Sissejuhatus. Käesoleva ISA ulatus
Sissejuhatus. 2.1. Punkti 1 alapunktides defineeritud suure algustähega sõnadel on käesolevate Üldtingimuste raames xxxxxx tähendus. Juhul, kui sama sõna on kasutatud väikese algustähega, siis on vastaval xxxxx üldlevinud tähendus v.a., kui tegemist ei xxx xxxxx eksitusega.
2.2. Üldtingimused kohalduvad kõikidele Lepingutele olles Lepingu lahutamatuks osaks ning kajastades Lepingu tingimusi. Juhul, kui see tuleneb otseselt Üldtingimuste regulatsioonist, siis kohalduvad Üldtingimused ka Lepingu eelsetele läbirääkimistele.
2.3. Üldtingimusi kohaldatakse ka muudele tehingutele (nt bartertehingud) milles Ostja omandab xxxxx või teenuseid Müüjalt.
2.4. Lepingutele kohalduvad Üldtingimustest erinevad tingimused ainult juhul, kui Ostja ja Müüja vahel on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sõnaselgelt nii kokku lepitud või kui see tuleneb kohalduvast seadusest.
2.5. Müüja üldtingimused kohalduvad Lepingutele ainult juhul, kui Ostja on sellega kirjalikult nõustunud.
2.6. Üldtingimused kohalduvad Lepingutele xxxx, et xxxx peaks Lepingu Pooled allkirjastama. Lepingu sõlmimisega, olenemata Lepingu vormist, loetakse käesolevad Üldtingimused Müüja poolt aktsepteerituks ning sellisena Pooltele siduvaks Lepingu lahutamatuks osaks, välja arvatud, kui see oleks vastuolus seadusega.
2.7. Ostja osundab Müüjale käesolevate Üldtingimuste olemasolule ja kohaldumisele enne Xxxxxxx sõlmimist või hiljemalt samaaegselt lepingu sõlmimisega andes võimaluse mõistliku aja nendega tutvuda. Osundada võib mistahes viisil ja vormis. Soovitatavalt toimub osundamine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.8. Juhul, kui Ostja Üldtingimusi muudab, siis kohalduvad Üldtingimused muudetud xxxxx Lepingute suhtes, mis sõlmitakse pärast muudatusest teavitamist alates hetkest, kui Ostja on Müüjat või Potentsiaalset Müüjat muudatustest teavitanud. Teavitada võib mistahes viisil ja vormis. Soovitatavalt toimub teavitamine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juba sõlmitud Lepingutele (s.h. kokkulepitud, kuid veel täitmata tellimustele) kohalduvad Üldtingimused selles redaktsioonis, mis kehtis Lepingu sõlmimise (s.h konkreetse tellimuse kokkuleppimise) ajal, kuid Ostja võib uute tellimuste eeltingimuseks seada uute Üldtingimuste aktsepteerimise Müüja poolt.
Sissejuhatus. Majanduse digitaalne ümberkujundamine on mitmetahuline teema, millel on kaugeleulatuv mõju tööturgudele, töömaailmale ja kogu ühiskonnale üldisemalt. XXx liikmesriigid käsitlevad seda erineval viisil, tulenevalt erinevast sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast, tööturgudest ja töösuhete süsteemidest ning olemasolevatest algatustest, tavadest ja kollektiivlepingutest. Digitaalne ümberkujundamine loob selgeid eeliseid nii tööandjatele kui ka töötajatele ja tööotsijatele seoses uute töövõimaluste, tööviljakuse suurenemise, töötingimuste parandamise ja uue töökorralduse ning teenuste ja toodete parema kvaliteediga. Üldkokkuvõttes võib see õigete strateegiate kasutamisel xxxxx xxxx tööhõive kasvu ja töökohtade säilimise. Ümberkujundamisega kaasnevad ka väljakutsed ja riskid töötajatele ja ettevõtetele, kuna mõned ülesanded kaovad ja paljud teised muutuvad. Selleks tuleb muutusi ennetada ning varustada töötajad ja ettevõtted digiajastul hakkama saamiseks vajalike oskustega. Samuti tuleb tegeleda uue töökorralduse ja töötingimustega, töö- ja eraelu tasakaalu küsimustega ning tehnoloogia kättesaadavusega, sealhulgas infrastruktuuri juurdepääsetavusega, erinevates majandussektorites ja piirkondades. Samuti on vaja spetsiifilisi lähenemisviise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks, et nad saaksid rakendada digitaliseerimist vastavalt oma konkreetsetele oludele. Kuna kasu ei teki automaatselt, peame kohandama oma tööturge, haridust ja koolitust ning sotsiaalkaitsesüsteeme, mis aitavad tagada, et üleminek on nii tööandjatele kui ka töötajatele vastastikku kasulik. ELil ja riikide valitsustel on oluline roll selles, et raamtingimused võimaldaksid ja toetaksid tööandjaid ja töötajaid võimaluste kasutamisel ja jätaksid neile ruumi sobivate lahenduste leidmiseks, et väljakutsetega toime tulla. Samas tuleb pidada meeles, et tööandjad ja töötajad tunnevad kohapealset olukorda kõige paremini ja teavad, milliseid meetmeid on vaja rakendada ettevõtete ja töötajate hüvanguks. Samuti on oluline arvestada kliima- ja keskkonnamõjudega. Lisaks peavad tööandjad, töötajad ja nende esindajad tegema ühiselt jõupingutusi selleks, et uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja rakendada väljakutsetega tegelemisel partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, austades samas asjaosaliste erinevaid xxxxx. Xxxxx raamkokkuleppega võtavad Euroopa valdkonnaülesed sotsiaalpartnerid ühise kohustuse1 optimeerida töömaailma digitaalsest ümberkujundamisest tulenevaid eeliseid ja tegele...
