ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA NENDE KASUTAMISE EESKIRI ANIJA VALLAS
Muudetud Xxxxx Xxxxxxxxxxxxx 17.10.2013 määrusega nr 100- jõustunud 28.10.2013
ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA NENDE KASUTAMISE EESKIRI XXXXX XXXXXX
1. Üldosa
1.1. Eeskirja ülesanne
Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Xxxxx xxxxx territooriumil.
1.2. Mõisted
1.2.1. arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
1.2.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
1.2.3. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
1.2.4. reovesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
1.2.5.kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
1.2.6. klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja või kaasomandis oleva kinnistu kaasomanikud läbi volitatud esindaja, xxxxx kinnistu veevärk või kanalisatsioon on kokkuleppel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajaga ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu;
1.2.7.kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus. Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.
1.2.8. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
1.2.9.kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
1.2.10. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
1.2.11.liitumispunkt – piiritlusaktiga fikseeritud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;
1.2.12.liitumisleping – vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku vaheline leping liitumise teostamiseks;
1.2.13. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
1.2.14.peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
1.2.15. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
1.2.16. purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
1.2.17. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 1.2.18.sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
1.2.19. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
1.2.20. teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vaheline leping vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks;
1.2.21. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
1.2.22. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni abil;
1.2.23. vee- või reovee mõõtesõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
1.2.24.vee- või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
1.2.25. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
1.2.26. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
1.2.27. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu reovee kanaliseerimiseks;
1.2.28. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
1.2.29. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või xxxxx xxxxx, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
1.2.30. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
1.3. Üldnõuded
1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise.
1.3.1.¹ Ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajatakse Xxxxx Xxxxxxxxxxxxx poolt kinnitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab Xxxxx Xxxxxxxxxxxxx.
1.3.1.² Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse §-s 4 lg 2 esitatud andmeid.
1.3.1.³ Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja terviskaitsetalitusega.
1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik või valdaja, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.
1.3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele xx xxxxx hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused klientidele.
1.3.4. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama kehtestatud nõuetele.
1.3.5. Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.
1.3.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel.
1.3.7. Ühisveevärgist vee võtmine, v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni reovee juhtimine toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu alusel.
1.3.8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõttele Konkurentsiametiga kooskõlastatud metoodika alusel arvutatud liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest maksab klient vee-ettevõttele Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud teenustasu.
(muudetud Xxxxx Xxxxxxxxxxxxx 17.10.2013 määrusega nr 100- jõustunud 28.10.2013)
1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine
1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.
1.4.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdja määratud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast.
1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev maa-alal väljaspool kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel xxxx xxxxx väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Xxx xxxxx kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest reovett.
1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru xxxxx kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.
1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.
1.4.7. Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
1.4.8. Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb xxxxxx olevate kinnistute omanikel sellest eelnevalt informeerida vee-ettevõtjat. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus punkti 3.1.17 kohaselt vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.
1.4.9. Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased reovee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka.
1.4.10. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde.
2. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumine
2.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud vallavolikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
2.2 Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt vee-ettevõtjale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel.
2.3 Taotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see peab sisaldama:
2.3.1 liituja staatust ning isikuandmeid (nimi, isikukood või registreerimisnumber, postiaadress);
2.3.2 andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
2.3.3 andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
2.3.4 andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta;
2.3.5 ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
2.3.6 ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.
2.4 Vee-ettevõtja vaatab liitumisetaotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).
2.5 Liitumistingimustes näidatakse:
2.5.1 liitumispunktid;
2.5.2 lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused;
2.5.3 tehnilised erinõuded;
2.5.4 liitumistingimuste kehtivusaeg;
2.5.5 kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga;
2.5.6 liitumistasu suurus.
2.6 Juhul kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases
toimimises, on vee-ettevõtjal kooskõlastatult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses.
2.7 Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) kinnitamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega.
2.8 Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub ehitusseaduse kohaselt;
2.9.Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt xx xxxxx kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega;
2.10 Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui xx xxxxxx ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata.
