TRM 20101
EMT reisikindlustuse tingimused
TRM 20101
if p&c insurance as. äriregistri kood 10100168
Rahasummad on selles dokumendis väljendatud eurodes ja kroonides. Kuni 01.01.2011 kasutatakse kroonides toodud summasid, alates 01.01.2011 eurodes toodud summasid.
Kindlustusmaksele lisandub tasu sideteenuste eest.
Käesoleva lepingu tingimused on eesti keeles. Kindlustuslepingu kohta antakse teavet eesti, xxxx xx inglise keeles. Xxxxx tutvuge kindlustustingimustega!
NB! Kindlustuslepingut on poolte kokkuleppel võimalik muuta 5 tunni jooksul arvates jõustumisest. Palun kontrollige esimesel võimalusel, kas kindlustatu andmed ja kindlustusperioodi pikkus on õiged!
NB! Reisitõrke kindlustuses kehtib ooteaeg 24 h. Reisitõrke kindlustuse kindlustuskaitse algab 24 h möödumisel arvates hetkest, mil saadeti kinnitus kindlustuslepingu sõlmimise kohta.
Kindlustusandja: | If P&C Insurance AS Äriregistri kood 10100168 Pronksi 00, 00 000 Xxxxxxx xxx.xx.xx Kindlustustelefon 1211 | Kindlustusagent, kes vahendab kindlustusandja volituse alusel reisikindlustuse lepinguid | Mobassurance OÜ Äriregistri kood 11595781 Nurme 16, 11 616 Xxxxx.xxxxxxxx@xxxxxxxxxxxx.xxx Telefon: x000 00000000 |
Kindlustussummade ja hüvitislimiitide tabel
Tabelis on toodud lühikokkuvõte kindlustustingimustega kindlaks määratud kindlustussummadest ja hüvitislimiitidest koos viidetega punktidele, millega need on kehtestatud.
NB! Hüvitislimiidid sisalduvad vastavas kindlustussummas. Hüvitislimiidid ei lisandu kindlustussummale (vt p 217 – 221).
Summad kroonides (kohaldatakse kuni 31.12.2010)
Hüvitislimiit (krooni) | Kindlustussumma (krooni) | Viide kindlustustingimuste punktile | |
MEDITSIINIABI KINDLUSTUS | 1 564 660 | 36 | |
sh hambaravikulud | 3129 | 36, 44 | |
REISITÕRKE KINDLUSTUS | 31 293 | 80 | |
sh hüvitis transpordivahendi hilinemise või mitteväljumise või autoavarii korral | 7823 | 80 | |
PAGASIKINDLUSTUS | 10 953 | 116 | |
sh hüvitis dokumentide varguse või röö- vimise korral | 4694 | 116, 142 | |
sh hüvitis pagasi hilinemise korral | 501 kr päevas, kokku mitte rohkem kui 4694 kr | 116, 139 | |
xx xxx asja eest xxxxxxx xxxxxxx | 5476 | 134 | |
ÕIGUSABIKINDLUSTUS | 31 293 | 154 | |
ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS | 000 000 | 000 | |
sh alla 18-aastase kindlustatu surmajuhtumihüvitis | 20 341 |
Summad eurodes (kohaldatakse alates 01.01.2011)
Hüvitislimiit (eurot) | Kindlustussumma (eurot) | Viide kindlustustingimuste punktile | |
MEDITSIINIABI KINDLUSTUS | 100 000 | 36 | |
sh hambaravikulud | 200 | 36, 44 | |
REISITÕRKE KINDLUSTUS | 2000 | 80 | |
sh hüvitis transpordivahendi hilinemise või mitteväljumise või autoavarii korral | 500 | 80 | |
PAGASIKINDLUSTUS | 700 | 116 | |
sh hüvitis dokumentide varguse või röö- vimise korral | 300 | 116, 142 | |
sh hüvitis pagasi hilinemise korral | 32 eur päevas, kokku mitte rohkem kui 300 eur | 116, 139 | |
xx xxx asja eest makstav hüvitis | 350 | 134 | |
ÕIGUSABIKINDLUSTUS | 2000 | 154 | |
ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS | 10 000 | 159 | |
sh alla 18-aastase kindlustatu surmajuhtumihüvitis | 1300 |
Kindlustuse eesmärk
1. Erakliendi reisikindlustuse eesmärk on kindlustada kindlustuslepinguga piiritletud ulatuses kahju, mis tekib seoses reisimisega Eestist teise riiki ja tagasi.
ALALISELT TEISE RIIKI ELAMA ASUMINE: ÜHE AASTA REEGEL
2. Käesolevate kindlustustingimuste alusel ei hüvitata kahju, mis on seotud alaliselt teise riiki elama asumisega või alaliselt teises riigis elamisega (sh alaliselt teises riigis elava isiku ravikulud).
3. Kui kindlustatu on väljaspool Eestit viibinud üle ühe aasta (sh elanud, töötanud, reisinud), loetakse käesolevate kindlustustingimuste tähenduses, et ta on teise riiki elama asunud.
4. Eelmises punktis toodud lihtsat ühe-aasta-reeglit kohaldatakse sõltumata sellest, kas ja kuidas on õigusaktidega reguleeritud isiku maksukohustused, kodakondsus, elukoha või aadressi registreerimine, elamisluba või tööluba.
Kindlustuslepinguga seotud isikud
5. Kindlustusvõtja on füüsiline isik, kes on sõlminud If P&C Insurance AS-iga (kindlustusandja) kindlustuslepingu. Kindlustusvõtja alaline elukoht peab olema Eestis.
6. Kindlustatud isik (edaspidi ka „kindlustatu“) on kuni 80-aastane xxxx, xxxxx tervis, xxxxx, kulud või rahalised kohustused on kindlustatud. Kindlustatud isiku alaline elukoht peab olema Eestis.
Kindlustuslepingu sõlmimine
7. Kindlustusandja saadab esmalt sms-i xxxx xxxxx, xxxxxx tutvustatakse käesolevat reisikindlustust (esmane sms- teade).
8. Kui füüsiline isik soovib käesolevat reisikindlustuse lepingut sõlmida, saadab ta sms-i xxxx xxxxx (pakkumus lepingu sõlmimiseks), märkides kindlustatu xxxx xx isikukoodi ning reisi pikkuse päevades.
9. NB! Lepingu sõlmimiseks tuleb sms saata 12 TUNNI jooksul arvates esmase sms-xxxxx saamisest.
10. Käesoleva reisikindlustuse lepingu saab sõlmida minimaalselt 1 ja maksimaalselt 30 päevaks. Xxx xxxxx pikkus päevades on pikem kui 30 päeva, tuleb lepingu sõlmimise sms-i xxxxxxx xxxxx pikkuseks 30 päeva.
11. Käesolevas kindlustuslepingus loetakse, et kindlustusvõtjaks on kindlustatud isik.
12. Sms-i saatja kinnitab sms-i saatmisega, et kindlustusvõtjaks on kindlustatud isik. Kui ilmneb, et sms-i saatjal ei olnud õigust eeltoodud kinnitust anda, loetakse, et kindlustusvõtjaks on sms-i saatja.
13. Kindlustuslepingu sõlmimise kinnituseks saadetakse sms kindlustuslepingu jõustumise kohta. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingu sõlmimisest loobuda.
Xxxx
14. Reisiks loetakse kindlustatu reisimist Eestist teise riiki eesmärgiga viibida seal ajutiselt. Xxxxxxx ei loeta kindlustatu alalist teise riiki elama asumist või alaliselt teises riigis elamist.
REISI ALGUS
15. Reisi alguspunkt asub Eestis.
REISI SIHTPUNKT JA TRANSIITPUNKT
16. Xxxxx sihtpunkt on koht väljaspool Eestit, kuhu jõudmine on reisi eesmärgiks. Reisi transiitpunkt on koht väljaspool Eestit, mille kaudu kindlustatu reisib järgmisesse transiitpunkti, reisi sihtpunkti või Eestisse.
17. Kui ei ole võimalik määrata, kas tegemist on sihtpunkti või transiitpunktiga, loetakse, et tegemist on transiitpunktiga (nt ringreiside korral).
XXXXX XXXX
18. Xxxxx xxxx-punkt on Eestis. Xxxxx lõpuks loetakse kindlustatu saabumist Eesti piiripunkti.
19. Pagasikindlustuses loetakse reisi lõpuks xxxxx, mil transpordiettevõte annab pagasi kindlustatule Eestis üle või teeb pagasi kindlustatule Eestis kättesaadavaks.
Kindlustuse kehtivusaeg
20. Kindlustusperiood algab hetkel, mil saadeti kinnitus kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Kindlustusperiood lõpeb kindlustusvõtja sms-is märgitud päevade möödumisel kindlustusperioodi algusest.
21. Kindlustuskaitse algab hetkest, mil saadeti kinnitus kindlustuslepingu sõlmimise kohta, v.a reisitõrke kindlustuse korral.
22. Kindlustus kehtib ainult nende juhtumite suhtes, mis leiavad aset kindlustusperioodi jooksul toimunud reisi ajal,
v.a reisitõrke kindlustuse korral.
23. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlustushüvitist nende juhtumite eest, mis on toimunud enne kindlustusperioodi algust või pärast kindlustusperioodi lõppu.
24. Reisikindlustuses tagasiulatavat kindlustuskaitset ei ole.
KINDLUSTUSE KEHTIVUSAJA ERISUSED REISITÕRKE KINDLUSTUSES
25. NB! Reisitõrke kindlustuses kehtib ooteaeg 24 h. Reisitõrke kindlustuse kindlustuskaitse algab 24 h möödumisel arvates hetkest, mil saadeti kinnitus kindlustuslepingu sõlmimise kohta.
26. Reisitõrke kindlustus kehtib nende juhtumite suhtes, mis leiavad aset kindlustusperioodi jooksul toimunud reisi ajal pärast reisitõrke kindlustuskaitse algust (kindlustusperioodi algus + 24 h).
27. Reisitõrke kindlustuses ei ole kindlustusandjal kohustust maksta kindlustushüvitist nende juhtumite eest, mis toimusid enne kindlustusperioodi algus, 24-tunnisel ooteajal või pärast kindlustusperioodi lõppu.
Kindlustuse kehtivuspiirkond
28. Kindlustus kehtib kõikjal maailmas. Kindlustus ei kehti Eestis ega kindlustatu alalise elukoha riigis.
Kindlustuse kehtivus sportimisel ja kõrgendatud riskiga aladega tegelemisel
29. Kindlustuse kehtivus sportimisel sõltub sportimise eesmärgist (tervisesport, võistlussport) ja spordiala riskiohtlikkusest.