Sissejuhatus. 1.1. ERGO Insurance SE (kuni 01.01.2013 ERGO Kindlustuse AS) pakub mitmeid erineva sisu ja kattega kindlustus- võimalusi, mistõttu on vaja üldreeglite alusel reguleerida ERGO Insurance SE ja kliendi vahelisi suhteid.
1.2. Kindlustuslepingute üldtingimustes on sõnastatud kindlustus- lepingutes kasutatavad mõisted, samuti ERGO ja kliendi õigused ning kohustused lepingu sõlmimisel ja täitmisel. Kindlustuslepingute üldtingimusi kohaldatakse ka liiklus- kindlustuslepingutele niivõrd, kuivõrd üldtingimused ei ole vastuolus liikluskindlustuse seaduses sätestatuga.
Sissejuhatus. 1.1. ERGO Insurance SE kindlustuslepingute üldtingimused regulee- rivad ERGO Insurance SE ja kliendi vahelisi suhteid.
1.2. Kindlustuslepingute üldtingimustes on määratletud kindlus- tuslepingutes kasutatavad terminid ning sõnastatud ERGO Insurance SE ja kliendi õigused ja kohustused lepingu sõlmi- xxxxx xx täitmisel. ERGO Insurance SE kohaldab kindlustus- lepingute üldtingimusi ka liikluskindlustuslepingutele niivõrd, kuivõrd üldtingimused ei ole vastuolus liikluskindlustuse seadusega.
1.3. Kindlustuslepingute üldtingimused on kindlustusandja ja kindlus- tusvõtja vahel sõlmitava kindlustuslepingu lahutamatu osa.
Sissejuhatus. Euroopa Komisjoni palvel algatab Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) valikumenetluse, et koostada andmebaas konkursi edukalt läbinud kandidaatidest, xxxxx xxxxx xxxxx lastesõimedesse tööle lepingulisi töötajaid 0–3-aastaste laste õpetajate/hoidjatena. Euroopa Komisjon värbab lepingulisi töötajaid, et suurendada oma suutlikkust tehnilistes valdkondades. Lepingulised töötajad võetakse tööle vastavalt käesoleva osalemiskutse IX osas esitatud tingimustele. Töösuhe XXx institutsioonidega on reguleeritud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega. Teenistustingimused on täies mahus kättesaadavad aadressil xxxx://xxx- xxx.xxxxxx.xx/XxxXxxXxxx/XxxXxxXxxx.xx?xxx=XXXXXXX:0000X0000:00000000:XX:XXX 1. Kandidaatide andmebaasi kasutab Euroopa Komisjon. Töökohad asuvad talituste vajadusi arvestades peamiselt Brüsselis ja Ispras. Komisjon juhib kandidaatide tähelepanu sellele, et lepinguliste töötajate valikumenetluses osaleb üldiselt palju kõrgelt kvalifitseeritud kandidaate. Seepärast on tõenäoline, et valikumenetluse edukalt läbinud ja andmebaasi kantavate kandidaatide arv ületab kõnealuse ametikoha jaoks komisjonis saadaval olevate lepinguliste töötajate ametikohtade arvu. Valikumenetluse edukalt läbinud kandidaatide ligikaudne arv, mida institutsioonid kolme (2016– 2019) aasta jooksul vajavad:
Sissejuhatus. Ausa mängu propageerimiseks korraldab EJL igal hooajal Premium ja Esiliigaliiga võistkondadele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja. Pärast mängu täidab EJL-i mänguinspektor oma ettekandes Ausa mängu hindamise vormi.
