TR 20071
TR 20071
if p&c insurance as. äriregistri kood 10100168
Rahasummad on selles dokumendis väljendatud eurodes ja kroonides. Kuni 01.01.2011 kasutatakse kroonides toodud summasid, alates 01.01.2011 eurodes toodud summasid.
Sisukord
Kindlustuse eesmärk 1
Kindlustuslepinguga seotud isikud 1
Kindlustuskaart 2
Xxxx 2
Kindlustuse kehtivusaeg 2
Kindlustuse kehtivuspiirkond 3
Kindlustuse kehtivus sportimisel 3
Spordialade riskiastmed 4
Kindlustuse kehtivus tööl ja teenistuses 5
Meditsiiniabi kindlustus 5
Meditisiiniabi kindlustuse välistused 7
Reisitõrke kindlustus 7
Reisitõrke kindlustuse välistused 9
Pagasikindlustus 9
Pagasikindlustuse välistused 11
Õigusabi kindlustus 12
Üldised välistused 12
Kindlustusvõtja kohustused kahjujuhtumi korral . 13 Kindlustushüvitise taotlemiseks vajalikud tõendid 14 Kindlustussumma 14
Kindlustushüvitis 15
Kindlustustuslepingu dokumendid ja tingimuste kohaldamine 15
Kindlustusandja kohustus teavitada
kindlustusvõtjat 15
Teadete saatmine 15
Lepingu lõpetamine 15
Erikokkulepete tabel 16
Hüvitislimiitide tabel 16
Kindlustuse eesmärk
1. Erakliendi reisikindlustuse eesmärk on kindlustada kindlustuslepinguga piiritletud ulatuses kahju, mis tekib seoses reisimisega Eestist teise riiki ja tagasi. Kindlustuskaitsed (meditsiiniabi kindlustus, pagasikindlustus, reisitõrke kindlustus, õigusabi kindlustus), mille osas kindlustus kehtib, märgitakse kindlustuspoliisile.
2. Xxx xxxxx alguspunkt on väljaspool Eestit (sh reisimine välismaalt Eestisse), kohaldatakse käesolevate kindlustustingimustega ette nähtud kindlustuskaitset ainult juhul, kui kindlustuspoliisile on nii eraldi märgitud.
3. Käesolevaid kindlustustingimusi kohaldatakse mootorrattareisidele üksnes juhul, kui kindlustuspoliisile on nii eraldi märgitud.
ALALISELT TEISE RIIKI ELAMA ASUMINE: ÜHE AASTA REEGEL
4. Käesolevate kindlustustingimuste alusel ei hüvitata kahju, mis on seotud alaliselt teise riiki elama asumisega või alaliselt teises riigis elamisega (sh alaliselt teises riigis elava isiku ravikulud).
5. Kui kindlustatu on väljaspool Eestit viibinud üle ühe aasta (sh elanud, töötanud, reisinud), loetakse käesolevate kindlustustingimuste tähenduses, et ta on teise riiki elama asunud.
6. Eelmises punktis toodud lihtsat ühe-aasta-reeglit kohaldatakse sõltumata sellest, kas ja kuidas on õigusaktidega reguleeritud isiku maksukohustused, kodakondsus, elukoha või aadressi registreerimine, elamisluba või tööluba.
Näide 1. Kindlustusvõtja viibib seoses õpingutega teises riigis 8 kuud järjest. Käesolevate kindlustustingimuste tähenduses on tegemist reisiga.
Näide 2. Kindlustusvõtja kolib seoses tööülesannetega Rumeeniasse, xxx xx viibib 18 kuud järjest. Tegemist ei ole reisiga käesolevate kindlustingimuste tähenduses.
Kindlustuslepinguga seotud isikud
7. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud If P&C Insurance AS-iga (kindlustusandja) kindlustuslepingu.
8. Kindlustatud isik (edaspidi ka „kindlustatu“) on kindlustuspoliisile märgitud kuni 80-aastane xxxx, xxxxx tervis, xxxxx, kulud või rahalised kohustused on kindlustatud.
1
Reisikindlustuse tingimused TR 20071
9. Xxxxxxxxxxxx vastutab järgmiste isikute käitumise eest: kindlustatu, kindlustatuga koos elavad perekonnaliikmed,
kindlustatud vara seaduslik valdaja, samuti isik, kellele seaduslik valdaja on valduse vabatahtlikult üle andnud. Kindlustusvõtja peab eelnimetatud isikutele selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid.
10. Kui eelmises punktis nimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud.
Kindlustuskaart
11. Kindlustusvõtja soovil edastab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustuskaardi(d) või voldiku(d) vastavalt kindlustatute arvule. Kindlustuskaardil või voldikul on üksnes informatiivne tähendus: sellel on toodud kontaktandmed, kuhu kahjujuhtumi korral pöörduda, samuti on kahjukäsitluse hõlbustamiseks kindlustuskaardile märgitud kindlustuspoliisi number.
12. Kindlustuskaart või voldik ei ole kindlustuspoliis ega muu tõend kindlustuse kehtivuse kohta.
Xxxx
13. Reisiks loetakse kindlustatu reisimist Eestist teise riiki eesmärgiga viibida seal ajutiselt. Xxxxxxx ei loeta kindlustatu alalist teise riiki elama asumist või alaliselt teises riigis elamist.
REISI ALGUS
14. Reisi alguspunkt asub Eestis.
15. Reisi alguseks loetakse kindlustatu sisenemist regulaarliini transpordivahendisse (lennuk, rong, buss, laev), millega ta kavatseb Eestist lahkuda.
16. Kui kindlustatu lahkub Eestist transpordivahendiga, mis ei ole regulaarliini transpordivahend (auto, tellitud xxxx), jalgsi või jalgrattaga loetakse reisi alguseks Eesti piiripunkti läbimist.
REISI SIHTPUNKT JA TRANSIITPUNKT
17. Xxxxx sihtpunkt on koht väljaspool Eestit, kuhu jõudmine on reisi eesmärgiks. Reisi transiitpunkt on koht väljaspool Eestit, mille kaudu kindlustatu reisib järgmisesse transiitpunkti, reisi sihtpunkti või Eestisse.
18. Kui ei ole võimalik määrata, kas tegemist on sihtpunkti või transiitpunktiga, loetakse, et tegemist on transiitpunktiga (nt ringreiside korral).
Näide 1. Kindlustatu reisib laevaga Helsingisse. Helsingi on reisi sihtpunkt.
Näide 2. Kindlustatu reisib Helsingi kaudu Kairosse. Kairo on reisi sihtpunkt, Helsingi transiitpunkt.
Näide 3. Kindlustatu reisib Euroopas, külastades Riiat, Vilniust, Varssavit, Berliini, Frankfurti, Stockholmi ja Helsingit.
Kuivõrd ühte kindlat sihtpunkti ei ole, loetakse kõik linnad transiitpunktideks.
XXXXX XXXX
19. Xxxxx xxxx-punkt on Eestis. Xxxxx lõpuks loetakse kindlustatu saabumist Eesti piiripunkti.
20. Pagasikindlustuses loetakse reisi lõpuks xxxxx, mil transpordiettevõte annab pagasi kindlustatule Eestis üle või teeb pagasi kindlustatule Eestis kättesaadavaks.
Kindlustuse kehtivusaeg
21. Kindlustus (v.a reisitõrke kindlustus) kehtib ainult nende juhtumite suhtes, mis leiavad aset kindlustusperioodi jooksul toimunud reisi ajal.
22. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlustushüvitist nende juhtumite eest, mis on toimunud pärast kindlustusperioodi lõppu. Kindlustusperiood märgitakse kindlustuspoliisile.
23. Kindlustusperiood ei tohi olla lühem reisi kestvusest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kindlustatu on juba enne kindlustuslepingu sõlmimist Eestist lahkunud, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjale kindlustuslepingu sõlmimisel teatama.
24. Reisikindlustuses tagasiulatavat kindlustuskaitset ei ole.
25. Meditsiiniabikindlustus, pagasikindlustus ja õigusabi kindlustus ei kehti enne reisi algust ega pärast reisi lõppemist.
26. Reisitõrke kindlustus ei kehti pärast reisi lõppemist. Enne reisi algust kehtib reisitõrke kindlustus punktides 29–31 toodud tingimustel.
KAHE PÄEVA REEGEL REISITÕRKE KINDLUSTUSES
27. NB! Kindlustusandja soovitab sõlmida reisitõrke kindlustust sisaldava lepingu võimalikult varakult enne reisi algust!
28. Reisitõrke kindlustus ei kehti kahel kindlustuspoliisi väljastamisele järgneval päeval, kui reisitõrke põhjuseks on:
28.1. kindlustatu või tema abikaasa, elukaaslase, lapse, vanema, vanavanema, lapselapse, venna, õe, ämma, äia, väimehe, minia ootamatult tekkinud eluohtlik seisund, xxxxx kehavigastus või surm;
28.2. kindlustatule ettenähtav sündmus.
REISITÕRKE KINDLUSTUS KEHTIB KOGU KINDLUSTUSPERIOODI JOOKSUL
29. Reisitõrke kindlustus kehtib kogu kindlustusperioodi jooksul, sh enne reisi algust, (v.a punktis 28 toodud kahe
päeva jooksul), tingimusel, et reisitõrke kindlustuse alusel hüvitatavad kulutused tehti või kahju tekkis enne reisitõrke põhjustanud asjaolude ilmnemist.