2.11 Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada:
2.11.1 juriidilise isiku likvideerimisel õigusjärglase puudumisel;
2.11.2 muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.
2.12 Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine.
2.13 Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel.
2.14 Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt.
3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
3.1. Teenusleping
3.1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vee- ettevõtja vastavalt teenuslepingule.
3.1.2. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja reovee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.
3.1.3. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
3.1.4. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.
3.1.5. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee kanaliseerimise omavoliliseks. Käesoleva punkti kohaldamisel peab arvestama ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4¹ antud reeglit.
3.1.6. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
3.1.7. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping juhul:
3.1.7.1. kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
3.1.7.2. kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3.1.7.3. muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
3.1.8. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 3.1.7 alusel teatatakse kliendile kirjalikult muude tingimuste kõrval vähemalt üks kuu ette. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
3.1.9. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on
nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja reovee kanaliseerimise taastamise kulud.
3.1.10. Xxx xxx aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti
3.1.9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.
3.1.11. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
3.1.12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldus-territooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate omavalitsuste vahelise lepinguga.
3.1.13. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Kinnistu omanikega, kus hoone juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuspingud ehitiste omanike või valdajatega.
3.1.14. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitme kinnistu või kinnistute grupi nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning xxxxx xxx- xx kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.
3.1.15. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on vallavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.
3.1.16. Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja reovee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja - kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava reovee koguse ning reoainete kohta.
3.1.17. Kliendile vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt vähemalt üks kuu ette , omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja esitatud taotlust vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee- ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
3.1.18. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja reovee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee- ettevõtjale tekitatuid kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
3.1.19. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena.
3.1.20. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele.
3.1.21. Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja reovee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja reovee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
3.1.22. Veekatkestuse korral üle 24 tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.
3.1.23. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurust arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise xxxx.
3.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused
3.2.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitsetalituse kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.
3.2.2. Peatorus tagatava veerõhu määrab vee-ettevõtja piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja oma kulul.
3.2.3. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.
3.2.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 3.1.17.
3.2.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada xxxx xxx-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel xx xxxxx tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. Päästetöödeks kasutatud vee eest tasutakse vee-ettevõtjale vastavalt kehtivatele seadustele.
3.2.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks õigust omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.
3.2.7. Klient peab hoidma nii sisendustoru kui ka kinnistut läbiva magistraaltoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
3.2.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.
3.2.9. Eeskirja punktide 3.2.6 ja 3.2.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.17, eeskirja punkti 3.2.8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta.
3.3. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
3.3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
3.3.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
3.3.1.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
3.3.1.3. sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
3.3.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus
on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul.
3.3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 3.1.18 ja 3.1.19 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
3.3.4. Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades ning eelneval kirjalikul kokkuleppel vee-ettevõtjaga. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.
3.3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
3.3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri määrusele «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab:
3.3.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
3.3.6.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3.3.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
3.3.6.4. radioaktiivseid aineid;
3.3.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
3.3.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
3.3.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
3.3.7. Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH xxxxxxx xxx 6,5 ning kõrgem kui 8,5.
3.3.8. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, xxxx xx eelnevalt purustatud xxxxx.
3.3.9. Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
3.3.10Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
3.3.11.Ühiskanalistasiooni ei ole lubatud juhtida pinnase-, sademe- ja drenaazivett, kui klient ja vee- ettevõtja ei ole teisiti kirjalikult kokku leppinud.
3.3.12.Ühiskanalisatsiooni võib juhtida käesolevas punktis määratud reostuse piirväärtusi ületavat reovett ainult eelneval kirjalikul kokkuleppel vee-ettevõtjaga
Tabel 1. Reostusnäitajate lubatud piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees.
