RAHVUSVAHELINE TESTIMISSTANDARD

Maailma dopinguvastane koodeks

RAHVUSVAHELINE TESTIMISSTANDARD

MITTEAMETLIK TÕLGE

RAHVUSVAHELISE TESTIMISSTANDARDI AMETLIKUD TEKSTID ON INGLIS-­ JA PRANTSUSKEELNE VERSIOON, MIDA HOITAKSE MAAILMA DOPINGUVASTASES AGENTUURIS JA MIS ON AVALDATUD AGENTUURI KODULEHEL. TÕLGENDAMISEL TEKKIDA VÕIVATE MIS TAHES VASTU-­

OLUDE KORRAL PREVALEERIB INGLISKEELNE VERSIOON.

Jaanuar 2012

Rahvusvaheline testimisstandard

Rahvusvaheline testimisstandard võeti esmakordselt vastu 2003. aastal ning jõustus 2004. aastal. Alljärgnev tekst hõlmab Rahvusvahelise testimisstandardi Maailma Dopinguvastase Agentuuri täitevkomitee poolt 10. mail 2008 heakskiidetud muudatusi. Alljärgnev tekst sisaldab Rahvusvahelise testimisstandardi Maailma Dopinguvastase Agentuuri täitevkomitee poolt 17. septembril 2011 heakskiidetud lisamuudatusi. Muudetud Rahvusvaheline testimisstandard jõustub 1. jaanuaril 2012.

Välja antud 4. oktoobril 2011, väljaandja aadress:

World Anti-Doping Agency Stock Exchange Tower 000 Xxxxx Xxxxxxxx (Xxxxx 1700) PO Box 120

Montreal, Quebec, Canada H4Z 1B7

URL: xxx.xxxx-xxx.xxx

Tel.: x0 000 000 0000

Faks: x0 000 000 0000

E-post: xxxx@xxxx-xxx.xxx

SISSEJUHATUS

Maailma Dopinguvastase Koodeksi Rahvusvaheline testimisstandard on kohustuslik 2. tasandi

rahvusvaheline standard, mis on välja töötatud Maailma dopinguvastase programmi osana.

WADA täitevkomitee kiitis 2003. aasta Rahvusvahelise testimisstandardi versiooni 3.0 heaks

7. juunil 2003. Kooskõlas 2003. aasta Maailma Dopinguvastase Koodeksi muudatustega algatati allakirjutajatega konsultatsioonimenetlus Rahvusvahelise testimisstandardi ülevaatamiseks. Muudetud Rahvusvahelise testimisstandardi versioon 1.0 edastati allakirjutajatele ja valitsustele ülevaatamiseks ning kommenteerimiseks 2006. xxxxx xxxxxxxx. Versioonid 2.0 (2007), 3.0 (2007) ja 4.0 (2008) koostati allakirjutajatelt ning valitsustelt saadud kommentaaride ja ettepanekute põhjal kõnealuse konsultatsiooni- menetluse käigus. WADA täitevkomitee kiitis Rahvusvahelise testimisstandardi (jaanuar 2012) heaks 2011. aasta septembris.

Rahvusvahelise testimisstandardi ametliku teksti eest vastutab XXXX xx see avaldatakse inglise ning prantsuse keeles. Vasturääkivuste esinemise korral ingliskeelse ja prantsus- keelse versiooni vahel loetakse kehtivaks ingliskeelne versioon.

SISUKORD

ESIMENE OSA: TUTVUSTUS, KOODEKSI SÄTTED JA MÄÄRATLUSED 6

1.0 Tutvustus ja reguleerimisala 6

2.0 Koodeksi sätted 7

3.0 Mõisted ja määratlused, tõlgendamine 15

3.1 Määratletud mõisted 2009. aasta Koodeksist 15

3.2 Rahvusvahelises testimisstandardis määratletud mõisted 18

3.3 Rahvusvahelises standardis laborite jaoks määratletud mõisted 20

3.4 Rahvusvahelise testimisstandardi tõlgendamine 20

TEINE OSA: TESTIMISE STANDARDID 21

4.0 Planeerimine. 21

4.1 Eesmärk 21

4.2 Üldist 21

4.3 Nõuded testide ulatuse planeerimisele 21

4.4 Nõuded sportlaste valimisele testimiseks 24

5.0 Sportlaste teavitamine 26

5.1 Eesmärk 26

5.2 Üldist 26

5.3 Nõuded enne sportlaste teavitamist 26

5.4 Nõuded sportlaste teavitamisele 27

6.0 Valmistumine proovivõtuseansiks 30

6.1 Eesmärk 30

6.2 Üldist 30

6.3 Nõuded proovivõtuseansiks valmistumisele 30

7.0 Proovivõtuseansi läbiviimine 31

7.1 Eesmärk 31

7.2 Üldist 31

7.3 Proovi võtmisele eelnevad nõuded 32

7.4 Nõuded proovi võtmisele 32

8.0 Turvalisus/testijärgne haldus 34

8.1 Eesmärk 34

8.2 Üldist 34

8.3 Nõuded turvalisusele/testijärgsele haldusele 34

9.0 Proovide ja dokumentide transport 34

9.1 Eesmärk 34

9.2 Üldist 35

9.3 Nõuded proovide ja dokumentide transpordile ning hoiustamisele 35

10.0 Proovide omandiõigus 36

11.0 Nõuded sportlase asukohateabele 36

11.1 Objektiivsed/üldised põhimõtted 36

11.2 Nõuded registreeritud testimiskogumi moodustamisele 39

11.3 Nõuded asukohateabe esitamisele 42

11.4 Kättesaadavus testimiseks 47

11.5 Võistkondlikud spordialad 50

11.6 Tulemuste haldus 53

11.7 Dopinguvastaste organisatsioonide asukohateabekohustused 60

KOLMAS OSA: LISAD 65

Xxxx X – Võimaliku rikkumise juurdlemine 65

Xxxx X – Erisused puudega sportlaste korral 67

Xxxx X – Erisused alaealiste sportlaste korral 69

Xxxx X – Uriiniproovide võtmine 71

Xxxx X – Xxxxxxxxxxxx võtmine 74

Xxxx X – Uriiniproovid – ebapiisav kogus 77

Xxxx X – Xxxxxxxxxxxxx, mis xx xxxxx analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele 79

Xxxx X – Nõuded proovivõtupersonalile 81

ESIMENE OSA: TUTVUSTUS, KOODEKSI SÄTTED JA MÄÄRATLUSED

1.0 Tutvustus ja reguleerimisala

Rahvusvahelise testimisstandardi põhieesmärgiks on tõhusa võistlusesisese ja võistlusvälise testimise kavandamine ning võetud proovide rikkumatuse ja tuvastatavuse säilitamine, alates hetkest, mil sportlast testimisest teavitatakse, kuni hetkeni, mil proovid analüüsimiseks laborisse toimetatakse.

Rahvusvaheline testimisstandard hõlmab testimise ulatuse planeerimist, sportlaste teavitamist, proovide võtmiseks valmistumist xx xxxxx läbiviimist, turvalisust/testijärgset haldust ning proovide transportimist käsitlevaid norme.

Lisaks kehtestab rahvusvahelise testimisstandardi osa 11.0 kohustuslikud normid, xxxx XX-d ja RDVO-d peavad järgima (ning muud dopinguvastased organisatsioonid tunnustama ja rakendama) sportlaste suhtes kehtivate asukohateabenõuete osas nende vastavates registreeritud testimiskogumites. Kõnealuste nõuete kolmekordne rikkumine 18 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul kujutab endast dopinguvastase reegli rikkumist vastavalt koodeksi artiklile 2.4.

Rahvusvaheline testimisstandard koos selle kõigi lisadega on kohustuslik kõigi koodeksi allakirjutajate jaoks.

Maailma dopinguvastane programm hõlmab kõiki elemente, mis on vajalikud rahvusvaheliste ja riiklike dopinguvastaste programmide optimaalse ühtlustamise ning parimate lahenduste rakendamise tagamiseks. Põhielementideks on: koodeks (1. tasand), rahvusvahelised standardid (2. tasand) ja parimate lahenduste mudelid (3. tasand).

Koodeksi sissejuhatavas osas on rahvusvaheliste standardite eesmärk ning juurutamine kokku võetud järgnevalt:

„Rahvusvahelised standardid erinevate tehniliste ja talitluslike valdkondade jaoks dopinguvastase programmi raames töötatakse välja kooskõlastatult allakirjutajate ning valitsustega ja kiidetakse heaks WADA poolt. Rahvusvaheliste standardite eesmärgiks on dopinguvastaste programmide konkreetsete tehniliste ja talitluslike osade eest vastutavate dopinguvastaste organisatsioonide tegevuse ühtlustamine. Rahvusvahelistest standarditest kinnipidamine on koodeksi järgimise kohustuslikuks eelduseks. WADA täitevkomitee võib rahvusvahelised standardid aeg- ajalt üle vaadata, pärast mõistlikku nõupidamist allakirjutajate ning valitsustega. Välja arvatud juhul, kui koodeks näeb ette teisiti, jõustuvad rahvusvahelised standardid ja nende kõik parandatud versioonid rahvusvahelises standardis või parandatud versioonis osutatud kuupäeval.“

Koodeksis esitatud määratlused on tähistatud kaldkirjaga. Täiendavad Rahvusvahelisele testimisstandardile omased määratlused on alla joonitud.

2.0 Koodeksi sätted

Alljärgnevad 2009. aasta koodeksi artiklid seonduvad otseselt Rahvusvahelise testimisstandardiga.

Koodeksi artikkel 2 Dopinguvastaste reeglite rikkumised

2.3 Proovivõtmises osalemisest keeldumine või selles mitteosalemine xxxx mõjuva põhjuseta pärast asjaomastes dopinguvastastes reeglites sätestatud korras teavitamist või proovivõtmisest muul viisil kõrvalehoidmine.

[Kommentaar artikli 2.3 juurde: Proovivõtmises mitteosalemine või osalemisest keeldumine pärast teavitamist oli keelatud praktiliselt kõigis koodeksile eelnenud dopinguvastastes reeglites. Käesolev artikkel täiendab tüüpilist koodeksieelset reeglit, kaasates ’proovivõtmisest muul viisil kõrvalehoidmise’ keelatud tegevusena. Xxxxx xxxxx dopinguvastase reegli rikkumisega tegemist näiteks juhul, kui õnnestub tuvastada, et sportlane peitis end dopingukontrolliametniku eest teavitamisest või testimisest kõrvalehoidmiseks. „Proovivõtmises osalemisest keeldumine või selles mitteosalemine“ võib põhineda sportlase tahtlikult või hooletul käitumisel, xxxxx xxx proovivõtmisest

„kõrvalehoidmine“ kujutab endast sportlase tahtlikku käitumist.]

2.4 Asjaomaste nõuete rikkumine sportlase kättesaadavuse osas võistlusväliseks testimiseks, sealhulgas nõutava asukohateabe mitteesitamine ja mitteosalemine testidel, mis tuvastatakse rahvusvahelise testimisstandardiga kooskõlas olevatel alustel. Kolmekordne testimisel mitteosalemine ja/või mitteesitamine (ükskõik millises kombinatsioonis) kaheksateistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mille on kindlaks määranud dopinguvastane organisatsioon, mille alluvusse sportlane kuulub, kujutab endast dopinguvastase reegli rikkumist.

[Kommentaar artikli 2.4 juurde: Käesoleva artikli kohaldamisel liidetakse kokku eraldi asukohateabe mitteesitamised ja mitteosalemised testimistel, mis tuvastatakse kooskõlas sportlase rahvusvahelise alaliidu või ükskõik millise muu dopinguvastase organisatsiooni, mis on volitatud tuvastama asukohateabe mitteesitamisi ja testimisel mitteosalemisi kooskõlas rahvusvahelise testimisstandardiga, reeglitega. Teatud asjaoludel võivad testimisel mitteosalemised või mitteesitamised kujutada endast ka dopinguvastase reegli rikkumisi artikli 2,3 või artikli 2.5 põhjal.]

2.5 Dopingukontrolli ükskõik millise osaga manipuleerimine või manipuleerimise katse.

[Kommentaar artikli 2.5 juurde: See artikkel keelab ära käitumise, mis dopingukontrollimenetluse läbi kukutab, kuid ei mahuks vastasel juhul keelatud võtete määratluse alla.

Näiteks tuvastusnumbrite muutmine dopingukontrollivormil testimise ajal, pudeli B purustamine proovi B analüüsimisel või väärteabe esitamine dopinguvastasele organisatsioonile.]