REISITÕRKE KINDLUSTUS KEHTIB XX XXXX KINDLUSTUSPERIOODI ALGUST
30. Reisitõrke kindlustus kehtib kindlustusperioodi reisidega seotud kahjude suhtes lisaks kindlustusperioodile ka kindlustuslepingu sõlmimise ja kindlustusperioodi alguse vahelisel ajal, v.a kahe päeva reegli rakendamise korral (vt p 28).
Näide 1. Kindlustusleping sõlmitakse 01.09.2010. Kindlustusperiood algab 01.10.2010. Kindlustatu haigestus ootamatult ja ägedalt 15.09.2010 ja ei saa reisile minna. Kindlustusandja hüvitab reisitõrke kahju. Kui kindlustatu oleks haigestunud 02.09.2010, ei oleks kindlustusandja reistõrke kahju hüvitanud (“kahe päeva reegel”).
31. Reisitõrkekindlustuskaitsekehtibainultkindlustusperioodi reisigaseotudkahjudesuhtes. Väljaspool kindlustusperioodi toimuva reisiga seotud kahju suhtes reisitõrke kindlustuskaitse ei kehti.
Näide. Kindlustusperiood on 01.11.2010 kuni 01.12.2010. Sel ajal soovib kindlustatu reisida Islandile. Enne kindlustusperioodi algust 10.10.2010 reisib kindlustu Helsingisse, satub liiklusõnnetusse ja saab raskelt vigastada. Islandi xxxx jääb ära. Tegemist on reisitõrke kindlustusjuhtumiga, kindlustusandja hüvitab Islandi-reisiga seotud kahju, kuid ei hüvita Helsingi-reisiga seotud kahju, sest Helsingi-xxxx toimus väljaspool kindlustusperioodi.
KINDLUSTUSPERIOODI PIKENEMINE 48 TUNNI VÕRRA
32. Kui reisilt Eestisse naasmine hilineb reisitõrke kindlustusjuhtumi tõttu, pikeneb kõigi vastava kindlustuslepingu kindlustuskaitsete kehtivuse periood automaatselt 48 tunni võrra, tingimusel, et kindlustusleping sisaldab reisitõrke kindlustust.
Näide. Kindlustatu on xxxx Pekingist koju. Kindlustusperioodi viimasel päeval lennukid ilmastikuolude tõttu ei välju, tegemist on reisitõrke kindlustusjuhtumiga. Kindlustuslepingus on ka reisitõrke kindlustuse kaitse ning kindlustusperiood pikeneb automaatselt 48 tunni võrra. Järgmisel päeval, lennuliikluse taastumist oodates, haigestub kindlustatu raskelt ja vajab arstiabi. Meditsiiniabi kindlustus kehtib ning kindlustusandja hüvitab kahju.
KORDUVUSREISIDE KINDLUSTUS
33. Korduvreiside kindlustus tähendab, et kindlustus kehtib teatud arvu reisi esimeste päevade jooksul, kuid kindlustusperioodi reiside arv ei ole piiratud. Korduvreiside kindlustuse kohta tehakse xxxxx kindlustuspoliisile. (Korduvreiside kindlustuse kindlustussumma rakendamisest vt p 232)
Näide. kindlustuspoliisil märgitud „365/45“ tähendab, et kindlustusperiood on üks aasta ja kindlustus kehtib iga reisi ajal mitte rohkem kui esimesed 45 päeva.
34. Kahjujuhtumi korral on kindlustusandjal õigus nõuda tõendit välismaal viibimise xxx xxxxx.
Kindlustuse kehtivuspiirkond
35. Kindlustuse kehtivuspiirkond on kindlustuspoliisil märgitud territoorium, kus kindlustus kehtib. Kehtivuspiirkonnad on:
35.1. Piirialad − kindlustus kehtib Leningradi, Pihkva ja Novgorodi oblastis ning Xxxxx xx Leedus;
35.2. Venemaa Euroopa-osa, s.o Vene Föderatsiooni osa, mis jääb Uurali mäestikust lääne xxxxx;
35.3. Põhjamaad − kindlustus kehtib Põhjamaades, s.o Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island;
35.4. Euroopa − kindlustus kehtib kõikjal Euroopas, sh Venemaa Euroopa-osas, samuti Türgis, Kanaari saartel, Iisraelis,
Tuneesias ja Marokos, Egiptuses ja Araabia Ühendemiraatides;
35.5. Kogu maailm − kindlustus kehtib kõikjal maailmas.
36. Kindlustus (v.a reisitõrke kindlustus kindlustustingimustes toodud juhtudel) ei kehti Eestis ega kindlustatu alalise elukoha riigis.
Kindlustuse kehtivus sportimisel
Tabelis on ülevaatlik kokkuvõte kindlustuse kehtivusest sportimisel. Lisaks tabelis toodule kehtivad ka punktides 37–49
toodud tingimused.
Kindlustuse kehtivus sportimisel | |||
lapsed kuni 16.a | 17.a ja vanemad kindlustatud | ||
tervise-ja võistlussport | tervisesport | võistlussport | |
Xxxxxx xx keskmise riskiastmega spordialad | Xxxxxx xxxxxx ei xxx xxxx | Xxxxxx xxxxxx ei ole xxxx | Xxxxx poliisil |
Kõrge riskiastmega spordialad | Xxxxx poliisil | Xxxxx poliisil | Xxxxx poliisil |
Eriti ohtlikud alad | Erikokkuleppel | Erikokkuleppel | Erikokkuleppel |
37. Kindlustuse kehtivus sportimisel sõltub sportimise eesmärgist (tervisesport, võistlussport) ja spordiala riskiastmest.
38. Kindlustus kehtib sportimisel xxxx erikokkuleppeta:
38.1. xxxxxx xx keskmise riskiastmega spordialadega tegelemisel tervisespordina;
38.2. kuni 16-aastastel lastel xxxxxx xx keskmise riskiastmega spordialadega tegelemisel nii tervise- kui võistlusspordina.
39. Kindlustus kehtib sportimisel ainult juhul, kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxxx xxxxx spordiala või selle riskiastme kohta:
39.1. üle 16-aastaste kindlustatute tegelemisel võistlusspordiga;
39.2. kõigi kindlustatute tegelemisel kõrge riskiastmega spordialadega nii tervise- kui võistlusspordina.
40. Eriti ohtlike aladega (vt p 48) tegelemisel kehtib kindlustus ainult juhul, kui eriti ohtliku ala nimetus on märgitud kindlustuspoliisile.
41. Talvespordialadel (v.a murdmaasuusatamine) kehtib kindlustus ainult selleks ettenähtud talispordiradadel, talispordiväljakutel või talispordihallides.
Spordialade riskiastmed
TERVISESPORT JA VÕISTLUSSPORT
42. Üldisi välistusi kohaldatakse koos teistes kindlustuslepingu dokumentides toodud välistustega.
43. Tervisesport on liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine ja tugevdamine.
Võistlussport on sportlik tegevus, mis on suunatud edu saavutamisele avalikus sportlikus konkurentsis.
44. Avalikuks sportlikuks konkurentsiks loetakse osalemist liiga-, meistri- ja rahvusvahelistel võistlustel ja nendeks võistlusteks ettevalmistumist.
SPORDIALADE RISKIASTMED
45. Xxxxxx xx keskmise riskiastmega spordialad on:
45.1 aerutamine
45.2. ammulaskmine
45.3. golf
45.4. sõudmine
45.5. sulgpall
45.6. murdmaasuusatamine
45.7. ujumine
45.8. vehklemine
45.9. vibulaskmine
45.10. võistlustants
45.11. jahilaskmine
45.12. jalgrattasõit
45.13. kergejõustik
45.14. korvpall
45.15. kulturism
45.16. laskesuusatamine
45.17. laskmine
45.18. lauatennis
45.19. orienteerumine
45.20. purjetamine
45.21. rulluisutamine
45.22. saalihoki
45.23. squash
45.24. tennis
45.25. uisutamine
45.26. veepall
45.27. võimlemine
45.28. võrkpall
46. Kõrge riskiastmega spordialad on:
46.1. jalgpall
46.2. jäähoki
46.3. jääpurjetamine
46.4. karate
46.5. sportkelgutamine
46.6. käsipall
46.7. lumelauasõit
46.8. maahoki
46.9. mäesuusatamine (sh slaalom, sööstlaskumine jms)
46.10. viievõistlus
46.11. pesapall
46.12. purjelauasõit
46.13. ragbi
46.14. xxxxxxxxxxx, traavisõit
46.15. suusahüpped
46.16. tõstmine
46.17. triatlon
46.18. sukeldumine (vt ka punktis 47 toodud piirang)
47. NB! Sukeldumisega/allveespordiga tegelemisel tervisespordina kehtib kindlustus ainult juhul, kui kindlustatu tegeleb allveespordiga vastavat litsentsi omava instruktori järelvalve all.
48. Eriti ohtlikud alad on:
48.1. alpinism, kaljuronimine
48.2. auto- ja motosport sh veemotosport
48.3. mootorkelgusport
48.4. avamerel purjetamine
48.5. kardisport
48.6. ekspeditsioonid
48.7. lennusport (sh langevarjuhüpped, sõitmine deltaplaaniga, paraplaaniga, purilennukiga, õhu- palliga)
48.8. mägimatkad ja mägironimised, kui tõustakse kõrgemale kui 2000 m merepinnast
48.9. jalgrattaga mägedest laskumine (mägirattasport)
48.10. jalgrattatrikid
48.11. rulatrikid
48.12. xxxxx-xxxxxx
48.13. rafting
48.14. poks, maadlus, karate, judo, kickbokxing, muu võitlusspordiga tegelemine.