Sissejuhatus. Ausa mängu propageerimiseks korraldab EJL igal hooajal Xxxxx xx madalamte liigade võistkondadele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja. Võrdse hinde korral Ausa mängu konkursi paremusjärjestuse määramisel arvestatakse:
Sissejuhatus. XXx majandusjärelevalve raames on viimasel ajal pööratud suuremat tähelepanu sellele, milline on palgasuundumuste mõju makromajanduslikele näitajatele.
1. Palkade muutmine on üks peamistest viisidest, millega kohandada tööjõu nõudlust ja pakkumist ning mis mõjutab tööhõivet otseselt. Seepärast võib (tootlikkuse ja hindade kasvuga võrreldes) liiga kiire või liiga aeglane palgakasv osutada töö- ja tooteturu tasakaalustamatusele. See võib põhjustada inflatsiooni- või deflatsioonisurvet ning muuta töötajate värbamise ja tööl hoidmise vähem või rohkem atraktiivseks. See võib mõjutada ka tööjõu pakkumist, sealhulgas otsust tööturul osaleda.
2. Palgasuundumused mõjutavad ka hindade rahvusvahelist konkurentsivõimet. Palgatõus võib suurendada nominaalset tööjõu ühikukulu xx xxxxx sellel põhinevat reaalset tegelikku vahetuskurssi. Nii võib juhtuda, kui palgakasvu ei tasakaalusta tootlikkuse kasv või sarnased tööjõu ühikulu muutused partnerriikides või nominaalse vahetuskursi langemine1 väljaspool rahaliitu. Vastupidi on palgasuundumustega, mis vähendavad tööjõu ühikukulu.
3. Palgad moodustavad majapidamiste sissetulekust olulise osa ja mõjutavad kogunõudlust majapidamiste tarbimise ja isegi investeeringute kaudu, mis peavad seda suuremat nõudlust rahuldama. Kui tendents on kulutada pigem palgatulu kui kasumit, võib palkade tõus viia kogusisenõudluse suurenemiseni. Kuna xxxx moodustab olulise osa sissetulekust eelkõige madalama palga saajate hulgas, võib palgatõus vähendada ka sissetulekute ebavõrdsust. Seevastu võib aga madal kasumlikkus pärssida värbamist ja investeeringuid, mis omakorda kärbib majanduse kasvupotentsiaali keskpikas perspektiivis. Palgasuundumuste mõju hindamisel tuleb arvesse xxxxx riikide eripära xx xxxx, millises majandustsükli faasis nad parajasti on, aga ka nende makromajanduslikku tasakaalu. Nii ei ole palgad üksnes muude majandusnäitajate mõjutajad, xxxx reageerivad ka ise mujal
1 Nominaalne tööjõu ühikukulu on määratletud kui kogu tööjõukulu (tasu töötaja kohta) toodanguühiku kohta. Tööjõu ühikukulu arvutamiseks jagatakse tasu töötaja kohta reaalse SKPga töötaja kohta (tööviljakus). esinevatele tasakaalustamatustele (nt laenubuumile, mis on tekkinud leebemate finantstingimuste ajel).
Sissejuhatus. 1) E-spordi ennustusi tuleb mõista kui ennustusi, mis hõlmavad üksik- või mitmikmängudega videomänguvõistlusi, mis võivad toimuda arvutivõrku ühendatult ja/või arvutivõrku ühendamata seadmetega. Mängud, mida käesolev jaotis hõlmab, on toodud käesolevate sätete ja tingimuste <osas 2>.
2) [Hasartmängukorraldaja] xxxxx xxxxxx õiguse kaasata e-spordi xxxxx xx käsitleda e-spordina ennustamisvõimalusi sündmustel, mis on seotud mängudega, mida pole eelnevalt nimetatud punktis nimetatud, kuid mis vastavad põhjendatult siin toodud kirjeldusele. Sama sarja moodustavate mängude varasemaid või hilisemaid iteratsioone käsitletakse vastava mänguga seotud reeglite kohaselt, mis on toodud käesolevates sätetes ja tingimustes, olenemata mis tahes erinevatest versiooninimetustest ja/või -numbritest. Kui peaks juhtuma, et mäng, sündmus ja/või sellega seotud ennustamisvõimalus pole käesolevates sätetes ja tingimustes eraldi loetletud, põhineb selliste ennustamisvõimaluste klaarimine xxxx sätetes ja tingimustes toodud üldprintsiipidel.
3) Kui konto omanik teeb [hasartmängukorraldaja] juures ennustuse, nõustub ta sellega, et on käesolevas osas toodud sätted ja tingimused ning mis tahes muud sätted ja tingimused, mis reguleerivad [hasartmängukorraldaja] veebisaidi kasutamist, läbi lugenud ning neist aru saanud ja xxxxx xxxx järgida.
4) Kui käesolevas osas pole just eraldi teisiti välja toodud, kehtivad [hasartmängukorraldaja] üldised sätted ja tingimused. Vasturääkivuste korral on prioriteetsus järgmine: