Vahekohtu moodustamine Näiteklauslid

Vahekohtu moodustamine. 1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust. 2. Viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, saab kätte artikli 3.28 „Vahekohtumenetluse algatamine“ lõikes 1 osutatud taotluse, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et leppida kokku vahekohtu koosseis. 3. Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest kokku leppida vahekohtu eesistuja suhtes, valib komitee esimees või tema esindaja 20 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirjast xxxxx xxxx ühe vahekohtuniku, kes tegutseb vahekohtu eesistujana. 4. Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest saavutada kokkulepet vahekohtunike suhtes: a) võivad mõlemad lepinguosalised valida 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud isikute nimekirjast ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana, ning b) kui üks lepinguosaline ei suuda lõike 4 punkti a alusel vahekohtunikku valida, valib komitee esimees või tema esindaja 20 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest võimalikud puuduolevad vahekohtunikud xxxxx xxxx isikute hulgast, xxxxx lepinguosaline on välja pakkunud artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel. 5. Kui artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 2 sätestatud nimekirja ei ole lõikes 4 ettenähtud tähtajaks koostatud: a) kui mõlemad lepinguosalised on artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 kohaselt isikud välja pakkunud, võib kumbki lepinguosaline valida väljapakutud isikute hulgast 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana. Kui lepinguosaline ei suuda vahekohtunikku valida, valib komitee esimees või tema esindaja vahekohtuniku xxxxx xxxx isikute hulgast, xxxxx on välja pakkunud see lepinguosaline, kes ei suutnud vahekohtunikku valida, või b) kui ainult üks lepinguosaline on artikli 3.44 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 kohaselt isikud välja pakkunud, võib kumbki lepinguosaline valida väljapakutud isikute hulgas 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana. Kui lepinguosaline ei suuda vahekohtunikku valida, valib komitee esimees või tema esindaja väljapakutud isi...
Sample 1
Law Insider
+
Microsoft® Word Add-in

Get the Official Word Add-in

Open in AppSource
Add to Word Now
Vahekohtu moodustamine. 20(1) (2) Vahekohtunike arv ja vahekohtu moodustamise kord Pooled võivad leppida kokku vahekohtunike arvu (peab olema paaritu arv) ja vahekohtu moodustamise korra. Kui vahekohtu kokkuleppe kohaselt ei ole ette nähtud paaritu arv vahekohtunikke või kui (3) kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teisi pooli, on Nõukogul õigus keelduda poolte kokkulepitud viisil vahekohtu moodustamisest. Sel juhul kohaldub Reglemendi § 21. Kui pooled ei ole vahekohtunike arvu või vahekohtu moodustamise korda kokku (4) leppinud, määrab vahekohtunike arvu (üks või xxxx) ja otsustab vahekohtu moodustamise korra Nõukogu, arvestades nõude suurust, asja keerukust, poolte ettepanekuid xx xxxx olulisi asjaolusid. Kui vahekohtu kokkuleppe kohaselt lahendab vaidluse üks vahekohtunik, võivad pooled (5) Nõukogu määratud tähtaja jooksul vahekohtuniku ühiselt valida. Kui pooled vahekohtunikku Nõukogu määratud tähtajaks ei vali, määrab vahekohtuniku Nõukogu. Kui vahekohtu kokkuleppe kohaselt lahendab vaidluse xxxx vahekohtunikku: (a) valib hageja ühe vahekohtuniku Nõukogu määratud tähtaja jooksul; (b) valib kostja ühe vahekohtuniku Nõukogu määratud tähtaja jooksul; (c) kui hageja või kostja ei vali Nõukogu määratud tähtaja jooksul omapoolset vahekohtunikku, määrab vastava vahekohtuniku Nõukogu; (d) poolte poolt valitud või Nõukogu poolt määratud vahekohtunikud valivad ühiselt Nõukogu määratud tähtaja jooksul vahekohtu eesistuja või pooled valivad vahekohtu eesistuja või Nõukogu määrab vahekohtu eesistuja, olenevalt vahekohtu kokkuleppest; (e) kui poolte poolt valitud või Nõukogu poolt määratud vahekohtunikud ei ole Nõukogu määratud tähtaja jooksul ühiselt eesistujat valinud, määrab eesistuja Nõukogu. (1) Mitme hageja või kostjaga menetluste puhul moodustatakse ühe vahekohtunikuga vahekohus järgmiselt:
Sample 1
Vahekohtu moodustamine. 1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust. 2. Viie päeva jooksul alates kuupäevast, mil lepinguosaline, xxxxx vastu kaebus esitati, saab kätte artikli 14.4 „Vahekohtumenetluse algatamine“ lõikes 1 osutatud taotluse, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et leppida kokku vahekohtu koosseis. 3. Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest kokku leppida vahekohtu eesistuja suhtes, valib kaubanduskomitee esimees või tema esindaja 20 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirjast xxxxx xxxx ühe vahekohtuniku, kes tegutseb vahekohtu eesistujana. 4. Kui lepinguosalised ei suuda kümne päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest saavutada kokkulepet vahekohtunike suhtes: a) võivad mõlemad lepinguosalised valida 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonide alustamisest artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud isikute nimekirjast ühe vahekohtuniku, kes ei tegutse eesistujana, ja
Sample 1
Vahekohtu moodustamine. 1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust. 2. 15 päeva jooksul pärast vahekohtutaotluse edastamise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et leppida kokku vahekohtu koosseisus. 3. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul vahekohtu koosseisu suhtes kokkuleppele, nimetab kumbki lepinguosaline 10 päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud ajavahemiku möödumist vahekohtuniku: a) oma alamnimekirjast, mis on koostatud artikli 26.6 „Vahekohtunike nimekirjad“ kohaselt; või
Sample 1