49. Eriti ohtlikeks aladeks loetakse ka muud eelmises punktis nimetamata alad (sh ekstreemspordialad), mis ei ole loetletud xxxxxx, keskmise või kõrge riskiastmega alade hulgas xx xxxxx käigus esineb tavapärasest kõrgem risk ära eksida, haigestuda, surra või saada kehavigastusi.
Kindlustuse kehtivus tööl ja teenistuses
50. Kindlustus kehtib tööl ja teenistuses (sh autojuhid), v.a punktides 51–54 toodud juhtudel.
51. Füüsilise palgatöö tegemisel kehtib kindlustus ainult juhul, kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxxx xxxxx.
52. Füüsiliseks palgatööks loetakse tasu eest töötamist füüsilist pingutust nõudvatel töödel nagu ehitus-, metalli-, metsamajandus-, põllumajandus-, tööstus- ja töötleva tööstuse töölisena, samuti sanitari või hotelliteenijana, kullerina, postiljonina, lapsehoidjana või koduabilisena jms.
53. Kindlustus ei kehti töötamisel riskiohtlikel töödel või ametites nagu kaevuri, xxxxxx, meremehe, politseiniku, turvatöötaja, laeva- või lennukimeeskonna liikmena, samuti kaitseväeteenistuse tegevteenistuses, piirivalveteenistuses, sõjalisest tegevusest, õppustest ja harjutustest osavõtmisel, osalemisel rahuvalve missioonidel.
54. Kindlustus ei kehti töötamisel mistahes töödel või ametites, mille täitmisel kindlustatu kannab või kasutab relva.
Meditsiiniabi kindlustus
KINDLUSTUSJUHTUM
55. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumiks on õnnetusjuhtumist või kindlustatu ootamatust haigestumisest tingitud:
55.1. kindlustatu surm
55.2. kindlustatu tervisliku seisundi ootamatu halvenemine.
56. Haigestumine on kindlustatu tervisliku seisundi ootamatu halvenemine, mis saab alguse reisi ajal või mille esmased sümptomid ilmnevad reisi ajal xx xxxxx ravimiseks vajab kindlustatu vältimatut arstiabi.
57. Õnnetusjuhtum on ootamatu, äkiline, välismõjust tingitud ja kindlustatu tahtest sõltumatult reisi ajal toimunud sündmus, mis toob xxxxx kindlustatu kehavigastuse või xxxxx.
58. Õnnetusjuhtumiks loetakse samuti kindlustatu tahtest sõltumatut ootamatult tekkinud kindlustatu kehavigastust (nt venitus, nihestus), mille on põhjustanud kindlustatu liikumine või jõupingutus, mis leidis aset reisi xxxx xx mis ilmneb maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul ning mille tõttu kindlustatu on pöördunud arsti xxxxx seitsme päeva jooksul arvates tekkinud vigastusest.
59. Õnnetusjuhtumiks loetakse samuti reisi ajal aset leidnud kuumarabandust, päikesepistet, gaasimürgitust, uppumist, külmumist ja ekslikult tarvitatud ainest tekkinud mürgitust.
HÜVITATAVAD RAVIKULUD, KULUTUSED RETSEPTIRAVIMITELE
60. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse ambulatoorse ja statsionaarse ravi kulud, kui ravi on toimunud 60 päeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest.
61. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kulutused arsti poolt määratud retsepti alusel ostetud ravimitele.
HÜVITATAVAD HAMBARAVIKULUD
62. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse ootamatu xxxxx hambavalu kõrvaldamiseks hädavajalikud kulud ainult järgmiste protseduuride ning nende protseduuridega seotud ravimite eest:
62.1. põletikukolde avamine
62.2. juurekanali puhastamine
62.3. ajutine plombeerimine
62.4. hamba eemaldamine
62.5. õnnetusjuhtumist (nt kukkumine, liiklusõnnetus, peksmine) tingitud hambaravi esmaabi kulud.
63. Kindlustusjuhtumiks ei loeta ühelgi juhul jäävhammaste või proteeside vigastamist või kahjustamist (sh hambamurd) hammustamise või närimise käigus.
64. Kui kindlustusperiood on kuni 3 kuud, hüvitatakse kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite eest kokku hambaravikulusid maksimaalselt 128 eurot/2000 krooni.
65. Kui kindlustusperiood on pikem kui 3 kuud, hüvitatakse kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite eest kokku hambaravikulusid maksimaalselt 192 eurot/3000 krooni.
LAST OOTAV EMA
66. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse esimese 12 rasedusnädala jooksul ootamatult tekkinud raseduse komplikatsioonide tõttu tehtud vältimatud meditsiiniabi kulutused.
67. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada rasedusest või raseduse komplikatsioonidest tingitud kulu, kui rasedus on meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks kestnud enam kui 12 nädalat.
68. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada sünnitusest või sünnituse komplikatsioonidest tingitud kulutusi, samuti sünnitusjärgse ravi või hoolduse kulu. Käesolevas punktis toodud välistust kohaldatakse nii ema kui ka lapsega seotud kulutustele.
PROTEESID, PRILLID, KUULDEAPARAAT, KARGUD JA RATASTOOL
69. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse õnnetusjuhtumi tõttu hävinud või kahjustunud proteesi, kuuldeaparaadi või prillide parandamise või soetamise kulutused kuni 77 eurot/1200 krooni iga kindlustusjuhtumi kohta.
70. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud kulutused karkude soetamiseks ja ratastooli vms kasutamiseks.
TRANSPORDIKULUD JA REPATRIEERIMINE
71. Repatrieerimine tähendab käesolevates kindlustustingimustes:
71.1. haige või kehavigastusega kindlustatu Eestisse toimetamist;
71.2. kindlustatu surnukeha Eestisse toimetamist;
71.3. kindlustatu surnukeha teises riigis tuhastamise korral toimetatakse Eestisse urn kindlustatu tuhaga.
72. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustusjuhtumiga kaasnevad vältimatud transpordikulud kohapeal ja kindlustatu repatrieerimise kulud või matmiskulud teises riigis.
73. Kindlustatu surnukeha Eestisse toimetamise, teises riigis matmise või tuhastamise kulud hüvitatakse sõltumata xxxxx põhjusest, v.a enesetapu korral või kui kindlustatu xxxxx põhjustas või kui kindlustatu surmale aitas xxxxx kindlustatu joobeseisund.
74. Kui kindlustatu tuhastatakse või maetakse teises riigis, ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kindlustatu matusel või tuhastamistseremoonial osalevate isikute reisikulutusi (transport, ööbimine jms).
SAATJA KULUTUSED REPATRIEERIMISE KORRAL
75. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatu repatrieerimisel ühe kindlustatut saatva reisikaaslase täiendavad transpordikulud ja majutusteenuse kulud tagasipöördumiseks Eestisse, kui ta ei saa kasutada esialgselt selleks ette nähtud transpordivahendeid ja/või majutusteenust. Eelnimetatud kulutused hüvitatakse kindlustatu reisikindlustuse lepingu alusel sõltumata sellest, kas saatja ise oli kindlustatud.
76. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse ühe kindlustatuga koos välismaale jääva reisikaaslase mõistlikud ja vajalikud majutusteenuse kulud tingimusel, et reisikaaslase välismaale jäämine on mõistlik ja vajalik (eelkõige alaealise juurde jääv lapsevanem).
77. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mida kindlustatut saatev reisikaaslane oleks teinud või oleks pidanud tegema ka juhul, kui kindlustatuga ei ole toimunud kindlustusjuhtumit.
78. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis tehti haige, vigastatud või surnud kindlustatu juurde reisimiseks.
TEGEVUS MEDITSIINIABI KINDLUSTUSJUHTUMI KORRAL
79. Meditsiiniabi vajaduse tekkimisel tuleb kindlustatul pöörduda litsentseeritud arsti või raviasutuse xxxxx.
80. Haiglaravi ja repatrieerimise kulud hüvitatakse ainult juhul, kui need on eelnevalt kindlustusandja kahjukäsitluspartneriga (edaspidi „kahjukäsitluspartner“) kooskõlastatud.
81. Haiglaravi või repatrieerimise korraldamiseks tuleb pöörduda kahjukäsitluspartneri xxxxx kindlustuspoliisil toodud telefoninumbril.
82. Meditsiiniabi kindlustusjuhtumi tõttu tehtud telefonikulud kahjukäsitluspartnerile või If P&C Insurance AS-ile hüvitatakse kuni 64 euro/1000 krooni ulatuses.
83. Kuikindlustatueivajahaiglaraviegarepatrieerimist, onkindlustatuliseõigusotsustada, kas tapöördubravikorraldamiseks kahjukäsitluspartneri xxxxx või iseseisvalt litsentseeritud arsti või raviasutuse xxxxx.
84. If P&C Insurance AS-i või kahjukäsitluspartneri esindajatele tuleb võimaldada juurdepääs kahjujuhtumit puudutavale informatsioonile ja dokumentidele, sh meditsiinilisele teabele.
TEGEVUS REPATRIEERIMISE KORRAL
85. Haige või kehavigastusega kindlustatu repatrieerimise Eestisse korraldab kahjukäsitluspartner. Kindlustatu surmajuhtumi korral korraldab kahjukäsitluspartner surnu matmise või tuhastamise teises riigis või repatrieerimise Eestisse.
86. Kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid otsustavad repatrieerimise vajalikkuse xx xxxxx teostamise viisi üle.