30. Kindlustus kehtib ainult tervisesportimisel (v.a punktis 31 nimetatud aladega tegelemisel). Tervisesport on liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine ja tugevdamine.
31. Kindlustus ei kehti järgmiste kõrge riskiga alade harrastamisel:
31.1. alpinism, kaljuronimine, mägimatkad ja mägironimised kõrgemale kui 2000m merepinnast; ekspeditsioonid ja matkad mägedes, džunglites, kõrbes, metsikus piirkonnas xxxx professionaalse saatjata;
31.2. auto- ja motosport sh veemotosport, kardisport, mootorkelgutamine, avamerel purjetamine;
31.3. lennusport (sh langevarjuhüpped, sõitmine delta- või paraplaaneriga, purilennukiga, õhupalliga, ülikerge või amatööri ehitatud õhusõidukiga);
31.4. jalgrattaga mäest laskumine (jalgratta down-hill, free-ride), jalgrattatrikid, rulatrikid;
31.5. benjihüpped;
31.6. rafting;
31.7. poks, maadlus, karate, judo, kickboxing muu võitlussport;
31.8. talispordiga tegelemine väljaspool talispordikeskuse tähistatud radasid, sööstlaskumine, heli-ski;
31.9. allveesport sh sukeldumine
32. Kindlustus ei kehti võistlusspordiga tegelemisel. Võistlussport on sportlik tegevus, mis on suunatud edu saavutamisele avalikus sportlikus konkurentsis. Avalikuks sportlikuks konkurentsiks loetakse osalemist liiga-, meistri- ja rahvusvahelistel võistlustel jms ja nendeks võistlusteks ettevalmistumist.
Kindlustuse kehtivus tööl ja teenistuses
33. Kindlustus kehtib tööl ja teenistuses v.a punktides 34 – 35 toodud juhtudel.
34. Kindlustus ei kehti töötamisel riskiohtlikel töödel või ametites nagu kaevuri, xxxxxx, meremehe, politseiniku, turvatöötaja, laeva- või lennukimeeskonna liikmena, samuti kaitseväeteenistuse tegevteenistuses, piirivalve- teenistuses, sõjalisest tegevusest, õppustest ja harjutustest osavõtmisel, osalemisel rahuvalvemissioonidel.
35. Kindlustus ei kehti töötamisel mistahes töödel või ametites, mille täitmisel kindlustatu kannab või kasutab relva.
Meditsiiniabi kindlustus
36. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustussumma on 100 000 eurot / 1 564 660 krooni, sealhulgas hambaravikulude hüvitislimiit 200 eurot / 3129 krooni.
37. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumiks on õnnetusjuhtumist või kindlustatu ootamatust haigestumisest tingitud:
37.1. kindlustatu surm
37.2. kindlustatu tervisliku seisundi ootamatu halvenemine.
38. Haigestumine on kindlustatu tervisliku seisundi ootamatu halvenemine, mis saab alguse reisi ajal või mille esmased sümptomid ilmnevad reisi ajal xx xxxxx ravimiseks vajab kindlustatu vältimatut arstiabi.
39. Õnnetusjuhtum on ootamatu, äkiline, välismõjust tingitud ja kindlustatu tahtest sõltumatult reisi ajal toimunud sündmus, mis toob xxxxx kindlustatu kehavigastuse või xxxxx.
40. Õnnetusjuhtumiks loetakse samuti kindlustatu tahtest sõltumatut ootamatult tekkinud kindlustatu kehavigastust (nt venitus, nihestus), mille on põhjustanud kindlustatu liikumine või jõupingutus, mis leidis aset reisi xxxx xx mis ilmneb maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul ning mille tõttu kindlustatu on pöördunud arsti xxxxx seitsme päeva jooksul arvates tekkinud vigastusest.
41. Õnnetusjuhtumiks loetakse samuti reisi ajal aset leidnud kuumarabandust, päikesepistet, gaasimürgitust, uppumist, külmumist ja ekslikult tarvitatud ainest tekkinud mürgitust.
HÜVITATAVAD RAVIKULUD, KULUTUSED RETSEPTIRAVIMITELE
42. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse ambulatoorse ja statsionaarse ravi kulud, kui ravi on toimunud 60 päeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest.
43. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kulutused arsti poolt määratud retsepti alusel ostetud ravimitele.
HÜVITATAVAD HAMBARAVIKULUD
44. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse ootamatu xxxxx hambavalu kõrvaldamiseks hädavajalikud kulud kuni 200 eurot / 3129 krooni ainult järgmiste protseduuride ning nende protseduuridega seotud ravimite eest:
44.1. põletikukolde avamine
44.2. juurekanali puhastamine
44.3. ajutine plombeerimine
44.4. hamba eemaldamine
44.5. õnnetusjuhtumist (nt kukkumine, liiklusõnnetus, peksmine) tingitud hambaravi esmaabi kulud.
45. Kindlustusjuhtumiks ei loeta ühelgi juhul jäävhammaste või proteeside vigastamist või kahjustamist (sh hambamurd) hammustamise või närimise käigus.
LAST OOTAV EMA
46. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse esimese 12 rasedusnädala jooksul ootamatult tekkinud raseduse komplikatsioonide tõttu tehtud vältimatud meditsiiniabi kulutused.
47. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada rasedusest või raseduse komplikatsioonidest tingitud kulu, kui rasedus on meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks kestnud enam kui 12 nädalat.
48. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada sünnitusest või sünnituse komplikatsioonidest tingitud kulutusi, samuti sünnitusjärgse ravi või hoolduse kulu. Käesolevas punktis toodud välistust kohaldatakse nii ema kui ka lapsega seotud kulutustele.
TRANSPORDIKULUD JA REPATRIEERIMINE
49. Repatrieerimine tähendab käesolevates kindlustustingimustes:
49.1. haige või kehavigastusega kindlustatu Eestisse toimetamist;
49.2. kindlustatu surnukeha Eestisse toimetamist;
49.3. kindlustatu surnukeha teises riigis tuhastamise korral toimetatakse Eestisse urn kindlustatu tuhaga.
50. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustusjuhtumiga kaasnevad vältimatud transpordikulud kohapeal ja kindlustatu repatrieerimise kulud või matmiskulud teises riigis.
51. Kindlustatu surnukeha Eestisse toimetamise, teises riigis matmise või tuhastamise kulud hüvitatakse sõltumata xxxxx põhjusest, v.a enesetapu korral või kui kindlustatu xxxxx põhjustas või kui kindlustatu surmale aitas xxxxx kindlustatu joobeseisund.
52. Kui kindlustatu tuhastatakse või maetakse teises riigis, ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kindlustatu matusel või tuhastamistseremoonial osalevate isikute reisikulutusi (transport, ööbimine jms).
SAATJA KULUTUSED REPATRIEERIMISE KORRAL
53. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatu repatrieerimisel ühe kindlustatut saatva reisikaaslase täiendavad transpordikulud ja majutusteenuse kulud tagasipöördumiseks Eestisse, kui ta ei
saa kasutada esialgselt selleks ette nähtud transpordivahendeid ja/või majutusteenust. Eelnimetatud kulutused hüvitatakse kindlustatu reisikindlustuse lepingu alusel sõltumata sellest, kas saatja ise oli kindlustatud.
54. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse ühe kindlustatuga koos välismaale jääva reisikaaslase mõistlikud ja vajalikud majutusteenuse kulud tingimusel, et reisikaaslase välismaale jäämine on mõistlik ja vajalik (eelkõige alaealise juurde jääv lapsevanem).
55. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mida kindlustatut saatev reisikaaslane oleks teinud või oleks pidanud tegema ka juhul, kui kindlustatuga ei ole toimunud kindlustusjuhtumit.
56. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis tehti haige, vigastatud või surnud kindlustatu juurde reisimiseks.
TEGEVUS MEDITSIINIABI KINDLUSTUSJUHTUMI KORRAL
57. Meditsiiniabi vajaduse tekkimisel tuleb kindlustatul pöörduda litsentseeritud arsti või raviasutuse xxxxx.
58. Haiglaravi ja repatrieerimise kulud hüvitatakse ainult juhul, kui need on eelnevalt kindlustusandja või kindlustusandja kahjukäsitluspartneriga (edaspidi „kahjukäsitluspartner“) kooskõlastatud.
59. Haiglaravi või repatrieerimise korraldamiseks tuleb pöörduda kindlustusandja või kindlustusandja kahjukäsitluspartneri xxxxx.
60. Kui kindlustatu xx xxxx haiglaravi ega repatrieerimist, on kindlustatul ise õigus otsustada, kas ta pöördub ravi korraldamiseks kindlustusandja või tema kahjukäsitluspartneri xxxxx või iseseisvalt litsentseeritud arsti või raviasutuse xxxxx.
61. Kindlustusandja või kahjukäsitluspartneri esindajatele tuleb võimaldada juurdepääs kahjujuhtumit puudutavale informatsioonile ja dokumentidele, sh meditsiinilisele teabele.
TEGEVUS REPATRIEERIMISE KORRAL
62. Haige või kehavigastusega kindlustatu repatrieerimise Eestisse korraldab kahjukäsitluspartner. Kindlustatu surmajuhtumi korral korraldab kahjukäsitluspartner surnu matmise või tuhastamise teises riigis või repatrieerimise Eestisse.
63. Kindlustusandja või tema kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid otsustavad repatrieerimise vajalikkuse xx xxxxx teostamise viisi üle.
REPATRIEERIMISE KORRALDAMISE EESKIRJADE RIKKUMINE
64. NB! Kindlustusandjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustatu pöördus reisilt tagasi enne repatrieerimisvajaduse hindamist kindlustusandja või tema kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstide poolt.
65. Kui kindlustusandja või tema kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid peavad repatrieerimist vajalikuks ja kindlustatu sellest keeldub, ei ole kindlustusandjal mistahes edasiste kulutuste osas hüvitamiskohustust.
66. Kui kindlustusandja või kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid ei pea repatrieerimist või ennetähtaegset tagasipöördumist meditsiiniliselt põhjendatuks, ei ole kindlustusandjal repatrieerimiskulude hüvitamise kohustust.
67. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada repatrieerimisega seotud kulutusi, kui repatrieerumine toimus xxxx kindlustusandja või tema kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstide nõusolekuta või nende juhiseid eirates.
TÕENDID MEDITSIINIABI KINDLUSTUSE KORRAL
68. Meditsiiniabi kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada arstitõendid (sh diagnoos), xxxx- xx ravimite arved, transpordiarved, vajadusel tõend välismaal viibimise xxx xxxxx ning muud kahju toimumist, kahjujuhtumi asjaolusid ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
MEDITSIINILISED DOKUMENDID
69. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse järgmised mõistlikud ja vajalikud kulutused kindlustusjuhtumi asjaolusid tõendavate dokumentide (diagnoos, haiguslugu, arstitõendid jms) hankimiseks:
69.1. täiendav visiiditasu;
69.2. dokumentide vormistamise, paljundamise või saatmise kulu.
70. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada meditsiiniliste dokumentide hankimisega seotud majutusteenuse- ja transpordikulusid.
Meditsiiniabi kindlustuse välistused
71. Lisaks peatükis “Meditsiiniabi kindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 177 - 205).
KINDLUSTATU OTSIMINE
72. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada eksinud või kadunuks jäänud kindlustatu otsingu kulutusi.
EESTIS VÕI ELUKOHARIIGIS TEHTUD KULU
73. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada Eestis või kindlustatu alalise elukoha riigis osutatud meditsiiniabiteenuste kulu (sh taastusravi Eestis või elukohariigis).
MUUL ALUSEL HÜVITATAVAD KULUD
74. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis kuuluvad hüvitamisele õigusaktide, rahvusvaheliste lepingute vm õigusaktide, kohustusliku- või sundkindlustuse alusel (nt Haigekassa poolt).
ETTENÄHTAVAD KULUD
75. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada plaanilise ravi kulu, samuti sünnitusega, raseduse või raseduse komplikatsioonidega seonduvaid kulutusi (v.a punktis 46 toodud erandjuhul).
ENNE REISI ALGUST ILMNENUD HAIGUSTEGA VÕI TEKKINUD VIGASTUSTEGA SEOTUD KULUD
76. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada enne kindlustuslepingu sõlmimist või reisi algust ilmnenud haiguste (sh krooniliste haiguste) või tekkinud vigastustega seotud kulutusi. Eeltoodud välistust ei kohaldata kroonilise haiguse eluohtliku ägenemise korral antava esmaabi suhtes.
TÄTOVEERINGUD, KOSMEETILISED JA PLASTILISED OPERATSIOONID
77. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis on seotud kosmeetiliste operatsioonide, plastiliste operatsioonide, tätoveerimise või tätoveeringu eemaldamisega või eelnimetatud toimingutest põhjustatud tüsistustega.
MUUD VÄLISTUSED
78. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kulutused ületavad hädavajaliku ravi piiri või ei ole vältimatud.
79. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada:
79.1. kulu psüühiliste haiguste ja seisundite (k.a depressiivne seisund) diagnostikale ja ravile;
79.2. kulu suguhaiguste, HIV-viiruse ja AIDS-i diagnostikale ja ravile;
79.3. ebateaduslike ja mittemeditsiiniliste ravimeetodite rakendamise kulu;
79.4. kulu arsti ettekirjutuseta ostetud ravimitele, protseduuridele ja raviteenustele;
79.5. xxxx retseptita ostetud ravimite kulu;
79.6. kaitsesüstide ja vaktsineerimise kulu, v.a vaktsineerimine ja kaitsesüstid meditsiiniabi kindlustusega hõlmatud ravi käigus.
Reisitõrke kindlustus
80. Reisitõrke kindlustuse kindlustussumma on 2000 eurot / 31 293 krooni. Kui kindlustusjuhtumiks on häired regulaarliinidel (vt p 90) või autoavarii (vt p 93) on hüvitislimiidiks 500 eurot / 7823 krooni.
81. Reisitõrge on juba alanud reisi reisigraafikust kõrvalekaldumine.
82 Kindlustusandjal on hüvitamiskohustus ainult sel juhul, kui reisitõrge on tingitud kindlustusjuhtumist.
83. Hüvitamisele kuuluvad üksnes kindlustatu reisitõrkega seotud kahju ja kulutused. Hüvitamisel lähtutakse sellest, xxxxx huvides kulutus on tehtud, mitte sellest, kes kulutuse tegi.
84. Kui reisitõrkest tulenevat kahju ja kulutusi ei ole võimalik seostada konkreetse kindlustatuga (nt viieliikmeline reisseltskond üürib xxxxx xxxxx xxx xxxx), loetakse, et iga kindlustatu osa ühistes kuludes on võrdne.
LÄHEDASE HAIGESTUMINE, ÕNNETUSJUHTUM, SURM REISI
85. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas järgnevalt nimetatud kindlustatu lähedase ootamatult tekkinud eluohtlik seisund, xxxxx kehavigastus või surm:
85.1. abikaasa või elukaaslane
85.2. laps või lapselaps
85.3. ema või isa
85.4. vanaema või vanaisa
85.5. vend või õde
85.6. ämm või äi
85.7. väimees või minia.
86. Eelmises punktis toodud sündmused on kindlustusjuhtumiks tingimusel, et need takistavad reisi graafiku-järgset jätkamist (lein, reisi eesmärgi äralangemine, matuste korraldamine, lähedane vajab kindlustatu abi jms).
87. NB! Reisigraafikust kõrvalekaldumine reisi ajal toimunud kindlustatu haigestumise, kehavigastuse või xxxxx tõttu ei ole reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtum. Eelnimetatud kahju on kindlustatud meditsiiniabi kindlustusega kindlustustingimustes toodud ulatuses.
88. NB! Käesolevate kindlustustingimuste alusel ei hüvitata kahju ja kulutusi, mis on tingitud sellest, et kindlustatu kaldub reisigraafikust kõrvale ja reisib välisriiki, kus abivajav lähedane elab või asub.
KINDLUSTATU VARA KAHJUSTUMINE
89. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas kindlustatu Eestis asuvale varale reisitõrke kindlustuskaitse ajal ootamatult tekkinud tõsised kahjustused, mille tõttu on vältimatult vajalik kindlustatu isiklik kohalolek (elukohta sissemurdmine, tulekahju, veeavarii, loodusõnnetus vms).
HÄIRED REGULAARLIINIDEL
90. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas asjaolu, et hilines või ei väljunud regulaarliinil sõitev transpordivahend (v.a tiiburlaev või Eesti-sisesel liinil sõitev laev), millega kindlustatu kavatses sõita reisi algus-, siht- või transiitpunkti või tagasi Eestisse, kui hilinemise või mitteväljumise põhjuseks oli:
90.1. transpordivahendi tehniline xxxx;
90.2. liiklusõnnetus;
90.3. ilmastikuolud.
91. Regulaarliinil sõitvaks transpordivahendiks loetakse sõiduplaani alusel liikuvat lennukit, rongi, bussi või laeva (sh ühistransport), samuti tšarterreisi sooritavat lennukit.
92. Kui transpordivahendi hilinemise või mitteväljumise põhjustas punktis 90 märkimata asjaolu, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga (nt lennukite ummikud lennuväljal, lennukorraldaja viga, lennureisi ümberkorraldamine lennuettevõtte poolt jms).
AUTOAVARII
93. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas asjaolu, et auto (sh takso), millega sõidetakse reisi siht- või transiitpunkti, sattus liiklusõnnetusse.
94. Auto sattumine liiklusummikusse ei ole kindlustusjuhtum, v.a juhul, kui ummiku põhjuseks on liiklusõnnetus.
HÜVITATAV KAHJU REISIGRAAFIKUST KÕRVALEKALDUMISE KORRAL
95. Reisigraafikust kõrvalekaldumisel hüvitatakse ainult järgmised kulud:
95.1. reisi sihtpunkti või transiitpunkti jõudmiseks vajalikud täiendavad pileti ümbervahetamise kulud või alternatiivse transpordivahendi kasutamise kulud odavaimas saada olnud hinnaklassis ning mõistlikud ja vajalikud majutusteenuse kulud;
95.2. reisilt tagasipöördumisega kaasnevad mõistlikud ja vajalikud transpordi- ja majutusteenuse kulud.
TEGEVUS REISITÕRKE KORRAL
96. Reisitõrke korral tuleb reisikorraldajat või reisiga seotud teenuseid osutavaid ettevõtjaid (nt hotell, lennukompanii) reisitõrkest viivitamata informeerida, et reisitõrkega kaasneksid kõige väiksemad võimalikud kulud.
97. Eelmises punktis toodud teatamiskohustuse rikkumisel ei hüvita kindlustusandja viivitusest tekkinud täiendavaid kulusid
98. Kui reisitõrke põhjustas transpordiettevõtte tegevus või tegevusetus, tuleb võimaluse korral xxxxx sellelt ettevõttelt tõend, millest nähtub reisitõrke põhjus.
TÕENDID REISITÕRKE KINDLUSTUSE KORRAL
99. Reisitõrke kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada arstitõendid, tõend sugulussuhte kohta, politsei tõend liiklusõnnetuse kohta, transpordiettevõtte tõend hilinemise ja hilinemise põhjuse kohta.
100. Samuti tuleb reisitõrke kindlustuse korral esitada esialgsed ja täiendavad xxxxx xxxxx maksumuse xxxxx xx tõend selle kohta, kui palju reisi maksumusest kuulub tagastamisele reisikorraldaja või reisiteenust osutava ettevõtte poolt, reisi esialgsed ja asenduspiletid, hotelliarved ning vajadusel muud kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
Reisitõrke kindlustuse välistused
101. Lisaks peatükis “Reisitõrke kindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 177 – 205).
102. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada transpordi- ja majutusteenuse kulusid ulatuses, mida kindlustatu oleks pidanud tegema, kui kindlustatu ei oleks reisigraafikust kõrvale kaldunud.
103. Kindlusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustatu transpordivahendi (nt sõiduauto, jaht) või selle jäänuste xxxxxxx, hoidmise ega transpordi (sh Eestisse tagasitoomise) kulu.
104. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi toidule, joogile ega muudele punktis 95 nimetamata kaupadele või teenustele.
KASUTAMATA TEENUSED
105. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist reisiga seotud kaupade ja teenuste eest, mida kindlustatu ei saanud reisitõrke tõttu kasutada (nt reisipaketi kasutamata päevad, ettemaksed hotelli, ekskursioonide eest jms).
106. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist transpordivahendite piletite eest, mis jäid kasutamata (nt lennukipileti maksumus, mida lennuettevõtja ei tagasta jms).
TERVISLIK SEISUND
107. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustas enne kindlustuslepingu sõlmimist alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või kestmine.
108. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustas kindlustatu, kindlustatu reisikaaslase, abikaasa, elukaaslase, lapse, lapselapse, õe või minia rasedus või sellest tingitud komplikatsioonid või sünnitus.
VÕISTLUSED JA VÕIDUSÕIDUD
108. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on seotud kindlustusobjekti kasutamisega võistlusel või võidusõidul, samuti harjutamisel võistluseks või võidusõiduks. Käesolevat välistust kohaldatakse sõltumata sellest, kas võistlus, võidusõit või selleks harjutamine oli korraldatud õiguspäraselt või mitte.
109. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab kindlustatu kroonilise haiguse ägenemine.
VALESTI PLANEERITUD AJAGRAAFIK
110. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab valesti planeeritud reisi ajagraafik, xxxxxx xx arvestata ümberistumisteks ettenähtud vajalikku aega, tavapäraseid ilmastikuolusid, asukohamaa transpordisüsteemi eripärasid, liiklusummikuid jms. Seejuures peab kindlustatu arvestama täiendavaks turvakontrolliks (pagasi läbivaatus, salongi kaasavõetavate esemete kontroll jms) kuluvat aega.
TIIBURLAEVAD
111. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab ilmastikuolude tõttu tekkinud kõrvalekalle tiiburlaeva sõidugraafikust.
MUUL ALUSEL HÜVITATAV KAHJU
112. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kulutuste eest on võimalik hüvitist saada reisitõrke eest vastutavalt isikult, transpordiettevõttelt, reisikorraldajalt vms.
ISLAND
113. NB! Reisitõrke kindlustus ei kehti mitte ühelgi juhul, xxx xxxxx algus-, siht- või transiitpunktiks on Island.
MITTEHÜVITATAVAD KAHJUD
114. | Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada: |
114.1. | reisitõrke tõttu saamata jäänud tulu; |
114.2. | kahju, mis on tingitud planeeritud reisiga seotud võimaluste äralangemisest (sõlmimata leping, saamata jäänud |
kontaktid, loodetud kogemuste või elamuste ärajäämine jms). | |
115. | Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada: |
115.1 | kahju ja kulutusi, kui reisitõrge ei olnud tingitud kindlustusjuhtumist (nt ilm muutub külmaks ja kindlustatu |
soovib kuurordist ennetähtaegselt tagasi pöörduda; lennukartus; ebastabiilne olukord või loodusõnnetus reisi | |
sihtpunktis, reisikorraldaja makseraskused jms); | |
115.2. | kahju ja kulutusi, kui reisitõrke põhjuseks on dokumentide puudumine või puudulikud dokumendid (pass |
aegunud, viisa puudumine, vaktsineerimistõendi puudumine, vajaliku arstitõendi mitteestiamine jms). |
Pagasikindlustus
116. Pagasikindlustuse kindlustussumma on 700 eurot / 10 953 krooni. Hüvitislimiit dokumentide varguse või röövimise korral on 300 eurot / 4694 krooni. Hüvitislimiit pagasi hilinemise korral on 32 eurot / 501 krooni päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 300 eurot / 4694 krooni.
KINDLUSTUSOBJEKT
117. Pagasikindlustuse kindlustusobjektiks on kindlustatuga reisil kaasas olnud isiklikud xxxxx (pagas), v.a punktis 153 nimetatud xxxxx, millele pagasikindlustus ei laiene.
KINDLUSTUSJUHTUM
118. Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiks on pagasi:
118.2. xxxxxx või röövimine;
118.3. hilinemine transpordiettevõtte süül;
118.4. kaotsiminek või kahjustumine transpordiettevõtte süül.
119. Transpordiettevõte on isik, kes veab tasu eest kindlustatu pagasit.
XXXXX, MIS PEAVAD OLEMA KÕRGENDATUD JÄRELEVALVE ALL
120. Kõrgendatud järelevalve tähendab, et xxxxx peavad olema kindlustatu katkematu ja vahetu järelevalve all või valvega pagasihoiuruumis. Valvega pagasihoiuruumiks loetakse käesolevates kindlustustingimustes:
120.2. majutusettevõtte seifi või seifi majutusettevõtte numbritoas
120.3. hoiuruumi, mis on vahetult ja katkematult valvuri, turvamehe või hoiukoha töötaja järelevalve all.
121. Järgnevate asjade suhtes kehtib pagasikindlustus ainult siis, kui need xxxxx on kindlustatu katkematu ja vahetu järelvalve all või valvega pagasihoiuruumis:
121.2. elektroonilised seadmed (sh arvutid, foto-, filmi-, videokaamerad, mobiiltelefonid ja eelnimetatud seadmete lisaseadmed)
121.3. väärisesemed, kellad
121.4. tulirelvad
121.5. muusikariistad
121.6. pass või muud isikut tõendavad dokumendid, viisad, vaktsineerimist tõendavad dokumendid.
122. Punktis 121 loetletud asjad ei ole kindlustatud, kui need asuvad järelevalveta auto kastis, järelvalveta jäetud autos või selle pagasiruumis, samuti järelevalveta jäetud mootorratta, jalgratta või mopeedi pagasiruumis või pagasikotis.
123. Pagasikindlustuse kindlustuskaitse ei kehti punktis 121 loetletud asjade suhtes, kui need asuvad lennuki, bussi, rongi või laeva pagasiruumis või pagasivagunis.
124. NB! Eelmises punktis toodud piirang kehtib isegi juhul, kui tulenevalt transpordieeskirjadest või turvanõuetest ei ole lubatud punktis 121 nimetatud asju transpordivahendi salongi xxxxx xxxxx.
SÕIDUKISSE JÄETUD XXXXX
125. Punktis 121 nimetatud xxxxx on autos asumise ajal kindlustatud varguse ja röövimise vastu ainult sel juhul, kui kindlustatu viibib xxxxx xxxx samas autos.
126. Sõidukisse (sh veesõidukid, pagasiruumiga jalgrattad, mootorrattad, autod, haagissuvilad jms) jäetud xxxxx on kindlustatud varguse vastu ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
126.2. xxxxx asuvad sõiduki kinnises pagasiruumis ja
126.3. xxxxxx toimub sõidukisse sissemurdmise xxxx päevasel ajal kella 7–22-ni ja
126.4. kõik sõiduki olemasolevad uksed ja sõiduki pagasiruum olid lukustatud ja sõiduki olemasolevad aknad ning katuseluuk suletud ja
126.5. sõidukil olemasolevad turvaseadmed (signalisatsioon, immobilaiser) olid sisse lülitatud;
126.6. jalgratas või mopeed oli ajaks, mil see jäeti järelevalveta, kinnitatud vastava luku abil selleks ettenähtud või selleks otstarbeks sobiva aluse või konstruktsiooni külge.
127. Sõidukisse sissemurdmiseks loetakse sõidukisse või selle pagasiruumi tungimist sõiduki või selle pagasiruumi luku lõhkumise, muukimise, esiklaasi, salongiklaaside, katuseluugi või muude sõiduki või selle pagasiruumi piirete purustamise xxxx xx xxxxx kohta on esitatud avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks.
128. Sõiduki või selle pagasiruumi luku muukimiseks ei loeta lukustuse avamist originaalvõtme, -puldi või selle jäljendiga, s.h juhul, kui võti või pult varastati riietuseseme taskust (sh lukustatud, kinninööbitud või muul viisil suletud taskust), käe-, vöö- või seljakotist, kohvrist, mapist vms.
129. Sõidukisse nähtavale xxxxxx jäetud xxxxx hüvitamisele ei kuulu.
130. Xxxxx, mis asusid sõiduki lahtises kastis või presendi, kile, riide vms materjaliga (sh tent) kaetud kastis, hüvitamisele ei kuulu.
HÜVITATAV PAGASIKAHJU
131. Kindlustusjuhtumi tagajärjel pagasile tekkinud kahju hüvitamine toimub kahjustunud asja taastamiskulutuste hüvitamise xxxx või xxxx turuväärtuse hüvitamise xxxx. Kindlustusandjal on õigus otsustada, millisel viisil kahju hüvitamine toimub. Kindlustusandjal ei ole kohustust korraldada vara taastamist.
132. Turuväärtuse hüvitamisel on aluseks on samalaadse asja turuhind (harilik väärtus) Eestis.
133. Xxx xxxxx puudub Eestis käive, mistõttu ei ole võimalik määrata asja keskmist turuhinda Eestis, on kindlustushüvitise määramise aluseks asja soetamishind. Soetamishinnast arvestatakse maha asja väärtuse vähenemine arvestusega mitte vähem kui 10% xx xxxxx rohkem kui 30% asja soetamishinnast iga kalendriaasta kohta.
134. Ühe asja eest makstava kindlustushüvitise maksimaalne suurus (hüvislimiit) on 350 eurot / 5476 krooni.
HÄDAVAJALIKUD XXXXX, XXX XXXXX HILINEB
135. Pagasikindlustuse alusel hüvitatakse reisi ajal vältimatult vajalike tarbekaupade soetamise (ostmine, üürimine, rentimine) kulutused, xxx xxxxx hilineb välisriigis transpordiettevõtte süül rohkem kui 4 tundi.
136. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kaupade soetamise kulutusi, mida kindlustatu oleks teinud ka juhul, xxx xxxxx ei oleks hilinenud.
137. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi söögi ja joogi eest.
138. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kaupade soetamise kulutusi, xxx xxxxx hilines Eestisse saabumisel.
139. Kindlustusandja hüvitab käesolevate kindlustustingimustega ette nähtud tarbekaupade soetamise kulutused vastavate kuludokumentide alusel maksimaalselt 32 eurot / 501 krooni päeva kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 300 eurot / 4694 krooni.
140. Käesolev hüvitis ei ole valuraha pagasi hilinemise eest. Hüvitist makstakse üksnes tegelike kulude tegemist tõendavate dokumentide alusel.
DOKUMENTIDE XXXXXX VÕI RÖÖVIMINE
141. Xxxxx, isikutunnistuse või muu isikut tõendav dokumendi, viisa või vaktsineerimist tõendava dokumendi varguse või röövi korral hüvitatakse järgmised kulutused asendusdokumentide soetamiseks Eestis või Eesti välisesinduses:
141.2. riigilõiv;
141.3. koopiate tegemise kulu;
141.4. dokumendifoto tegemise kulu.
142. Eelmises punktis nimetatud kulud hüvitatakse kuni 300 euro / 4694 krooni ulatuses.
143. Punktis 141 nimetatud kulutused hüvitatakse tingimusel, et pass, isikutunnistus või muu isikut tõendav dokument, viisa või vaktsineerimist tõendav dokument on kindlustatu katkematu ja vahetu järelevalve all või valvega pagasihoiuruumis (vt p 121).
144. Muude, punktis 141 nimetamata dokumentide (sh piletid) vargusest, röövimisest või kaotsiminekust, hävimisest või kahjustumisest tingitud kahju ja kulutusi ei hüvitata.
145. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada asendusdokumentide soetamisega seotud transpordi või majutusteenuse kulusid ega kulutusi kadunud dokumentide otsimiseks.
