Sissejuhatus Näiteklauslid

Sissejuhatus. 1.1. ERGO Insurance SE (kuni 01.01.2013 ERGO Kindlustuse AS) pakub mitmeid erineva sisu ja kattega kindlustus- võimalusi, mistõttu on vaja üldreeglite alusel reguleerida ERGO Insurance SE ja kliendi vahelisi suhteid.
Sissejuhatus. Käesoleva ISA ulatus Kehtima hakkamise kuupäev
Sissejuhatus. Majanduse digitaalne ümberkujundamine on mitmetahuline teema, millel on kaugeleulatuv mõju tööturgudele, töömaailmale ja kogu ühiskonnale üldisemalt. XXx liikmesriigid käsitlevad seda erineval viisil, tulenevalt erinevast sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast, tööturgudest ja töösuhete süsteemidest ning olemasolevatest algatustest, tavadest ja kollektiivlepingutest. Digitaalne ümberkujundamine loob selgeid eeliseid nii tööandjatele kui ka töötajatele ja tööotsijatele seoses uute töövõimaluste, tööviljakuse suurenemise, töötingimuste parandamise ja uue töökorralduse ning teenuste ja toodete parema kvaliteediga. Üldkokkuvõttes võib see õigete strateegiate kasutamisel xxxxx xxxx tööhõive kasvu ja töökohtade säilimise. Ümberkujundamisega kaasnevad ka väljakutsed ja riskid töötajatele ja ettevõtetele, kuna mõned ülesanded kaovad ja paljud teised muutuvad. Selleks tuleb muutusi ennetada ning varustada töötajad ja ettevõtted digiajastul hakkama saamiseks vajalike oskustega. Samuti tuleb tegeleda uue töökorralduse ja töötingimustega, töö- ja eraelu tasakaalu küsimustega ning tehnoloogia kättesaadavusega, sealhulgas infrastruktuuri juurdepääsetavusega, erinevates majandussektorites ja piirkondades. Samuti on vaja spetsiifilisi lähenemisviise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks, et nad saaksid rakendada digitaliseerimist vastavalt oma konkreetsetele oludele. Kuna kasu ei teki automaatselt, peame kohandama oma tööturge, haridust ja koolitust ning sotsiaalkaitsesüsteeme, mis aitavad tagada, et üleminek on nii tööandjatele kui ka töötajatele vastastikku kasulik. ELil ja riikide valitsustel on oluline roll selles, et raamtingimused võimaldaksid ja toetaksid tööandjaid ja töötajaid võimaluste kasutamisel ja jätaksid neile ruumi sobivate lahenduste leidmiseks, et väljakutsetega toime tulla. Samas tuleb pidada meeles, et tööandjad ja töötajad tunnevad kohapealset olukorda kõige paremini ja teavad, milliseid meetmeid on vaja rakendada ettevõtete ja töötajate hüvanguks. Samuti on oluline arvestada kliima- ja keskkonnamõjudega. Lisaks peavad tööandjad, töötajad ja nende esindajad tegema ühiselt jõupingutusi selleks, et uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja rakendada väljakutsetega tegelemisel partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, austades samas asjaosaliste erinevaid xxxxx. Xxxxx raamkokkuleppega võtavad Euroopa valdkonnaülesed sotsiaalpartnerid ühise kohustuse1 optimeerida töömaailma digitaalsest ümberkujundamisest tulenevaid eeliseid ja tegele...