REPATRIEERIMISE KORRALDAMISE EESKIRJADE RIKKUMINE
87. NB! Kindlustusandjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustatu pöördus reisilt tagasi enne
repatrieerimisvajaduse hindamist kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstide poolt.
88. Kui kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid peavad repatrieerimist vajalikuks ja kindlustatu sellest keeldub, ei ole kindlustusandjal mistahes edasiste kulutuste osas hüvitamiskohustust.
89. Kui kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid ei pea repatrieerimist või ennetähtaegset tagasipöördumist meditsiiniliselt põhjendatuks, ei ole kindlustusandjal repatrieerimiskulude hüvitamise kohustust.
90. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada repatrieerimisega seotud kulutusi, kui repatrieerumine toimus xxxx kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstide nõusolekuta või nende juhiseid eirates.
TÕENDID MEDITSIINIABI KINDLUSTUSE KORRAL
91. Meditsiiniabi kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada arstitõendid (sh diagnoos), xxxx- xx ravimite arved, transpordiarved, vajadusel tõend välismaal viibimise xxx xxxxx ning muud kahju toimumist, kahjujuhtumi asjaolusid ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
MEDITSIINILISED DOKUMENDID
92. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse järgmised mõistlikud ja vajalikud kulutused kindlustusjuhtumi asjaolusid tõendavate dokumentide (diagnoos, haiguslugu, arstitõendid jms) hankimiseks:
92.1. täiendav visiiditasu
92.2. dokumentide vormistamise, paljundamise või saatmise kulu.
93. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada meditsiiniliste dokumentide hankimisega seotud majutusteenuse- ja transpordikulusid.
Meditisiiniabi kindlustuse välistused
94. Lisaks peatükis “Meditsiiniabi kindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 189−216).
KINDLUSTATU OTSIMINE
95. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada eksinud või kadunuks jäänud kindlustatu otsingu kulutusi.
EESTIS VÕI ELUKOHARIIGIS TEHTUD KULU
96. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada Eestis või kindlustatu alalise elukoha riigis osutatud meditsiiniabiteenuste kulu (sh taastusravi Eestis või elukohariigis).
MUUL ALUSEL HÜVITATAVAD KULUD
97. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis kuuluvad hüvitamisele õigusaktide, rahvusvaheliste lepingute vm õigusaktide, kohustusliku- või sundkindlustuse alusel (nt Haigekassa poolt).
ETTENÄHTAVAD KULUD
98. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada plaanilise ravi kulu, samuti sünnitusega, raseduse või raseduse komplikatsioonidega seonduvaid kulutusi (v.a punktis 66 toodud erandjuhul).
ENNE REISI ALGUST ILMNENUD HAIGUSTEGA VÕI TEKKINUD VIGASTUSTEGA SEOTUD KULUD
99. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada enne kindlustuslepingu sõlmimist või reisi algust ilmnenud haiguste (sh krooniliste haiguste) või tekkinud vigastustega seotud kulutusi. Eeltoodud välistust ei kohaldata kroonilise haiguse eluohtliku ägenemise korral antava esmaabi suhtes.
TÄTOVEERINGUD, KOSMEETILISED JA PLASTILISED OPERATSIOONID
100. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis on seotud kosmeetiliste operatsioonide, plastiliste operatsioonide, tätoveerimise või tätoveeringu eemaldamisega või eelnimetatud toimingutest põhjustatud tüsistustega.
MUUD VÄLISTUSED
101. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kulutused ületavad hädavajaliku ravi piiri või ei ole vältimatud.
102. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada:
102.1. kulu psüühiliste haiguste ja seisundite (k.a depressiivne seisund) diagnostikale ja ravile;
102.2. kulu suguhaiguste, HIV-viiruse ja AIDS-i diagnostikale ja ravile;
102.3. ebateaduslike ja mittemeditsiiniliste ravimeetodite rakendamise kulu;
102.4 . kulu arsti ettekirjutuseta ostetud ravimitele, protseduuridele ja raviteenustele;
102.5. xxxx retseptita ostetud ravimite kulu;
102.6. kaitsesüstide ja vaktsineerimise kulu, v.a vaktsineerimine ja kaitsesüstid meditsiiniabi kindlustusega hõlmatud ravi käigus.
Reisitõrke kindlustus
105. Reisitõrge on reisi ärajäämine või juba alanud reisi reisigraafikust kõrvalekaldumine.
106. Xxxxx ärajäämine on broneeritud või välja ostetud reisi täielik mittetoimumine.
107. Xxxxx ärajäämiseks loetakse ka reisilt ennetähtaegset tagasipöördumist reisitõrke kindlustusjuhtumi tõttu, kui kindlustatu pöördus reisilt tagasi reisi esimese 36 tunni jooksul esimeses transiitpunktis.
108. Kindlustusandjal on hüvitamiskohustus ainult sel juhul, kui reisitõrge on tingitud kindlustusjuhtumist.
109. Reisi ärajäämise korral hüvitatakse kahju tingimusel, et reisi või reisiga seotud teenuste eest on makstud või maksmise kohustus on võetud enne kindlustusjuhtumi saabumist.
110. Hüvitamisele kuuluvad üksnes kindlustatu reisitõrkega seotud kahju ja kulutused. Hüvitamisel lähtutakse sellest, xxxxx huvides kulutus on tehtud, mitte sellest, kes kulutuse tegi.
111. Kui reisitõrkest tulenevat kahju ja kulutusi ei ole võimalik seostada konkreetse kindlustatuga (nt viieliikmeline reisseltskond üürib xxxxx xxxxx xxx xxxx), loetakse, et iga kindlustatu osa ühistes kuludes on võrdne.
HAIGESTUMINE, ÕNNETUSJUHTUM VÕI SURM ENNE REISI
112. Kindlustusjuhtumiks on reisi ärajäämine, mille põhjuseks on ootamatult enne reisi algust tekkinud kindlustatu
eluohtlik seisund, äge haigestumine, xxxxx kehavigastus või surm.
113. Kindlustusjuhtumiks on reisi ärajäämine, mille põhjuseks on järgmised ootamatult enne reisi tekkinud asjaolud:
kindlustatu reisikaaslase eluohtlik seisund, äge haigestumine, xxxxx kehavigastus või surm.
114. Eelmises kahes punktis toodud sündmused on kindlustusjuhtumiks tingimusel, et need takistavad reisile minekut (lein, reisi eesmärgi äralangemine, matuste korraldamine, reisikaaslane vajab kindlustatu abi jms).
HAIGESTUMINE, ÕNNETUSJUHTUM, SURM ENNE REISI VÕI REISI AJAL
115. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas järgnevalt nimetatud kindlustatu lähedase ootamatult
tekkinud eluohtlik seisund, xxxxx kehavigastus või surm:
115.1. abikaasa või elukaaslane
115.2. laps või lapselaps
115.3. ema või isa
115.4. vanaema või vanaisa
115.5. vend või õde
115.6. ämm või äi
115.7. väimees või minia.
116. Eelmises punktis toodud sündmused on kindlustusjuhtumiks tingimusel, et need takistavad reisile minekut või reisigraafiku järgset jätkamist (lein, reisi eesmärgi äralangemine, matuste korraldamine, lähedane vajab kindlustatu abi jms).
117. NB! Reisigraafikust kõrvalekaldumine reisi ajal toimunud kindlustatu haigestumise, kehavigastuse või xxxxx tõttu ei ole reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtum. Eelnimetatud kahju on kindlustatud meditsiiniabi kindlustusega kindlustustingimustes toodud ulatuses.
118. NB! Käesolevate kindlustustingimuste alusel ei hüvitata kahju ja kulutusi, mis on tingitud sellest, et kindlustatu
kaldub reisigraafikust kõrvale ja reisib välisriiki, kus abivajav lähedane elab või asub.
Näide. Kindlustatu elab Eestis, tema õde aga Dublinis. Kindlustatu reisib Riiga. Saanud xxxxx xx xxxxx kehavigastuse katkestab kindlustatu reisi ning lendab Riiast Dublinisse. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada Dublinisse reisimise kulutusi.
KINDLUSTATU VARA KAHJUSTUMINE
119. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas kindlustatu Eestis asuvale varale 7 päeva jooksul enne reisi algust või reisi ajal ootamatult tekkinud tõsised kahjustused, mille tõttu on vältimatult vajalik kindlustatu isiklik kohalolek (elukohta sissemurdmine, tulekahju, veeavarii, loodusõnnetus vms).
HÄIRED REGULAARLIINIDEL
120. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas asjaolu, et hilines või ei väljunud regulaarliinil sõitev transpordivahend (v.a tiiburlaev või Eesti-sisesel liinil sõitev laev), millega kindlustatu kavatses sõita reisi algus-, siht- või transiitpunkti, kui hilinemise või mitteväljumise põhjuseks oli:
120.1. transpordivahendi tehniline xxxx;
120.2. liiklusõnnetus;
120.3. ilmastikuolud.
121. Regulaarliinil sõitvaks transpordivahendiks loetakse sõiduplaani alusel liikuvat lennukit, rongi, bussi või laeva (sh ühistransport), samuti tšarterreisi sooritavat lennukit.
122. Kui transpordivahendi hilinemise või mitteväljumise põhjustas punktis 120 märkimata asjaolu, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga (nt lennukite ummikud lennuväljal, lennukorraldaja viga, lennureisi ümberkorraldamine lennuettevõtte poolt jms).
AUTOAVARII
123. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas asjaolu, et auto (sh takso), millega sõidetakse reisi algus-, siht- või transiitpunkti, sattus liiklusõnnetusse.