2.8 Ükskõik millisele sportlasele võistlusesiseselt ükskõik millise keelatud võtte või keelatud aine manustamine või manustamise katse, ükskõik millisele sportlasele võistlusväliselt ükskõik millise võistlusvälise testimise korral keelatud võtte või keelatud aine manustamine või manustamise katse või selleks abi osutamine, sellele kihutamine,

kaasaaitamine, kallutamine, selle varjamine või selles muul viisil osalemine, mis sisaldab dopinguvastase reegli rikkumist või ükskõik millist dopinguvastase reegli rikkumise katset.

[Kommentaar artikli 2 juurde: koodeksi kohaselt ei ole dopinguvastase reegli rikkumisega tegemist juhul, kui sportlane või mis tahes muu isik teeb koostööd või suhtleb sportlase tugipersonaliga, kes kannab võistluskeeldu. Samas võib spordiorganisatsioon kehtestada oma reeglid, mis niisuguse käitumise ära keelavad.]

Koodeksi artikkel 3 Dopingu tõendamine

3.2.2. Kõrvalekalded mis tahes muust rahvusvahelisest standardist või muust dopinguvastasest reeglist või eeskirjast, mis ei kutsunud esile halba analüütilist leidu või muu dopinguvastase reegli rikkumist, ei muuda saadud tulemusi tühiseks. Kui sportlane või muu isik tõendab, et aset on leidnud kõrvalekalle muust rahvusvahelisest standardist või muust dopinguvastasest reeglist või poliitikast, mis oleks mõistlikkuse piires võinud põhjustada halva analüütilise leiu või muu dopinguvastase reegli rikkumise, jääb dopinguvastase organisatsiooni kohustuseks selle tõendamine, et xxxxxx kõrvalekalle ei põhjustanud halba analüütilist leidu ega olnud dopinguvastase reegli rikkumise faktiliseks aluseks.

Koodeksi artikkel 5 Testimine

5.1 Testide ulatuse planeerimine Võttes arvesse artiklis 15.1 sätestatud volialapiiranguid võistlusesisese testimise korral, on iga riiklik dopinguvastane organisatsioon volitatud testima kõiki sportlasi, kes viibivad vastava riikliku dopinguvastase organisatsiooni riigis või on selle riigi kodanikud, elanikud, loaomanikud või spordiorganisatsioonide liikmed. Iga rahvusvaheline alaliit on volitatud testima kõiki sportlasi, kes kuuluvad nende liikmeks olevate rahvuslike spordialaliitude liikmeskonda või osalevad nende üritustel. Kõik sportlased on kohustatud alluma testimises osalemise kutsetele, mille esitajaks on ükskõik milline testima volitatud dopinguvastane organisatsioon. Kooskõlastatult muude dopinguvastaste organisatsioonidega, mis viivad läbi samade sportlaste testimist, ja vastavalt rahvusvahelisele testimisstandardile kohustub iga dopinguvastane organisatsioon:

5.1.1 Välja töötama ja juurutama tõhusa võistlusesiseste ning võistlusväliste testide valiku nende volialasse kuuluvate sportlaste jaoks, sealhulgas, kuid mitte üksnes, nende vastavatesse registreeritud testimiskogumitesse kuuluvate sportlaste jaoks . Iga rahvusvaheline alaliit asutab registreeritud testimiskogumi vastava spordiala rahvusvahelise tasandi sportlaste jaoks, ning iga riiklik dopinguvastane organisatsioon asutab riikliku registeeritud testimiskogumi nende sportlaste jaoks, kes viibivad vastava riikliku dopinguvastase organisatsiooni riigis või on selle riigi kodanikud, elanikud, loaomanikud või spordiorganisatsioonide liikmed. Kooskõlas artikliga 14.3 kehtivad kõigi registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste suhtes rahvusvahelises testimisstandardis sätestatud asukohateabe nõuded.

5.1.2 Välja arvatud erandlike asjaolude korral, viima kogu võistlusvälise testimise läbi

etteteatamiseta.

5.1.3 Andma eelistuse sihttestimisele.

5.1.4 Kohaldama testimist võistluskeeldu või esialgset võistluskeeldu kandvate sportlaste suhtes.

[Kommentaar artikli 5.1.3 juurde: Sihttestimine tuuakse välja seoses sellega, et pisteline testimine või koguni kaalutud pisteline testimine ei taga kõigi asjaomaste sportlaste testimist (nt. maailmaklassi sportlased, sportlased, xxxxx tulemused on lühikese ajaga järsult paranenud, sportlased, xxxxx treenerite muude õpilaste testid on positiivseks osutunud jne.).

Enesestmõistetavalt ei tohi sihttestimist kasutada muudel eesmärkidel xxxxx õiguspärase dopingukontrolli. Koodeksis on selgelt väljendatud, et sportlastel pole õigust eeldada, et neid testitakse üksnes pistelisuse põhimõttel. Samuti ei kehtesta koodeks sihttestimisele mingit mõistliku kahtluse või tõenäolise põhjuse nõuet.]

5.2 Testimisstandardid Testima volitatud dopinguvastased organisatsioonid viivad vastavat testimist läbi kooskõlas Rahvusvahelise testimisstandardiga.

5.3 Sportlaskarjääri lõpetanud sportlaste tagasipöördumine võistlustele

Iga dopinguvastane organisatsioon kehtestab reegli, mis määratleb nõuded võistlemisõiguse ennistamisele sportlaste jaoks, kes ei kanna võistluskeeldu ja lõpetavad sportlaskarjääri registreeritud testimiskogumisse kuuludes, kuid otsustavad hiljem taasalustada aktiivset osalemist spordis.

Koodeksi artikkel 7 Tulemuste haldus

7.1 Halbade analüütiliste leidude algne läbivaatus

Halba analüütilist leidu sisaldava proovi A kättesaamisel viib tulemuste haldamise eest vastutav dopinguvastane organisatsioon läbi algse läbivaatuse, tuvastamaks seda, kas: (a) kohaldatav raviotstarbelise kasutamise erand on võimaldatud või võimaldatakse kooskõlas raviotstarbelise kasutamise erandite rahvusvahelise standardiga, või (b) aset on leidnud ilmne kõrvalekalle rahvusvahelisest testimisstandardist või rahvusvahelisest standardist laborite jaoks, mis kutsus esile halva analüütilise leiu.

7.2 Algsele läbivaatusele järgnev teavitamine halbadest analüütilistest

leidudest

Xxx xxxxx analüütilise leiu algne läbivaatus artikli 7.1 kohaselt ei tuvasta kohaldatavat raviotstarbelise kasutamise erandit või õigust raviotstarbelise kasutamise erandile, mida võimaldab raviotstarbelise kasutamise erandite rahvusvaheline standard, või halva analüütilise leiu põhjustanud kõrvalekallet, teavitab dopinguvastane organisatsioon oma reeglites sätestatud viisil sportlast viivitamatult: (a) halvast analüütilisest leiust; (b) rikutud dopinguvastasest reeglist; (c) sportlase õigusest taotleda proovi B kohest analüüsi ning sellest, et taotluse esitamatajätmist võidakse käsitleda loobumisena proovi B analüüsist; (d) kui sportlane või dopinguvastane organisatsioon otsustab taotleda proovi B analüüsi, proovi B analüüsi määratud kuupäevast, kellaajast ja kohast; (e) sportlase ja/või sportlase esindaja võimalusest viibida proovi B avamise ja analüüsimise juures rahvusvahelises standardis laborite jaoks määratletud ajavahemiku jooksul, kui niisugust analüüsi taotletakse; ning (f) sportlase õigusest nõuda proovide A ja B laboridokumentide koopiaid, mis hõlmavad rahvusvahelises standardis laborite jaoks nõutud teavet. Samuti teavitab dopinguvastane organisatsioon muid artiklis 14.1.2 kirjeldatud dopinguvastaseid organisatsioone. Xxxxx, kui dopinguvastane organisatsioon otsustab loobuda halva

analüütilise leiu esiletoomisest dopinguvastase reegli rikkumisena, teavitab ta sellest

sportlast ja dopinguvastaseid organisatsioone artiklis 14.1.2 kirjeldatud viisil.

7.3 Atüüpiliste leidude läbivaatus

Nagu sätestatud rahvusvahelistes standardites, nõutakse laboritelt mõningatel juhtudel teavitamist niisuguste keelatud ainete avastamisest, mille korral on võimalik ka endogeenne teke, edasist juurdlust nõudvate atüüpiliste leidudena. Atüüpilist leidu sisaldava proovi A kättesaamisel viib tulemuste haldamise eest vastutav dopinguvastane organisatsioon läbi läbivaatuse, tuvastamaks seda, kas: (a) võimaldatud on kohaldatav raviotstarbelise kasutuse erand, või (b) aset on leidnud ilmne kõrvalekalle rahvusvahelisest testimisstandardist või rahvusvahelisest standardist laborite jaoks, mis kutsus esile atüüpilise leiu. Kui läbivaatus ei tuvasta kohaldatava raviotstarbelise kasutuse erandi või atüüpilise leiu põhjustanud kõrvalekalde olemasolu, viib dopinguvastane organisatsioon läbi nõutava juurdluse. Kui juurdlus on lõpule viidud, teavitatakse sportlast ja artiklis 14 .1 .2 tuvastatud muid dopinguvastaseid organisatsioone sellest, kas atüüpiline xxxx tuuakse esile halva analüütilise leiuna. Asjaomast sportlast teavitatakse kooskõlas artikliga 7.2.

7.3.1 Dopinguvastane organisatsioon ei xxxx atüüpilisest leiust teada enne juurdluse läbiviimist ja otsuse vastuvõtmist selle kohta, kas atüüpiline xxxx kuulub esiletoomisele halva analüütilise leiuna, välja arvatud juhul, kui ilmneb mõni järgnevatest asjaoludest:

(a) Kui dopinguvastane organisatsioon otsustab, et nõutav on proovi B analüüs enne juurdluse lõpuleviimist artikli 7.3 kohaselt, võib dopinguvastane organisatsioon sooritada proovi B analüüsi pärast sportlase teavitamist sellest, kusjuures xxxxxx teavitus peab hõlmama atüüpilise leiu kirjeldust ja artiklis 7.2(b)-(f) kirjeldatud teavet.

(b) Kui dopinguvastane organisatsioon saab kas suurürituse korraldajalt, veidi aega enne korraldaja mõnd rahvusvahelist üritust , või spordiorganisatsioonilt, mille vastutusele kuulub rahvusvahelisel üritusel osalevate võistkonnaliikmete valimine peatselt saabuvaks tähtajaks, taotluse selle avalikustamiseks, kas mõne suurürituse korraldaja või spordiorganisatsiooni esitatud nimekirjas osutatud sportlase suhtes on käimas atüüpilise leiu menetlus, tuvastab dopinguvastane organisatsioon võimalikud niisugused sportlased pärast nende eelnevat teavitamist atüüpilisest leiust.

[Kommentaar artikli 7.3.1(b) juurde: Artiklis 7.3.1(b) kirjeldatud asjaolude juures jäetakse otsuse vastuvõtmine meetmete rakendamise osas suurürituse korraldajale või spordiorganisatsioonile, kooskõlas tema reeglitega.]

7.4 Artiklite 7.1-7.3 alla mittekuuluvate muude dopinguvastaste rikkumiste läbivaatamine

Dopinguvastane organisatsioon või taolise organisatsiooni poolt asutatud muu läbivaatusorgan viib läbi võimaliku dopinguvastase reegli rikkumise ükskõik millise järeljuurdluse, kui see on nõutav kohaldatavate dopinguvastaste poliitikate ja reeglite raames, mis on kehtestatud kooskõlas koodeksiga, või kui dopinguvastane organisatsioon

xxxx xxxx põhjusel kohaseks peab. Kui dopinguvastane organisatsioon on veendunud selles, et dopinguvastase reegli rikkumine on aset leidnud, esitab ta sportlasele või muule karistuse objektiks olevale isikule oma reeglites sätestatud viisil xxxxx rikutud dopinguvastase reegli ja rikkumise aluse kohta. Muid dopinguvastaseid organisatsioone teavitatakse vastavalt artiklis 14 . 1 . 2 sätestatule.

