Common use of Kulukohustuse Clause in Contracts

Kulukohustuse. d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 45 ja 46 ning määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks: – toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused); – teabe ja trükistega seotud kulud; – infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud; – puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames; – kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulu, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkus, puudega inimeste juurdepääs ja jätkusuutlik areng; – teenuste osutamise, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) ja uuringute tegemise lepingud; – toetused. Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada xxxx tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondadevahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdet, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega ja aitab xxxxx Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alaste eesmärkide saavutamisele. Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12). Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25). Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

Appears in 1 contract

Samples: www.europarl.europa.eu

Kulukohustuse. d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed 10 148 600 000 80 700 000 6 500 148 600 000 10 76 700 000 158 600 000 6 500 84 735 000 10 148 600 000 80 700 000 6 500 156 100 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 Assigneering 73 215 162 Selle assigneeringu eesmärk on ette nähtud määruse tugevdada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) nr 1083/2006 artiklites 45 konkurentsivõimet, edendada uuendustegevust, sh ökouuendusi, ning toetada ettevõtlusele ja 46 ning määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseksuuendustegevusele suunatud majandus- ja haldusreformi. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida Rakendatavad meetmed on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteksjärgmised: – toetuskulud (esinduskuludvõrgustikud, koolitusedmis koondavad mitmesuguseid huvirühmi; – tehnoloogia turustamine, kohtumisedprojektid ja muud meetmed uuendusalgatuste toetuseks; – poliitikasuundade analüüsimine, lähetused)arendamine ja koordineerimine osalevate riikidega; – teabe jagamine, levitamine ja trükistega seotud kuludteadvustamine; – infotehnoloogia liikmesriikide või piirkondade ühistegevuse toetamine ja telekommunikatsiooniga seotud kulud; – puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames; – kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulumuud meetmed, mis sisalduvad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis. Liit toetab selliseid tegevusi nagu Enterprise Europe Network ning uuendustegevuse ja ettevõtluse edendamine. Samuti toetatakse keskkonnahoidlikke innovatsiooniprojekte, mis käsitlevad selliste liidu tasandil oluliste uuenduslike või öko-uuenduslike tehnoloogiate, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas, kuid mis pole hajutatava riski tõttu veel oluliselt turgu võitnud. Need on kavandatud, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste edendada osalevates riikides nende laiemat kasutust ning hõlbustada nende turuleviimist. Kuna ettevalmistav tegevus „Erxxxxx xoortele ettevõtjatele” lõpeb 2011. aastal xx xxxx ei lisata uude mitmeaastasesse finantsraamistikku enne 2014. aastat, on vaja rahastada selle jätkamist aastatel 2012 ja naiste võrdõiguslikkus2013. Programmi eesmärk on edendada Euroopa ettevõtlust, puudega inimeste juurdepääs teadmiste ja jätkusuutlik areng; – teenuste osutamiseparimate tavade vahetust ning väärtuslike võrgustike ja partnerluste loomist. Osa assigneeringust tuleks kasutada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” sujuva toimimise ja jätkumise tagamiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi kaudu kuni uue finantsraamistiku kinnitamiseni. Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) eriti selle artiklile 82 ja uuringute tegemise lepingud; – toetusedprotokollile 32. Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada xxxx tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondadevahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdetTeadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja aitab xxxxx mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alaste eesmärkide saavutamisele. Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006Majanduspiirkond”, mis käsitleb on üldeelarve lahutamatu osa. Kavandatava meetme eesmärk on töötada välja ja katsetada innovatsiooni toetavaid teenuseid, mis on suunatud Euroopa Sotsiaalfondi teadmuspõhistele alustavatele ettevõtjatele, kasutades selleks ära Silicon Valleys teadus- ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus äritegevuses tegevate eurooplaste ulatuslikke võrgustikke. Noored firmad saavutavad seeläbi kiirema turulepääsu ja kasvu välismaal, luues samas kõrge lisandväärtusega töökohti Euroopas. See eeldab Euroopa innovatsioonitoe pakkujate kooskõlastatud tegevust. Seetõttu uuritakse selle meetme abil innovatsioonitegevuse keskpunktis eelkõige ühise nn Euroopa Innovatsioonikeskuse teostatavust. See keskus ühendab ametlikud esindused (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210kaubanduskojad, 31.7.2006, lk 12konsulaadid ja tööstuse esindajad). Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi alustavatele ettevõtjatele innovatsioonitoe pakkujad ja Ühtekuuluvusfondi kohta Euroopa ettevõtjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210teadlased, 31.7.2006kes on valinud elu- ja töökohaks Silicon Valley, lk 25). Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012eesmärgiga kooskõlastada paremini toe andmist võimalikele kiire kasvuga äriühingutele.