124. Auto sattumine liiklusummikusse ei ole kindlustusjuhtum, v.a juhul, kui ummiku põhjuseks on liiklusõnnetus.
HÜVITATAV KAHJU REISI ÄRAJÄÄMISE KORRAL
125. Reisi ärajäämisel hüvitatakse see osa reisi maksumusest, mida reisikorraldaja või reisiga seotud teenuse pakkuja (majutus-asutus, transpordiettevõte, ekskursiooni korraldaja, kontserdikorraldaja jms) ei tagasta.
HÜVITATAV KAHJU REISIGRAAFIKUST KÕRVALEKALDUMISE KORRAL
126. Reisigraafikust kõrvalekaldumisel hüvitatakse ainult järgmised kulud:
126.1. reisi sihtpunkti või transiitpunkti jõudmiseks vajalikud täiendavad pileti ümbervahetamise kulud või alternatiivse transpordivahendi kasutamise kulud odavaimas saada olnud hinnaklassis ning mõistlikud ja vajalikud majutusteenuse kulud;
126.2. reisilt ennetähtaegse tagasipöördumisega kaasnevad mõistlikud ja vajalikud transpordi- ja majutusteenuse kulud.
127. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada transpordi- ja majutusteenuse kulusid ulatuses, mida kindlustatu oleks pidanud tegema, kui kindlustatu ei oleks reisigraafikust kõrvale kaldunud.
Näide. Kindlustatu läheb esmaspäeval reisile ning plaanib naasta laupäeval. Teisipäeval peab kindlustatu kindlustusjuhtumi tõttu koju tagasi pöörduma. Kindlustatul õnnestub laupäevaks ostetud lennupilet (hind 300 eurot) vahetada kolmapäevase lennupileti (hind 500 eurot) vastu ning ta peab juurde maksma 200 eurot. Kindlustusandja hüvitab täiendava makse (200 eurot), mitte kogu kolmapäevase pileti maksumust (500 eurot).
128. Kindlusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustatu transpordivahendi (nt sõiduauto, jaht) või selle jäänuste xxxxxxx, hoidmise ega transpordi (sh Eestisse tagasitoomise) kulu.
129. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi toidule, joogile ega muudele punktis 126 nimetamata kaupadele või teenustele.
3 PÄEVA PIIRANG REISIGRAAFIKUST KÕRVALEKALDUMISE KORRAL
130. Kui kindlustatul ei ole reisitõrke kindlustusjuhtumi tõttu võimalik jätkata reisi graafikukohaselt ja ta peab seetõttu jääma reisi sihtpunkti või transiitpunkti kauemaks kui 3 (kolmeks) päevaks, hüvitatakse majutusteenuse
kulud ainult juhul, kui need on kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastatud.
TEGEVUS REISITÕRKE KORRAL
131. Reisitõrke korral tuleb reisikorraldajat või reisiga seotud teenuseid osutavaid ettevõtjaid (nt hotell, lennukompanii) reisitõrkest viivitamata informeerida, et reisitõrkega kaasneksid kõige väiksemad võimalikud kulud.
132. Eelmises punktis toodud teatamiskohustuse rikkumisel ei hüvita kindlustusandja viivitusest tekkinud täiendavaid kulusid
133. Kui reisitõrke põhjustas transpordiettevõtte tegevus või tegevusetus, tuleb võimaluse korral xxxxx sellelt ettevõttelt tõend, millest nähtub reisitõrke põhjus.
TÕENDID REISITÕRKE KINDLUSTUSE KORRAL
134. Reisitõrke kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada arstitõendid, tõend sugulussuhte kohta, politsei tõend liiklusõnnetuse kohta, transpordiettevõtte tõend hilinemise ja hilinemise põhjuse kohta.
135. Samuti tuleb reisitõrke kindlustuse korral esitada esialgsed ja täiendavad xxxxx xxxxx maksumuse xxxxx xx tõend selle kohta, kui palju reisi maksumusest kuulub tagastamisele reisikorraldaja või reisiteenust osutava ettevõtte poolt, reisi esialgsed ja asenduspiletid, hotelliarved ning vajadusel muud kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
Reisitõrke kindlustuse välistused
136. Lisaks peatükis “Reisitõrke kindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 189−216).
TERVISLIK SEISUND
137. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustas enne kindlustuslepingu sõlmimist alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või kestmine.
138. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustas kindlustatu, kindlustatu reisikaaslase, abikaasa, elukaaslase, lapse, lapselapse, õe või minia rasedus või sellest tingitud komplikatsioonid või sünnitus.
139. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab kindlustatu kroonilise haiguse ägenemine.
VALESTI PLANEERITUD AJAGRAAFIK
140. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab valesti planeeritud reisi ajagraafik, xxxxxx xx arvestata ümberistumisteks ettenähtud vajalikku aega, tavapäraseid ilmastikuolusid jms. Seejuures peab kindlustatu arvestama täiendavaks turvakontrolliks (pagasi läbivaatus, salongi kaasavõetavate esemete kontroll jms) kuluvat aega.
TIIBURLAEVAD JA EESTI-SISENE LAEVALIIKLUS
141. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab ilmastikuolude tõttu tekkinud kõrvalekalle tiiburlaeva või Eesti-sisese laevaliikluse sõidugraafikust.
MUUL ALUSEL HÜVITATAV KAHJU
142. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kulutuste eest on võimalik hüvitist saada reisitõrke eest vastutavalt isikult, transpordiettevõttelt, reisikorraldajalt vms.
MITTEHÜVITATAVAD KAHJUD
143. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada:
143.1. reisitõrke tõttu saamata jäänud tulu
143.2. kahju, mis on tingitud planeeritud reisiga seotud võimaluste äralangemisest (sõlmimata leping, saamata jäänud kontaktid, loodetud kogemuste või elamuste ärajäämine jms)
143.3. kahju ja kulutusi, kui reisitõrge ei olnud tingitud kindlustusjuhtumist (nt ilm muutub külmaks ja kindlustatu soovib kuurordist ennetähtaegselt tagasi pöörduda; lennukartus; ebastabiilne olukord reisi sihtpunktis jms)
143.4. kahju ja kulutusi, kui reisitõrke põhjuseks on dokumentide puudumine või puudulikud dokumendid (pass aegunud, viisa puudumine, vaktsineerimistõendi puudumine jms).
Pagasikindlustus
KINDLUSTUSOBJEKT
144. Pagasikindlustuse kindlustusobjektiks on kindlustatuga reisil kaasas olnud isiklikud xxxxx (pagas), v.a punktis 184 nimetatud xxxxx, millele pagasikindlustus ei laiene.
KINDLUSTUSJUHTUM
145. Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiks on pagasi:
145.1. xxxxxx või röövimine;
145.2. hilinemine transpordiettevõtte süül;
145.3. kaotsiminek või kahjustumine transpordiettevõtte süül. Transpordiettevõte on isik, kes veab tasu eest kindlustatu pagasit.
XXXXX, MIS PEAVAD OLEMA KÕRGENDATUD JÄRELEVALVE ALL
146. | Kõrgendatud järelevalve tähendab, et xxxxx peavad olema kindlustatu katkematu ja vahetu järelevalve all või |
valvega pagasi-hoiuruumis. Valvega pagasihoiuruumiks loetakse käesolevates kindlustustingimustes: | |
146.1. | majutusettevõtte seifi või seifi majutusettevõtte numbritoas |
146.2. | hoiuruumi, mis on vahetult ja katkematult valvuri, turvamehe või hoiukoha töötaja järelevalve all. |
147. | Järgnevate asjade suhtes kehtib pagasikindlustus ainult siis, kui need xxxxx on kindlustatu katkematu ja vahetu |
järelvalve all või valvega pagasihoiuruumis: | |
147.1 . | elektroonilised seadmed (sh arvutid, foto-, filmi-, videokaamerad, mobiiltelefonid ja eelnimetatud seadmete |
lisaseadmed) | |
147.2. | väärisesemed, kellad |
147.3. | tulirelvad |
147.4. | muusikariistad |
147.5 . | pass või muud isikut tõendavad dokumendid, viisad, vaktsineerimist tõendavad dokumendid. |
148. | Punktis 147 loetletud asjad ei ole kindlustatud, kui need asuvad auto kastis, järelvalveta jäetud autos või auto |
pagasiruumis. | |
149. | Pagasikindlustuse kindlustuskaitse ei kehti punktis 147 loetletud asjade suhtes, kui need asuvad lennuki, bussi, |
rongi või laeva pagasiruumis või pagasivagunis. | |
150 | NB! Eelmises punktis toodud piirang kehtib isegi juhul, kui tulenevalt transpordieeskirjadest või turvanõuetest |
ei ole lubatud punktis 147 nimetatud asju transpordivahendi salongi xxxxx xxxxx. |
SÕIDUKISSE JÄETUD XXXXX
151. Punktis 147 nimetatud xxxxx on autos asumise ajal kindlustatud varguse ja röövimise vastu ainult sel juhul, kui kindlustatu viibib xxxxx xxxx samas autos.
152. Sõidukisse jäetud xxxxx on kindlustatud varguse vastu ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
152.1. xxxxx asuvad sõiduki pagasiruumis ja
152.2. xxxxxx toimub sõidukisse sissemurdmise xxxx päevasel ajal kella 7–22-ni ja
152.3. kõik sõiduki uksed olid lukustatud ja sõiduki aknad ning katuseluuk suletud ja
152.4. sõidukil olemasolevad turvaseadmed (signalisatsioon, immobilaiser) olid sisse lülitatud.
