Kinnisvarainvesteering. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud tehingutasusid. Juhul kui kinnisvaraobjekti eest tasutakse järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust. Kinnisvara võib põhjendatult kajastada ka mitte õiglases väärtuses, kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega (hindamisakti tasu ei ole enamasti mõistlik kulu). Seetõttu rakendatakse kinnisvarainvesteeringu hindamisel soetusmaksumuse meetodit, st kinnisvarainvesteeringut kajastatakse analoogiliselt materiaalse põhivaraga, see tähendab soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Kinnisvaraobjekti kajastust muudetakse bilansis ümber juhul, kui õiglast väärtust on taas võimalik usaldusväärselt hinnata. Materiaalseks põhivaraks on xxxx, xxxx kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta või mille soetusmaksumus on alates 1000 eurost.