7.6 Sportlaskarjääri lõpetamine

Kui sportlane või muu isik lõpetab sportlaskarjääri ajal, mil tulemuste haldusprotsess on pooleli, jääb tulemuste haldusprotsessiga tegelevale dopinguvastasele organisatsioonile õigus oma tulemuste haldusprotsess lõpule viia. Kui sportlane või muu isik lõpetab sportlaskarjääri enne, kui tulemuste haldusprotsess on alanud, jääb dopinguvastasele organisatsioonile, millel oleks vastasel juhul olnud õigus tulemuste haldamiseks sportlase või muu isiku osas dopinguvastase rikkumise toimepaneku ajal sportlase või muu isiku poolt, õigus tulemuste haldamine läbi viia.

[Kommentaar artikli 7.6 juurde: Sportlase või muu isiku käitumist ajal, mil ta ei kuulunud ühegi dopinguvastase organisatsiooni volialasse, ei saa käsitleda dopinguvastase reegli rikkumisena, xxxx aga võib see olla õigustuseks vastava sportlase või muu isiku spordiorganisatsiooni liikmeks võtmisest keeldumisele.]

Koodeksi artikkel 10 Üksikisikute sanktsioonid

10.3.3 Artikli 2.4 (Asukohateabe mitteesitamine ja/või testimisel mitteosalemine) rikkumiste korral kohaldatava võistluskeelu pikkuseks on minimaalselt üks (1) aasta ning maksimaalselt kaks (2) aastat, sõltuvalt sportlase süülisuse astmest.

[Kommentaar artikli 10.3.3 juurde: Artikli 10.3.3 põhjal rakendatava karistuse kestuseks on kaks aastat juhul, xxx xxxx xxxx mitteesitamist või testimisel mitteosalemist on vabandamatud. Vastasel juhul määratakse võistluskeeld vahemikus kahest aastast ühe aastani, sõltuvalt juhtumi asjaoludest.]

10.11 Ennistamistestimine

Võistlemisõiguse ennistamise eeltingimuseks määratud võistluskeelu kestuse lõppemise järel on sportlase kättesaadavus esialgse võistluskeelu või võistluskeelu suvalisel ajavahemikul võistlusvälise testimise jaoks ükskõik millise dopinguvastase organisatsiooni poolt, millel on volitused testimiseks, ning ajakohase ja täpse asukohateabe esitamine vastava nõude esitamisel. Kui võistluskeelu all olev sportlane lõpetab oma sportlaskarjääri ja kõrvaldatakse registreeritud võistlusvälise testimise kogumitest, kuid soovib hiljem ennistamist, ei kuulu sportlane ennistamisele enne, kui sportlane on teavitanud vastavaid dopinguvastaseid organisatsioone ning olnud võistlusvälise testimise objektiks ajavahemiku vältel, mis on võrdne võistluskeelu ülejäänud kestusega pärast sportlase sportlaskarjääri lõpetamise kuupäeva.

Koodeksi artikkel 14 Konfidentsiaalsus ja aruandlus

14.3 Sportlase asukohateave

Nagu näeb lisaks ette rahvusvaheline testimisstandard, on sportlased, kes on nende rahvusvahelise alaliidu või riikliku dopinguvastase organisatsiooni poolt lülitatud registreeritud testimiskogumi koosseisu, kohustatud esitama täpset, ajakohast

asukohateavet. Rahvusvahelisted alaliidud ja riiklikud dopinguvastased organisatsioonid kooskõlastavad sportlaste tuvastamist ning ajakohase asukohateabe kogumist ja esitavad selle WADA-le. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks (XXXXX’i kaudu, kui see on mõistlikkuse piires võimalik) muudele dopinguvastastele organisatsioonidele, kellele on antud volitused sportlase testimiseks vastavalt artiklile 15. Vastava teabe range konfidentsiaalsus peab alati tagatud olema; seda tohib kasutada üksnes testimise planeerimiseks, kooskõlastamiseks või läbiviimiseks ning see kuulub hävitamisele niipea, xxx xxxx enam mainitud eesmärkidel kasutamiseks xxxxxx pole.

14.5 Dopingukontrolli teabe arvelduskoda

XXXX toimib keskse arvelduskojana dopingukontrolli testimisandmete ja -tulemuste jaoks rahvusvahelise tasandi sportlaste ning riikliku tasandi sportlaste korral, kes on kaasatud nende riikliku dopinguvastase organisatsiooni registreeritud testimiskogumisse. Testide kooskõlastatud jaotuse planeerimise lihtsustamiseks ja tarbetu dubleerimise vältimiseks testimise läbiviimisel erinevate dopinguvastaste organisatsioonide poolt teavitab iga dopinguvastane organisatsioon WADA arvelduskoda kõigist niisuguste sportlaste suhtes sooritatud võistlusesisestest ja võistlusvälistest testidest esimesel võimalusel pärast vastavate testide sooritamist. Xxxxxx teave tehakse kättesaadavaks sportlasele, sportlase riiklikule spordialaliidule, riiklikule olümpiakomiteele või riiklikule paraolümpiakomiteele, riiklikule dopinguvastasele organisatsioonile, rahvusvahelisele spordialaliidule ja Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele või Rahvusvahelisele Paraolümpiakomiteele.

Võimaldamaks talitlust arvelduskojana dopingukontrolli testimisandmete jaoks on WADA välja töötanud andmebaasi haldusvahendi XXXXX, xxxxxx kajastuvad isikuandmete kaitse põhimõtted. WADA pööras XXXXX’i väljatöötamisel erilist tähelepanu kooskõla tagamisele isikuandmete kaitse statuutide ja normidega, mis kehtivad WADA ning muude XXXXX’it kasutavate organisatsioonide suhtes. WADA säilitab sportlast, sportlase tugipersonali või muid dopinguvastastes tegevustes osalevaid isikuid puudutavaid isikuandmeid eraelu puutumatuse eest vastutavate Kanada ametivõimude järelevalve all range konfidentsiaalsuse tingimustes ning kooskõlas eraelu puutumatuse rahvusvahelise standardiga. WADA avaldab vähemalt kord aastas statistilisi aruandeid, mis võtavad kokku WADA käsutusse laekuva teabe, kindlustades sealjuures alati sportlaste eraelu puutumatuse igakülgse austamise, ning osaleb isikuandmete kaitse eest vastutavate riiklike ja regionaalsete ametivõimudega peetavatel aruteludel.

14.6 Isikuandmete kaitse

Oma koodeksist tulenevate ülesannete täitmisel võivad dopinguvastased organisatsioonid koguda, säilitada, töödelda või avaldada sportlaste ja kolmandate isikutega seonduvaid isikuandmeid. Iga dopinguvastane organisatsioon kohustub xxxxxx xxx tegevuse kooskõla kohaldatavate andmekaitse- ja eraelu puutumatuse kaitse seadustega vastava teabega ümberkäimisel, nagu ka eraelu puutumatuse rahvusvahelise standardiga, millle WADA kehtestab selle tagamiseks, et sportlased ning mittesportlased oleksid täielikult teavitatud ja nõustuksid vajaduse korral nende isikuandmete kasutamisega seoses koodeksist tulenevate dopinguvastaste tegevustega.

Koodeksi artikkel 15 Dopingukontrollialaste kohustuste määratlemine

15.1 Testimine üritustel

Proovide võtmine dopingukontrolli jaoks leiab praegu ja peaks ka tulevikus aset leidma nii rahvusvahelistel üritustel kui ka riiklikel üritustel. Samas peaks üksainus organisatsioon kandma vastutust testimise algatamise ja juhtimise eest ürituse vältel, kui allpool pole ette nähtud teisiti. Rahvusvahelistel üritustel algatab dopingukontrolliproovide võtmise ja juhib seda rahvusvaheline organisatsioon, mis on ürituse juhtivorganiks (nt. Rahvusvaheline Olümpiakomitee olümpiamängude korral, rahvusvaheline alaliit maailmameistrivõistluste korral ning Panameerika Spordiorganisatsioon Panameerika mängude korral). Riiklikel üritustel algatab dopingukontrolliproovide võtmise ja juhib xxxx xxxxxxx riigi pädev riiklik dopinguvastane organisatsioon.

15.1.1 Kui dopinguvastane organisatsioon , mis ei vastuta testimise algatamise ja juhtimise eest üritusel , soovib sellele vaatamata viia läbi sportlaste täiendavat testimist ürituse xxxxxx, kohustub kõnealune dopinguvastane organisatsioon esmalt ürituse juhtivorganiga nõu pidama loa saamiseks ükskõik millise täiendava testimise jaoks ning selle kooskõlastamiseks. Kui dopinguvastast organisatsiooni ei rahulda ürituse juhtivorganilt saadud vastus, võib dopinguvastane organisatsioon paluda WADA ’lt luba täiendava testimise läbiviimiseks xx xxxxxxx täiendava testimise kooskõlastamise viisi kindlaksmääramiseks . WADA ei xxxx niisuguseks täiendavaks testimiseks xxxx xxxx ürituse juhtivorgani teavitamist ja sellega konsulteerimist.

[Kommentaar artikli 15.1.1 juurde: Enne loa andmist riiklikule dopinguvastasele organisatsioonile testimise algatamiseks ja läbiviimiseks rahvusvahelisel üritusel peab WADA nõu ürituse juhtivorganiks oleva rahvusvahelise organisatsiooniga. Enne loa andmist rahvusvahelisele alaliidule testimise algatamiseks ja läbiviimiseks riiklikul üritusel peab WADA xxx xxxxx riigi riikliku dopinguvastase organisatsiooniga, kus üritus aset leiab. ‘Testimist algatav ja juhtiv’ dopinguvastane organisatsioon võib soovi korral sõlmida kokkuleppeid muude organisatsioonidega, delegeerimaks neile vastutust proovide võtmise või dopingukontrolliprotsessi muude aspektide eest.]

15.2 Võistlusväline testimine

Võistlusvälise testimise algatamise ja juhtimisega tegelevad nii rahvusvahelised kui ka riiklikud organisatsioonid. Võistlusvälist testimist võivad algatada ja juhtida: ( a) WADA;

(b) Rahvusvaheline Olümpiakomitee või Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, seoses olümpiamängude või paraolümpiamängudega; (c) sportlase rahvusvaheline alaliit; või ( d) mis tahes muu dopinguvastane organisatsioon , mille volialasse kuulub sportlase testimine vastavalt artiklile 5.1 (Testide ulatuse planeerimine). Võistlusväline testimine kooskõlastatakse XXXXX’i kaudu juhul, kui see on mõistlikkuse piires teostatav, kombineeritud testimiste tulemuslikkuse maksimeerimiseks ja üksikute sportlaste tarbetu korduva testimise vältimiseks.

[Kommentaar artikli 15.2 juurde: Täiendavaid volitusi testimise läbiviimiseks saab anda kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimise xxxx allakirjutajate ning valitsuste vahel.]

15.4.1 Vastastikune tunnustus

Võttes arvesse apellatsioonkaebuse esitamise õigust vastavalt artiklile 13, tunnustavad ja austavad kõik muud allakirjutajad koodeksi ükskõik millise allakirjutaja testimisi,

raviotstarbelise kasutamise erandeid ning ärakuulamiste tulemusi või muid lõplikke lahendeid, mis on kooskõlas Maailma Dopinguvastase Koodeksi 2007 versiooniga 1.0 46 ning vastava allakirjutaja pädevuses.

[Kommentaar artikli 15.4.1 juurde: Käesoleva artikli tõlgendamine seoses raviotstarbelise kasutamise eranditega on varasematel aegadel mõningat segadust tekitanud. Kui rahvusvahelise alaliidu reeglid või kokkulepe rahvusvahelise alaliiduga ei näe ette teisiti, puuduvad riiklikel dopinguvastastel organisatsioonidel 'volitused' raviotstarbelise kasutamise erandite võimaldamiseks rahvusvahelise tasandi sportlastele.]

15.4.2 Allakirjutajad tunnustavad samasid meetmeid muude kogude poolt, mis pole koodeksiga liitunud, kui nende kogude reeglid on xxxx osas koodeksiga kooskõlas.

[Kommentaar artikli 15.4.2 juurde: Kui koodeksiga mitteliitunud kogu otsus on teatud osas koodeksile xxxxxx xx xxxx osas koodeksile mittevastav, peaksid allakirjutajad püüdlema otsuse rakendamise xxxxx koodeksi põhimõtetega ühtlustatult. Näiteks juhul, kui koodeksiga kokkusobivat menetlust rakendav mitteallakirjutaja on tuvastanud dopinguvastase reegli rikkumise sportlase poolt, mis põhineb keelatud aine sisaldumisel tema organismis, kuid kohaldatav võistluskeeld on koodeksis sätestatust lühem, peaksid kõik allakirjutajad tunnustama dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamist ja sportlase riiklik dopinguvastane organisatsioon viima läbi ärakuulamise kooskõlas artikliga 8 koodeksis sätestatud pikema võistluskeelu kohaldamise vajaduse kindlaksmääramiseks.]