153. Kindlustusvõtja peab varguse sooritamise kellaaja tõendama politsei tõendiga.
154. Sõidukisse sissemurdmiseks loetakse sõidukisse tungimist sõiduki luku lõhkumise, muukimise, esiklaasi, salongiklaaside, katuseluugi või muude sõiduki piirete purustamise xxxx xx xxxxx kohta on esitatud avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks.
155. Sõiduki luku muukimiseks ei loeta lukustuse avamist originaalvõtme, -puldi või selle jäljendiga, s.h juhul, kui võti või pult varastati riietuseseme taskust (sh lukustatud, kinninööbitud või muul viisil suletud taskust), käe-, vöö- või seljakotist, kohvrist, mapist vms.
156. Sõidukisse nähtavale xxxxxx jäetud xxxxx hüvitamisele ei kuulu.
157. Xxxxx, mis asusid sõiduki lahtises kastis või presendi, kile, riide vms materjaliga (sh tent) kaetud kastis, hüvitamisele ei kuulu.
HÜVITATAV PAGASIKAHJU
158. Kindlustusjuhtumi tagajärjel pagasile tekkinud kahju hüvitamine toimub kahjustunud asja taastamiskulutuste hüvitamise xxxx või xxxx turuväärtuse hüvitamise xxxx. Kindlustusandjal on õigus otsustada, millisel viisil kahju hüvitamine toimub.Kindlustusandjal ei ole kohustust korraldada vara taastamist.
159. Turuväärtuse hüvitamisel on aluseks on samalaadse asja turuhind (harilik väärtus) Eestis.
160. Xxx xxxxx puudub Eestis käive, mistõttu ei ole võimalik määrata asja keskmist turuhinda Eestis, on kindlustushüvitise määramise aluseks asja soetamishind. Soetamishinnast arvestatakse maha asja väärtuse vähenemine arvestusega mitte vähem kui 10% xx xxxxx rohkem kui 30% asja soetamishinnast iga kalendriaasta kohta.
161. Ühe asja eest makstava kindlustushüvitise maksimaalne suurus (piirmäär) on 50% pagasikindlustuse kindlustussummast.
SPORDIVARUSTUS
162. Spordivarustuse eest (sh spordirõivad, spordijalanõud, kepid, suusad, lumelauad, jalgratas, pesapallikurikas, langevari jms) makstava kindlustushüvitise maksimaalne suurus on 160 eurot/2500 krooni kõigi sama kindlustusjuhtumi tõttu kahjustunud, hävinud või kaotsi läinud esemete kohta kokku.
HÄDAVAJALIKUD XXXXX, XXX XXXXX HILINEB
163. Pagasikindlustuse alusel hüvitatakse reisi ajal vältimatult vajalike tarbekaupade soetamise (ostmine, üürimine, rentimine) kulutused, xxx xxxxx hilineb välisriigis transpordiettevõtte süül rohkem kui 4 tundi.
164. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kaupade soetamise kulutusi, mida kindlustatu oleks teinud ka juhul, xxx xxxxx ei oleks hilinenud.
165. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi söögi ja joogi eest.
166. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kaupade soetamise kulutusi, xxx xxxxx hilines Eestisse saabumisel.
167. Kindlustusandja hüvitab käesolevate kindlustustingimustega ette nähtud tarbekaupade soetamise kulutused vastavate kuludokumentide alusel maksimaalselt 32 eurot/500 krooni päeva kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 25% pagasikindlustuse kindlustussummast.
168. Kuni 32-eurone/500-kroonine hüvitis ei ole valuraha pagasi hilinemise eest. Hüvitist makstakse üksnes tegelike kulude tegemist tõendavate dokumentide alusel.
DOKUMENTIDE XXXXXX VÕI RÖÖVIMINE
169. Xxxxx, isikutunnistuse või muu isikut tõendav dokumendi, viisa või vaktsineerimist tõendava
dokumendi varguse või röövi korral hüvitatakse järgmised kulutused asendusdokumentide soetamiseks Eestis või Eesti välisesinduses:
169.1. riigilõiv;
169.2. koopiate tegemise kulu;
169.3. dokumendifoto tegemise kulu.
170. Eelmises punktis nimetatud kulud hüvitatakse kuni 77 euro/1200 krooni ulatuses.
171. Punktis 169 nimetatud kulutused hüvitatakse tingimusel, et pass, isikutunnistus või muu isikut tõendav dokument, viisa või vaktsineerimist tõendav dokument on kindlustatu katkematu ja vahetu järelvalve all või valvega pagasihoiuruumis (vt p 146).
172. Muude, punktis 169 nimetamata dokumentide (sh piletid) vargusest, röövimisest või kaotsiminekust, hävimisest või kahjustumisest tingitud kahju ja kulutusi ei hüvitata.
173. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada asendusdokumentide soetamisega seotud transpordi- või majutusteenuse kulusid ega kulutusi kadunud dokumentide otsimiseks.
PAGASIKINDLUSTUSE OMAVASTUTUS
174. Pagasikindlustuse omavastutus on 19 eurot/300 krooni iga kindlustusjuhtumi kohta. Kui pagasikindlustuse kahju on väiksem kui 19 eurot/300 krooni, ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust. Kui pagasikindlustuse kahju on suurem kui 19 eurot/300 krooni, hüvitab kindlustusandja kahju täies ulatuses.
175. Pagasikindlustuse kahju määramisel ei arvestata kahju, mida käesolevate kindlustustingimuste alusel ei hüvitata. Näide 1. Transpordiettevõtte süül lähevad kaotsi kindlustatu pagasis olnud pudel kallist veini (500 eurot) ja hügieenitarbed (10 eurot). Kindlustatu kahju on 510 eurot. Kuivõrd veini kahju kindlustusandja ei hüvita (vt p 184.12) ning
hügieenitarvete kahju on väiksem kui 19 eurot, ei ole kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustust.
Näide 2. Transpordiettevõtte süül muutuvad kasutamiskõlbmatuks kindlustatu pagasis olnud kampsun (50 eurot), karvamüts (65 eurot) ja soojad käpikud (10 eurot). Kuivõrd kahju kokku on suurem kui 19 eurot, kuulub kahju hüvitamisele täies ulatuses (125 eurot).
176. Pagasikindlustuse omavastutust ei rakendata punktidega 167 (hädavajalikud xxxxx, xxx xxxxx hilineb), 162 (spordivarustus) ja 169 (dokumendid) kindlaks määratud kahju hüvitamisel.
TEGEVUS PAGASIKAHJU KORRAL
177. Pagasi varguse või röövimine kohta tuleb esitada viivitamatult avaldus lähimasse politseijaoskonda. Kindlustusandjale tuleb esitada politsei tõend juhtumi asjaolude kohta.
178. Võimaluse korral tuleb esmajärjekorras pöörduda pagasikahju eest vastutava isiku (hotell, transpordiettevõte jms) xxxxx ning esitada avaldus kahju hüvitamiseks. Kindlustusandja hüvitab pagasikahju ulatuses, milles hüvitist ei ole võimalik saada pagasikahju eest vastutavatelt isikutelt.
179. Transpordiettevõtte või isiku, xxxxx xxxxx pagas on hoiule antud, süül toimunud pagasikahju korral tuleb juhtumi kohta esitada kindlustusandjale vastava ettevõtte või isiku kirjalik tõend, millest nähtub pagasikahju põhjus.
Tõendid pagasikindlustuse korral
180. Pagasikindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada transpordiettevõtte tõend vara kahjustumise või kadumise kohta, politsei tõend, vältimatute tarbekaupade ostmise arved, asjade parandamise arved, kahjustunud asjad, mida pole võimalik parandada ning vajadusel muud kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
Pagasikindlustuse välistused
181. Lisaks peatükis “Pagasikindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused”
(vt p 189–216).
182. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju on tekkinud:
182.1. asjade tavapärase kasutamise käigus;
182.2. asjade kokkupuutel kindlustatu pagasis olevate vedelikega;
182.3. pagasi järelvalveta jätmisest, kaotamisest või maha unustamisest.
183. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud klaasist, portselanist, keraamilisest vms haprast materjalist eseme purunemise tõttu.
XXXXX, MILLELE TEKKINUD KAHJU EI HÜVITATA
184. Pagasikindlustus ei laiene järgmistele asjadele:
184.1. töövahendid, tööriistad;
184.2. kaubad, toote- või kaubanäidised;
184.3. piletid (piletid transpordivahendi kasutamiseks, kontserdipiletid jms);
184.4. raha, väärtpaberid, pangakaardid;
184.5. prillid, päikeseprillid, kontaktläätsed;
184.6. dokumendid (käsikirjad, joonised, fotod, reklaam- ja koolitusmaterjal) välja arvatud pass, muud isikud tõendavad dokumendid, viisa ja vaktsineerimist tõendavad dokumendid (vt p 169);
184.7. xxxxxxxx ja andmebaasid;
184.8. kunsti- ja antiikesemed;
184.9. kollektsioonid;
184.10. mööbel, kolimise eesmärgil transporditavad xxxxx;
184.11. mootorsõidukid, haagised, autosuvilad, paadid, nende varuosad, lisavarustus ning sisustus;
184.12. toiduained, joogid;
184.13. xxxxxx, taimed.
Õigusabi kindlustus
185. Teises riigis kindlustatu poolt mittetahtlikult toimepandud õigusvastasest teost tuleneva tsiviilõigusliku nõude korral hüvitatakse kindlustatule mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile, arvestades juhtumi asjaolusid, õigusliku vaidluse keerukust, nõude suurust ning õigusteenuse tavapärast xxxxx õigusteenuse osutamise riigis.
