Common use of Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Clause in Contracts

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada muu hulgas Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“. 1) Xxxx xxxx, Käru, Oisu, Särevere ja Väätsa alevik; 2) üldplaneeringuga Türi-Alliku xx Xxxxxx tiheasustusaladeks määratud aladel. 1) maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada viiest või enamast üksikelamust koosnevat elamute gruppi; 2) tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest (v.a maardla aladel kaevandamise planeerimisel) ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet; 3) uue loomapidamishoone kavandamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine; 4) kui katastriüksusele soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine; 5) üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; 6) rohevõrgustikku päikesepargi rajamisel, xxx xxxxx pindala hõlmab rohkem kui 0,5 ha; 7) suure tuulegeneraatori ja tuulikupargi rajamisel; 8) kui kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib oluliselt takistada piirnevate kinnisasjade sihipärast kasutamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ette ei ole nähtud. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võib väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetluse.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada muu hulgas Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“. 1) Xxxx xxxx, Käru, Oisu, Särevere ja Väätsa alevik; 2) üldplaneeringuga Türi-Alliku xx Xxxxxx tiheasustusaladeks määratud aladel. 1) maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada rohkem kui viiest või enamast üksikelamust eramust koosnevat elamute gruppi; 2) tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest (v.a maardla aladel kaevandamise planeerimisel) ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet; 3) uue loomapidamishoone kavandamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine; 4) kui katastriüksusele soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine; 5) üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; 6) rohevõrgustikku päikesepargi rajamisel, xxx xxxxx pindala hõlmab rohkem kui 0,5 hamille võimsus ületab 500 kW; 7) suure tuulegeneraatori ja tuulikupargi rajamisel; 8) kui kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib oluliselt takistada piirnevate kinnisasjade sihipärast kasutamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ette ei ole nähtud. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võib väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetluse.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada muu hulgas Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“. 1) Xxxx xxxx, Käru, Oisu, Särevere ja Väätsa alevik; 2) üldplaneeringuga Türi-Alliku xx Xxxxxx tiheasustusaladeks määratud aladel. 1) maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada viiest või enamast üksikelamust koosnevat elamute gruppi; 2) tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest (v.a maardla aladel kaevandamise planeerimisel) ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet; 3) uue loomapidamishoone kavandamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine; 4) kui katastriüksusele soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine; 5) üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; 6) rohevõrgustikku päikesepargi rajamisel, xxx xxxxx pindala hõlmab rohkem kui 0,5 ha; 7) suure tuulegeneraatori ja tuulikupargi (sh liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised) rajamisel; 8) kui kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib oluliselt takistada piirnevate kinnisasjade sihipärast kasutamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ette ei ole nähtud. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võib väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetluse.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada muu hulgas Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“. 1) Xxxx xxxxKui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, Käru, Oisu, Särevere ja Väätsa alevik; 2) üldplaneeringuga Türi-Alliku xx Xxxxxx tiheasustusaladeks määratud aladel. 1) maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada viiest võimaldab kehtiv seadustik väljastada projekteerimistingimusi või enamast üksikelamust koosnevat elamute gruppi; 2) tootmise või tööstuse planeerimisel, kui tootmise mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest (v.a maardla aladel kaevandamise planeerimisel) ning mõjutada lähiümbrust või kui kavandatakse rajada üle 1 000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet; 3) uue loomapidamishoone kavandamisel, kui on kohustuslik koostada keskkonnamõju hindamine; 4) kui katastriüksusele soovitakse rajada hoonete ja rajatiste kompleksi, mille puhul on otstarbekas kõigi ehitiste kompleksne kavandamine; 5) üle kahekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; 6) rohevõrgustikku päikesepargi rajamisel, xxx xxxxx pindala hõlmab rohkem kui 0,5 ha; 7) suure tuulegeneraatori ja tuulikupargi rajamisel; 8) kui kavandatava ehitise ehitamine või kasutamine võib oluliselt takistada piirnevate kinnisasjade sihipärast kasutamistehitusluba läbi avaliku menetluse. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ette ei ole ette nähtud. Detailplaneeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“ ning raamdokumendiga „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. 1) Narva-Jõesuu linnasisene linn, Sinimäe ja Olgina alevik; 2) üldplaneeringuga Vaivara küla tiheasustusalaks määratud ala. 1) hajaasustuses maa-ala jagamine enam kui kaheks katastriüksuseks; 🔾 kahe katastriüksuse xxxxx xx arvestata tekkivat avaliku kasutusega transpordimaa katastriüksust; 2) suvila- ja aiandusühistumaade määramisel elamualaks, tuleb detailplaneering koostada tervele suvilapiirkonnale tervikuna, et lahendada taristu; 3) hajaasustuses alla 2 ha suuruse elamumaa või maatulundusmaa (elamu ehitamise eesmärgil) katastriüksuse moodustamisel; 4) hajaasustuses elamu ehitamisel, kui elamute vaheline kaugus on alla 40 m; 5) tootmise maa-ala planeerimisel; 6) puhke- ja virgestustegevuse maa-ala planeerimisel, kui hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda on suurem kui 10%; 7) sadama rajamisel; 8) tuulepargi rajamisel; 9) päikesepargi rajamisel; 10) olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamisel; 11) eeldatava olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel; 12) objektide kavandamisel, mille rajamise või kasutamisega võib kaasneda xxxx xx lõhna normtasemete ületamine. Antud objektide puhul on arendajal vajalik koostada xxxxxx uuring ning teha koostööd metsaomanikuga puhverala määramisel. 1) äri maa-ala planeerimisel. Alla 150 m2 hoonete korral teeb kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse, kas võimalik on projekteerimistingimuste andmine läbi avatud menetluse; 2) mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist ja kohalikul omavalitsusel tuleb hinnata kogutud informatsioonile tuginedes detailplaneeringu koostamise vajadust; 3) väärtuslike maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise xxxxxx xxx) arendamise suunamiseks tuleb hinnata detailplaneeringu koostamise vajadust. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel lähtutakse muuhulgas kaalutlemisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi eripärast ja kontaktvööndi iseloomust ning järgmistest põhimõtetest: oluline avalik huvi, kaasnevad häiringud naaberaladele, kavandatava arendustegevuse asjakohane mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. Avaliku huvi tuvastamiseks on vaja analüüsida rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja kestust. Mõju pakub laiemale avalikkusele huvi eelkõige siis, kui mõju ulatub kinnistu piirist kaugemale ehk rajatis mõjutab laiemat ümbrust. Olulist avalikku huvi ei saa eeldada juhul, kui mõjutatud on ainult asukoha kinnisasi või naaberkinnisasjad. Mõjud võivad olla nii otsesed kui kaudsed. Olulise avaliku huviga rajatiseks võib pidada selliseid rajatisi, mis pälvivad avalikkuse tähelepanu oma erakordsusega, näiteks ei ole selliseid ehitisi varem ehitatud või just vastupidi, neid on varem ehitatud ja on teada, et need on seetõttu avalikkuse huviorbiidis. Põhjendatud juhul võib kohaliku omavalitsuse volikogu algatada detailplaneeringu, millega kavandatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Sellise detailplaneeringu algatusotsus peab sisaldama kaalutlust, mis selgitab, kas taotletav tegevus muudab üldplaneeringu põhilahendust ulatuslikult või üksnes täpsustab seda – st taotletav tegevus üldjuhul toetab üldplaneeringus välja toodud väärtusi ja põhimõtteid. Kui kaalutluse käigus leitakse, et tegemist on ulatusliku muutmisega, siis tuleb detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringukohase tee, üldkasutatava haljasala, puhkeala või mänguväljaku, välisvalgustuse, sademeveekanalisatsiooni ja tehnovõrkude rajamise kuni planeeritavate katastriüksusteni lepivad detailplaneeringu koostamise taotleja ja linnavalitsus kokku asjakohase lepinguga. Lepinguga lahendatakse ka detailplaneeringu alale juurdepääsu tee ehitamise kohustus, kui see puudub. Üldplaneeringu muutmisel tuleb arendajal katta erakorralised kulud, mis tekivad tehnilise infrastruktuuri rajamisel ning tagada keskkonnariskide olemasolul nende leevendamine. Linnavalitsus võib üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamisest loobuda, kui detailplaneeringu kehtestamine võib xxxxx xxxx põhjendamatuid kulutusi või sellega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju või kavandatav ehitis ei ole haakuv konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võib väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba läbi avaliku menetlusekoha miljööga.