Reostusnäitaja | Lubatud piirväärtus mg/l |
BHT7 | 359 |
Püld | 12 |
Nüld | 60 |
Heljuvained | 350 |
Naftaproduktid | 1 |
Fenoolid | 0.1 |
Rasvad | 30 |
3.3.11. Punktide 3.3.4–3.3.10 nõuete mittejärgimisest tekkinud kahju korvab selle tekitanud klient.
3.4. Omavolilised ühendused
3.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud xxxx liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
3.4.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
3.4.2.1. koostab vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee- ettevõtja poolt kohe sulgemisele;
3.4.2.2. isikul, xxxxx tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 3.5.3, 3.5.4 ja 3.5.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.
3.4.3. Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu.
3.4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjal hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse tegelikult täidetud või tühjendatud mahutist, vastavate andmete puudumisel selle mahuti 15-kordsest mahust.
3.5. Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine
3.5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
3.5.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
3.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhud;
3.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
3.5.1.4. vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
3.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur;
3.5.1.6. on avatud vee-ettevõtja suletud peakraan või ühenduskraan;
3.5.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
3.5.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.
3.5.1.9. toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud xxxxx osaliselt või täielikult maksmata.
3.5.2. Omavolilise veekasutamise ja reovee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee- ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja reovee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.
3.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru
läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle
kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust reovee ärajuhtimise eest.
3.5.4. Omavolilise reovee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist:
3.5.4.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale;
3.5.4.2. kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 3.5.3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3.5.4.3. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 3.6.5.2 toodud arvestuskorrale;
3.5.4.4. eeskirja punkti 3.5.1.8 kohase omavolilise reovee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja punktile 3.4.4.
3.5.5. Omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise kestust arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.
3.5.6. Eeskirja punktides 3.5.3 ja 3.5.4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
3.5.7. Kui omavoliline veekasutamine ja reovee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 3.1.17, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleva punkti rakendamisel peab arvestama ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4¹ reeglit.
3.5.8. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 3.5.3 ja
3.5.4 toodu alla, määrab hüvitise vallavolikogu volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
3.5.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 3.2.5 ja 3.8.9 toodud juhtusid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhtudel kannab klient.
3.6. Keelatud ühendused
3.6.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (xxxx xxx võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinnasattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.
3.6.2.Keelatud ühendusteks on ka:
3.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
3.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist rajatud ühenduste kasutamises lepivad vee- ettevõtja ja klient eraldi kokku Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses sätetest lähtudes.
3.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti.
3.6.4. Eeskirja punktides 3.6.1, 3.6.2.1 ja 3.6.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 3.6.2.3 ja 3.6.2.4 toodud juhtudel võib vee- ettevõtja reovee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 3.1.17.
3.6.5. Eeskirja punkti 3.6.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
3.6.5.1. eeskirja punktis 3.6.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 3.5.4.1 toodud arvestuskorrale;
3.6.5.2. eeskirja punktis 3.6.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.
3.6.6. Eeskirja punktis 3.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestust määratakse eeskirja punkti 3.4.3 kohaselt.
3.6.7. Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistuomanik.
3.7. Ajutised torustikud
3.7.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja reovee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.
3.7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele.
3.7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja xxxxx xx tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib xxxx xxxx vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
3.7.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
3.7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
3.7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada oma kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele xxxxxx veemõõtesõlm.
3.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
3.8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.
3.8.2. Klient on kohustatud:
3.8.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks õigusaktides sätestatud juhtudel litsentsi omavaid ettevõtjaid;
3.8.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
3.8.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide
teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3.8.2.4. tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee- ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
3.8.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 3.1.17:
3.8.3.1. kui rikutakse eeskirja punktide 3.8.2.1, 3.8.2.2 ja 3.8.2.3 nõudeid ning see häirib teistele klientidele teenuse osutamist.
3.8.3.2. kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 3.8.2.4 kohast juurdepääsu.
3.8.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorraeeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale.
3.8.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.
3.8.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, xxxxx veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
3.8.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
3.8.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
3.8.7.2. vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite- ja -ülekandesüsteem;
3.8.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
3.8.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur.