Appears in 1 contract

Samples: www.europarl.europa.eu

Kulukohustuse. d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed 10 8 800 000 8 000 000 6 500 8 800 000 10 7 900 000 8 800 000 7 900 000 8 800 000 8 000 000 6 500 8 800 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 7 167 283 Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 45 selliste kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujundamist, selle toimimist ja 46 ning määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-arengut toetavate meetmetega, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste kattekssealhulgas eelkõige: – toetuskulud (esinduskuludsuurem lähedus kodanikele ja ettevõtjatele, koolitusedsealhulgas kodanike ja ettevõtjatega peetava dialoogi arendamine ja süvendamine meetmete kaudu, kohtumised, lähetused); – teabe mille eesmärk on tõhustada siseturu toimimist ja trükistega seotud kulud; – infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud; – puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames; – kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulutagada, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste kodanikel ja naiste võrdõiguslikkus, puudega inimeste ettevõtjatel oleks juurdepääs kõige laialdasematele õigustele ja jätkusuutlik areng; – teenuste osutamise, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) ja uuringute tegemise lepingud; – toetused. Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada xxxx tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondadevahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdetvõimalustele, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega piirideta siseturu avamise ja aitab tugevnemisega, ning et nad saaksid neid õigusi ja võimalusi täiel määral kasutada, samuti kodanike ja ettevõtjate poolt kõnealuste õiguste ja võimaluste praktilise kasutuse suhtes kohaldatavate järelevalve- ja hindamismeetmete kaudu, et tuvastada nende õiguste ja võimaluste täielikku kasutamist piiravad tegurid ning hõlbustada nende kõrvaldamist; – avalike hangete lepinguid reguleerivate sätete rakendamine ja jälgimine, et tagada avalike hangete tegelik avamine xx xxxxx toimimine, sealhulgas ka kõnealuste lepingute mitmesuguste osaliste teavitamise ja harimise kaudu; uue tehnoloogia juurutamine ja kasutamine kõnealuste lepingute eri toimealades; õigusliku ja regulatiivse raamistiku pidev kohandamine, arvestades nende lepingute tagajärgi, eriti turgude globaliseerumist, ja olemasolevaid või tulevasi rahvusvahelisi lepinguid; – kodanike ja ettevõtjate jaoks õigusliku keskkonna parandamine Euroopa Liidu tööhõive Ettevõtete Testpaneeli kaudu, milleks võib ette näha tutvustavaid ja sotsiaalse kaasamise teadlikkust parandavaid meetmeid ning koolitust; koostöö arendustegevuse ja kooskõlastamise toetamine äriühinguõiguse valdkonna seadustes ning Euroopa äriühingute ja Euroopa majandushuvirühmade loomise toetamine; – halduskoostöö tugevdamine, muu hulgas siseturu infosüsteemi abil, siseturgu käsitlevate õigusnormide alaste eesmärkide saavutamisele. Assigneering teadmiste parandamine liikmesriikides ja nende asjakohane kohaldamine liikmesriikides ning siseturgu käsitlevate