Maasoojussüsteem. Narva-Jõesuu linna aladel sobivad kasutamiseks üldjuhul kinnist tüüpi horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid. Horisontaalne maakollektor on lubatud kavandada ainult juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal. Maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus tohib kasutada keskkonnaohutuid aineid. Ühisveevärgi puurkaevude sanitaarkaitsealas on maasoojussüsteemide rajamine keelatud. Planeeritavad vertikaalsed maasoojussüsteemid ei tohi ulatuda ühisveevärgi või lähedal asuvate puurkaevude veekihtideni. Soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist peab olema vähemalt 5 m. Katastriüksuse piirile lähemal on lubatud ehitada naabriga kirjaliku kokkuleppe alusel. Horisontaalse maasoojussüsteemi rajamine ei ole üldjuhul lubatud tiheasustusalal (ekspertiisi alusel ja omavalitsuse kaalutlusotsusega lubatud). Maasoojus rajatiste rajamine ehituskeeluvööndisse on keelatud. Iga kaitstava loodusobjekti alal tuleb seal maasoojuse kasutamiseks küsida looduskaitseala valitsejalt nõusolek. Maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitusteatis. Maasoojussüsteemi rajamist käsitlevas dokumendis (detailplaneering, hoone projekt, ehitusluba, ehitusteatis) on vaja näidata maasoojussüsteemi rajamise tüüp (kinnise kontuuriga horisontaalne, vertikaalsete loogete või spiraalina). Detailplaneeringus või projektis peab olema näidatud maasoojussüsteemi kontuuride paiknemise ala. Kinnise kontuuriga hoonevälise soojuspuuraugu projektis tuleb ette näha soojuspuuraugu hooldusala (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri. Narva-Jõesuu jääb Xxx-Eesti vesikonda. Narva-Jõesuu maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt kaitsmata või nõrgalt kaitstud (skeem 15). Esineb ka keskmiselt kaitstud ja kaitstud alasid. Skeem 15. Narva-Jõesuu linna esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Kaart: Maa-ameti geoportaal, 1: 50 000 geoloogiline baaskaart, 2020). Likvideerida xx xxxxx rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel. Tootmise ja äri maa-alade arendamisel on soovitatav potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näh...
Maasoojussüsteem. Peipsiääre valla aladel eelistada kasutamiseks kinniseid maasoojussüsteeme. Horisontaalne maakütte süsteem on lubatud kavandada ainult juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal. Maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus võib kasutada keskkonnaohutuid aineid. Soojuspuuraugu kaugus katastriüksuse piirist peab olema vähemalt 10 m. Puurkaevu sanitaarkaitsealasse ja hooldusalasse ei ole lubatud rajada maasoojussüsteeme. Iga kaitstava loodusobjekti alal tuleb seal maasoojuse kasutamiseks küsida looduskaitseala valitsejalt nõusolek. Maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitisteatis. Maasoojussüsteemi rajamist käsitlevas dokumendis (detailplaneering, hoone projekt, ehitusluba, ehitisteatis) on vaja näidata maasoojussüsteemi rajamise tüüp (kinnise kontuuriga horisontaalne, vertikaalsete loogete või spiraalina). Detailplaneeringus või projektis peab olema näidatud maasoojussüsteemi kontuuride paiknemise ala. Hoonevälise soojuspuuraugu projektis tuleb ette näha soojuspuuraugu hooldusala (soovituslikult vähemalt raadiusega 3 m, kuna peab võimaldama tehnika juurdepääsu). Hoonealustel nn vaia tüüpi soojuspuuraukudel (kohtvai) puudub hooldusala väljaspool hoonekontuuri.