Pikaajalised finantsinvesteeringud Näiteklauslid

Pikaajalised finantsinvesteeringud. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse finantsvarasid, mida ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul ( näiteks aktsiad, osad või muud väärtpaberid; antud pikaajalised laenud , jne.). Materiaalne põhivara on xxxx, xxxx kasutatakse majandustegevuses pikemat aega, üldjuhul rohkem kui aasta xx xxxxx soetusmaksumus ühiku kohta on suurem kui 10000 krooni (piiri määrab iga konkreetse mittetulundusühingu/sihtasutuse juhatus). Materiaalne põhivara vōetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (k.a. tollimaks ja muud mittetagastuvad maksud). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja paigaldamise asukohta: projekteerimise tasud, transpordikulud, installeerimise kulud, testimise kulud, soetamisega seotud teenustasud (näit. xxxxxx-tasud, riigilõivud), jne. Iga materiaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust. Materiaalse põhivara objektidelt arvutatakse amortisatsiooni (kulumit) lineaarsel meetodil. Põhivara soetamisel määratakse juhatuse esimehe (või mõne muu isiku) poolt igale põhivarale kasulik eluiga (kuludesse kandmise ajavahemik), mille jooksul on materiaalset põhivara majanduslikult otstarbekas kasutada. Kasulik eluiga märgitakse ostuarvele ja viseeritakse juhatuse esimehe (või mõne muu isiku) allkirjaga. Raamatupidamises määratakse kasuliku eluea järgi amortisatsiooni norm aastaks ja arvutatakse selle järgi kord aastas (võib ka sagedamini, kui soovitskse) põhivara soetusmaksumuselt kulumit. Esialgselt määratud kasulikku eluiga võib muuta juhatuse esimehe (või juhatuse)otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvutama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui kulumit ühes xx xxxxx summas. Kui põhivara enam ei kasutata, tuleb see bilansist eemaldada. Materiaalne põhivara kantakse bilansist välja juhatuse poolt kinnitatud akti alusel. Väheväärtuslike põhivaraobjektide (väheolulise maksumusega põhivara) maksumuse ülempiir on 10000 krooni (summa suuruse otsustab mittetulundusühingu/sihtasutuse juhatus). Väheväärtuslikud põhivara objektid kantakse kuludesse ostmisel. Juhatuse esimees (või mõni muu isik) kinnitab ostudokumendil oma allkirjaga majandustehingu toimumist, mä...
Sample 1
Law Insider
+
Microsoft® Word Add-in

Get the Official Word Add-in

Open in AppSource
Add to Word Now

Related to Pikaajalised finantsinvesteeringud

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Xxxxxx ja kuidas ma maksan? Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on poliisil. Tavaliselt tasutakse makse pangaülekandega arve alusel. Kui leping loetakse sõlmituks makse tasumisest, siis pakkumuses on märgitud aeg, mille jooksul tuleb makse tasuda.

  • Vaidluste lahendamine 17.1. Xxxxxx teevad kõik endast oleneva, et lahendada Lepingust tulenevad vaidlused läbirääkimiste xxxx.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Kindlustusjuhtum 2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustuskohas toimuv kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus kindlustatud ese saab kahjustada, hävib või läheb kaotsi. Kindlustusjuhtumi korral tekib Compensal hüvitamiskohustus kindlustuslepingus sätestatud juhul ning ulatuses.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Poolte Õigused Ja Kohustused 2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajalikud hanked välja hiljemalt ....................... kuu jooksul pärast liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt. Põhivõrguettevõtjal on õigus lepingu täitmiseks kasutada xx xxxx lepingu sõlmimist läbiviidud põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguid.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE 5.1. Ametijuhend kuulub läbivaatamisele ja muutmisele juhtudel, kui muudatuste aluseks on kehtivad õigusaktid või vajadus ümber korraldada vallavalitsuse töö;