õigusnormide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste halduskoostöö toetamine, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid, nagu need on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006kavandatud iga-aastases poliitilises strateegias; – sellise süsteemi loomine, 5. juuli 2006millega lahendataks tõhusalt kodanike või ettevõtjate probleeme, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi tulenevad sellest, et teise liikmesriigi haldusorganid on siseturgu käsitlevaid õigusakte rakendanud vääralt; tagasiside andmine süsteemi SOLVIT kaudu, kasutades sidusandmebaasi, mis on kättesaadav kõikidele koordinatsioonikeskustele ning tehakse kättesaadavaks ka kodanikele ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210ettevõtjatele; nimetatud algatuse toetamine koolituse, 31.7.2006, lk 12). Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006tutvustuskampaaniate ja suunatud meetmete kaudu, millega nähakse ette üldsätted arvestatakse eelkõige uute liikmesriikide vajadusi; – siseturu väljakujundamist, arengut ja toimimist käsitlev interaktiivne poliitiliste otsuste tegemine osana komisjoni töö tõhustamise ja parema õigusliku reguleerimise algatustest, mille eesmärgiks on paremini rahuldada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate nõudmisi. Selle punkti assigneeringud hõlmavad veel osalejaid toetavaid koolituse, teadlikkuse parandamise ja võrgutoiminguid, et muuta liidu poliitiliste otsuste tegemine siseturu küsimustes mõistetavamaks ja tõhusamaks ning teha sellest siseturu tegevuspõhimõtete (või nende puudumise) tegeliku kohapealse mõju hindamise protsessi osa; – eeskirjade põhjalik ülevaade, et neid oleks vajaduse korral võimalik muuta, ja võetud meetmete tõhususe xxxxxx analüüs, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ja hinnata siseturu üldist mõju ettevõtjatele ja majandusele, xxxxx arvatud andmete ja komisjonivälistele andmebaasidele juurdepääsu ost komisjoni talitustele, samuti toimingud, mis on suunatud paremale arusaamisele siseturu toimimisest, ja premeerimine siseturu toimimise tõhustamises aktiivse osalemise eest; – siseturu väljatöötamise ja juhtimise tagamine, eriti pensionide, teenuste vaba liikumise, kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise ning intellektuaal- ja tööstusomandi kaitse valdkondades, liidu patendi kehtestamiseks esitatud ettepanekute väljatöötamine; – koostöös Eurostati ja OECDga teenindussektori statistika ja statistilise arengu projektide arengustrateegia laiendamine; – teenuste siseturu takistuste eemaldamise mõjude jälgimine; – turvalisuse ja kaitse ühise ruumi väljatöötamine tegevustega, mis aitavad koordineerida nende toodete avalike hangete menetlust liidu tasandil; assigneeringud võivad hõlmata vastu võetud õigusaktide kohaldamist käsitlevate uuringute ja teadlikkuse parandamise meetmete väljatöötamist; – finants- ja kapitaliturgude ning ettevõtjatele ja üksikisikutele mõeldud finantsteenuste tugevdamine ja arendamine; tururaamistiku kohandamine eelkõige ettevõtjate tegevuse ja tehingute kontrollimise ja reguleerimise suhtes, et xxxxx arvesse liidu ja rahvusvahelisel tasandil aset leidnud muutusi, euro ja uute rahastamisvahendite