Kaitstavad loodusobjektid. Alus:„Kaitstavate loodusobjektide seadus” 19.02.1998 (RT I 1998, 36/37, 555) „Asjaõigusseadus” 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941) „Ranna xx xxxxx kaitse seadus” 22.05.1995 (RT I 1995, 31, 382) „Maareformiseadus” ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210; 37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366) „Looduskaitseregistri asutamine” 29. 04. 1996 ( RTL 1996, 32, 635) EV Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 29 „Looduskaitsealade ja üksikobjektide kohta” 20.10.1993.a. Kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmise korra ning sätestab maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õigused ja kohustused nende suhtes. Kaitstavad loodusobjektid on: - kaitsealad; - kaitstavad looduse üksikobjektid; - kaitsealused liigid. Teave looduskaitse alla võetud objektide kohta sisaldub koostamisel olevas looduskaitseobjektide registris.
Kaitstavad loodusobjektid. Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ning toodud lisas 12. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjast. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest ning piirangutest. Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda (piiranguvööndi režiim), mida võib kaitse- eeskirjaga või planeeringuga leevendada. Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust. Ehitustegevust kaitstaval loodusobjektil reguleerib vastavalt kaitstavale loodusobjektile looduskaitseseadus või kaitse-eeskiri. Ehitada saab ainult neid ehitisi ja teha saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri või looduskaitseseadus võimaldab. Kaitstavatel loodusobjektidel on vaja küsida ehitustegevuseks, xx xxxx ehitustegevuse korral, kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut.
Kaitstavad loodusobjektid. Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele ning toodud lisas 13. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjast. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest. Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda (piiranguvööndi režiim), mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada. Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust. Ehitustegevust kaitstaval loodusobjektil reguleerib vastavalt kaitstavale loodusobjektile looduskaitseseadus või kaitse-eeskiri. Ehitada saab ainult neid ehitisi ja teha saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri või looduskaitseseadus võimaldab. Kaitstavatel loodusobjektidel on vaja küsida ehitustegevuseks, xx xxxx ehitustegevuse korral, kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut. Kui looduskaitsealusel alal soovitakse maa-ala kruntida arenduse eesmärgil, tuleb hoonete parema asukoha leidmise eesmärgil eelnevalt teostada ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt (eksperthinnang). See vähendab võimalust kaitstavate liikide kasvukohtade juhuslikuks kahjustamiseks ning võimaldab ehitiste asukohavalikut nii, et säilitatakse väärtuslikud kooslused. Kui kaitstaval loodusobjektil (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitsealuste liikide leiu-, kasvu- ja elupaikades) kavandatakse puhkeala väljaarendamisel püstitada rajatisi (nt mänguväljakud, staadion) või ehitisi (nt majutus-, toitlustus-, teenindushooneid), tuleb koostada KMH/KSH eelhindamine selgitamaks, kas ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitseväärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et olulist negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb algatada KMH/KSH. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumajandusmaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Keskkonnaregistri andmetel ei a...