Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused. Xxxx xxxxx pinnaveekogude võrgustiku moodustavad vooluveekogud – jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud- järved ja tiigid (xxxx 5). Vooluveekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Seisuveekogudest jääb valla piiresse 2 järve ning 23 pais- ja tehisjärve ning lisaks väiksemaid looduslikke ja tehislikke veekogusid. Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogude seisundit. Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist ehitusjäätmete, õlide, kütuse ja muude reoainetega. Ranna xx xxxxx piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Ranna xx xxxxx ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud looduskaitseseaduses toodud erisustel. Piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused on toodud lisas 5. Vastavalt looduskaitseseadusele on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal: 🔾 üle kümne hektari suurusel xxxxxx xx tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; 🔾 allikal ning kuni kümne hektari suurusel xxxxxx xx veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga xxxx xx xxxx 25 meetrit; 🔾 maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit. Ehitamisel xxxxx xx xxx piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb xxxxxx xxxxxx ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Tiheasustusalal ei laiene ehituskeeld väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Samuti ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Ehituskeeld ei laiene üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrkudele ja -rajatistele, avalikult kasutatavale xxxxx xx teistele looduskaitseseaduses toodud erisustele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks xx xxxxx ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Lisas 5 on ära toodud keskkonnaregistri andmed kallasraja ulatuse kohta. Kallasrada peab olema avatud vähemalt sellises ulatuses, et seal oleks võimalik jalgsi liikuda. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigiteede ja kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel kajastuvad põhimõt...
Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused. Peipsiääre valla pinnaveekogude võrgustiku moodustavad vooluveekogud - jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved. Vald piirneb idast Peipsi järvega. Ülejäänud vooluveekogude puhul on tegemist ojade, peakraavide ning kraavidega (xxxx 10). Vooluveekogud kuuluvad Xxx-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda. Seisuveekogudest jääb valla piiridesse lisaks Peipsi järvele ca 30 järve ning lisaks väiksemaid looduslikke veekogusid. Xxxxx- xx vooluveekogude ning nende kallaste süvendus- ja kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogude seisundit. Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel, sh xxxxxxxx xx nende akvatooriumi kavandamisel tuleb vältida veekogu risustamist ja reostamist ehitusjäätmete, õlide, kütuse ja muude reoainetega. Peipsiääre valla territooriumile jäävad mitmed püsivad navigatsioonimärgid: