Kollektiivleping

Kollektiivleping

on kokkulepe ametiühingu ja tööandja vahel, millega määratakse kindlaks töösuhte miinimumtingimused, millest ebasoodsamaid ei ole võimalik töötajale kohaldada.

Kollektiivlepingus lepitakse kokku töötasus, tööajas ja muudes pooli huvitavates tingimustes. Pidades läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, saavad töötajad osaleda oma töötingimuste kindlaksmääramisel.

Kollektiivlepingu sõlmimist reguleerib kollektiivlepingu seadus (KLS).

xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/000000000000

Kes sõlmib kollektiivlepingu?

Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus on ametiühingul (kui töökohal pole ametiühingu liikmeid, siis ka töötajate usaldusisikul. Läbirääkimistele on õigus kaasata eksperte. Siin on eelisolukorras ametiühinguliikmed, kes saavad vajalikku abi xx XXXXX-st xx XXX-st.

Kollektiivläbirääkimistest huvitatud pool teeb teisele xxxxx ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks ja esitab ka kokkuleppe projekti. Läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul xxxxx saamisest. Läbirääkimiste pidamisel tööajal vabastatakse töötajate esindajad poolte kokkuleppel nende põhitööst, säilitades xxxxx xxx eest keskmise töötasu.

Kollektiivlepingu rakendusala

Kollektiivleping kehtib neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. Lisaks on kollektiivlepingut võimalik laiendada

kõigile vastava tegevusala töötajatele, olenemata nii töötajate kuulumisest ametiühingusse kui ka tööandjate kuulumisest tööandjate liitu. Sõlmitud kokkulepet rakendab tööandja tavaliselt kõigile töötajatele just töö- ja puhkeaja ning töötasu osas, lähtudes töötajate võrdse kohtlemise nõudest. Samas on võimalikud mitmesugused muud kokkulepped, mis kehtiksid xxxx lepingu sõlminud pooltele.

Mõningaid näiteid:

• Tervisepäevad aü liikmetele

• Tasustatav tööpäev perekondlike sündmust puhul aü liikmetele

• Toetused perekondlike sündmuste puhul aü liikmetele

• Lapsele koolitarvete ostmise toetus aü liikme

• Preemia teenistusaastate tähtpäevadel

• Uurimis- ja loovtööde juhendamise ning retsenseerimise tasustamine

• Haiguspäevade kompenseerimine alates haigestumise teisest päevast

• Töö tegemise koht on Tallinn

Kollektiivlepingu jõustumine, kehtimine ja lõppemine

Kollektiivleping jõustub selle allakirjutamise päevast või päevast, milles kokku lepitakse. Lepingus on võimalik kokku leppida osa punktide kehtima hakkamiseks erinevaid kuupäevi, sh et palgamäärad hakkavad kehtima tagasiulatuvalt või ka mingil saabuval kuupäeval. 
Tavaliselt kehtib kollektiivleping 1 aasta, ka siis, kui lepingus kehtivuse aega ei ole kokku lepitud. Võimalik on kokku leppida ka pikem kehtivusaeg. Kuna teatud tingimusi oleks hea muuta igal aastal, ei ole kollektiivlepingu liialt pikk kehtivusaeg mõistlik.
Kollektiivleping lõpeb uue samasisulise lepingu sõlmimisel. Kui lepingu lõpptähtaja saabudes uut kokkulepet ei sõlmita, on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu.

Kollektiivlepingust teavitamine

Teavet sõlmitud kollektiivlepingute kohta saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile uutele töötajatele ja uue kollektiivlepingu sõlmimisel kõigile töötajatele. Kollektiivlepingu tekst peaks olema kõigile töötajatele alati kättesaadav. 
Ettevõtte ja asutuse kollektiivlepingute leidmiseks pöörduge oma usaldusisiku xxxxx

Kontaktid:

x.xxxxxxxx@xxxxx.xxx.xxx.xx

x.xxxxx@xxxxx.xxx.xxx.xx

tel. 0000000

0000000

Kasutatud materjalid:

xxxx://xxx.xxxx.xx/?xxxx000&xxxxx0

Kollektiivlepingu sõlmimine

xxxx://xxx.xxxxx.xx/