Arestimine. 9.2.1. Pank arestib panga valduses olevad kliendile kuuluvad varalised õigused kolmanda isiku nõudel üksnes seaduses sätestatud juhtudel xx xxxxxx.
9.2.2. Pank vabastab panga valduses olevad kliendile kuuluvad varalised õigused aresti alt arestimise otsuse, määruse või ettekirjutuse teinud isiku või organi otsuse alusel või vastavasisulise jõustunud kohtulahendi alusel.
Arestimine. Kui TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult pädevalt ametiasutuselt TIPS eriotstarbelise rahakonto omaniku vara arestimist või mis tahes võõrandamiskeeldu või mis tahes muud eraõiguslikku või avalik- õiguslikku menetlust, mille eesmärgiks on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse (edaspidi „arestimine”), oleme järgmisel seisukohal: [analüüs ja põhjendused].
Arestimine. 64. Võlgniku valduses olevate asjade arestimine
(1) Võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt.
(2) Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke xx xxxx täitmisteate saatmist.
(3) Võlgniku kaudses valduses oleva asja võib kohtutäitur oma valdusse xxxxx üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu.
(4) Kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses xxxx xxxx.
(5) Äravõetud sularaha kannab kohtutäitur hiljemalt järgmisel tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole. [RT I 2006, 7, 42 – jõust 4.02.2006]
(1) Arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale.
(2) Arestipandiõigus annab sissenõudjale xxxxx õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti.
(3) Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool.
(4) Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht. [RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008]
(1) Arestida ega täitemenetluses müüa ei või järgmisi asju:
1) võlgniku isiklikud xxxxx ning xxxx- xx köögitarbed, riietusesemed, pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad xxxxx, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks;
2) vähemalt üks tehniline vahend, mis tagab võlgnikule Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; RT I 2003, 29, 174; 64, 429) § 44 lõikes 1 ettenähtud info saamise õiguse kasutamise;
3) võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole xx xxxxx muretsemine ei ole muul viisil...
Arestimine. Kui osaleja võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult pädevalt ametiasutuselt osaleja varale võõrandamiskeeldu, muud eraõiguslikku või avalik- õiguslikku menetlust, mille eesmärk on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse, või vara arestimist (edaspidi arestimine), oleme järgmisel seisukohal: [analüüs ja põhjendused].
Arestimine. 12.2.1. Pank arestib Panga valduses olevad Kliendile kuuluvad varalised õigused (sh Arvelduskonto ja Kliendikonto) kolmanda isiku nõudel üksnes seaduses sätestatud juhtudel xx xxxxxx (nt kohtutäituri korraldusel).
12.2.2. Pank vabastab Panga valduses olevad Kliendile kuuluvad varalised õigused (sh Arvelduskonto ja Kliendikonto) aresti alt arestimise otsuse, määruse või ettekirjutuse teinud isiku või organi otsuse alusel või vastavasisulise jõustunud kohtulahendi alusel.