3.8.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
3.8.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme xxx xxxxx:
3.8.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
3.8.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
3.8.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul xxxx suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus xxxx xxxxx vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus kontrollmõõtmist jälgida. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.
3.8.11. Vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee- ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.
4. Vee ja reovee mõõtmine ning arvestus
4.1. Vee mõõtmine
4.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.
4.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam xxx xxx veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
4.1.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.
4.1.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:
4.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus;
4.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
4.1.4.3. sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 100 m;
4.1.4.4. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu kaudu.
4.1.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele.
4.1.6. Veemõõtesõlme, kui see nõutaval xxxxx puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.
4.1.7. Veearvesti monteerib oma kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti eeskirjakohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme, viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.
4.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab sõlme nõuetekohase toimimise eest.
4.1.9. Klient peab tagama:
4.1.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
4.1.9.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustatuse;
4.1.9.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
4.1.9.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.
4.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
4.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 4.1.9.3, 4.1.9.4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 3.1.17.
4.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest ja kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punktis 3.5.3 toodud hüvituse nõuet.
4.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
4.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.
4.2. Veearvestus
4.2.1. Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga kuupmeetrites. Veearvesti näitude teatamise xxxx xx sagedus määratakse kliendilepingus.
4.2.2. Veearvesti puudumisel võib vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistutorustikes käsitleda xxxx xxx omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja punktides 3.5.2 ja 3.5.3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja punktide 3.2.8 ja 3.2.9 kohaselt.
4.2.3. Veearvesti rikke korral, kui klient ei xxx xxxxxx süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
4.2.4. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.3 sätestatut eeskirja punkti 3.5.5 kohase kestusega.
4.2.5. Kui eeskirja punkti 4.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, xxxxx arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.
4.2.6. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.
4.2.7. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõte iga kord vastavalt kasutusele.
4.2.8. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.
4.2.9. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 3.8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
4.3. Reovee mõõtmine
4.3.1. Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 4.4.1 ja 4.4.2 toodud juhtudel.
4.3.2. Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele.
4.3.3. Reovee mõõtesõlme ehitab klient oma kulul.
4.3.4. Reovee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning arvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
4.3.5. Reovee mõõtesõlme puhul tuleb sarnaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 4.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktile 2.1.18.
4.3.6. Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse xxxx juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja punkti 3.5.4 kohast hüvitise nõuet.
4.3.7. Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja punkt 4.4.1 kohast õigust reovee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.
4.3.8. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.
4.4. Reovee arvestus
4.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.
4.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja xxxx selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
4.4.3. Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja punktis 4.2.4 sätestatud korras.
4.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust xxxx mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.4 sätestatut eeskirja punkti
3.5.5 kohase kestusega.
4.4.5.Ühekordse reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus jms), arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
4.4.6.Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse.
5. Reoainesisalduse kontrollimise kord
5.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostumuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud
reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.
5.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele.
5.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.
5.4. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboratooriumis proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel.
5.5. Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kliendi keeldumise korral viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus xxxxx proovi iseseisvalt.
5.6. Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee- ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni
laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mille kanalisatsiooni laskmine või ühiskanalisatsiooni toimimist kahjustada.
5.7. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist;
5.8.Kliendid on olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest jaotatud seitsmesse hinnagruppi (Xxxx 1-Tabel 1). Hinnagrupp määratakse üksiku kõrgeima saastenäitaja järgi;
5.9.Vastavalt hinnagrupile rakendatakse kliendile kanalisatsiooniteenuse eest arveldamisel hinnakoefitsienti kehtestatud kanalisatsiooniteenuse hinnale;
5.10.Hinnagrupp kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti kuni järgmise proovivõtuni.Kui
kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuukeskmiste järgi. Järgnevatel kuudel kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad;
5.11. Kui kliendil on mitu väljalaset kanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi;
5.12. Võimaliku maksimaalse saastenäitaja ületamise korral (VII xxxxx) võib vee-ettevõtja sulgeda kanalisatsiooni kuni reovee saasteainete taseme viimiseni vastuvõetavatesse piiridesse
6. Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest
6.1. Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sh vee-(reovee-)arvesti näidu registreerimine xx xxxxx teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
6.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Xxx xxxx tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.
6.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
6.4. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama.
6.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.
6.6.Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste xxxx xx muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 3.1.17 kohaselt.
7.Teenuse osutamine lepinguta
7.1.Üldalused
7.1.1.Lepinguta teenuse osutamist käsitletakse erijuhtumina kaasomandis oleva kinnistu veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks , kus vee-ettevõtjal puudub klient käesoleva korra tähenduses ning ka arvlemise võimalus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse §8 lg4 mõistes.
7.2.Kliendi kohustuste täitmine
7.2.1.Olukorras, kus kaasomandis oleva kinnistu kaasomanike volitatud esindaja puudub või ei ole esindaja volituste lõppemisel volitatud uut esindajat, võtab käesolevas korra p. 3.8.4., 3.8.8. ja 4.1.9. sätestatud kliendi kohustuste täitmise üle vee-ettevõtja, teatades sellest kaasomanikele üks kuu ette.
7.2.2. Etteteatamisaega ei rakendata, kui kliendi kohustuste täitmisega viivitamine võib seada ohtu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise.
7.2.3.Vee-ettevõtja kulutuste kompenseerimiseks kliendi kohustuste täitmisel rakendatakse arveldamisel kaasomanikega hinnalisa 20% ulatuses kehtivast vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnast.
7.3.Arveldamine tarbijatega
7.3.1.Arveldamine kaasomanikest tarbijatega toimub kinnistu veemõõtjaga mõõdetud tarbimiskoguse alusel.
7.3.2.Kinnistu tarbimiskoguse jaotus tarbijate vahel toimub tarbijate veemõõtjate näitude ja nende puudumisel p. 7.4. toodud kulunormide järgi. Kinnistu tarbimiskoguse ja tarbijate tarbimiskoguse xxxx (üldvesi) jaotatakse tarbijate vahel üldpinna ruutmeetrite alusel.
7.3.3. Arve tasumine tarbija poolt toimub analoogselt p. 6.2. toodud kliendi tasumiskorraga.
7.4. Vee arvestus veearvesti puudumisel
10.1. Veearvesti puudumise korral arvestatakse tarbija veekogus järgmiste kulunormide järgi:
Veekulu liik | Veekulu (m3 kuus inimese kohta) |
Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon | 1,0 |
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis | 4,0 |
Tsentraalse soojaveevarustusega korteris | 7,6 |
8. Lõppsätted
8.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja nende kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega.
8.2.Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega.
Lisa1
Tabel 1.Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate
piirväärtused (LPK) ning reo- ja sademevee jaotus saastegruppidesse olenevalt reostusnäitajatest
Reoaine nimetus | Ühik | Reovee hinnagrupp | ||||||
I | II | III | IV | V | VI | VII | ||
Sademe- xxxx | Xxxx- reovesi | Reostusnäitaja lubatud piirväärtuse ületamine (ülereostus) | ||||||
BHT | mg/l | <15 | <359 | <480 | <600 | <720 | <860 | <1000 |
Püld | mg/l | <1,5 | <12 | <15 | <18 | <20 | <25 | <30 |
Nüld | mg/l | <12,0 | <60 | <65 | <70 | <75 | <80 | <100 |
Heljuvained | mg/l | <15 | <350 | <480 | <600 | <720 | <860 | <1000 |
Naftaproduktid | mg/l | <1,0 | <1,0 | <3,0 | <5,0 | <7,0 | <9,0 | <12,0 |
Fenoolid | mg/l | <0,1 | <0,1 | <2,0 | <4,0 | <6,0 | <7,0 | <8,0 |
Rasvad | mg/l | <30 | <30 | <50 | <80 | <100 | <150 | <200 |
Hinnakoefitsient | 1 | 1,2 | 1,4 | 1,6 | 1,8 | 2 |