3.0 Mõisted ja määratlused, tõlgendamine

3.1 Määratletud mõisted 2009. aasta Koodeksist

XXXXX: Dopinguvastane haldus- ja juhtimissüsteem (XXXXX) kujutab endast andmete sisestamiseks, säilitamiseks, jagamiseks ning edastamiseks mõeldud veebipõhist andmebaasi haldusvahendit, mis on loodud huvirühmade xx XXXX abistamiseks nende dopinguvastastes tegevustes kooskõlas andmekaitsealase seadusandlusega.

Halb analüütiline xxxx: Aruanne laborilt või muult WADA poolt heakskiidetud testimisüksuselt, mis kinnitab kooskõlas rahvusvahelise standardiga laborite jaoks ja seonduvate tehniliste dokumentidega keelatud aine või selle metaboliidide või markerite (sealhulgas endogeensete ainete suurte koguste) või keelatud võtte kasutamise tõendite sisaldumist proovis.

Dopinguvastane organisatsioon (DVO): Dopingukontrolli protsessi ükskõik millise osa algatamiseks, teostamiseks või jõustamiseks nõutavate reeglite kehtestamise eest vastutav allakirjutaja. Eeltoodu hõlmab näiteks Rahvusvahelist Olümpiakomiteed, Rahvusvahelist Paraolümpiakomiteed, muid suurürituste korraldajaid, mis viivad oma üritustel läbi testimist, WADA-d, rahvusvahelisi alaliitusid ja riiklikke dopinguvastaseid organisatsioone.

Sportlane: Ükskõik milline isik, kes tegeleb spordiga rahvusvahelisel tasandil (vastavalt iga rahvusvahelise alaliidu määratlusele) või riiklikul tasandil (vastavalt iga riikliku dopinguvastase organisatsiooni määratlusele, sealhulgas, kuid mitte üksnes, selle registreeritud testimiskogumisse kuuluvad isikud), ning ükskõik milline muu võistleja, kes kuulub muul viisil ükskõik millise allakirjutaja või muu koodeksiga nõustunud spordiorganisatsiooni volialasse. Rahvusvahelise ja riikliku tasandi võistlejate suhtes tuleb kohaldada kõiki koodeksi sätteid, sealhulgas näiteks testimise ning raviotstarbelise kasutamise erandite osas. Mõningad riiklikud dopinguvastased organisatsioonid võivad otsustada testimise ja dopinguvastaste reeglite rakendamise kasuks tervisesportlastest või veteranidest võistlejate suhtes, kes ei kujuta endast hetkeseisuga või potentsiaalselt riikliku tasandi võistlejaid. Samas ei ole riiklikud dopinguvastased organisatsioonid kohustatud rakendama niisuguste isikute suhtes kõiki koodeksi aspekte. Lubatud on eraldi riiklike reeglite kehtestamine dopingukontrolli läbiviimiseks mitterahvusvahelise või mitteriikliku tasandi võistlejate suhtes, xxxx et see koodeksiga vastuollu läheks. Näiteks võib riik otsustada tervisesportlastest võistlejate testimise kasuks, kuid mitte nõuda neilt raviotstarbelise kasutamise erandeid või asukohateavet. Xxxxx viisil võib suurürituse korraldaja, mis korraldab ürituse üksnes veteranidest võistlejate jaoks, otsustada võistlejate testimise kasuks, kuid mitte nõuda neilt eelnevalt raviotstarbelise kasutamise erandeid või asukohateavet. Artikli 2.8 (Manustamine või manustamise katse) ja dopinguvastase teabe ning koolituse tähenduses on sportlane ükskõik milline isik, kes tegeleb spordiga ükskõik millise allakirjutaja, valitsuse või muu koodeksile alluva spordiorganisatsiooni volituste raames.

[Kommentaar: Määratlusest selgub, et koodeksi dopinguvastased reeglid kehtivad kõigi rahvusvahelise ja riikliku tasandi sportlaste suhtes, kusjuures rahvusvahelise tasandi spordi ning riikliku tasandi spordi täpsed määratlused sätestatakse vastavalt rahvusvaheliste alaliitude ja riiklike dopinguvastaste organisatsioonide dopinguvastastes reeglites. Riiklikul

tasandil kehtivad koodeksi põhjal kehtestatud dopinguvastased reeglid minimaalselt kõigi isikute suhtes, kes kuuluvad riigi koondistesse, xx xxxxx isikute suhtes, kellel on õigus osaleda ükskõik millise spordiala riiklikel meistrivõistlustel. Samas ei tähenda eeltoodu seda, et kõik vastavad sportlased peavad olema kaasatud riikliku dopinguvastase organisatsiooni registreeritud testimiskogumisse. Samuti võimaldab määratlus igal riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil, mis selle kasuks otsustab, laiendada oma dopinguvastast programmi nõnda, et see hõlmaks lisaks riikliku tasandi sportlastele ka madalamate tasandite võistlejaid. Dopinguvastane teave ja koolitus peaksid olema kõigil tasanditel tegevate võistlejate käsutuses.]

Atüüpiline xxxx: Aruanne laborilt või muult WADA poolt heakskiidetud üksuselt, mis taotleb edasist juurdlust kooskõlas rahvusvahelise standardiga laborite jaoks või seonduvate tehniliste dokumentidega enne halva analüütilise leiu tuvastamist.

Koodeks: Maailma Dopinguvastane Koodeks.

Võistlus: Ühekordne võidujooks, matš, mäng või muu sarnane spordivõistlus. Näiteks korvpallimäng või 100 meetri jooksu finaal olümpiamängudel. Etapipõhiste võistluste ja muude spordivõistluste korral, kus auhindu jagatakse igapäevaste tulemuste või muude vahetulemuste põhjal, tehakse võistluse ning ürituse vahel vahet asjaomase rahvusvahelise alaliidu reeglitele vastavalt.

Dopinguvastase reegli rikkumise tagajärjed: Dopinguvastase reegli rikkumine sportlase või muu isiku poolt võib lõppeda ühe või enama alltoodud tagajärjega: (a) Diskvalifitseerimine tähendab sportlase tulemuste tühistamist teatud kindlal võistlusel või üritusel, koos kõige sellega kaasnevaga, sealhulgas võimalikest medalitest, punktidest ja auhindadest iilmajäämisega; (b) Võistluskeeld tähendab seda, et sportlasel või muul isikul keelatakse teatud kindla ajavahemiku vältel osaleda ükskõik millisel võistlusel või xxxx tegevuses või rahastamises vastavalt artiklile 10.9; ning (c) Esialgne võistluskeeld tähendab seda, et sportlasel või muul isikul keelatakse ajutiselt osaleda ükskõik millisel võistlusel enne lõpliku otsuse vastuvõtmist artikli 8 (Õigus õiglasele ärakuulamisele) põhjal läbiviidaval ärakuulamisel.

Dopingukontroll: Kõik etapid ja protsessid testide ulatuse planeerimisest kuni võimalike apellatsioonkaebuste lõpliku lahendamiseni, sealhulgas kõik vahepealsed etapid ning protsessid, näiteks asukohateabe esitamine, proovide võtmine ja käitlemine, laboratoorne analüüs, raviotstarbelise kasutamise erandid, tulemuste haldus ning ärakuulamised.

Üritus: Üksikute võistluste seeria, mis viiakse läbi ühe juhtivorgani poolt (nt. suve- ja taliolümpiamängud, FINA maailmameistrivõistlused või Panameerika mängud).

Võistlusesisene: Kui rahvusvahelise alaliidu või muu asjaomase dopinguvastase organisatsiooni reeglid ei näe ette teisiti, tähendab võistlusesisene ajavahemikku, mis algab kaksteist tundi enne võistlust, milles sportlane on osalema registreeritud, ja kestab vastava võistluse ning võistlusega seonduva proovivõtumenetluse lõpuni.

Sõltumatu vaatleja programm: Vaatlejate xxxx XXXX järelevalve all, kes vaatlevad dopingukontrolli läbiviimist teatud üritustel ja võivad xxxx xxxxx kohta suuniseid ning esitavad aruandeid vaatlustulemuste kohta.

Võistluskeeld: Vt. Dopinguvastase reegli rikkumise tagajärjed ülalpool.

Rahvusvaheline üritus: Üritus, kus Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, rahvusvaheline alaliit, suurürituse korraldaja või muu rahvusvaheline spordiorganisatsioon on ürituse juhtivorganiks või määrab ürituse tehnilised ametnikud.

Rahvusvahelise tasandi sportlane: Sportlased, kes on määratud ühe või enama rahvusvahelise alaliidu poolt rahvusvahelise alaliidu registreeritud testimiskogumi koosseisu.

Rahvusvaheline standard: WADA poolt Koodeksi toetuseks kehtestatud standard. Kooskõla rahvusvahelise standardiga (vastandina muule alternatiivsele standardile, korrale või menetlusele) peab olema piisav järeldamiseks, et rahvusvahelise standardi poolt käsitletavad menetlused viidi läbi nõuetekohaselt. Rahvusvahelised standardid hõlmavad kõiki tehnilisi dokumente, mis on välja antud kooskõlas vastava rahvusvahelise standardiga.

Alaealine: Füüsiline isik, kes pole saavutanud oma elukohariigi kohaldatavate seadustega sätestatud täiskasvanuiga.

Riiklik dopinguvastane organisatsioon: Üksus(ed), millele iga riik on omistanud esmased volitused ja vastutuse dopinguvastaste reeglite kehtestamiseks ning juurutamiseks, proovide võtmise juhtimiseks, testitulemuste haldamiseks ja ärakuulamiste läbiviimiseks riiklikul tasandil. Eeltoodu hõlmab üksust, mis võib olla määratud mitme riigi poolt toimima vastavate riikide regionaalse dopinguvastase organisatsioonina. Kui pädev(ad) riiklik(ud) võimuorgan(id) pole niisugust üksust moodustanud, peab selleks xxxxx xxxxxxx riigi riiklik olümpiakomitee või selle poolt määratud asutus.

Riiklik olümpiakomitee: Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud organisatsioon. Mõiste riiklik olümpiakomitee peab hõlmama ka riiklikku spordikonföderatsiooni nendes riikides, kus riiklik spordikonföderatsioon täidab tüüpilise riikliku olümpiakomitee kohustusi dopinguvastase võitluse valdkonnas.

Etteteatamiseta: Dopingukontroll, mis viiakse läbi sportlast ette teavitamata xx xxxxx korral

sportlane on teavitamise hetkest kuni proovi xxxxxxxxx pideva järelevalve all.

Võistlusväline: Ükskõik milline dopingukontroll, mis pole võistlusesisene.

Keelatud nimekiri: Keelatud ainete ja keelatud võtete nimekiri.

Esialgne võistluskeeld: Vt. Tagajärjed eespool.

Registreeritud testimiskogum: Iga rahvusvahelise alaliidu ja riikliku dopinguvastase organisatsiooni poolt eraldi moodustatav tipptaseme sportlaste kogum, kes on nii võistlusesisese kui ka võistlusvälise testimise objektiks vastava rahvusvahelise alaliidu või organisatsiooni testide ulatuse plaani osana. Iga rahvusvaheline alaliit avaldab nimekirja, milles tuvastatakse selle registreeritud testimiskogumisse kuuluvad sportlased kas nime järgi või täpselt määratletud spetsiifiliste kriteeriumide põhjal.

Proov: Ükskõik milline dopingukontrolli eesmärgil kogutud bioloogiline xxxxx.

[Kommentaar: Mõnikord on väidetud, et vereproovide võtmine rikub teatud religioossete või kultuuriliste rühmade põhimõtteid. On jõutud järeldusele, et niisugustel väidetel puudub alus.]

Allakirjutajad: Üksused, mis allkirjastavad koodeksi ja nõustuvad koodeksist kinni pidama, sealhulgas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, rahvusvahelised alaliidud, Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, riiklikud olümpiakomiteed, riiklikud paraolümpiakomiteed, suurürituste korraldajad, riiklikud dopinguvastased organisatsioonid ning WADA.

Manipuleerimine: Muutmine kohatul eesmärgil või kohatul viisil; kohatu mõju avaldamine; kohatu sekkumine; takistamine, eksiteele viimine või ükskõik milliste kelmuste rakendamine tulemuste muutmiseks või normaalsete menetluste teokssaamise takistamiseks; või väärteabe esitamine dopinguvastasele organisatsioonile.

Sihttestimine: Sportlaste valik testimiseks, mille korral teatud kindlad sportlased või

sportlaste rühmad valitakse testimiseks mittejuhuslikel alustel teatud kindlal ajal.

Võistkondlik spordiala: Spordiala, mille korral on võistluse käigus lubatud vahetada mängijaid.

Testimine: Dopingukontrolli protsessi osad, mis hõlmavad testimise ulatuse planeerimist,

proovide kogumist, proovide käitlemist ja proovide transportimist laborisse.

WADA: Maailma Dopinguvastane Agentuur.

3.2 Rahvusvahelises testimisstandardis määratletud mõisted

Volitatud vereproovide võtja (VPV): Xxxxxxxxx, kellel on nõutav kvalifikatsioon xx xxx on

DVO poolt volitatud vereproovi võtmiseks sportlaselt.

Xxxxxxxxxx: Proovi eest vastutavate isikute või organisatsioonide jada, alates proovi

andmisest kuni proovi analüüsimiseks vastuvõtmiseni.

Saatja: Ametiisik, kes on saanud DVO-lt väljaõppe ja volitused teatud kindlate ülesannete täitmiseks, mis hõlmavad üht või enamat järgnevat toimingut: proovivõtuks valitud sportlase teavitamine, sportlase saatmine ning jälgimine dopingukontrollipunkti saabumiseni ja/või proovi andmise juures viibimine ning järelevalve teostamine selle üle, vastava väljaõppe ning volituste olemasolul.

Dopingukontrolliametnik (DKA): Ametiisik, kes on saanud DVO-lt vastava väljaõppe ja volitused, ning kellele on delegeeritud vastutus proovivõtuseansi kohapealse juhtimise eest.

Dopingukontrollipunkt: Koht, kus proovivõtuseanss läbi viiakse.

Rikkumine: Mõiste, millega kirjeldatakse dopinguvastaste reeglite rikkumisi vastavalt

koodeksi artiklitele 2.3, 2.5 ja 2.8.

Mitteesitamine: Sportlase (või kolmanda isiku, kellele sportlane on antud ülesande delegeerinud, vastavalt punktile 11.3.6 või punktile 11.5.4) suutmatus asukohateabe täpseks ja täielikuks esitamiseks kooskõlas punktiga 11.3 või punktiga 11.5.6.

Rahvusvaheline alaliit (RA): Rahvusvaheline valitsuseväline organisatsioon, mis haldab üht või enamat spordiala ülemaailmsel tasandil.

Testimisel mitteosalemine: Sportlase kättesaamatus testimiseks tema vastava päeva kohta esitatud asukohateabes osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku jaoks määratletud xxxxx xx kellaajal, vastavalt punktile 11.4 või punktile 11.5.6.

Rahvuslik alaliit: Rahvuslik valitsuseväline organisatsioon, mis haldab üht või enamat spordiala riiklikul tasandil.

Juhuslik valik: Sportlaste valimine testimiseks, mis ei ole sihttestimine. Juhuslik valik võib olla: täiesti juhuslik (eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume arvesse ei võeta ja sportlased valitakse suvaliselt sportlaste nimede loendist või kogumist) või kaalutud (sportlased seatakse pingeritta eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide abil, valituks osutumise tõenäosuse suurendamiseks või vähendamiseks).

Vastutav DVO: Dopinguvastane organisatsioon, mis vastutab konkreetse asukohateabe menetlemise eest, vastavalt punkti 11.5 määratlusele.

Proovivõtuorganisatsioon: Dopinguvastane organisatsioon või sõltumatu asutus või alltöövõtja, kes vastutab kõigi proovivõtuga seotud protsesside eest, vastavalt punktide 5.0, 6.0, 7.0, 8.0 ja 9.0 määratlustele.

Proovivõtukomplekt: Anumad või seadised, mida kasutatakse proovi vahetuks võtmiseks või säilitamiseks suvalisel ajal proovivõtumenetluse vältel. Proovivõtukomplekti koosseisu peavad kuuluma vähemalt:

• Uriiniproovi võtmiseks:

- Kogumisanumad sportlase kehast väljutatud proovi talletamiseks;

- Pitseeritavad ja manipuleerimist paljastavad pudelid ning kaaned proovi

turvaliseks säilitamiseks;

- Osalise proovi komplekt;

• Vereproovi võtmiseks:

- Nõelad proovi võtmiseks;

- Pitseeritavate ja manipuleerimist paljastavate seadistega vereanumad proovi

säilitamiseks.

Proovivõtupersonal: Üldmõiste, millega tähistatakse DVO poolt volitatud pädevaid ametiisikuid, kes võivad proovivõtuseansi läbiviimisega tegeleda või selle juures abiks olla.

Proovivõtuseanss: Kõik sportlast otseselt hõlmavad järjestikused tegevused, mis algavad teavitamisest ja lõpevad sportlase lahkumisega dopingukontrollipunktist pärast proovi(de) andmist.

Analüüsi jaoks sobiv suhteline tihedus: Suhtelise tiheduse mõõtetulemus 1,005 või üle selle refraktomeetri kasutamisel või 1,010 või üle selle uriini testiribade kasutamisel. Analüüsi jaoks sobiv uriinikogus: Minimaalselt 90 ml täieliku või osalise menüüanalüüsi jaoks.

Võistkondlik tegevus: Vastavalt punkti 11.5.3 määratlusele.

Testide ulatuse plaan: Vastavalt punkti 4.1.1 määratlusele.

Ebaõnnestunud katse aruanne: Üksikasjalik aruanne ebaõnnestunud testimiskatse kohta, mida kirjeldatakse põhjalikumalt punktis 11.6.3(a).

Asukohateabe rikkumine: Mitteesitamine või testimisel mitteosalemine.

Asukohateabe esitamine: Teabe esitamine registreeritud testimiskogumisse kuuluva sportlase poolt või nimel, milles määratletakse sportlase asukoht järgneva kvartali jooksul, vastavalt punktile 11.3 (või valikuliselt, võistkondliku spordiala korral, vastavalt punktile 11.5).

3.3 Rahvusvahelises standardis laborite jaoks määratletud mõisted

Testimisasutus(ed): Xxxxxxxxx testi sooritamiseks loa andnud dopinguvastane organisatsioon. Näiteks Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Maailma Dopinguvastane Agentuur, rahvusvaheline alaliit, riiklik spordiorganisatsioon, riiklik dopinguvastane organisatsioon, riiklik olümpiakomitee, suurürituse korraldaja või muu asutus, mis on koodeksi kohaselt vastutav proovide testimiseks loa andmise eest kas võistlusesiseselt või võistlusväliselt.

3.4 Rahvusvahelise testimisstandardi tõlgendamine

3.4.1 Kui pole näidatud teisiti, kuuluvad selles dokumendis esitatud viited punktidele endast viiteid käesoleva Rahvusvahelise testimisstandardi punktidele.

3.4.2 Rahvusvahelise testimisstandardi erinevaid sätteid puudutavad märkused on mõeldud käesoleva rahvusvahelise standardi mõistmise ja tõlgendamise toetuseks.

TEINE OSA: TESTIMISE STANDARDID

4.0 Planeerimine

4.1 Eesmärk

Eesmärgiks on testide ulatuse plaanide väljatöötamine, mis kehtiksid vastava spordiala (RA korral) või vastava riigi (RDVO korral) suhtes. Ühiseks eesmärgiks igal konkreetsel juhul on nii võistlusesisese kui ka võistlusvälise proovivõtmise tõhus planeerimine ja läbiviimine igas riigis, spordialal või spordialasisesel võistlusalal (asjaomasuse alusel), pannes aluse dopingupraktikate tõhusale avastamisele, tõkestamisele ning ennetamisele vastaval spordialal/võistlusalal/riigis.

4.2 Üldist

4.2.1 Iga testima volitatud DVO peab välja töötama plaani oma testimisressursside tõhusaks ja tulemuslikuks jaotamiseks tema volialasse kuuluvate erinevate spordialade vahel (RDVO korral), tema volialasse kuuluvate erinevate riikide vahel (RA korral) ning tema volialasse kuuluva spordiala erinevate võistlusalade vahel (RA ja RDVO korral). Niisugust plaani, mida tuleks vastavalt vajadusele perioodiliselt üle vaadata, hinnata, muuta ja värskendada, nimetatakse käesolevas rahvusvahelises standardis testide ulatuse plaaniks.

[4.2 Kommentaar: Ükskõik millist muud DVO-d, millel on (sarnaselt RDVO-le) volitused testimiseks suure arvu erinevate xx xxxx osas üksteisest sõltumatute spordialade korral (nt. suurürituse korraldajat), käsitletakse käesoleva rahvusvahelise standardi raames xxxxx viisil kui RDVO-d seoses testide ulatuse planeerimise ja testimisressursside jaotamisega nende erinevate spordialade vahel. (Vt. punktid 4.3.1, 4.3.6 ja 4.4.4).]

Planeerimine algab teabe kogumisest (nt. vastava spordiala/võistlusala/riigi asjaomaste sportlaste arvu kohta, samuti vastava spordiala/võistlusala hooaja põhistruktuuri kohta, sh. standardsed võistlusgraafikud ning treenimislahendused iga spordiala/võistlusala korral) ning potentsiaalse dopinguriski ja võimaliku dopinguskeemi hindamisest iga spordiala/võistlusala/riigi korral, millele järgneb niisuguste testide ulatuse plaani väljatöötamine, mis rakendab olemasolevaid ressursse nende riskidega tegelemiseks kõige tõhusamal ning tulemuslikumal viisil.

Eeltoodust tulenevalt on põhitegevusteks teabe kogumine, seire ja järelkontroll, riskide hindamine ning testide ulatuse plaani väljatöötamine, järelevalve, hindamine, muutmine ja värskendamine.

4.2.4 DVO tagab selle, et sportlase tugipersonal ja/või ükskõik milline muu xxxx, xxxxx korral on võimalik huvide konflikt, ei osale testide ulatuse plaani väljatöötamises oma sportlaste jaoks või sportlaste testimiseks valimise protsessis.

4.3 Nõuded testide ulatuse planeerimisele

4.3.1 Testide ulatuse plaani aluseks peab olema dopinguriski ja võimaliku dopinguskeemi läbimõeldud hindamine asjaomase spordiala/võistlusala/riigi korral. RA korral tuleks lisaks riskihindamise läbiviimisele iga vastava spordiala alla kuuluva võistlusala suhtes arvesse xxxxx xx riikliku dopinguvastase programmi tugevust igas tema volialasse kuuluvas riigis, tagamaks testimisressursside kasutamise kohase kooskõlastamise ja tõhususe. RDVO võib lisaks omapoolsete riskihindamiste läbiviimisele iga tema volialasse kuuluva asjaomase spordiala/võistlusala suhtes samuti arvesse xxxxx suhtelisi dopinguriske tema volialasse kuuluvate erinevate spordialade vahel, samuti võimalikke riikliku dopinguvastase poliitika nõudmisi ja prioriteete, mida ta võib järgida nende erinevate spordialade vahel.

[4.3.1 Kommentaar: On arusaadav ja eeldatav, et erinevatel RDVO-del on erinevad riiklikud poliitilised nõudmised ja prioriteedid. Näiteks võib mõni RDVO õigustatud põhjustel eelistada (xxxxx või kõiki) olümpial esindatud spordialasid, teine aga eelistada õigustatud põhjustel, vastavale riigile eriomaste sportimisharjumuste tõttu, (näiteks) mõningaid kutselisi spordialasid. Nende riikliku poliitika imperatiivide arvessevõtmine RDVO testide ulatuse planeerimisel on asjakohane, ühes RDVO hinnanguga suhtelistele dopinguriskidele erinevate tema riiklikus volialas harrastatavate spordialade korral. Need võivad viia näiteks selleni, et RDVO otsustab oma teatud perioodi puudutavas testide ulatuse plaanis (1) jätta üks või mitu tema volialasse kuuluvat spordiala testimise alt välja; ja/või (2) näha ette testimist mõne tema testide ulatuse plaani alla kuuluva konkreetse spordiala korral, kuid jätta selle spordialaga tegelevad sportlased oma registreeritud testimiskogumist välja, rakendamaks käesoleva rahvusvahelise standardi osas 11 sätestatud asukohateabe nõudmisi. (Vt. ka punkt 4.4.4(b).) Vastavad otsused vajaksid regulaarset ülevaatamist: vt. punkt 4.3.11.]