Sissejuhatus. Euroopa Komisjoni palvel algatab Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) valikumenetluse, et koostada andmebaas konkursi edukalt läbinud kandidaatidest, xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx lepingulisi töötajaid kinnisvarahalduse valdkonnas. Euroopa Komisjon värbab lepingulisi töötajaid, et suurendada oma suutlikkust tehnilistes valdkondades. Lepingulised töötajad võetakse tööle vastavalt käesoleva osalemiskutse IX osas esitatud tingimustele. Töösuhe XXx institutsioonidega on reguleeritud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega. Teenistustingimused on täies mahus kättesaadavad järgmisel aadressil xxxx://xxx- xxx.xxxxxx.xx/XxxXxxXxxx/XxxXxxXxxx.xx?xxx=XXXXXXX:0000X0000:00000000:xx:XXX 1. Kandidaatide andmebaasi kasutab Euroopa Komisjon. Töökohad asuvad talituste vajadusi arvestades peamiselt Brüsselis. Lepinguliste töötajate valikumenetluses osaleb üldiselt palju kõrgelt kvalifitseeritud kandidaate, kes läbivad menetluse edukalt. Seetõttu tuleks kandidaatidel silmas pidada asjaolu, et andmebaasi kantavate kandidaatide arv võib olla suurem kui institutsioonide vajadused. Järgnevas tabelis esitatakse hinnangulised vajadused lepinguliste töötajate järele kõnealuses valdkonnas teatava aja jooksul, võttes arvesse töötajate rotatsiooni. Valikumenetluse edukalt läbinud kandidaatide ligikaudne arv, mida institutsioonid kolme (2015–2017) aasta jooksul vajavad: Tegevusüksus‌‌ Ametikoha nimetus Kandidaat ide arv‌‌
Sissejuhatus. Hankija peab järgima Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid. Läbi riigihangete menetlusreeglite täidetakse põhilisi Euroopa Liidu asutamislepingust tulenevaid üldpõhimõtteid nagu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ja konkurentsi soodustamine.1 Hankeõigusega vähendatakse konkurentsihäiringuid, läbi mille üritatakse aidata xxxxx ühisturu loomisele. Riigihangete direktiiv 2004/18/EL hankelepingu muutmise küsimusi (sh ettenägematute asjaolude tekkimisel) ei käsitlenud. Kuna hankelepingute muutmise küsimus oli muutunud järjest olulisemaks, siis leidis see reguleerimist riigihankedirektiivis 2014/24/EL. Magistritöös uuritakse, kuidas on Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad üldpõhimõtteid seotud RHS-i eelnõus sätestatud lepingu muutmise regulatsiooniga ning kuidas mõjutavad põhimõtete täitmist ettenägematud asjaolud. Läbi hangete väljakuulutamise kindlustatakse hankemenetluse läbipaistvus, mis on oluline nii konkurentsi tagamiseks.2 Sellest tulenevalt on kehtestatud RHS-i eelnõus piirangud hankelepingu muutmisele. Hankeeseme omaduste ja lepingu täitmise viiside muutmisega võidakse kahjustada konkurentsi, kuna ettevõtjad ei saa teada mida tegelikult hangitakse ja seetõttu võivad jätta põhjendamatult xxxxxx osalemata. Hankemenetlus muutuks sisutuks, kui hankelepingut muudetakse ulatuses, mille sisu ei kattu suures ulatuses hankedokumentides ja pakkumustes kajastatuga.3 Töös hinnatakse, millistele kriteeriumitele peavad vastama ettenägematud asjaolud, et nendele tuginedes lepingu muutmisel oleks tagatud läbipaistvuse, konkurentsi ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Tuvastanud ettenägematute asjaolude seosed EL üldpõhimõtetega, uurib magistritöö autor hankelepingu muutmise võimalusi ettenägematute asjaolude korral RHS-i eelnõus, mis oleks pidanud võtma üle uues riigihankedirektiivi 2014/24/EL. Töös uuritakse, kuidas on tagatud RHS-i eelnõus tasakaal EL üldpõhimõtete xx xxxxx eesmärgi saavutamise vahel, kui muutmisvajaduse on tinginud ootamatud asjaolud. Autori uurib, kuidas on sisustanud ettenägematust asjaolust tingitud hankelepingu muutmisel üldise olemuse muutumise mõiste direktiiv ning RHS-i eelnõu. Vastaval võrdluse tulemusel annab autor hinnangu, kas eesti RHS-i eelnõu ettenägematute asjaolude ilmnemisel muutmist piirav regulatsioon vastab EL direktiivis toodud vastavale regulatsioonile ja direktiivi eesmärkidele. Töö autor püstitab 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihanget...
Sissejuhatus. Ausa mängu propageerimiseks korraldab EJL igal hooajal Premium ja Esiliigaliiga võistkondadele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja. Pärast mängu täidab EJL-i mänguinspektor oma ettekandes Ausa mängu hindamise vormi.
Sissejuhatus. Ausa mängu propageerimiseks korraldab EJL igal hooajal Xxxxx xx madalamte liigade võistkondadele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja. Võrdse hinde korral Ausa mängu konkursi paremusjärjestuse määramisel arvestatakse:
Sissejuhatus. 1) E-spordi ennustusi tuleb mõista kui ennustusi, mis hõlmavad üksik- või mitmikmängudega videomänguvõistlusi, mis võivad toimuda arvutivõrku ühendatult ja/või arvutivõrku ühendamata seadmetega. Mängud, mida käesolev jaotis hõlmab, on toodud käesolevate sätete ja tingimuste <osas 2>.
Sissejuhatus. 1) Need nõuded ja tingimused reguleerivad hasartmängukorraldaja Unibet spordiennustusi. Kui konto omanik teeb Unibet juures panuse, nõustub konto omanik, et on lugenud läbi, saanud aru ja järgib käesolevaid nõudeid ja tingimusi ning ka Unibet üldisi nõudeid ja tingimusi, mis on toodud siin.
Sissejuhatus. 1. Käesolev rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (ISAE) käsitleb kindlustandvaid töövõtte, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused, mida käsitlevad vastavalt rahvusvahelised auditeerimise standardid (ISAd) ja rahvusvahelised ülevaatuse töövõttude standardid (ISREd). (Vt lõigud A21–A22.)