TEGEVUS PAGASIKAHJU KORRAL
146. Pagasi varguse või röövimine kohta tuleb esitada viivitamatult avaldus lähimasse politseijaoskonda. Kindlustusandjale tuleb esitada politsei tõend juhtumi asjaolude kohta.
147. Esmajärjekorras tuleb pöörduda pagasikahju eest vastutava isiku (transpordiettevõtja, hotell, transpordiettevõte jms) xxxxx ning esitada avaldus kahju hüvitamiseks. Kindlustusandja hüvitab pagasikahju ulatuses, milles hüvitist ei ole võimalik saada pagasikahju eest vastutavatelt isikutelt.
148. Transpordiettevõtte või isiku, xxxxx xxxxx pagas on hoiule antud, süül toimunud pagasikahju korral tuleb juhtumi
kohta esitada kindlustusandjale vastava ettevõtte või isiku kirjalik tõend, millest nähtub pagasikahju põhjus.
TÕENDID PAGASIKINDLUSTUSE KORRAL
149. Pagasikindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada transpordiettevõtte tõend vara kahjustumise või kadumise kohta, politsei tõend, vältimatute tarbekaupade ostmise arved, asjade parandamise arved, kahjustunud asjad, mida pole võimalik parandada ning vajadusel muud kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
Pagasikindlustuse välistused
150. Lisaks peatükis “Pagasikindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 177 – 205).
151. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju on tekkinud:
151.2. asjade tavapärase kasutamise käigus;
151.3. asjade kokkupuutel kindlustatu pagasis olevate vedelikega;
151.4. pagasi järelvalveta jätmisest, kaotamisest või maha unustamisest.
152. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud klaasist, portselanist, keraamilisest vms haprast materjalist eseme purunemise tõttu.
XXXXX, MILLELE TEKKINUD KAHJU EI HÜVITATA
153. Pagasikindlustus ei laiene järgmistele asjadele:
153.2. töövahendid, tööriistad;
153.3. kaubad, toote- või kaubanäidised;
153.4. piletid (piletid transpordivahendi kasutamiseks, kontserdipiletid jms);
153.5. raha, väärtpaberid, pangakaardid;
153.6. prillid, päikeseprillid, kontaktläätsed;
153.7. dokumendid (käsikirjad, joonised, fotod, reklaamija koolitusmaterjal) välja arvatud pass, muud isikud tõendavad dokumendid, viisa ja vaktsineerimist tõendavad dokumendid (vt p 141);
153.8. xxxxxxxx ja andmebaasid;
153.9. kunsti- ja antiikesemed;
153.10. kollektsioonid;
153.11. xxxxxx, kolimise eesmärgil transporditavad xxxxx;
153.12. mootorsõidukid, haagised, autosuvilad, paadid, nende varuosad, lisavarustus ning sisustus;
153.13. toiduained, joogid;
153.14. xxxxxx, taimed.
Õigusabi kindlustus
154. Õigusabi kindlustuse kindlustussumma on 2000 eurot / 31 293 krooni.
155. Teises riigis kindlustatu poolt mittetahtlikult toimepandud õigusvastasest teost tuleneva tsiviilõigusliku nõude korral hüvitatakse kindlustatule mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile, arvestades juhtumi asjaolusid, õigusliku vaidluse keerukust, nõude suurust ning õigusteenuse tavapärast xxxxx õigusteenuse osutamise riigis.
156. Hüvitamisele ei kuulu kulutused õigusabile, mis on seotud:
156.2. kindlustatu kriminaalkorras karistatava teoga;
156.3. kindlustatu poolt tööülesannete täitmise;
156.4. kauba müügi või teenuste osutamisega;
156.5. kindlustatu poolt sõiduki juhtimise või kasutamisega.
157. Lisaks eelmises punktis toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 177 - 205).
TÕENDID ÕIGUSABIKINDLUSTUSE KORRAL
158. Õigusabi kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada tsiviilvastutuse tekkimist või äralangemist tinginud asjaolude kirjeldus, kolmanda isiku nõue, kindlustatule õigusteenust osutanud isiku poolt koostatud kirjad, avaldused, pöördumised vms, nimekiri osutatud õigusteenustest, õigusabi kulude arved ja maksekviitungid.
Õnnetusjuhtumikindlustus
159. Õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma on 10 000 eurot / 156 466 krooni.
160. Õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustusjuhtumiks on õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekib kindlustatul püsiv puue või kindlustatu sureb.
161. Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitisliigid on püsiva puude hüvitis ja surmajuhtumihüvitis.
162. Püsiva puude hüvitist makstakse, kui kindlustatul kujuneb õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv puue. Puue on keha või kehaosa funktsioonihäire. Puue on püsiv, kui keha või kehaosa funktsioon ei xxx xxx aasta jooksul alates õnnetusjuhtumist taastunud, et tagada keha või kehaosa normaalset funktsioneerimist.
163. Õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva puude olemasolu ja suurus kindlustuslepingu tähenduses määratakse aasta
pärast õnnetusjuhtumi toimumist, võttes aluseks kindlustatu tervisliku seisundi sellel hetkel. Püsiva puude määramisel võrreldakse kannatanu tervislikku seisundit samaealise terve isiku tervisliku seisundiga, võttes arvesse xxxx puude raskust ja iseloomu, mitte aga kannatanu individuaalseid omadusi nagu näiteks eluviisi, ametit ega harrastusi. Puude määramisel ei arvestata töövõimekaotust ega sissetuleku vähenemist. Püsiv puue määratakse meditsiiniliste dokumentide põhjal.
164. Püsiva puude protsentuaalne suurus kindlustussummast määratakse kindlustusandja poolt kinnitatud “Püsiva puude raskusastmete tabeli“ alusel, mis kehtis kindlustuslepingu sõlmimise hetkel. Õnnetusjuhtumi tagajärje korral, xxxx xxxxx ei määratle, tehakse otsus hüvitise kohta vastavalt püsiva puude raskusastmele.
165. Sotsiaalministeeriumi arstliku ekspertiisi komisjoni määratud püsiva puude raskusaste ei ole kindlustusandjale siduv püsiva puude määramisel.
166. Püsiva puude hüvitist ei maksta, kui:
166.2. õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva puude suurus jääb alla 10%, va silmade ja sõrmede kahjustused;
166.3. õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva puude suurus silmade ja sõrmede kahjustuse korral on alla 5%;
166.4. püsiv puue ilmneb hiljem kui aasta pärast õnnetusjuhtumi toimumist;
166.5. kindlustatu sureb antud õnnetusjuhtumi tagajärjel ühe aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi toimumise päevast.
167. Surmajuhtumihüvitis makstakse kindlustatu pärijatele või muule hüvitise saamiseks õigustatud isikule, kui kindlustatu sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel.
168. Surmajuhtumihüvitis on õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma.
169. Surmajuhtumihüvitist ei maksta, kui kindlustatu sureb hiljem kui kolme aasta möödudes õnnetusjuhtumi toimumisest.
170. Surmajuhtumihüvitist vähendatakse eelneva(te) kindlustusjuhtumi(te) alusel varem väljamakstud püsiva puude hüvitiste võrra.
171. Alla 18-aastase kindlustatu surmajuhtumihüvitise maksimaalne suurus on 1300 eurot / 20 341 krooni.
Välistused
172. Kindlustusandjal on õigus vähendada õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustushüvitist või keelduda hüvitise maksmisest kui:
172.2. õnnetusjuhtumi tekkimist soodustab enne õnnetusjuhtumit alanud haigus (sh radikuliit, epilepsia, suhkruhaigus, infarkt, insult) või enne õnnetusjuhtumit tekkinud vigastus;
172.3. kannatada saab kehaosa või meeleorgan, mille funktsioon oli juba enne õnnetusjuhtumit kahjustunud.
173. Kindlustushüvitist ei maksta, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või aitas sellele xxxxx:
173.2. mistahes meditsiiniline protseduur (sh operatsioon), välja arvatud juhul, kui meditsiiniline protseduur on tingitud kindlustuskaitse ajal juhtunud õnnetusjuhtumist;
173.3. kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamine või mootorsõiduki juhtimine xxxx juhtimisõiguseta.
174. Kindlustus ei kehti õnnetusjuhtumi korral, mis on toimunud kindlustatu viibimisel vangistusasutuses vahistatuna, arestialusena või kinnipeetavana.
175. Õnnetusjuhtumiks käesolevate tingimuste tähenduses ei loeta:
175.2. putuka või puugi pistet või hammustust;
175.3. 18-aastase ja vanema kindlustatu jäävhammaste ja hambaproteeside vigastusi;
175.4. psüühikahäirete tekkimist, välja arvatud juhul, kui psüühikahäired on tekkinud õnnetus-juhtumist põhjustatud peaaju traumaatilisest vigastusest;
175.5. raseduse katkemist ja sünnitust ja sellest tekkinud tüsistusi;
175.6. kindlustatu haigust, välja arvatud juhul, kui haigus oli vahetult tingitud õnnetusjuhtumist;
175.7. haigestumist HIV-i, AIDS-i või hepatiiti.
Tõendid õnnetusjuhtumikindlustuse korral
176. Õnnetusjuhtumikindlustuse kahju puhul tuleb kindlustushüvitise saamiseks esitada, olenevalt õnnetusjuhtumi tagajärgedest, arsti poolt koostatud meditsiiniline diagnoos, epikriis (haiguslugu), vajadusel koos haigusloos alusandmetega (röntgenfotod, ekspertiisid, analüüside tulemused), dokumendid kindlustatu xxxxx xx xxxxx asjaolude kohta.
Üldised välistused
177. Üldisi välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.
178. Kahju või kulutus ei kuulu hüvitamisele, kui kahju või kulutuse põhjustanud sündmus xx xxxxx kindlustusjuhtumi tunnustele.
179. Kahju või kulutus ei kuulu hüvitamisele, kui see xx xxxxx kindlustustingimustes toodud hüvitatavate kahjude või kulutuste tunnustele.
EPIDEEMIA, LOODUSÕNNETUS
180. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab:
180.2. maavärin
180.3. laviin
180.4. üleujutus
180.5. metsatulekahju
180.6. orkaan
180.7. keeristorm
180.8. vulkaanipurse
180.9. hiidlaine (tsunami).
181. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab epideemia. Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrjemeetmete laiaulatuslikku rakendamist.
TERRORISM
182. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab terrorism.
183. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjuseks on terroriaktide vältimiseks rakendatud piirangud või abinõud (sh liikluse peatamine või ümbersuunamine, täiendav kontroll, piirangud esemete transpordil jms).