4.3.2 DVO kohustub hindama potentsiaalset dopinguriski ja võimalikke dopinguskeeme iga spordiala ning/või võistlusala korral järgnevatel minimaalsetel alustel:

a) Spordiala ja/või võistlusala füüsiline nõudlikkus ning võimalik spordisaavutusi parandav mõju, mida doping avaldada võib;

b) Saadaolev dopinguanalüüside statistika;

c) Saadaolevad teaduslikud andmed dopingusuundumuste kohta;

d) Spordiala ja/või võistlusala dopinguajalugu;

e) Treenimisperioodid ja võistluste kalender; ning

f) Võimalike dopingupraktikate kohta saadud teave.

4.3.3 DVO töötab testide ulatuse plaani välja ja dokumenteerib selle järgneva teabe põhjal: punktis 4.3.2 viidatud teave; spordiala/võistlusalaga tegelevate sportlaste arv; võistluste kalender; muude testimise eest vastutavate DVO-de dopinguvastased tegevused spordiala/võistlusala suhtes; eelnevate testide ulatuse planeerimistsüklite hindamistulemused; (RA-de korral) riikliku dopinguvastase programmi tugevus riikide lõikes; ning (RDVO-de korral) riikliku dopinguvastase poliitika imperatiivid, millele on viidatud punktis 4.3.1.

4.3.4 DVO jaotab tema käsutuses oleva proovivõttude arvu iga spordiala/võistlusala/riigi vahel (vastavalt vajadusele), sh. uriini ja vere testimise vahel ning võistlusevälise testimise ja võistlusesisese testimise vahel. Ressursside jaotamisel uriini ja vere testimise vahel ning võistlusvälise ja võistlusesisese testimise vahel tuleb arvesse xxxxx suhtelisi dopinguriske vastavatel perioodidel iga hinnatava spordiala/võistlusala jaoks.

4.3.5 Iga RA hindab võistlusvälise ja võistlusesisese testimise suhtelisi väärtusi xxx xxxxxxx spordiala ning selle spordiala alla kuuluvate erinevate võistlusalade seisukohast. Spordialade ja/või võistlusalade korral, millele on xxxxx xxxxx võistlusväline dopingurisk, määratakse võistlusväline testimine prioriteediks ning oluline osa testimisest viiakse läbi võistlusväliselt. Samas peab endiselt säilima ka olulise mahuga võistlusesisene testimine. Spordialade ja/või võistlusalade korral, millele on xxxxx xxxxx võistlusväline dopingurisk, määratakse võistlusesisene testimine prioriteediks ning oluline osa testimisest viiakse läbi võistlusesiseselt. Samas peab endiselt säilima ka olulise mahuga võistluseväline testimine.

4.3.6 Iga RDVO peab esmalt kindlaks määrama selle, kuidas eraldada tema käsutuses olevad proovivõtmised tema volialasse kuuluvate erinevate spordialade vahel, lähtuvalt suhteliste dopinguriskide analüüsist nende spordialade lõikes ja riikliku dopinguvastase poliitika imperatiividest, millele on viidatud punktis 4.3.1. Olles tuvastanud niisugusel viisill

„prioriteetsed“ spordialad, mille vahel tema testimisressursid jaotatakse, viib RDVO läbi võistlusvälise ja võistlusesisese testimise suhtelised väärtused nende "prioriteetsete“ spordialade korral. Spordialade ja/või võistlusalade korral, millele on RDVO hinnangul xxxxx xxxxx dopingurisk võistlusvälisel perioodil, tagab RDVO võistlusvälise testimise määramise prioriteediks ning iga-aastase testimise olulise osa läbiviimise võistlusväliselt. Samas peab endiselt säilima ka olulise mahuga võistlusesisene testimine. Spordialade ja/või võistlusalade korral, millele on RDVO hinnangul xxxxx xxxxx võistlusväline dopingurisk, määratakse võistlusesisene testimine prioriteediks ning oluline osa testimisest viiakse läbi võistlusesiseselt. Samas peab endiselt säilima ka olulise mahuga võistluseväline testimine.

4.3.7 Testide ulatuse plaani väljatöötamiseks, mis võtaks koordineeritud viisil arvesse muude asjaomaste DVO-de testimistegevusi:

a) koordineerivad DVO-d testimistegevusi dubleerimise vältimiseks. Nõutav on selge eelneva kokkuleppe sõlmimine rollide ja vastutuste osas üritustel testimise kohta vastavalt koodeksi artiklile 15.1.

b) DVO-d kohustuvad jagama teavet omapoolse testimise kohta tarbetute viivitusteta muude asjaomaste DVO-dega, ideaalseks lahenduseks on sealjuures XXXXX-i või muu sarnase funktsionaalsuse ja turvalisusega tsentraliseeritud andmebaasi kasutamine, vastavalt koodeksi artiklile 14.5.

4.3.8 Testide ulatuse plaani osana jaotab DVO testitüübid iga spordiala/võistlusala/riigi vahel, vastavalt vajadusele, sh. uriini- ja vereproovide kogumise vahel, lähtuvalt vaatlusaluse spordiala/võistlusala dopinguriskide analüüsile, nagu selgitatud punktis 4.3.4.

4.3.9 DVO tagab selle, et testimine ajastus planeeritakse dopingupraktikate optimaalse tõkestamise ja avastamise tagamiseks.

4.3.10 Välja arvatud erandlike ja õigustatud asjaolude korral, viiakse kogu testimine läbi

etteteatamiseta:

a) Võistlusesisese testimise korral võib kohahoidja valik ette teada olla. Samas ei teavitata sportlast sportlase/kohahoidja juhuvalikust enne ametlikku teadet.

b) Välja arvatud erandlike ja õigustatud asjaolude korral, viiakse kogu võistlusväline testimine läbi etteteatamiseta.

4.3.11 DVO dokumenteerib oma testide ulatuse plaani xx xxxx sisse süsteemi, mille xxxx xxxx testide ulatuse plaani regulaarselt üle vaadatakse ning vajadusel värskendatakse, uue teabe kaasamiseks ja muude DVO-de poolt läbiviidud proovivõtmise arvessevõtmiseks. Vastavaid andmeid kasutatakse abimaterjalina plaani muutmisvajaduse tuvastamisel.

4.4 Nõuded sportlaste valimisele testimiseks

4.4.1 Testide ulatuse plaani elluviimisel valib DVO sportlasi proovivõtmiseks sihttestimist

ja juhuvaliku meetodeid kasutades.

4.4.2 DVO-d kohustuvad tagama selle, et suur osa kõnealuse testide ulatuse plaani alusel läbiviidavast testimisest oleks sihttestimine, mis põhineb dopinguriski intelligentsel hindamisel ja ressursside maksimaalselt tõhusal kasutamisel optimaalse avastamise ning tõkestamise tagamiseks. Tegurid, millest oleneb sihttestimise kohaldamise objektide kindlaksmääramine, varieeruvad erinevate spordialade lõikes, kuid võivad muuhulgas (kuid mitte üksnes) hõlmata mõningaid või kõiki järgnevatest teguritest:

a) Ebanormaalsed bioloogilised parameetrid (vere parameetrid, steroidiprofiilid jne.);

b) Vigastus;

c) Kavasolnud võistluse katkestamine või sellelt puudumine;

d) Sportlaskarjääri lõpetamine või taasalustamine;

e) Dopingule viitav käitumine;

f) Sooritusvõime järsk oluline paranemine;

g) Korduvad rikkumised seoses asukohateabe esitamisega;

h) Asukohateabe esitamine, mis võib xxxx xxxxx dopinguohu potentsiaalsest suurenemisest, sh. kolimine eraldatud paika;

i) Sportlase spordisaavutuste ajalugu;

j) Sportlase vanus, nt. sportlaskarjääri lõpu lähenemine, üleminek noorsportlase tasandilt vanema sportlase tasandile;

k) Sportlase testimisajalugu;

l) Sportlase ennistamine pärast võistluskeeldu;

m) Rahalised stiimulid paremate tulemuste eest, nt. auhinnaraha või sponsorlusvõimalused;

n) Sportlase seotus kolmanda isikuga, näiteks treeneri või arstiga, kes on varem dopinguga seotud olnud; ning

o) Usaldusväärne teave kolmandalt isikult.

4.4.3 Testimine, mis ei ole sihttestimine, määratakse kindlaks juhusliku valiku xxxx, mis viiakse läbi taoliseks valikuks mõeldud dokumenteeritud süsteemi kasutades. Kaalutud juhuslik valik viiakse läbi kooskõlas selgete kriteeriumidega ja võib xxxxx arvesse punktis

4.4.2 loendatud tegureid (asjaomasuse alusel), tagamaks selle, et valituks osutunud 'ohustatud' sportlaste protsent on suurem.

4.4.4 Vastavalt punkti 11.2 määratlusele:

a. Lisaks testide ulatuse plaani väljatöötamisele, mis käsitleb RA spordiala, peab RA määratlema kriteeriumid teatud sportlaste kaasamiseks RA spordialalt rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse, xxxxx suhtes kehtivad käesoleva

rahvusvahelise standardi osas 11 sätestatud asukohateabe nõuded. Kahtluste vältimiseks märgitakse siinkohal, et RA testide ulatuse plaan peab hõlmama kõiki asjaomaseid sportlasi, mitte üksnes rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse kaasatud sportlasi, ning sellest tulenevalt peab XX xxxxxx testimiseks (sh. võistlusväliseks testimiseks) sportlasi, kes ei kuulu RA rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse. Samas tuleb rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste suhtes läbi viia testide ulatuse plaanis osutatud nõutaval määral võistlusväliseid teste.

b. Lisaks testide ulatuse plaani väljatöötamisele, mis jaotab RDVO testimisressursid mõne või kõigi RDVO volialasse kuuluvate spordialade vahel, peab RDVO määratlema kriteeriumid teatud sportlaste kaasamiseks mõnelt või kõigilt mainitud spordialadelt riiklikku registreeritud testimiskogumisse, xxxxx suhtes kehtivad käesoleva rahvusvahelise standardi osas 11 sätestatud asukohateabe nõuded. Kahtluste vältimiseks märgitakse siinkohal, et RDVO testide ulatuse plaan peab hõlmama kõiki asjaomaseid sportlasi vastavalt spordialalt, mitte üksnes riiklikku registreeritud testimiskogumisse kaasatud sportlasi, ning sellest tulenevalt peab RDVO valima testimiseks (sh. võistlusväliseks testimiseks) sportlasi, kes ei kuulu riiklikku registreeritud testimiskogumisse. Samas tuleb juhul, kui konkreetse spordiala sportlasi on lülitatud riikliku registreeritud testimiskogumi koosseisu, viia nende sportlaste suhtes läbi RDVO testide ulatuse plaanis vastava spordiala jaoks osutatud nõutaval määral võistlusväliseid teste.

[4.4.4 Kommentaar: Nagu põhjalikumalt selgitatakse käesoleva rahvusvahelise standardi osas 11, on registreeritud testimiskogumi põhieesmärgiks nende asjaomas(t)e spordiala(de) sportlaste tuvastamine, xxxxx suhtes peaksid kehtima käesoleva rahvusvahelise standardi osas 11 esitatud asukohateabe nõuded. Xxxxxx otsus sõltub peamiselt võistlusvälise dopinguriski hindamisest vastava(te) spordiala(de) või võistlusala(de) korral: mida suurem on risk, seda suurem peaks olema registreeritud testimiskogum; mida väiksem on risk, seda väiksem võib olla registreeritud testimiskogum. Eeltoodust tulenevalt võib registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste arv spordialati oluliselt varieeruda. Samas eksisteerivad punkti 11.2 kohaselt teatud miinimumnõuded testide ulatuse plaanis määratletud võistlusväliste testide arvule, mis kuuluvad sooritamisele registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste suhtes.

RDVO korral on asjaomasteks spordialadeks punkti 4.4.4(b) tähenduses need RDVO volialasse kuuluvad spordialad, mida RDVO otsustab punktis 4.3.1 viidatud riikliku poliitika nõuete ja prioriteetide ning punktis 4.3.3 viidatud riskide hindamise ja muude tegurite põhjal käsitleda „prioriteetsete“ spordialadena võistlusvälise testimise kontekstis. Nende tegurite põhjal võib RDVO otsustada mingi teatud spordiala või spordialade sportlaste riiklikku registreeritud testimiskogumisse lülitamata jätmise kasuks. Xxxxxx otsus tuleks regulaarselt üle vaadata, kooskõlas punktiga 4.3.11. Samas tuleb juhul, kui RDVO otsustab lülitada teatud konkreetse spordiala sportlasi riikliku registreeritud testimiskogumi koosseisu, viia nende sportlaste suhtes läbi RDVO testide ulatuse plaanis vastava spordiala jaoks osutatud nõutaval määral võistlusväliseid teste.

4.4.5 Kui DVO volitab DKA-d valima sportlasi proovide võtmiseks, kehtestab DVO DKA jaoks valikukriteeriumid kooskõlas testide ulatuse plaaniga.

4.4.6 Sportlase valimise järel proovi võtmiseks xx xxxx sportlase teavitamist tagavad DVO ning/või DKA selle, et sportlase valimisotsused avalikustatakse xxxx teadmisvajadusest lähtuvalt, tagamaks sportlase etteteatamiseta teavitamise ja testimise võimalikkuse.

5.0 Sportlaste teavitamine

5.1 Eesmärk

Eesmärgiks on tagada mõistlike jõupingutuste tegemine sportlase leidmiseks, valitud sportlase teavitamine vastavalt punktis 5.4.1 esitatud kirjeldusele, sportlase õigustest kinnipidamine, antava proovi manipuleerimise võimaluste välistamine, ning teavitamise dokumenteerimine.

[5.1 Kommentaar: WADA esitab suunised DVO-de abistamiseks selle kindlaksmääramisel, mida käsitleda mõistlike jõupingutustena sportlase leidmiseks, osa 11 (Asukohateave) vastavas kontekstis.]

5.2 Üldist

Sportlaste teavitamine algab valitud sportlase teavitamise algatamisest DVO xxxxx xx lõpeb sportlase saabumisega dopingukontrollipunkti või sportlase võimaliku rikkumise teatavakssaamisega DVO-le. Põhitegevusteks on:

DKA-de, saatjate ja muu proovivõtupersonali valimine;

Sportlase leidmine ja tema isikusamasuse tuvastamine;

Sportlase teavitamine sellest, et ta on valitud proovi andmiseks, ning tema õigustest ja kohustustest;

Etteteatamiseta proovivõtmise korral sportlase pidev saatmine alates teavitamise hetkest kuni ettenähtud dopingukontrollipunkti saabumiseni; ning

Teavitamise või teavitamise katse dokumenteerimine.

5.3 Nõuded enne sportlaste teavitamist

5.3.1 Proovivõtmise suhtes rakendatavaks teavitusmeetodiks on etteteatamiseta, välja arvatud erandjuhtudel.

5.3.2 DVO määrab proovivõtuseansside läbiviimiseks või abistamiseks ametisse xx xxxxx vastavad volitused proovivõtupersonalile, kes on saanud neile määratud ülesannetele vastava väljaõppe, on vabad huvide konfliktist seoses proovi võtmise tulemusega ega ole alaealised.

5.3.3 Proovivõtupersonalil peavad olema DVO poolt väljastatud ja kontrollitud ametlikud volitusdokumendid. DKA-de korral peavad vastavad dokumendid olema nimelised. DKA-d kohustuvad samuti kandma kaasas täiendavat isikut tõendavat dokumenti, millel on välja

toodud valdaja nimi ja foto (nt. DVO ID-kaart, juhiluba, haigekassakaart, pass vms. kehtiv isikutunnistus) ning isikutunnistuse aegumiskuupäev.

[5.3.3 Kommentaar: Saatjad ei ole kohustatud kandma kaasas dokumente, mis tõendavad nende isiku nime või foto alusel. Nemad on kohustatud esitama xxxx DVO poolt väljastatud ametliku volitusdokumendi, nt. töökäsu või volikirja.]

5.3.4 DVO kehtestab kriteeriumid proovi andmiseks valitud sportlase isiku tõendamiseks. Eeltoodu tagab selle, et valitud sportlaseks on teavitatud sportlane. Sportlase isiku tõendamise viis registreeritakse dopingukontrollidokumentides.

5.3.5 DVO, DKA või saatja, vastavalt vajadusele, teeb kindlaks valitud sportlase asukoha ja kavandab teavitamise viisi ning ajastuse, võttes arvesse spordiala/võistluse/treeningu/vms. konkreetseid asjaolusid ja olukorda.

5.3.6 DVO kehtestab süsteemi sportlase teavitamiskatse(te) xx xxxxx tulemus(t)e üksiasjalikuks registreerimiseks.

5.3.7 Sportlase valimisest proovi võtmiseks tuleb esmalt teavitada sportlast, välja arvatud juhul, kui nõutav on eelnev pöördumine kolmanda isiku xxxxx, vastavalt punktile 5.3.8.

5.3.8 DVO/DKA/saatja, vastavalt vajadusele, kaalub kolmanda isiku teavitamise vajadust enne sportlase teavitamist juhul, kui sportlane on alaealine (kooskõlas Lisaga C – Erisused alaealiste sportlaste korral), või juhul, xxx xxxx eeldab sportlase puue (kooskõlas Lisaga B – Erisused puudega sportlaste korral), samuti juhul, kui teavitamiseks on xxxxxx tõlgi kohalolekut.

[5.3.8 Kommentaar: Võistlusesisese testimise korral on lubatav kolmandate isikute teavitamine testimise läbiviimisest, abistamaks proovivõtupersonali testitava(te) sportlas(t)e tuvastamisel xx xxxxxxx(te) sportlas(t)e teavitamisel proovi andmise nõudest. Samas pole nõutav ükskõik millise kolmanda isiku (nt. võistkonna arsti) teavitamine dopingukontrolli läbiviimise kohta juhul, kui vastavat abi ei vajata.]

5.4 Nõuded sportlaste teavitamisele

5.4.1 Algsel pöördumisel sportlase ja/või kolmanda isiku xxxxx (kui see on nõutav vastavalt punktile 5.3.8) kohustub DVO, DKA või saatja, vastavalt vajadusele, tagama sportlase ja/või kolmanda isiku teavitamise:

a) Sportlase kohustusest läbida proovivõtumenetlus;

b) Volitustest, mille alusel proovi võtmine läbi viiakse.

c) Proovi võtmise viisist ja ükskõik millistest tingimustest, mis tuleb täita enne proovi

võtmist;

d) Sportlase õigustest, sealhulgas õigusest:

i. Taotleda esindaja ja tõlgi (võimaluse korral) juuresolekut;

ii. Küsida lisateavet proovivõtumenetluse kohta;

iii. Taotleda õigust hilineda dopingukontrollipunkti mõjuval põhjusel; ning

iv. Taotleda erisusi kooskõlas Lisaga B – Erisused puudega sportlaste korral.

e) Sportlase kohustustest, sealhulgas kohustusest:

i. Viibida kogu aeg DKA/saatja vahetus vaateväljas, alates teavitamisest DKA/saatja poolt kuni proovivõtumenetluse lõpuleviimiseni;

ii. Esitada isikut tõendav dokument vastavalt punktile 5.3.4;

iii. Järgida proovivõtumenetlusi (sportlane peaks olema teadlik rikkumise võimalikest tagajärgedest); ning

iv. Ilmuda viivitamatult testimisele, välja arvatud juhul, kui hilinemisel on mõjuv põhjus, mille hindamisel lähtutakse punktist 5.4.4.

f) Dopingukontrollipunkti asukohast.

g) Sellest, et kui sportlane peaks otsustama süüa või juua enne proovi andmist, teeb xx xxxx omal vastutusel, ning peaks igal juhul vältima vedeliku liigset manustamist, võttes arvesse vajadust anda analüüsi jaoks sobiva suhtelise tihedusega proov.

h) Sellest, et sportlase poolt proovivõtupersonalile antav proov peaks endast kujutama sportlase poolt teavitamise järel esmakordselt väljutatud uriini, s.t. sportlane ei peaks väljutama uriini duši all vms. enne proovi andmist proovivõtupersonalile.

5.4.2 Sportlase xxxxx pöördumise järel on DKA/saatja kohustatud:

a) Jälgima sportlast pidevalt alates tema xxxxx pöördumisest kuni sportlase

lahkumiseni dopingukontrollipunktist oma proovivõtuseansi järel.

b) Tõendama oma isiku sportlasele punktis 5.3.3 viidatud dokumentide abil.

c) Tuvastama sportlase isiku kooskõlas punktis 5.3.4 sätestatud kriteeriumidega. Sportlase isiku tuvastamine mis tahes muul viisil või sportlase isiku tuvastamise ebaõnnestumine kuulub registreerimisele ja DVO-le ettekandmisele.

d) Juhtudel, mil sportlase isikut ei õnnestu tuvastada kooskõlas punktis 5.3.4 sätestatud kriteeriumidega, võtab DVO vastu otsuse selle kohta, kas nõutav on Xxxx A – Võimaliku rikkumise juurdlemine järgimine.

5.4.3 Seejärel palub saatja/DKA sportlasel allkirjastada xxxxxx xxxx teavitamise kinnitamise ja heakskiitmise kohta. Kui sportlane keeldub teavitamist oma allkirjaga kinnitamast või hoiab teavitamisest kõrvale, kohustub saatja/DKA võimaluse korral teavitama sportlast keeldumise või rikkumise tagajärgedest, mille järel saatja (kui mitte DKA) kannab kõigist asjaomastest asjaoludest viivitamatult ette DKA-le. Võimaluse korral jätkab DKA proovi võtmisega. DKA registreerib asjaolud üksikasjalikus aruandes ja teavitab DVO-d toimunust. DVO järgib Xxxxx A – Võimaliku rikkumise juurdlemine sätestatud menetlust.

5.4.4 DKA/saatja võib omal äranägemisel kaaluda kolmanda isiku mõistlikku taotlust või sportlase palvet dopingukontrollipunkti hilinemise lubamiseks pärast teavitamise kinnitamist ja heakskiitmist ning/või dopingukontrollipunktist ajutiseks lahkumiseks sinna saabumise järel xx xxxx vastava loa juhul, kui sportlase pidev saatmine ning vahetu jälgimine vastava hilinemise vältel on võimalik ja taotlus seondub järgnevate toimingutega:

Võistlusesisese testimise korral:

a) Osalemine võidutseremoonial;

b) Meediaga suhtlemise kohustuste täitmine;

c) Edasistel võistlustel osalemine;

d) Mahajahtumistoimingute läbiviimine;

e) Nõutava meditsiinilise abi saamine;

f) Esindaja ja/või tõlgi leidmine;

g) Fotoga dokumendi leidmine; või

h) Ükskõik millised muud erandlikud asjaolud, mis võivad olla õigustatud ja kuuluvad dokumenteerimisele.

Võistlusvälise testimise korral:

a) Esindaja leidmine;

b) Treeningu lõpuleviimine;

c) Nõutava meditsiinilise abi saamine;

d) Fotoga dokumendi leidmine;

e) Ükskõik millised muud erandlikud asjaolud, mis võivad olla õigustatud ja kuuluvad dokumenteerimisele.

5.4.5 DKA või muu volitatud proovivõtupersonal dokumenteerib kõik dopingukontrollipunkti hilinemise põhjused ja/või dopingukontrollipunktist lahkumise põhjused, mis võivad vajada edasist uurimist DVO poolt. Samuti tuleb registreerida kõik juhtumid, mil sportlane ei viibinud pideva jälgimise all.

5.4.6 DKA/saatja on kohustatud lükkama sportlase hilinemispalve tagasi juhul, kui

sportlase pidev saatmine ei ole võimalik.

5.4.7 Kui sportlane hilineb dopingukontrollipunkti muudel põhjustel xxxxx punktis 5.4.4 osutatute, kuid saabub enne DKA lahkumist, võtab DKA vastu otsuse võimaliku rikkumise menetlemise kohta. Kui see vähegi võimalik on, viib DKA proovivõtmise xxxx xx registreerib sportlase dopingukontrollipunkti hilinemist puudutavad asjaolud.

5.4.8 Kui proovivõtupersonal peaks sportlase jälgimise käigus avastama ükskõik milliseid testi rikkuda võivaid asjaolusid, tuleb neist ette kanda DKA-le, kes kõnealused asjaolud dokumenteerib. Kui DKA seda kohaseks peab, järgib DKA Xxxxx A – Võimaliku rikkumise juurdlemine esitatud nõudeid ja/või kaalub sportlaselt täiendava proovi võtmise vajalikkust.