seisundit, edendades uusi algatusi, mille eesmärgiks on finantsteenuste esimese tegevuskava tulemuste üksikasjalik analüüs ja nende konsolideerimine; – siseturu maksesüsteemide ja finantsteenuste jaeturu parandamine; selliste tehingute maksumuse alandamine ja ajakulu vähendamine, arvestades siseturu ulatust; tehniliste võimaluste arendamine, et luua üks või mitu maksesüsteemi komisjoni teatistele järgnevate toimingute alusel; sellealaste uuringute tegemine; – finantsasutuste suhtes kohaldatavate juhiste välisaspektide väljatöötamine ja tugevdamine, rahastamisvahendite vastastikune tunnustamine kolmandate riikidega, rahvusvahelised läbirääkimised ja kolmandates riikides turumajanduse rajamise toetamine; – juhtimise ja äriühinguõiguse tegevuskavas osutatud rohkete meetmete võtmine, mille alusel saaks teha mitmete sihtvaldkondade uuringu vajalike seadusandlike ettepanekute tegemiseks; – kohaldatavate meetmete tõhususe analüüs, mis on osa postiteenuste järkjärgulise liberaliseerimisega seotud järeltoimingutest, postiteenuseid käsitleva liidu poliitika kooskõlastamine rahvusvaheliste süsteemidega ning eelkõige seoses Ülemaailmses Postiliidus osalejate tegevusega; koostöö Kesk- ja Xxx-Euroopa Regionaalarengu Fondiriikidega; üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) sätete kohaldamise praktiline mõju postisektori teenustele ja nende kattuvus Ülemaailmse Postiliidu (UPU) eeskirjadega; – rahapesu käsitlevate liidu õiguse ja rahvusvaheliste sätete rakendamine, sealhulgas osalemine selle valdkonna valitsustevahelistes või ühekordsetes meetmetes; osamaksud, mis on seotud komisjoni liikmelisusega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) loodud rahapesuvastases töökonnas (FATF); – aktiivne osalemine Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni (IAIS/AICA) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) kohtumistel; see hõlmab ka komisjoni osalemiskulusid rühma liikmena; – käesoleva peatükiga hõlmatud poliitika erinevate aspektide mõju uurimise ja hindamise arendamine asjakohaste meetmete väljatöötamiseks või läbivaatamiseks; – teenuste siseturu raames algatatud strateegiate elluviimise ja jälgimisega otseselt seotud süsteemide loomine ja hooldus; – selliste teenuste toetamine, mis aitavad saavutada liidu poliitilisi eesmärke, et edendada ühtset järelevalvet ja koostööd finantsaruandluse valdkonnas nii liidus kui ka väljaspool. Nende eesmärkide saavutamise nimel katab assigneering konsultatsioonide, uuringute, ülevaadete, osaluse, reklaami tootmise ning arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalidega (trükised, audiovisuaalne materjal, hinnangud, arvuti töövahendid, teabe kogumine ja levitamine, kodanikele ja ettevõtjatele suunatud teabe- ja nõustamismeetmed) seotud kulud. Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Sotsiaalfondi Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, 31.7.2006mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, lk 25)mis on üldeelarve lahutamatu osa. Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012Osa assigneeringust on mõeldud kulude katmiseks, mis komisjonil tekivad Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse tulemusliku tegevuse tagamisel.