Related to Vahekohtu moodustamine

  • Lepingu lõpetamine Sõltumata seaduses sätestatust on kõrgkoolil xxxx täiendavate vorminõuete täitmise kohustuseta õigus leping (erakorraliselt) üles öelda või lõpetada, kui osaleja ei täida lepingus kokku lepitud tingimusi ja ei asu lepingut täitma 30 päeva jooksul alates vastavasisulise tähitud ja/või vastuvõtuteatisega teavituskirja saamisest. Kui osaleja lõpetab lepingu enne lepingu lõppemise tähtaega või kui osaleja ei suuda lepingus kokku lepitud tingimusi täita, maksab osaleja saadud toetuse tagasi väljaarvatud juhul, kui saatva kõrgkooliga on kokkulepitud teisiti. Kui osaleja lõpetab lepingu seoses vääramatu jõu asjaolude ilmnemisega või seoses asjaoludega, mis on väljaspool osaleja mõjuvõimu ning ei xxx xxxxx hooletuse või süü tõttu etteheidetavad, on osalejal õigus saada toetust õpirändes tegelikult osaletud aja eest, mis arvestatakse punktis 2.2 kokku lepitud reeglite alusel. Ülejäänud toetuse maksab osaleja kõrgkoolile tagasi välja arvatud juhul kui kõrgkooliga on kokku lepitud teisiti.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval xxxxx, või telefoni xxxx, v.a kui Lepingus on ettenähtud teistsugune vorminõue. 7.2. Teated edastatakse Poolte poolt Lepingus nimetatud kontaktandmetele. Palun arvestage, et xxxxx Xxxx poolt Xxxxxxxx esitatud kontaktandmed õigeteks, kuni Te ei xxx Xxxxx teatanud kontaktandmete muutumisest. Seetõttu palume xxxx Xxxxx koheselt teada (e-posti, telefoni või posti xxxx) xxx Xxxx kontaktandmed muutuvad, s.h kui Teil puudub võimalus xxxxx xxxxx Xxxx kontaktandmetele saadetud teavet. 7.3. Telefoni xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks xxxxx tööpäeval. E-posti xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks edastamisele järgneval tööpäeval. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti xxxx ning loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. 7.4. Iga Lepingu rikkumisest tulenev nõue esitatakse teisele Poolele kirjalikus vormis posti või e-posti xxxx.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Omavastutus 8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus (kindlustuspoliisil) kokku lepitud osa, mida Compensa ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Kindlustuslepingus võib olla määratud nii põhiomavastutus, kui ka eriomavastutused kindlustusjuhtumite, kaupade, regioonide vms osas. 8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.