184. Terrorismiks loetakse käesolevates eritingimustes mistahes ebaseaduslikku tegu, mis on suunatud inimeste elu või tervise ohustamisele või xxxxx põhjustamisele või vara hävitamisele või kahjustamisele või muu kahju tekitamisele (sh infosüsteemide blokeerimine või nende töö takistamine), kui teol on poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk, sh valitsuse mõjutamine või avalikkuses hirmu tekitamine poliitilisel, usulisel või ideoloogilisel eesmärgil.
RAHVUSVAHELISTEST SANKTSIOONIDEST TULENEVAD PIIRANGUD
185. Kõik kindlustusriskid, mille kindlustamine on vastuolus või mis muutuvad vastuolus olevaks kaubanduspiirangute, keeldude või sanktsioonidega, mis on kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu või Ameerika Ühendriikide poolt, välistatakse kindlustuskaitsest alates päevast, mil eelnimetatud kaubanduspiirangud, keelud või sanktsioonid muutuvad vastava kindlustuslepingu suhtes kohaldatavaks.
186. Juhul kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu või Ameerika Ühendriikide organite poolt kehtestatud sanktsioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osutamist käesoleva kindlustuslepingu alusel, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda, saates teisele lepingu poolele kirjaliku xxxxx. Kindlustusleping loetakse üles öelduks 14 päeva möödumisel arvates päevast, mil ülesütlemisteade jõudis teise lepingu pooleni. Kommunikatsioonikatkestuse korral loetakse, et ülesütlemisteade on üle antud, xxx xxxxx on välja saadetud või teadet on üritatud välja saata.
MORAALNE KAHJU
187. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada moraalset (mittevaralist) kahju.
EESTIS VÕI KINDLUSTATU ELUKOHARIIGIS TOIMUNUD JUHTUM
188. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju tekkimise aluseks olev sündmus toimus Eestis või kindlustatu elukohariigis.
TUUMAENERGIA JA RADIOAKTIIVSUS
189. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab tuumarelv, tuumaenergia või radioaktiivsus.
MASSILISED KORRATUSED, SÕDA, RELVAKOKKUPÕRGE
190. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab sõda või sõjalise operatsiooni taoline olukord, relvakokkupõrge, mäss, ülestõus, kodusõda või massilised korratused.
191. Kindlustusandja soovitab enne reisi algust tutvuda ohupiirkondi (kriisipiirkondi) puudutava informatsiooniga Eesti Vabariigi välisministeeriumi koduleheküljel ning võimalusel vältida reisimist ohupiirkondadesse.
STREIK, TÖÖSULG
192. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab või kui kahju tekkimisele aitab xxxxx streik või töösulg.
193. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
AVALIKU VÕIMU TEOSTAMINE
194. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab politsei, piirivalve, tollitöötajate või muude avalikku võimu teostavate ametiisikute tegevus.
195. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab vara arestimine, kinnipidamine, konfiskeerimine või sundvõõrandamine.
Kindlustusvõtja ja kindlustatu tegevus
196. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab kindlustatu enesetapp või enesetapu katse.
197. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab kindlustatu kihlvedudes osalemine või kakluse algatamine kindlustatu poolt.
198. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab tahtliku kuriteo tunnustega teo toimepanemine (v.a hädakaitse) või selle varjamine.
199. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kindlustatu põhjustab kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu.
200. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kindlustusvõtja või kindlustatu esitab kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid andmeid.
201. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kindlustusleping on sõlmitud pärast kahjujuhtumi põhjustava asjaolu ilmnemist.
Ettenähtav sündmus
202. Kindlustus ei kehti, kui kindlustusjuhtumi põhjustas või kindlustusjuhtumi tekkimisele aitas xxxxx sündmus või asjaolu, mis oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal kindlustusvõtjale või kindlustatule teada või ettenähtav (nt häired lennuliikluses vulkaanist purskunud tuha tõttu).
Sõiduki juhtimisega seotud välistused
203. Kui kindlustatu põhjustab sõidukit juhtides kindlustusjuhtumi, ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustas on või sellele aitas xxxxx:
203.2. kindlustatu joobeseisud. Kindlustatu joobeseisundi määramisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise riigis kehtivatest lubatud alkoholisisalduse määradest;
203.3. sõiduki juhtimine xxxx juhtimisõiguseta;
203.4. rikkega sõiduki kasutamine, xxx xxxxx olemasolu oli kindlustatule teada.
JOOBESEISUND
204. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab või kahju tekkimisele aitab xxxxx kindlustatu joobeseisund (alkoholijoove, narkojoove, toksiline joove jms) või joobeseisundi järelnähud.
MUU ISIKU POOLT HÜVITATUD KAHJU
205. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju on hüvitanud muu isik.
Kindlustusvõtja kohustused kahjujuhtumi korral
206. Kindlustusvõtja on kohustatud tarvitusele võtma abinõud kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja kindlustusandja õiguste tagamiseks.
207. Kindlustusvõtja on kohustatud abistama kindlustusandjat kahju käsitlemisel ja regressnõude esitamisel, esitades vajalikke andmeid, dokumente, seletusi jms.
208. Kindlustusandjale edastatav dokument peab olema eesti, vene, saksa, prantsuse, hispaania või inglise keeles või tõlgitud eelnimetatud keelde. Diagnoos jm meditsiinilised dokumendid võivad olla xxxxxx xxxxxx.
209. Kindlustatu peab kahjujuhtumi toimumisest viivitamatult teatama kindlustusandjale või tema kahjukäsitluspartnerile kirjalikult, e-kirja või kindlustusandja interneti kodulehe kaudu.
210. Lisaks eeltoodud kohustustele on vastava kindlustuskaitsega seotud kohustused toodud vastava kindlustuskaitse peatükis.
Kindlustushüvitise taotlemiseks vajalikud tõendid
211. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta.
212. Kahjuavalduse ning sellele lisatud dokumentide alusel peab olema võimalik kontrollitavalt kindlaks teha kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ning kulutuste suurust.
213. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandjale esitama dokumente, kirjalikke seletusi, vastama suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja küsimustele. Kui kindlustusvõtja on esitanud ärakirjad, on kindlustusandjal õigus nõuda originaaldokumente.
214. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandja nõudel esitama tõendid reisi alguse, lõpu, transiitpunktides viibimise aja xx xxxxx marsruudi kohta.
215. Kindlustusandjal on õigus saada kolmandatelt isikutelt kahjujuhtumiga seotud informatsiooni (sh delikaatseid isikuandmeid).
216. Lisaks eeltoodud sätetele on vastava kindlustuskaitsega seotud tõendeid reguleerivad punktid toodud vastava kindlustuskaitse peatükis.
Kindlustussumma ja hüvitislimiidid
KINDLUSTUSSUMMA
217. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlustushüvitist kõigi kindlustusperioodi jooksul toimunud kindlustusjuhtumite kohta kokku rohkem xxx xxxxxx kindlustussumma.
218. Kindlustussummad määratakse meditsiiniabi kindlustusele, õnnetusjuhtumikindlustusele reisitõrke kindlustusele, pagasikindlustusele ja õigusabi kindlustusele eraldi.
219. Kindlustussummad kehtivad kõigi kindlustusperioodi jooksul toimunud kindlustusjuhtumite kohta kokku.
HÜVITISLIMIIDID
220. Kui kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus on piiratud kindlustustingimustega (hüvitislimiidid), ei ole kindlustusandjal kohustust maksta kindlustushüvitist rohkem kui kindlustustingimustes ette nähtud.
221. Kindlustussummaga on hõlmatud ka need kahjud ja kulutused, mille kohta on kehtestatud eraldi hüvitislimiit. Eraldi hüvitislimiidid sisalduvad vastavas kindlustussummas. Eraldi hüvitislimiidid ei lisandu kindlustussummale.
Kindlustushüvitis
222. Kindlustusandja peab täitma oma lepingust tuleneva kohustuse, kui ta on lõpetanud kindlustusjuhtumi tuvastamiseks ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud.
223. Kui kindlustusandja teostab hüvitamise raha maksmise xxxx, xx ole kindlustusandjal kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on kirjalikult teatanud arvelduskonto numbri ja kontoomaniku nime.
224. Kindlustusandjal on õigus nõuda andmeid ja dokumente hüvitise saamiseks õigustatud isiku ja tema esindaja isikusamasuse tuvastamiseks. Kindlustusandjal ei ole hüvitise väljamaksmise kohustust enne, xxx xxxxx on need andmed ja dokumendid esitatud.
225. Kui kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteo asja menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtu- või vastava ametiisiku otsuse jõustumist.
226. Kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist vastavalt seadusandluses ette nähtud määrale.
227. Kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele.
228. Kui kindlustuslepingu rikkumine saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, vastavalt sellele, kas kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.
229. Kindlustusandjal on õigus pagasikahju hüvitamisel nõuda hävinud vara jäänuste või asendatud vara, samuti hilinenud, varastatud või röövitud vara nõudeõiguse üleandmist kindlustusandjale. Kuni eelnimetatud vara või vara nõudeõiguse kindlustusandjale üleandmiseni on kindlustusandjal õigus peatada kindlustushüvitise maksmine või kindlustushüvitist eelnimetatud vara hariliku väärtuse (turuväärtuse) võrra vähendada.
230. Kui kindlustusandja on hüvitanud hilinenud, varastatud või röövitud asja, on kindlustusvõtjal kohustus asja kättesaamisest, leidmisest või selle asukohast teadasaamisest kindlustusandjale viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatada. Kindlustusandjal on õigus nõuda asja üleandmist.
Kindlustuspoliis
231. Kindlustusandja väljastab kindlustuspoliisi üksnes kindlustusvõtja nõudmisel. Kindlustuspoliisi saamiseks saatke palun kindlustusandjale kirjalik avaldus, e-kiri aadressil xxxx@xx.xx või teade Ifi e-büroo kaudu xxx.xx.xx.
232. Kindlustusvõtjal on õigus nõuda ärakirja mis tahes kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldusest.
Kindlustusmakse
233. Kindlustusmakse ühe kalendripäeva kohta märgitakse kindlustusvõtjale saadetud esmases sms-xxxxxx. Kindlustusmakse sisaldub EMT-le tasumisele kuuluvas makses.
234. Kindlustusmakse sisaldab kindlustusagendi vahendustasu, mille suuruseks on 2010 aastal sõlmitud lepingute puhul maksimaalselt 58,62 % ja alates 2011 sõlmitud lepingute puhul maksimaalselt 58,38%, kui kindlustusvõtjale saadetud sms-xxxxxx xx ole märgitud teistsugust vahendustasu.
