Metsamajandustsoon. Põhilise osa valla territooriumist moodustavad metsad ( ca 70% ). Joonisele nr. 1 on kantud hoiu- ja kaitsemetsad vastavalt Xxx-Virumaa metsade majandamise kavale ( 1996 ), mida on korrigeeritud vastavalt Metsaseadusele ( 1998 ). Et tagada xxxxx, xxx elukeskkonna kujundaja xx xxxxx ühe tähtsama loodusvara heaperemehelik kasutamine, tuleb metsade majandamisel kinni pidada xxxxx xxxx määratud funktsioonist. Metsal on tähtis osa ka puhkemajandusliku xx xxxxx kõrvalsaaduste ( marjad, seened, jahiressurss ) ning oluliselt keskkonda kujundava ja mõjutava faktorina ( veekaitse ).
Metsamajandustsoon. Metsad moodustavad valla territooriumist ligi 42 %. Suuremad metsaalad paiknevad valla lääne- ja keskosas. Metsa kasutamise viisid xxxxx puidu saamise on: • kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse); • maastiku, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse); • inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse); • inimesele puhkamise, tervisekaitse ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon); • kõrvalkasutus (metsamarjade, seente, xxxxx- ning dekoratiivtaimede varumine ja loomade karjatamine); • jahindus. Et tagada xxxxx xxx elukeskkonna kujundaja heaperemehelik kasutamine, tuleb metsade majandamisel kinni pidada xxxxx xxxx määratud funktsioonist. Tallinn-Paldiski raudteest põhja xxxxx jääv valla osa jääb Tallinna rohelisse ehk haljasvööndisse. Keskkonnaseisundi kaitsmiseks ning inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomise eesmärgil on selle ala väärtuslikud metsad planeeringuga määratud kaitstavate metsade kategooriasse (LKS §4 lg 7). Ühtlasi on suurem osa neid alasid ka rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalad või on nendega ühendatud. Kaitstava metsa puhul tuleb hoiduda lageraietest, majandustegevus peaks toimuma metsakorralduskavade kohaselt. Tallinna rohelises vööndis tuleb hoiduda metsamaade sihtotstarbe muutmisest. Tiheasustusalade tsoneeringutes on ette nähtud kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine kogu ulatuses (vt. joonis 2A). Metsastada on soovitatav põllumajanduslikult väheväärtuslikke alasid. Valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Koostöös Keila Vallavalitsuse spetsialistidega on rohelise võrgustiku struktuurielementide piire täpsustatud (vt. joonis 1A ja 4A). Rohelise võrgustiku üksteisega seotud elementides toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, kõrvaldamine, ennetamine ja koosluse areng looduslikkuse suunas. Roheline võrgustik koosneb tugi- ehk tuumaladest xx xxxx ühendavatest rohekoridoridest.