186. Hüvitamisele ei kuulu kulutused õigusabile, mis on seotud:
186.1. kindlustatu kriminaalkorras karistatava teoga;
186.2. kindlustatu poolt tööülesannete täitmise;
186.3. kauba müügi või teenuste osutamisega;
186.4. kindlustatu poolt sõiduki juhtimise või kasutamisega.
187. Lisaks eelmises punktis toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 189–216).
TÕENDID ÕIGUSABIKINDLUSTUSE KORRAL
188. Õigusabi kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtumist esitada tsiviilvastutuse tekkimist või äralangemist tinginud asjaolude kirjeldus, kolmanda isiku nõue, kindlustatule õigusteenust osutanud isiku poolt koostatud kirjad, avaldused, pöördumised vms, nimekiri osutatud õigusteenustest, õigusabi kulude arved ja maksekviitungid.
Üldised välistused
189. Üldisi välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.
190. Kahju või kulutus ei kuulu hüvitamisele, kui kahju või kulutuse põhjustanud sündmus xx xxxxx kindlustusjuhtumi tunnustele.
191. Kahju või kulutus ei kuulu hüvitamisele, kui see xx xxxxx kindlustustingimustes toodud hüvitatavate kahjude või kulutuste tunnustele.
EPIDEEMIA, LOODUSÕNNETUS
192. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab:
192.1. maavärin
192.2. laviin
192.3. üleujutus
192.4. metsatulekahju
192.5. orkaan
192.6. keeristorm
192.7. vulkaanipurse
192.8. hiidlaine (tsunami)
193. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab epideemia. Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrjemeetmete laiaulatuslikku rakendamist.
TERRORISM
194. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab terrorism.
195. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjuseks on terroriaktide vältimiseks rakendatud piirangud või abinõud (sh liikluse peatamine või ümbersuunamine, täiendav kontroll, piirangud esemete transpordil jms).
196. Terrorismiks loetakse käesolevates eritingimustes mistahes ebaseaduslikku tegu, mis on suunatud inimeste elu või tervise ohustamisele või xxxxx põhjustamisele või vara hävitamisele või kahjustamisele või muu kahju tekitamisele (sh infosüsteemide blokeerimine või nende töö takistamine), kui teol on poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk, sh valitsuse mõjutamine või avalikkuses hirmu tekitamine poliitilisel, usulisel või ideoloogilisel eesmärgil.
MORAALNE KAHJU
197. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada moraalset (mittevaralist) kahju.
EESTIS VÕI KINDLUSTATU ELUKOHARIIGIS TOIMUNUD JUHTUM
198. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju tekkimise aluseks olev sündmus toimus Eestis või
kindlustatu elukohariigis. Käesolevat välistust ei kohaldata kindlustustingimustega määratud reisitõrke kindlustuse juhtumite korral.
TUUMAENERGIA JA RADIOAKTIIVSUS
199. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab tuumarelv, tuumaenergia või radioaktiivsus.
MASSILISED KORRATUSED, SÕDA, RELVAKOKKUPÕRGE
200. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab sõda või sõjalise operatsiooni taoline olukord, relvakokkupõrge, mäss, ülestõus, kodusõda või massilised korratused.
201. Kindlustusandja soovitab enne reisi algust tutvuda ohupiirkondi (kriisipiirkondi) puudutava informatsiooniga Eesti Vabariigi välisministeeriumi koduleheküljel ning võimalusel vältida reisimist ohupiirkondadesse.
STREIK, TÖÖSULG
202. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab või kui kahju tekkimisele aitab xxxxx streik või töösulg.
203. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
AVALIKU VÕIMU TEOSTAMINE
204. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab politsei, piirivalve, tollitöötajate või muude avalikku võimu teostavate ametiisikute tegevus.
205. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab vara arestimine, kinnipidamine, konfiskeerimine või sundvõõrandamine.
KINDLUSTUSVÕTJA JA KINDLUSTATU TEGEVUS
206. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab kindlustatu enesetapp või enesetapu katse.
207. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab kindlustatu kihlvedudes osalemine või kakluse algatamine kindlustatu poolt.
208. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab tahtliku kuriteo tunnustega teo toimepanemine (v.a hädakaitse) või selle varjamine.
209. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kindlustatu põhjustab kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu.
210. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kindlustusvõtja või kindlustatu esitab kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid andmeid.
211. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kindlustusleping on sõlmitud pärast kahjujuhtumi põhjustava asjaolu ilmnemist.
212. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustav sündmus oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal kindlustatule või kindlustusvõtjale ettenähtav.
SÕIDUKI JUHTIMISEGA SEOTUD VÄLISTUSED
213. Kui kindlustatu põhjustab sõidukit juhtides kindlustusjuhtumi, ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustas on või sellele aitas xxxxx:
213.1. kindlustatu joobeseisud. Kindlustatu joobeseisundi määramisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise riigis kehtivatest lubatud alkoholisisalduse määradest;
213.2. sõiduki juhtimine xxxx juhtimisõiguseta;
213.3. rikkega sõiduki kasutamine, xxx xxxxx olemasolu oli kindlustatule teada.
214. Xxx xxxx kindlustuslepingus on mitu kindlustatut, siis kohaldatakse eelmises punktis toodud välistust üksnes selle kindlustatu suhtes, xxxxx süüline tegevus põhjustas liiklusõnnetuse. Teiste kindlustatute kulutused ja kahju kuuluvad hüvitamisele käesolevates kindlustustingimustes toodud ulatuses.
JOOBESEISUND
215. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab või kahju tekkimisele aitab xxxxx kindlustatu joobeseisund (alkoholijoove, narkojoove, toksiline joove jms) või joobeseisundi järelnähud.
MUU ISIKU POOLT HÜVITATUD KAHJU
216. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju on hüvitanud muu isik.
Kindlustusvõtja kohustused kahjujuhtumi korral
217. Kindlustusvõtja on kohustatud tarvitusele võtma abinõud kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja kindlustusandja õiguste tagamiseks.
218. Kindlustusvõtja on kohustatud abistama kindlustusandjat kahju käsitlemisel ja regressnõude esitamisel, esitades vajalikke andmeid, dokumente, seletusi jms.
219. Kindlustusandjale edastatav dokument peab olema eesti, vene, saksa, prantsuse, hispaania või inglise keeles või
tõlgitud eelnimetatud keelde. Diagnoos jm meditsiinilised dokumendid võivad olla xxxxxx xxxxxx.
220. Kindlustatu peab kahjujuhtumi toimumisest viivitamatult teatama If P&C Insurance AS-ile või If P&C Insurance AS-i kahjukäsitluspartnerile välisriigis kirjalikult, e-kirja või kindlustusandja interneti kodulehe kaudu.
221. If P&C Insurance AS-i välisriigis tegutsevate kahjukäsitluspartnerite (käesolevates kindlustustingimustes ka “kahjukäsitluspartner”) kontaktandmed on märgitud kindlustuspoliisile.
222. Lisaks eeltoodud kohustustele on vastava kindlustuskaitsega seotud kohustused toodud vastava kindlustuskaitse
peatükis.
Kindlustushüvitise taotlemiseks vajalikud tõendid
223. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta.
224. Kahjuavalduse ning sellele lisatud dokumentide alusel peab olema võimalik kontrollitavalt kindlaks teha kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ning kulutuste suurust.
225. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandjale esitama dokumente, kirjalikke seletusi, vastama suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja küsimustele. Kui kindlustusvõtja on esitanud ärakirjad, on kindlustusandjal õigus nõuda originaaldokumente.
226. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandja nõudel esitama tõendid reisi alguse, lõpu, transiitpunktides viibimise aja xx xxxxx marsruudi kohta.
227. Kindlustusandjal on õigus saada kolmandatelt isikutelt kahjujuhtumiga seotud informatsiooni (sh delikaatseid isikuandmeid).
228. Lisaks eeltoodud sätetele on vastava kindlustuskaitsega seotud tõendeid reguleerivad punktid toodud vastava
kindlustuskaitse peatükis.
Kindlustussumma
229. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlustushüvitist rohkem kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma.
230. Kindlustussummad määratakse meditsiiniabi kindlustusele, reisitõrke kindlustusele, pagasikindlustusele ja õigusabi kindlustusele eraldi.
231. Kui kindlustuspoliisile on märgitud mitu kindlustatut, kehtivad kindlustussummad ja kindlustustingimustes märgitud piirlimiidid iga kindlustatu kohta eraldi.
KINDLUSTUSSUMMA KORDUVREISIDE KINDLUSTUSLEPINGU KORRAL
232. Kui kindlustuspoliisil on xxxxx korduvreiside kindlustuse kohta (vt p 33), kehtivad kindlustussummad iga reisi kohta. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kõigi sama reisi jooksul toimunud kindlustusjuhtumite eest kokku rohkem kui kindlustussumma. Üheks reisiks loetakse reisimist reisi alguspunktist Eestis (vt p 14−16) xxxxx xxxx-punkti Eestis (vt p 19−20).
Näide 1. Reisitõrke kindlustussumma on 1500 eurot. Kindlustusandja hüvitab esimese reisi reisitõrke eest 1000 eurot. Järgmise reisi reisitõrke kahju on 1500 eurot. Et kindlustussummat arvestatakse iga reisi kohta eraldi, hüvitatakse selle reisi reisitõrke kahju summas 1500 eurot.