235. Kindlustusmaksele lisandub tasu sideteenuste eest.
Andmete töötlemine
236. Kindlustusandjal on seaduse alusel õigus töödelda isikute, kellele kindlustusandja osutab kindlustusteenust (kindlustatuvõtja, kindlustatu, soodustatud isik, kahjustatud isik), andmeid kindlustusriski hindamiseks, kindlustuslepingu ettevalmistamiseks, sõlmimiseks ja täitmiseks.
237. Kindlustuslepingu sõlmimisega annab kindlustusvõtja kindlustusandjale õiguse andmete töötlemiseks alltoodud viisil ja eesmärkidel. Andmesubjekti on õigused andmete edasise töötlemise osas on toodud isikuandmete kaitse seaduses.
238. Kindlustusandjal on õigus töödelda kindlustuslepinguga seotud andmeid ka järgmisteks kindlustusperioodideks pakutavate kindlustuslepingute kindlustusriski hindamiseks, kindlustuslepingute ettevalmistamiseks, sõlmimiseks ja täitmiseks.
239. Kindlustusandjal on õigus töödelda kindlustusvõtja andmeid, samuti kindlustusobjekti ja kindlustusriskiga seotud andmeid ka muude kahjukindlustusteenuste pakkumiseks, sealhulgas kahjukindlustusteenuste pakkumine e-posti või muude elektrooniliste sidevahendite kaudu.
Kindlustusandja kohustus teavitada kindlustusvõtjat
240. Kui kindlustusperioodi jooksul muutub kindlustusandja nimi või õiguslik vorm, kindlustusandja aadress või kindlustusandja struktuuriüksuse aadress, mille vahendusel leping sõlmiti, või pädeva kindlustusjärelevalve aadress, teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat sellest kindlustusandja veebilehel või massiteabevahendite kaudu.
Lepingu lõpetamine
241. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustuslepingu pool 31 päeva jooksul arvates kindlustushüvitise maksmise või kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepingu poolele kirjalikult 31 päeva ette.
242. Kindlustusandjal või kindlustusvõtjal on õigus kindlustusleping ühepoolselt lõpetada õigusaktides või eelmises punktis nimetatud juhtudel.
Järelevalve, vaidluste lahendamine, lepingule kohaldatav õigus
243. Kindlustusandja ja kindlustusagendi üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon (Sakala 4, 15030 Tallinn).
244. Kindlustusagent on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, millega on võimalik tutvuda xxx.xx.xx
245. Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste xxxx. Kindlustuslepingu alusel võib esitada xxxx Xxxxx Maakohtule.
246. Käesolevale kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
Kindlustustelefon 1211 xxx.xx.xx
Õnnetusjuhtumi- kindlustuse püsiva puude raskusastmete tabel
PP 20011
if p&c insurance as. äriregistri kood 10100168
1.ülajäse
Paremakäelisel kindlustatul on vasaku xxx xx vasakukäelisel kindlustatul parema käe vigastuse korral kindlustushüvitise aluseks olev püsiva puude protsentuaalne suurus (edaspidi ka ‘püsiva puude protsent’) 5% võrra väiksem vastavast tabelis toodud püsiva puude protsendist, välja arvatud 5 % määra puhul, mida ei vähendata.
Sõrmede osad: III-V sõrme iga lüli vastab 1/3-le sõrmest, nii et kaotatud sõrmelülisid kokku lugedes ja jagades selle arvu kolmega, saadakse arv, mis näitab, mitme terve III-V sõrme kaotusele trauma vastab. Pöidla ja nimetissõrme lülide kaotust käsitletakse eraldi. Jäik sõrmeliiges vastab amputatsioonile samast liigesest, välja arvatud pöidla jäikuse korral, mille püsiva puude protsent on 0 - 10%. Tundetu sõrmeosa vastab selle sõrmeosa kaotusele. Pool või rohkem kaotatud sõrmelülist vastab kogu selle sõrmelüli katusele.
Ühe sõrme või sõrmeosa kaotus | Püsiva puude protsent |
Pöidla küüslüli või ½ küüslülist | 10 |
Pöial | 20 |
Pöial ja kämblaluu | 25 |
Kogu nimetissõrm | 10 |
Nimetissõrme küüs- ja keskmine lüli | 5 |
III-V sõrm | 5 |
III-V xxxx xx kämblaluu | 10 |
Kolme sõrme kaotus | Püsiva puude protsent |
Pöial ja kaks sõrmedest III-V | 30 |
Pöial, nimetissõrm ja üks muu sõrm | 35 |
Pöial ja kaks muud sõrme ning vastavad kämblaluud | 35 |
Xxxx sõrme, välja arvatud pöial | 20 |
Xxxx sõrme (välja arvatud pöial) ning vastavad kämblaluud | 25 |
Kahe sõrme kaotus | Püsiva puude protsent |
Pöial ja üks sõrmedest III-V | 25 |
Pöial ja üks sõrmedest III-V ja vastavad kämblaluud | 30 |
Pöial ja kogu nimetissõrm | 30 |
Pöial, nimetissõrm ja vastavad kämblaluud | 35 |
Kaks sõrme, välja arvatud pöial | 15 |
Kaks sõrme (välja arvatud pöial) ja vastavad kämblaluud | 20 |
Nelja sõrme kaotus | Püsiva puude protsent |
Pöial xx xxxx muud sõrme | 35 |
Neli sõrme, välja arvatud pöial | 40 |
Pöial ja kaks muud sõrme ning vastavad kämblaluud | 35 |
Neli sõrme (välja arvatud pöial) ning vastavad kämblaluud | 40 |
Püsiva puude protsent | Õlavars tõuseb külgsuunas maksimaalselt 120° | 10 | ||
Õlavars tõuseb külgsuunas maksimaalselt 90° | 15 | |||
Kõigi viie sõrme kaotus | 45 | Õlavars tõuseb külgsuunas 40-80° | 20-25 | |
Kõik viis sõrme ning vastavad kämblaluud | 50 | Õlaliiges jäik, õlavars tõuseb külgsuunas 0-30° | 30 | |
Õlavarre amputatsioon | 55 | |||
Xxxxx xxxx, soodne asend | 10 | Kogu ülajäseme amputatsioon | 60 | |
Xxxxx xxxx, ebasoodne asend | 15-20 | Mõlema ülajäseme täielik amputatsioon | 100 | |
Küünarvarre rotatsioon piiratud või puudub sõltuvalt asendist | 10-20 | Kodarluunärvi (n.radialis) täielik halvatus allpool kolmpealihast | 20 | |
Küünarliiges liigub 30-90° | 10 | Keskpidise närvi (n.medianus) täielik halvatus | 30 | |
Küünarliiges jäik, soodne asend | 20 | Küünarluunärvi (n.ulnaris) täielik halvatus | 25 | |
Küünarliiges jäik, ebasoodne asend | 25-30 | Küünarvarre kahe närvi täielik halvatus | 40 | |
Küünarvarre amputatsioon | 50 | Küünarvarre kõikide närvide täielik halvatus | 45 | |
Õlavarrepõimiku (plexus brachialis) täielik halvatus | 60 | |||
2. Alajäse
Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel on tekkinud põlve- või puusaliigese funktsioonihäire ning tehisliigese paigaldamine on meditsiiniliselt näidustatud, on püsiva puude protsendi suuruseks 20%.
Püsiva puude protsent | Põlveliigese sirutus tunduvalt nõrgenenud | 15 | ||
Põlveliigese lõtk | 10-20 | |||
Varba kaotus | 0-5 | Puusaliiges jäik, soodne asend | 25 | |
Suure xxxxx xx vähemalt kahe muu varba kaotus | 10 | Reie amputatsioon | 50 | |
Nelja varba kaotus, välja arvatud suur varvas | 10 | Kogu alajäseme amputatsioon | 60 | |
Pöialabaluude amputatsioon | 15 | Mõlema sääre amputatsioon | 70 | |
Jalapöia või pahkluu amputatsioon | 20-25 | Ühe sääre xx xxxxx xxxx xxxx amputatsioon | 80 | |
Alumine hüppeliiges jäik, soodne asend | 10 | Mõlema reie amputatsioon | 90 | |
Ülemine hüppeliiges jäik, soodne asend | 15 | Mõlema alajäseme täielik amputatsioon | 100 | |
Ülemine hüppeliiges jäik, ebasoodne asend (näiteks pes equinus ehk püstpöid) | 20 | Alajäse lühenenud 4 cm ja rohkem | 10 | |
Pindluunärvi (n.peroneus) täielik halvatus | 15 | |||
Sääre amputatsioon | 30 | |||
Sääreluunärvi (n.tibialis) või reienärvi (n.femoralis) täielik halvatus | 20 | |||
Põlveliigese liikuvus 0-90° | 0 | |||
Põlveliigese liikuvus 10-60° | 15 | Istmikunärvi (n.ischiadicus) täielik halvatus | 50 | |
Põlveliiges jäik, soodne asend | 20 | |||
3. Pea, nägu
Koljuluude murdude korral hinnatakse püsivat puuet sellega kaasneva ajukahjustuse alusel. Koljuluude murdu xxxx neuroloogiliste, otoloogiliste või muude sümptomiteta ei loeta püsivaks puudeks
Nägu moonutavad armid: | Püsiva puude protsent | Peanaha (juustega kaetud osa) kaotus | 0-20 | |
Ühepoolne näonärvi halvatus | 10-30 | |||
Nähtav arm, mis ei muuda oluliselt näojooni | 0-5 | Mõlemapoolne näonärvi halvatus | 20-40 | |
Nägu ulatuslikult moonutavad armid või vigastused | 25-40 | |||
Nägu eriti raskelt moonutav vigastus, pehmete kudede ulatuslik puudumine, nina või mõlema kõr- valesta täielik kaotus | 45-60 | |||
4. Silmad ja nägemisvõime
TSENTRAALNE NÄGEMISTERAVUS
Silmade nägemisteravuse näitajad on xxxxxx xxx- xx külgservas ning vastavad püsiva puude protsendid ruudustikus. Nägemisteravust väljendatakse dioptrites koos astigmatismi korrektsiooniga. Nägemisteravuse langusest tulenev püsiva puude protsent leitakse alljärgnevast tabelist. Tabeli horisontaalse ja vertikaalse rea ristumiskohalt leitakse õnnetusjuhtumieelsele nägemisteravusele vastava püsiva puude protsent ja õnnetusjuhtumijärgsele nägemisteravusele vastava püsiva puude protsent. Püsiva puude protsentuaalne suurus, mis on aluseks kindlustushüvitise määramisele, on õnnetusjuhtumijärgse ja õnnetusjuhtumieelse püsiva puude protsentide xxxx.