Appears in 1 contract

Samples: www.europarl.europa.eu

Kulukohustuse. d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed 10 1 000 000 6 1 000 000 1 000 000 500 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 10 000 000 6 500 000 Assigneering Katseprojekti eesmärk on ette nähtud aidata XXx liikmesriikidel uuenduslikul kogumissüsteemil põhinevate keskkonnaalaste meetmete abil saavutada 2020. aastaks merestrateegia raamdirektiivis (2008/56/EÜ) sätestatud eesmärk, st XXx rannikuvete ja maismaavete hea keskkonnaseisund. Projekt kaasab XXx kalandusega seotud kogukonnad ning XXx plastitootjad, plasti muundajad ja ringlussevõtjad XXx rannikuvete ja maismaavete puhastamisse ujuprahist. Kaluritele eraldatakse Euroopa Kalandusfondi kaudu rahalised vahendid, et nad teeksid xxxxxx spetsiaalseid väljasõite rannikualadel ujuprahi kogumiseks. Projekti raames kasutatakse uuenduslikku traalnooda süsteemi, mis suudab koguda nooda kohta 2‒8 xxxxx merevees leiduvat ujuprahti. Traalnooda süsteem töötati välja koostöös kaluritega, et see ei kahjustaks mereorganisme ning koguks ainult ujuprahti. Selliseid traalnootasid kasutaksid kalurid rannikuvetes, kuid maismaavetes võib kasutada staatilisi traalnootasid. Pärast mereprahi kogumist hindavad ringlussevõtjad, kui suur osa prahist on ringlussevõtuks kõlblik. Ringlussevõtuks sobimatud jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks. Eesmärk on muuta ringlussevõtmiskõlblikuks võimalikult suur osa kogutud jäätmetest. Projekti raames viiakse mitmes XXx liikmesriigis (määratakse kindlaks liikmesriikide esialgse hindamise järel, mis tuleb merestrateegia raamdirektiivi kohaselt ära teha 2012. aasta juuliks) kahe aasta jooksul (2012. aasta juuli ‒ 2014. aasta juuli) läbi testid. Sellel ajavahemikul jälgitakse projekti raames kogutud mereprahi kogust, geograafilist asukohta ja konsistentsi. Selleks kasutatakse internetipõhist seiresüsteemi, mille abil on liikmesriikidel võimalik saada teavet probleemsete piirkondade ning kogumisel, ringlussevõtmisel ning rannikuvete ja maismaavete puhastamisel tehtud edusammude kohta. Hea keskkonnaseisundi paremaks määratlemiseks luuakse võrdlusaluse süsteem. Testides võetakse arvesse esialgset hindamist, mille liikmesriigid peavad ära tegema 2012. aastaks juuliks ning võrdlusaluse süsteem vastab liikmesriikide kindlaks määratud näitajatele (merestrateegia raamdirektiiv). Katsetestide järel on liikmesriikidel võimalik traalnootade käitamine ja kogumissüsteem üle xxxxx ning jätkata samas mereprahi ja kogutud prahi kogust, asukohta jm puudutavate andmete salvestamist. Sellega antakse liikmesriikidele kasulik vahend (sõltuvalt projekti tulemustest, st kokkukogutud mereprahi kogustest), mis aitab täita ja ennetada merestrateegia raamdirektiivis sätestatud juriidilisi kohustusi, st saavutada XXx rannikuvete ja maismaavete hea keskkonnaseisund. Pärast projekti lõppu ja meetmete võimalikku ülevõtmist piirkondade poolt antakse liikmesriikidele vahend, mille abil XXx xxxx head keskkonnaseisundit säilitada. Tänu nendele keskkonnameetmetele ja kalandusega seotud kogukondade (Euroopa Kalandusfond), tööstuse ja riikide ametiasutuste vahel tekkivale sünergiale ei ole võimalik mitte ainult xxxxx piisavalt mereprahivastaseid meetmeid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, xxxx xx mereprahti vältida ning tagada XXx xxxx ja terve merekeskkonna jätkusuutlikkus. Kui testide xxxxx selgub, et XXx rannikuvetest leiti mereprahti xxxx või lausa tühistes kogustes, näitab projekt, et liikmesriigid on rannikuvete ja maismaavete hea keskkonnaseisundi saavutamisel tulemuslikud olnud. Sellisel juhul on liikmesriikidel mõistlik jätkata peamiselt staatiliste sisemaatraalnootade (mida hoitakse jõgede ülevoolupaisudes ja muudes kohtades, kus need ei takista laevaliiklust) kasutamist, et vältida mereprahi jõudmist rannikuvetesse ning merekeskkonna ja inimeste tervise seisukohast järjest suuremaks probleemiks muutumist mikroplastiku allaneelamisel mereorganismide poolt ning jõudmisel inimese toiduahelasse. Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1083/2006 artiklites 45 ja 46 ning määruse 1605/2002 (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks: – toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused); – teabe ja trükistega seotud kulud; – infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud; – puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames; – kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulu, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkus, puudega inimeste juurdepääs ja jätkusuutlik areng; – teenuste osutamise, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) ja uuringute tegemise lepingud; – toetused. Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada xxxx tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondadevahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdet, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega ja aitab xxxxx Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alaste eesmärkide saavutamisele. Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜ) nr 1784/1999 (ELT EÜT L 210248, 31.7.200616.9.2002, lk 121). Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25)artikli 49 lõike 6 tähenduses. Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

Appears in 1 contract

Samples: www.europarl.europa.eu