab see tagama ümbruskonda ehitusõiguse saanud kuid veel realiseerimata müratundlike uusarendustele piirväärtuse xx xxx müratundlikud alad realiseeritakse, siis peavad need ise xxxxxx xxxxxx sihtväärtusele vastava olukorra (st sellisel juhul ei ole enam õigus nõuda kõrval olevalt müra tekitajalt sihtväärtuse tagamist, xxxx peavad ise vastavad meetmed kasutusele võtma). Ümbruskonnas kehtestatud detailplaneeringute ja väljastatud ehituslubade kohta saab infot kohalikult omavalitsuselt. Sihtväärtus jääb kehtima ka tulevikus pärast uue üldplaneeringu kehtestamist.
Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul eesmärgiks seada rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt saab määravaks mürataseme vastavus öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB).
Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Müraallikaks ei loeta metsaraie vm metsamajandamisega seotud töid ja tegevusi.
Sellise planeeringu või projekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine, tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine spetsiaalse tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel mürataseme vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel / projekteerimisel kui ka hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel.
Üksikelamute piirkonnas on efektiivseimaks meetmeks müratõkkeseinte rajamine, korruselamute puhul on reeglina otstarbekam hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamine.
Müratundlikele aladele või nende lähedusse tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete ning xxx- xx kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtus.
10 Üldplaneeringu elluviimine
Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste andmisele. Detailplaneeringuid koostatakse üldjuhul vastavuses üldplaneeringuga. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi.
Võimalike vastuolude puhul lähtutakse: üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul õigusaktist; enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul kehtivast detailplaneeringust, väljastatud projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja loamenetlustest.
Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine vastavuses üldplaneeringu tingimustega on võimalik juhul, kui arvestatud on õigusaktidega sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisel ja kujadele vms).
Tuulikupargi rajamisel lepitakse kokku kohalikule kogukonnale pakutavad kompensatsioonimehhanismid arendaja ja kogukonna esindajate vahel. Kompensatsiooni kasutamise prioriteedid on toodud lisas 17.
11 Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on mitmeid teemavaldkondi täpsustatud.
Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringut järgmiste teemade osas:
1) Rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemine ja tingimused- arvestatud on maastiku iseloomu, korrigeerides rohevõrgustiku tugialade ja rohekoridoride piire selliselt, et rohevõrgustiku alad ühtiksid paremini looduslike aladega, kattuksid vähem põllumajandusmaadega ning asustusaladega. Võrgustiku tugevdamiseks lisati rohevõrgustiku koosseisu sinivõrgustik, mida on võimalusel laiendatud metsaalade arvelt. Rohevõrgustiku korrigeerimisel lähtuti rohevõrgustiku planeerimisjuhendist.
Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes peatükis 6.1.2 on ära toodud täpsem kirjeldus rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemise korrigeerimisest.
Haldusjaotuse muudatusest tulenevalt (endine Käru vald liitus Türi vallaga ning Järva maakonnaga) võeti aluseks Järva maakonna rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimused. Oluline on rohevõrgustiku terviklik toimimine ning seetõttu ei ole põhjendatud erinevatele Xxxx xxxxx osadele erinevate tingimuste seadmine. Maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku tingimusi on üldplaneeringu täpsusastet arvesse võttes täpsustatud ning põhjalikumalt kirjeldatud.
2) Väärtuslike maastike paiknemine- alade korrigeerimisel on piirid vastavusse viidud aladele omaste tegelike väärtustega. Teemat on käsitletud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 6.1.1.1.
🔾 Piiumetsa sookaitseala väärtusliku maastiku piire on suurendatud, hõlmates enda alla kogu Kummasaare raba, kuna kogu ala on väga sarnane piirkond ning kaitseväärtuste tõttu ei tohiks osa rabast väärtusliku maastiku alt välja jätta.
🔾 Kädva-Paluküla väärtusliku maastiku piire on vähendatud selles osas kus leiti, et kirjeldatud kaitseväärtused puuduvad.
🔾 Käru-Kullimaa väärtusliku maastiku piire on suurendatud, sest maakonnaplaneeringus toodud piirid xx xxxxx väärtusliku maastiku tunnuselemente tervikuna. Käru-Kullimaa maastiku teeb huvitavaks piki Käru jõge kulgev tee, mille käändudelt avaneb ilusaid vaateid nii xxxxx xxx maastikule ja maakonnaplaneeringus määratletud piirides xx xxxxx Käru-Kullimaa väärtuslik maastik jõge xx xxxxx ääres kulgevat xxxx tervikuna. Oluline
on Xxxx xxx kaldapiirkonna, sh Rõusa-Käru kõrvalmaantee äärse avamaastiku kaitse laiemal alal xxx xxxx xxxxxx tehtud on, tagamaks tervikuna väärtusliku maastiku kaitse.
3) Väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine ja määramine- Rapla ja Järvamaa maakonnaplaneeringutes on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel aluseks võetud erinevad boniteedid (vastavalt 44 ja 40 boniteedipunkti). Haldusjaotuse muudatuse tõttu ühines Xxxx xx Väätsa vallaga Käru vald, mis enne ühinemist asus Rapla maakonnas, kuid ühinenud Xxxx xxxx asub kogu ulatuses Järva maakonnas. Seetõttu on üldplaneeringu aluseks võetud Järva maakonna põllumajandusmaade keskmine boniteet. Väärtuslikeks põllumajandusmaadeks on määratud haritavad maad ja looduslikud rohumaad, mille boniteet on vähemalt 40 hindepunkti.
Väärtusliku põllumajandusmaana on käsitletud massiive alates 5 ha, sest arvestades tänapäevaseid põlluharimisviise ja tehnikat on keerukas ning kulukas töötada väikestel põldudel. Seetõttu eelistavad ka maaharijad kompaktseid ja pindalalt suuremaid põllumassiive. Võrreldes maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt tiheasustusalade piiridest ning juba metsastunud aladelt.
4) Jalgratta- ja jalgteede paiknemine- arvestatud on kohalike inimeste liikumisvajadusega ning omavalitsuse arenguperspektiividega. Tulenevalt sellest on jalgratta- ja jalgteede võrgustikku laiendatud.
5) Maardlate kategooriaks jagamine- Järvamaa maakonnaplaneeringus on esitatud ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks. Sarnase metoodika alusel on kategoriseeritud ka endises Rapla maakonnas endises Käru xxxxxx asuvad maardlad (tabel 4).
6) Linnalise asustusega alade piiride täpsustamine- arvestatud on tegelikku ja üldplaneeringuga kavandatud maakasutusotstarbeid, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengualasid, asustusjaotuse muutmise ettepanekuid jms:
🔾 Väätsa alevik- linnalise asustusega ala piire on laiendatud Väätsa aleviku järve ning selle äärse rekreatsiooniala ja lähiala arengupiirkonna osas, kus perspektiivselt on oodata nii uusi elamu- kui ka äriarendusi (skeem 16). Linnalise asustusega ala hulgast on välja arvatud tööstusalad, mis ei toeta linnalise asustuse toimimist või on mahajäetud.
🔾 Xxxx xxxx- linnalise asustusega ala on suurendatud põhiliselt puhke- ja rekreatsioonialade liitmisega (skeem 17). Lisaks on alaga liidetud xxx- xx tootmisala, mis omab suurt perspektiivi edasiseks arendustegevuseks. Vastavalt tegelikke maakasutusotstarbeid ja olemasolevat linnalise ala struktuuri arvestades on linnalise asustusega ala suurendatud ka ümberkaudseid elamumaid ja üldkasutatavaid alasid hõlmates.
Skeem 16. Väätsa aleviku linnalise asutusega ala piiride täpsustamise ettepanek.
Skeem 17. Xxxx xxxxx linnalise asutusega ala piiride täpsustamise ettepanek.
12 Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks
Linnalise asustusega alad
Maakonnaplaneeringute järgi loetakse linnalise asustusega aladeks ühtset infrastruktuuri väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala. Linnalise asustusega ala hõlmab elamualasid, xxx- xx tootmispiirkondi ning neid täiendavaid puhkealasid. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu linnalise asustusega alade muutmiseks ja määrata linnalise asustusega alaks ainult Türi xxxx xx Väätsa alevik.
Maakonnaplaneeringus linnaliseks asustusega alaks määratud Käru, Särevere ja Oisu alevik ning Xxxxxx, Xxxx-Alliku ja Reopalu küla xx xxxxx linnalise asustusega ala tunnustele. Linnalise asustusega ala üheks olulisemaks tunnuseks loetakse piirkonna rahvaarvu ühel ruutkilomeetril. Vastavalt 2018 aastal koostatud juhendile “Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks” on linnalise asustusega ala tunnuseks maakonnaplaneeringus asustustihendus vähemalt 500 in/km2. Antud piirkondades elab vähem kui 500 in/km2. Lisaks xxxxx antud piirkondi ainult üks läbisõitu soosiv tee ning puudub linnale omane hierarhiline tänavavõrk. Piirkondades kohapeal töötavate inimeste hulk on väike, sest puuduvad tööandjad ja majandussektorite paljusus. Igapäevase töörände tõttu liiguvad inimesed antud piirkondadest just linnalise asustusega aladele.
Xxxx xxxxx ümbersõit
Xxxx xxxxx üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Järvemaa maakonnaplaneeringut 2030+ Xxxx xxxxx ümbersõidu käsitlust.
Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti Järva maakonnaplaneeringus toodud Xxxx xxxxx ümbersõiduteed. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes peatükis 4 on ära toodud analüüs tee vajalikkuse kohta. Analüüsist järeldub, et Xxxx xxxxx ümbersõidu rajamisega kaasneb:
🔾 negatiivne mõju maastikuilmele otseselt selle killustamise kaudu. Ümbersõidutee killustab seda piirkonda ja rikub terviklikku üldilmet nii loodusliku kui esteetilise väärtuse seisukohast;
🔾 negatiivne mõju rohevõrgustikule, kuna ümbersõidutee lõikaks kuuel korral rohevõrgustiku koridori ning läbiks rohevõrgustiku tugiala;
🔾 negatiivne mõju põllumajandusmaa kasutamisele, kuna ümbersõidutee koridori alla jääb väärtuslikke põllumajandusmaid ning teisi hetkel aktiivses kasutuses olevaid põllumajandusmaid. Lisaks toob tee rajamine paratamatult xxxxx arendusalade laienemise, mistõttu samuti hõivatakse põllumajanduslikus kasutuses olevaid maid;
🔾 soodne mõju xxx- xx tootmisettevõtete arenguks tee ääres, sest luuakse hea juurdepääsuga soodsad arendusalad. Samas tekib ka vajadus alale uute kommunikatsioonide rajamiseks, mis võib osutuda kulukaks. Kuna osa liiklust kandub ümbersõiduteele, siis väheneb Xxxx xxxxx läbiv liiklussagedus ning potentsiaalsete teenuste ja toodete tarbijaskond;
🔾 mõju kaitsealustele loodusobjektidele. Ümbersõidutee läbiks Türi maastikukaitseala lõunaosa ja hävitataks üsna väike osa lamminiitude elupaigatüübist võrreldes kogu maastikukaitsealal olevaga. Ühtlasi läbiks ümbersõidutee Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Pärnu xxx loodusala.
Ebasoodne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, kuna ümbersõidutee tõttu väheneks kaitse-eesmärgiks oleva lamminiidu elupaigatüübi pindala. Lisaks läbiks tee kavandatavat Metsavajakute looduskaitseala, mis kahjustaks kaitsta soovitava metsa osalise hävimise tõttu otseselt selle kaitse-eesmärke;
🔾 mõju Xxxx xxxxx elukeskkonnale. Türi linnast transiitliikluse xx xxxxx erinevaid regioone ühendava liikluse väljaviimine ei oma olulist positiivset mõju linnakeskkonna arengule, kuna liiklussagedus põhimaanteel nr 5 on pigem vähenenud ning kesklinna piirkonda rajatud ringristmik on oluliselt leevendanud probleemi, mis on esmajoones siiani olnud seotud liiga suurte liikluskiirustega. Riigiteede teehoiukava põhimõtete alusel ei ole Transpordiametil huvi riigiteede võrgustiku laiendamiseks Xxxx xxxxx haldusterritooriumil;
🔾 mõju Xxxx xxxxx turismiga seotud sektorile. Ümbersõidutee rajamine võib lisaks transiitliiklusele linnast mööda juhtida potentsiaalsed turistid, kes eelistavad suuremat liikluskiirust linna läbimisele;
🔾 mõju maakasutusele. Ümbersõidutee esimene etapp jääb ca 50% ja teine etapp ca 95% ulatuses eraomandis olevatele maadele.
Analüüsist järeldub, et ümbersõidu rajamine ei ole vajalik ning seetõttu ei ole üldplaneeringu joonistele kantud Xxxx xxxxx ümbersõitu ning selleks ei reserveerita maad.
13 Kooskõlastuste kokkuvõte
Kokkuvõte planeeringu kooskõlastustest on toodud tabelis 8.
Tabel 8. Kooskõlastused.
Kuupäev | Asutuse nimetus | Seisukoht |
01.10.2021 | Terviseamet | Kooskõlastab kirjaga nr 9.1- 1/21/12399-2 |
08.10.2021 | Maa-amet | EI KOOSKÕLASTA |
08.10.2021 | Maaeluministeerium | Kooskõlastab kirjaga nr 4.1- 5/34-5 |
11.10.2021 | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet | Kooskõlastab kirjaga nr 16- 6/00-0000-000 |
12.10.2021 | Kose vald | Kooskõlastab kirjaga nr 748 |
21.10.2021 | Kaitseministeerium | Kooskõlastab kirjaga nr 12- 1/21/3532 |
21.10.2021 | Põllumajandus- ja Toiduamet | Kooskõlastab kirjaga nr 6.2- 1/9120-1 |
25.10.2021 | Keskkonnaamet | Kooskõlastab kirjaga nr 6- 5/21/12501-4 |
25.10.2021 | Muinsuskaitseamet | Kooskõlastab kirjaga nr 1.1- 7/613-12 |
25.10.2021 | Päästeamet | EI KOOSKÕLASTA |
26.10.2021 | Transpordiamet | Kooskõlastab kirjaga nr 7.1- 2/21/411-9 |
29.10.2021 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Kooskõlastab kirjaga nr 1.10- 17/21-0054/5614-2 |
Rapla vald | Loetakse kooskõlastatuks vastavalt PlanS §85 lg 2-le | |
Kehtna vald | ||
Paide xxxx | ||
Xxxxx xxxx | ||
Xxxxx-Xxxxxx xxxx | ||
Xxxxx-Pärnumaa vald | ||
Keskkonnaministeerium |