Näide 2. Reisitõrke kindlustussumma on 1000 eurot. Reisi alguses tekkis reisitõrge, mille eest hüvitatakse 750 eurot. Sama xxxxx xxxxx tekis järgmine reisitõrge, reisitõrke kahju on 750 eurot. Et kindlustussumma on 1000 eurot, hüvitab kindlustusandja 1000 eurot.
KINDLUSTUSSUMMA MUUDE REISIKINDLUSTUSE LEPINGUTE KORRAL
233. Kui kindlustuspoliisil ei xxx xxxxxx korduvreiside kindlustuse kohta (vt p 33), kehtivad kindlustussummad kõigi sama kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumite kohta kokku. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada rohkem kui kindlustussumma.
Näide 1. Reisitõrke kindlustussumma on 1500 eurot. Kindlustusandja hüvitab esimese reisi reisitõrke eest 1000 eurot. Järgmise reisi reisitõrke kahju on jälle 1500 eurot. Et kindlustussummat arvestatakse kõigi kindlustuslepingu alusel hüvitatavate kahjude kohta kokku, lahutab kindlustusandja kindlustussummast juba makstud hüvitised (1500–1000) ning hüvitab 500 eurot.
Näide 2. Reisitõrke kahju esimeses transiitpunktis on 500 eurot. Reisitõrke kahju sama reisi järgmises transiitpunktis on 2000 eurot. Reisitõrke kindlustussumma on 1500 eurot. Kindlustusandja hüvitab 1500 eurot.
Hüvitislimiidid
234. Kui kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus on piiratud kindlustustingimustega (hüvitislimiidid), ei ole kindlustusandjal kohustust maksta kindlustushüvitist rohkem kui kindlustustingimustes ette nähtud (vt spordivarustuse kahju, dokumentide kahju, hambaravi, proteesi parandamine jms).
235. Kindlustussummaga on hõlmatud ka need kahjud ja kulutused, mille kohta on kehtestatud eraldi hüvitislimiit. Eraldi hüvitislimiidid sisalduvad vastavas kindlustussummas. Eraldi hüvitislimiidid ei lisandu kindlustussummale.
Näide. Pagasikindlustuse kindlustussumma on 1000 eurot. Spordivarustuse hüvitislimiit on 160 eurot. Pagas läheb kaotsi, pagasikahju kokku on 1500 eurot, sealhulgas spordivarustuse kahju 500 eurot. Kindlustusandja hüvitab
spordivarustuse kahju 160 euro ulatuses ja muu pagasi kahju 840 euro ulatuses (kokku 1000 eurot).
Kindlustushüvitis
236. Kindlustusandja peab täitma oma lepingust tuleneva kohustuse, kui ta on lõpetanud kindlustusjuhtumi tuvastamiseks ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud.
237. Kui kindlustusandja teostab hüvitamise raha maksmise xxxx, xx ole kindlustusandjal kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on kirjalikult teatanud arvelduskonto numbri ja kontoomaniku nime.
238. Kindlustusandjal on õigus nõuda andmeid ja dokumente hüvitise saamiseks õigustatud isiku ja tema esindaja isikusamasuse tuvastamiseks. Kindlustusandjal ei ole hüvitise väljamaksmise kohustust enne, xxx xxxxx on need andmed ja dokumendid esitatud.
239. Kui kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteo asja menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtu- või vastava ametiisiku otsuse jõustumist.
240. Kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist vastavalt seadusandluses ette nähtud määrale.
241. Kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele.
242. Kui kindlustuslepingu rikkumine saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, vastavalt sellele, kas kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.
243. Kindlustusandjal on õigus pagasikahju või meditsiiniabivahendite hüvitamisel nõuda hävinud vara jäänuste või asendatud vara, samuti hilinenud, varastatud või röövitud vara nõudeõiguse üleandmist kindlustusandjale. Kuni eelnimetatud vara või vara nõudeõiguse kindlustusandjale üleandmiseni on kindlustusandjal õigus peatada kindlustushüvitise maksmine või kindlustushüvitist eelnimetatud vara hariliku väärtuse (turuväärtuse) võrra vähendada.
244. Kui kindlustusandja on hüvitanud hilinenud, varastatud või röövitud asja, on kindlustusvõtjal kohustus asja kättesaamisest, leidmisest või selle asukohast teadasaamisest kindlustusandjale viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatada. Kindlustusandjal õigus nõuda asja üleandmist.
Kindlustustuslepingu dokumendid ja tingimuste kohaldamine
245. Kindlustuslepingu tingimused on märgitud või viidatud kindlustuspoliisil või teistes kindlustuslepingu osaks olevates dokumentides.
246. Kindlustusandja allkiri kindlustuspoliisil on tiražeeritud.
247. Kui kindlustuslepingus on antud sõnale eritähendus, siis lähtutakse kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel kindlustuslepingus toodud eritähendusest.
248. Vaidluste korral lähtutakse kindlustuslepingu dokumentide eestikeelsest tekstist, kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti.
Kindlustusandja kohustus teavitada kindlustusvõtjat
249. Kui kindlustusperioodi jooksul muutub kindlustusandja nimi või õiguslik vorm, kindlustusandja aadress või kindlustusandja struktuuriüksuse aadress, mille vahendusel leping sõlmiti, või pädeva kindlustusjärelevalve aadress, teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat sellest kindlustusandja veebilehel või massiteabevahendite kaudu.
Teadete saatmine
250. Kui kindlustuslepingu või seadusega on ette nähtud kindlustusvõtja teatamiskohustus, tuleb xxxxxx xxxxx edastada kirjalikult kindlustuspoliisil märgitud kindlustusandja struktuuriüksuse aadressile või kindlustusandja äriregistrisse kantud aadressile.
Lepingu lõpetamine
251. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustuslepingu pool 31 päeva jooksul arvates kindlustushüvitise maksmise või kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepingu poolele kirjalikult 31 päeva ette.
252. Kindlustusandjal või kindlustusvõtjal on õigus kindlustusleping ühepoolselt lõpetada õigusaktides või eelmises punktis nimetatud juhtudel.
Erikokkulepete tabel
Erikokkulepete tabelis on toodud lühikokkuvõte juhtumistest, mil kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokkuleppel on või-
Erikokkulepped | Viide kindlus- tustingimuste punktile |
Xxxx, mille alguspunkt on väljaspool Eestit | 2 |
Mootorrattareis | 3 |
Kindlustusperiood on lühem xxx xxxxx kestvus | 23 |
Eriti ohtlike aladega tegelemine | 40, 48, 49 |
Füüsilise palgatöö tegemine | 50–54 |
Hüvitislimiitide tabel
Hüvitislimiitide tabelis on toodud lühikokkuvõte kindlustustingimustega kindlaks määratud hüvitislimiitidest viidetega punktidele, millega limiit on kehtestatud.
NB! Hüvitislimiidid sisalduvad vastavas kindlustussummas. Hüvitislimiidid ei lisandu kindlustussummale (vt ka p 235)
objekt või hüvitis | hüvitislimiit | viide kindlustust- ingimustele punktile |
meditsiiniabi kindlustus | ||
Statsionaarse ja ambulatoorse ravi kulud | 60 päeva jooksul arvates kindlustusjuhtumist | 60 |
Hambaravikulud (kindlustusperiood kuni 3 kuud) | 128 eurot/2000 krooni | 64 |
Hambaravikulud (kindlustusperiood pikem kui 3 kuud) | 192 eurot/3000 krooni | 65 |
Raseduse komplikatsioonide kulud | kuni 12 rasedusnädalani | 66 |
Proteesi, kuuldeaparaadi või prillide kulud | 77 eurot/1200 krooni | 69 |
Telefonikulud Ifile või Ifi kahjukäsitluspartnerile | 64 eurot/1000 krooni | 82 |
reisitõrke kindlustus | ||
Majutusteenuse kulud kindlustusjuhtumi korral xxxx kindlustusandjaga kooskõlas- tamata | 3 päeva | 130 |
pagasikindlustus | ||
Ühe asja eest makstav maksimaalne hüvitis | Kuni 50% pagasikindlustuse kindlustussummast | 161 |
Spordivarustus | 160 eurot/2500 krooni | 162 |
Kulutused vältimatult vajalikele tarbekaupadele, xxx xxxx hilineb üle 4 h | 32 eurot/500 krooni päevas / 25% pagasikindlustuse kindlustussummast | 167 |
Asendusdokumentide kulud | 77 eurot/1200 krooni | 169, 170 |
Pagasikindlustuse omavastutus | 19 eurot/300 krooni | 174 |
Teata kahjust:
Kindlustustelefonil 1211 (tööpäeviti xxxx 8:00-22:00),
välismaalt helistades telefonil (x000) 000 0000 e-posti xxxx: xxxxxx@xx.xx, xxx.xx.xx
Puhkepäevadel või öötundidel palume pöörduda firmasse SOS-International, telefonil (x00) 0000 0000
Kindlustusandja:
If P&C Insurance AS
Pronksi 19, 10124 Tallinn, EESTI Kahjukäsitlus
Tel: 1211 (välismaalt helistades x000 000 0000)
Faks: (x000) 000 0000
Kahjukäsitluspartner (ööpäevaringne meditsiiniabi korraldus):
SOS-International
Xxxxxxx 00000 Xxxxxxxxxxxxx, XXXXX (Denmark)
Tel: (x00) 0000 0000, Faks: (x00) 0000 0000
Reisikindlustuse tingimused TR 20071 17
Kindlustustelefon 1211 xxx.xx.xx