Parem silm Vasak silm | 0,7 või parem | 0,6 | 0,5 | 0,4 | 0,3 | 0,2 | 0,1 | alla 0,1 |
0,7 või parem | 0% | 0% | 0% | 5% | 10% | 10% | 15% | 20% |
0,6 | 0% | 5% | 5% | 5% | 10% | 10% | 15% | 20% |
0,5 | 0% | 5% | 5% | 5% | 10% | 10% | 15% | 20% |
0,4 | 5% | 5% | 5% | 10% | 15% | 15% | 20% | 30% |
0,3 | 10% | 10% | 10% | 15% | 20% | 25% | 35% | 45% |
0,2 | 10% | 10% | 10% | 15% | 25% | 50% | 60% | 70% |
0,1 | 15% | 15% | 15% | 20% | 35% | 60% | 75% | 85% |
alla 0,1 | 20% | 20% | 20% | 30% | 45% | 70% | 85% | 100% |
VAATEVÄLJAD
näit: Xxxxxxxxx perimeetri testvalgus II/4 normaaltaustal.Kontsentriline ahenemine nii, et
Püsiva puude protsent | Afaakia (silmaläätse puudumine) | ||||
Välja temporaalpiir | Üks silm | Mõlemad silmad | Ühel silmal, sõltuvalt korrektsiooni võimalikkusest prillidega | 10-20 | |
60° | 0 | 10 | |||
Mõlemal silmal | 30 | ||||
40° | 0 | 35 | |||
Ainsal silmal | 30 | ||||
30° | 10 | 50 | |||
Tehislääts: Kahjustust hinnatakse nägemisvõime alusel. | |||||
20° | 15 | 75 | |||
alla 20° | 20 | 100 | |||
Kahelinägemine (diploopia) | |||||
Esineb teist silma varjates | 20 | ||||
Püsiva puude protsent | |||||
Esineb ainult kõrvale vaadates | 10 | ||||
Esineb ainult alla vaadates | 15 | ||||
Homonüümne hemianopsia: | |||||
Esineb ainult üles vaadates | 0 | ||||
Xxxxxx, sõltuvalt asukohast (xxxxxxx, vasakul) | 40-50 | ||||
Silmalau vaje (ptoos) | |||||
Üleval | 30 | ||||
Ühes silmas, xxxxx | 10-15 | ||||
All | 70 | ||||
Mõlemas silmas, keskmise raskusega | 25 | ||||
Homonüümne kvadraatanopsia | 20-30 | ||||
Mõlemas silmas, xxxxx | 50 | ||||
Bitemporaalne hemianopsia | 30 | ||||
Silm eemaldatud või kärbunud | |||||
Täielik nüktaloopia (uurituna näit Goldmann-Weekersi adaptomeetriga (integraalmeetodil) nii, et kogu skotoopilise ala funktsioon puudub | 50 | ||||
Teine silm terve | 25 | ||||
Xxxxx xxxxx nägemise kaotus | 100 | ||||
5. Kuulmisvõime, suu, kõri, xxxx xx söögitoru
KUULMINE
Kuulmisteravuse langusest tulenev püsiva puude protsent leitakse alljärgnevatest tabelitest. Püsiva puude protsentuaalne suurus, mis on aluseks kindlustushüvitise määramisele, on õnnetusjuhtumijärgse ja õnnetusjuhtumieelse püsiva puude protsentide xxxx.
Kuulmisteravuse langus ühes kõrvas:
Kui parema kuulmisteravusega kõrvas audiomeetriliselt xxxx kuuldeaparaadita määratud keskmine kuulmisteravus on sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz parem kui 20 dB, määratakse nõrgema kuulmisteravusega kõrva püsiva puude protsent. Püsiva puude protsenti võib määrata xxxx audiomeetriata ainult erijuhtudel.
Õnnetusjuhtumikindlustuse püsiva puude raskusastmete tabel PP 20011
Kuulmine | Kõne | Sosinkõne | Püsiva puude protsent |
60-89 dB | 0,5-0 m | 0 m | 10 |
90- dB | 0 m | 0 m | 15 |
Kuulmisteravuse xxxxxx mõlemas kõrvas:
Püsiva puude protsentuaalse suuruse määramisel juhindutakse, lähtudes eelnevatest põhimõtetest, kuulmisteravuse langusest parema kuulmisteravusega kõrvas järgmise tabeli põhjal:
Kuulmine | Kõne | Sosinkõne | Püsiva puude protsent |
20-29dB | üle 4m | 4-1m | 10 |
30-39dB | 4-2m | 1-0,1m | 15 |
40-49dB | 2-1m | 0,1-0m | 20 |
50-59dB | 1-0,5m | 0m | 25 |
60-69dB | 0,5-0,1m | 0m | 30 |
70-79dB | 0,1-0m | 0m | 35 |
80-89dB | 0m | 0m | 40 |
90- dB | 0m | 0m | 50 |
Kui kuulmisteravus nõrgemas kõrvas on 500-2000 Hz vahel keskmiselt vähemalt 35 dB paremast kõrvast halvem, lisatakse ülaltoodud tabelist saadud püsiva puude protsendile veel 5%.
Kui 4000 Hz juures on mõõdetud vähemalt 20 dB suurem kuulmisteravuse xxxxxx xxx sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz keskmisest kuulmisteravusest paremas kõrvas, suurendatakse püsiva puude protsenti 5 % võrra. Alternatiivselt kõneaudiomeetrial leitud 20-39 % suuruse puudulikkuse korral lisatakse 5% xx xxx 40 % puudulikkuse korral 10 %.
Kuulmisteravuse langusega seotud kõnehäire | Püsiva puude protsent | Lõuakrampsulgus (trism), võimalik ainult vedela toidu manustamine | 30 | |
Xxxxx xxxxxxx kaotus, kõne ebaselge, kuid arusaadav | 0-25 | |||
Kõne ebaselge, kuid kergesti mõistetav, millisel juhul lisatakse kuulmisteravuse languse püsiva puude protsendile kuni 25%. Kokku ei tohi protsent xxxx xxx 60%. | 25 | |||
Keele kaotus, kõne raskustega arusaadav | 40 | |||
Keele kaotus, ei suuda arusaadavalt kõnelda | 70 | |||
Xxxx | ||||
Arusaadavalt rääkimine raskendatud, millisel juhul lisatakse kuulmisteravuse languse püsiva puude protsendile kuni 40 %. Kokku ei tohi protsent xxxx xxx 70% | 40 | |||
Hääle kähedus ühe häälepaela halvatusest või muust põhjusest | 10 | |||
Hääle kähedus mõlema häälepaela halvatusest või muust põhjusest | 30 | |||
Võimetu arusaadavalt rääkima, kui puue on tingitud kuulmisteravuse langusest | 70-80 | |||
Hingetoru püsiv fistel või xxxx kaotus | 50 | |||
Suu | ||||
Xxxx kaotus, millega on seotud hingetoru xxxxxx xx kõnevõime kaotus | 70 | |||
Hammaste kaotus alla 18-aastastel isikutel, kui proteesi kasutamine xxxxx või võimatu | 10-20 | |||
Närimisfunktsiooni puudulikkus v.a juhul, kui närimisfunktsiooni puudulikkus on 18-aastasel ja vanemal isikul tingitud jäävhammaste või hambaproteesi vigastusest | 0-20 | |||
6. Hingamiselundid
HINGAMISFUNKTSIOONI PÖÖRDUMATU PUUDULIKKUS
Hingamisfunktsiooni puudulikkust tuleb hinnata, võrreldes seda samaealiste tervete isikutega. Hingamisfunktsiooni pöördumatu puudulikkus peab olema kinnitatud uuringutega xx xxxxx xxxx piisavalt kontrollitud.
Hinnates püsiva puude määramisel kopsukahjustusega seotud hingeldust, tuleb toetuda kopsude funktsiooni uuringutele. Hinnang ei tohi põhineda ainult kopsude funktsiooni ühekordsel mõõtmisel.
Vitaalkapatsiteet (VC või FVC) protsent normist | Ekspiratoorne sekundikapatsiteet (FEV1) protsent normist | Difusioonikapatsiteet (DI) protsent normist | Püsiva puude protsent |
00-00 | 00-00 | 00-00 | 0-00 |
00-00 | 00-00 | 00-00 | 00-00 |
00-00 | 00-00 | 00-00 | 00-00 |
alla 35 | alla 35 | alla 30 | 80-100 |
7. Kõhuõõne ja vaagnapiirkonna elundid ja kõhukatted
Püsiva puude protsent | |
Põrna kaotus | 5 |
Xxxxx kaotus, xxxxx xxxx on terve | 10 |
Suguti kaotus | 50 |
Uriinifistel | 40-50 |
Peensoole fistel | 40-50 |
Jämesoole fistel | 30 |
Armisong, vajalik toestav side | 10-20 |
Viljatuks tegev suguelundite kahjustus | 25 |
8. Püsiva puude protsendi arvutamine
8.1 Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud funktsioonihäired vastavad mitme eelpooltoodud alajaotuse tunnustele, määratakse püsiva puude protsent selle alajaotuse alusel, kus kirjeldatud kahjustus (kehavigastus) on tekkinud funktsioonihäirete peamiseks põhjuseks.
8.2 Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel on püsivalt kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, määratakse kindlustushüvitise aluseks oleva püsiva puude protsent raskeima kahjustuse järgi.
Näiteks kogu ülajäseme amputatsiooni korral (hõlmab kõigi viie sõrme, kämblaluude, randme, küünarvarre xx xxxxxxxx amputatsiooni) on lõplikuks püsiva puude protsendiks kogu ülajäseme amputatsioonile xxxxxx 60%.
8.3 Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt püsivalt kahjustunud mitme kehaosa funktsioon, ei ole kindlustushüvitise aluseks olev püsiva puude protsent üksikute protsentide summa.
8.3.1 Kahe erineva kehaosa funktsiooni kahjustuse korral tuleb kindlustushüvitise aluseks olev püsiva puude protsendi määramisel lähtuda järgmisest valemist:
K= A + B- A x B
100
Valemis on K kogukahjustuse protsent ning A ja B on kahe erineva kahjustuse tabelist saadud protsendid.
8.3.2 Rohkem kui kahe erineva kehaosa funktsiooni kahjustuse korral, määratakse kindlustushüvitis raskeima kahjustuse järgi, kaasnevate kahjustuste eest arvestatakse kindlustushüvitist 50% kaasneva kahjustuse eest ettenähtud kahjustuse protsendist, kuid summaarselt mitte rohkem kui 100%.
8.3.3 Kui on kahjustunud teineteist asendavad paariselundid, mis põhjustavad mõlema elundi märkimisväärse funktsiooni puudulikkuse, võib kindlustushüvitise aluseks olev püsiva puude protsent olla üksikute kahjustuste protsentide summast suurem.