6.0 Valmistumine proovivõtuseansiks

6.1 Eesmärk

Valmistumine proovivõtuseansiks viisil, mis tagab seansi tõhusa ja tulemusliku läbiviimise.

6.2 Üldist

Valmistumine proovivõtuseansiks algab seansi tõhusaks läbiviimiseks nõutava asjaomase teabe saamise süsteemi kehtestamisest ja lõpeb proovivõtukomplekti määratletud kriteeriumidele vastavuse tuvastamisega.

Põhitegevusteks on:

a) Süsteemi kehtestamine proovivõtuseanssi puudutavate andmete kogumiseks;

b) Kriteeriumide kehtestamine võimalike proovivõtuseansil osalejate suhtes;

c) Dopingukontrollipunkti vastavuse tagamine punktis 6.3.2 sätestatud minimaalsete kriteeriumidega;

d) DVO poolt kasutatava proovivõtukomplekti vastavuse tagamine punktis 6.3.4 sätestatud minimaalsete kriteeriumidega;

6.3 Nõuded proovivõtuseansiks valmistumisele

6.3.1 DVO kehtestab süsteemi kogu teabe omandamiseks, mis on nõutav proovivõtuseansi tõhusa läbiviimise tagamiseks, sh. erinõuded puudega sportlaste (kooskõlas Lisaga B – Erisused puudega sportlaste korral) ja alaealiste sportlaste (kooskõlas Lisaga C – Erisused alaealiste sportlaste korral) vajaduste rahuldamiseks.

6.3.2 DKA kasutab dopingukontrollipunkti, mis peab tagama vähemalt sportlase privaatsuse, ning mida võimalusel kasutatakse ainult dopingukontrollipunktina kogu proovivõtuseansi vältel. DKA registreerib kõik märkimisväärsed kõrvalekalded eeltoodud kriteeriumidest.

6.3.3 DVO kehtestab kriteeriumid võimalike proovivõtuseansil osalejate suhtes lisaks

proovivõtupersonalile. Need kriteeriumid peavad hõlmama vähemalt:

a) Sportlase õigust olla saadetud esindaja ja/või tõlgi poolt proovivõtuseansi vältel, välja arvatud ajal, mil sportlane väljutab uriiniproovi;

b) Alaealise sportlase õigust (kooskõlas Lisaga C – Erisused alaealiste sportlaste korral) ja juuresviibiva DKA/saatja õigust juuresviibiva DKA/saatja jälgimisele esindaja poolt ajal, mil alaealine sportlane väljutab uriiniproovi, xxxx et kõnealune esindaja oleks proovi vahetu väljutamise tunnistajaks, välja arvatud juhul, kui alaealine sportlane seda nõuab.

c) Puudega sportlase õigust olla saadetud esindaja poolt kooskõlas Xxxxxx X – Erisused puudega sportlaste korral.

d) WADA sõltumatu vaatleja juuresolekut juhul, xxx xxxx näeb ette Sõltumatu vaatleja programm. XXXX sõltumatu vaatleja ei tohi olla uriiniproovi vahetu väljutamise tunnistajaks.

6.3.4 DVO kasutab xxxx niisuguseid proovivõtukomplekti süsteeme, mis vastavad vähemalt järgnevatele kriteeriumidele. Need peavad:

a) Olema tähistatud kordumatu numeratsioonisüsteemiga, mis hõlmab kõiki pudeleid, anumaid, katseklaase või muid esemeid, mida kasutatakse proovi pitseerimiseks;

b) Hõlmama manipuleerimist paljastavat pitseerimissüsteemi;

c) Tagama selle, et sportlase isikut ei saa tuvastada üksnes kasutatud komplekti põhjal; ning

d) Tagama selle, et kogu komplekt on puhas ja pitseeritud enne selle kasutamist

sportlase poolt.

6.3.5 DVO töötab välja süsteemi proovide valdusahela ja proovivõtudokumentide talletamiseks, mis hõlmab veendumist selles, et nii proovid kui ka proovivõtudokumendid on saabunud oma ettenähtud sihtkohta.

[6.3.5 Kommentaar: Teavet proovi säilitamise kohta enne selle dopingukontrollipunktist lahkumist võib talletada (näiteks) proovivõtujärgsesse aruandesse. Proovi lahkumise järel dopingukontrollipunktist tuleks dokumenteerida proovi valduse igakordne üleminek ühelt isikult teisele, nt. DKA-lt kullerile või DKA-lt laborile, proovi saabumiseni selle ettenähtud sihtkohta.]

7.0 Proovivõtuseansi läbiviimine

7.1 Eesmärk

Proovivõtuseansi läbiviimine viisil, mis tagab proovi rikkumatuse, turvalisuse ja tuvastatavuse ning hoiab au sees sportlase privaatsust.

7.2 Üldist

Proovivõtuseanss algab üldise vastutuse kindlaksmääramisest proovivõtuseansi läbiviimise eest ja lõpeb proovivõtudokumentide täieliku vormistamisega.

Põhitegevusteks on:

a) Valmistumine proovi võtmiseks;

b) Proovi võtmine xx xxxxx turvalisuse tagamine; ning

c) Proovi võtmise dokumenteerimine.

7.3 Proovi võtmisele eelnevad nõuded

7.3.1 DVO vastutab proovivõtuseansi läbiviimise eest üldiselt, konkreetsed kohustused on volitatud DKA-le.

7.3.2 DKA tagab sportlase teavitamise tema õigustest ja kohustustest vastavalt punktile 5.4.1.

7.3.3 DKA loob sportlasele võimaluse vedeliku manustamiseks. Sportlane peaks vältima liigse vedeliku manustamist, võttes arvesse analüüsi jaoks sobiva suhtelise tihedusega proovi andmise nõuet.

7.3.4 Sportlane võib dopingukontrollipunktist lahkuda xxxx DKA/saatja pideva jälgimise all ning DKA loal. DKA kaalub sportlase iga mõistlikku taotlust dopingukontrollipunktist lahkumiseks, vastavalt punktidele 5.4.5 ja 5.4.6, kuni sportlane on võimeline proovi andmiseks.

7.3.5 Kui DKA annab sportlasele loa dopingukontrollipunktist lahkumiseks, kooskõlastab DKA sportlasega järgnevad lahkumise eeltingimused:

a) Sportlase dopingukontrollipunktist lahkumise eesmärk;

b) Tagasipöördumisaeg (või tagasipöördumine kooskõlastatud toimingu sooritamise järel);

c) Sportlase kohustus viibida pideva jälgimise all;

d) Sportlase hoidumine xxxxxx väljutamisest enne tagasipöördumist dopingukontrollipunkti; ning

DKA registreerib sportlase tegeliku lahkumis- ja tagasipöördumisaja.

7.4 Nõuded proovi võtmisele

7.4.1 DKA võtab sportlaselt proovi kooskõlas järgneva(te) protokolli(de)ga proovide

võtmise konkreetse viisi jaoks:

a) Xxxx X: Uriiniproovide võtmine;

b) Xxxx E: Xxxxxxxxxxxx võtmine.

7.4.2 DKA registreerib üksikasjalikult kõik sportlase ja/või sportlasega seotud isikute tegevused või ebatavalised asjaolud, mis võivad proovi võtmist rikkuda. Vajadusel järgib DVO Xxxx A – Võimaliku rikkumise juurdlemine.

7.4.3 Kahtluste korral proovi päritolu või ehtsuse osas palutakse sportlasel anda täiendav proov. Kui sportlane keeldub täiendava proovi andmisest, registreerib DKA üksikasjalikult keeldumisega kaasnenud asjaolud ning DVO järgib Xxxx A – Võimaliku rikkumise juurdlemine.

7.4.4 DKA loob sportlasele võimaluse tema kõigi võimalike proovivõtuseansi läbiviimist puudutavate kahtluste dokumenteerimiseks.

7.4.5 Proovivõtuseansi läbiviimisel registreeritakse vähemalt järgnev teave:

a) Teavitamise kuupäev, kellaaeg ja viis (etteteavitamiseta või etteteavitamisega);

b) Dopingukontrollipunkti saabumise aeg;

c) Proovi andmise kellaaeg ja kuupäev;

d) Sportlase nimi;

e) Sportlase sünnikuupäev;

f) Sportlase sugu;

g) Sportlase kodune aadress ja telefoninumber;

h) Sportlase spordiala ja võistlusala;

i) Sportlase treeneri ja arsti nimi;

j) Proovi numberkood;

k) Proovi liik (uriin, veri vms.);

l) Testi liik (võistlusesisene või võistlusväline);

m) Juuresviibiva DKA/saatja nimi ja allkiri;

n) Volitatud vereproovide võtja nimi ja allkiri (vajaduse korral);

o) Nõutav laboriteave proovi kohta;

p) Manustatud ravimid ja toidulisandid ning andmed hiljutiste vereülekannete kohta (vajaduse korral) labori poolt osutatud ajavahemiku piirides, vastavalt sportlase poolt avaldatule;

q) Kõik kõrvalekaldumised menetlustest;

r) Sportlase märkused või kahtlused proovivõtuseansi läbiviimise kohta, kui on;

s) Sportlase nõusolek testiandmestiku töötlemiseks XXXXX’is;

t) Sportlase nõusolek (või mittenõustumine) proovi(de) kasutamisega teaduslikel eesmärkidel;

u) Sportlase esindaja nimi ja allkiri (vajaduse korral), vastavalt punktile 7.4.6;

v) Sportlase nimi ja allkiri;

w) DKA nimi ja allkiri;

x) Testimisasutuse nimi; ning

y) Proovivõtuorganisatsiooni nimi.

7.4.6 Proovivõtuseansi lõpul allkirjastavad sportlane ja DKA asjaomased dokumendid selle kinnituseks, et vastavad dokumendid käsitlevad täpselt sportlase proovivõtuseansi

läbiviimist, sh. võimalikke sportlase poolt registreeritud kahtlusi. Alaealiste sportlaste korral allkirjastavad kõnealused dokumendi nii sportlase esindaja (kui on) kui ka sportlane. Muud juuresolevad isikud, kes sportlase proovivõtuseansi käigus ametlikku xxxxx täitsid, võivad allkirjastada kõnealused dokumendid menetluse tunnistajatena.

7.4.7 DKA esitab sportlasele tema poolt allkirjastatud proovivõtuseansi dokumentide koopiad.

8.0 Turvalisus/testijärgne haldus

8.1 Eesmärk

Selle tagamine, et kõik dopingukontrollipunktis võetud proovid ja proovivõtudokumendid hoiustatakse turvaliselt enne nende lahkumist dopingukontrollipunktist.

8.2 Üldist

Testijärgne haldus algab sportlase lahkumisest dopingukontrollipunktist pärast proovide andmist ja lõpeb kõigi võetud proovide ning proovivõtudokumentide ettevalmistamisega transpordiks.

8.3 Nõuded turvalisusele/testijärgsele haldusele

8.3.1 DVO määratleb kriteeriumid, mis tagavad selle, et kõik proovid hoiustatakse rikkumatust, tuvastatavust ja turvalisust kindlustaval viisil enne nende lahkumist dopingukontrollipunktist. DKA tagab kõigi proovide hoiustamise kooskõlas nende kriteeriumidega.

8.3.2 DVO/DKA töötab välja süsteemi iga proovi dokumentide nõuetekohase täitmise ja turvalise käsitsemise tagamiseks.

8.3.3 DVO töötab välja süsteemi läbiviidavat analüüsi käsitlevate juhiste esitamise tagamiseks vajaduse korral WADA poolt akrediteeritud või muul viisil heakskiidetud laborile. Lisaks esitab DVO WADA poolt akrediteeritud laborile punktides 7.4.5 f), h), j), k), l), o), p),

x) ja y) esitatud nõutava teabe tulemustest aruandmise ning statistika huvides.

9.0 Proovide ja dokumentide transport

9.1 Eesmärk

a) Selle tagamine, et proovid ja seonduvad dokumendid saabuvad WADA poolt akrediteeritud või muul viisil heakskiidetud laborisse nõutava analüüsi sooritamist võimaldavas seisundis, ning

b) Proovivõtuseansi dokumentide turvalise ja õigeaegse saatmise tagamine DKA poolt

DVO-le.

9.2 Üldist

Transport algab proovide ja seonduvate dokumentide lahkumisest dopingukontrollipunktist ning lõpeb kinnituse saamisega proovide ja proovivõtuseansi dokumentide saabumisest nende ettenähtud sihtkohta.

Põhitoiminguteks on proovide ja seonduvate dokumentide ohutu transpordi korraldamine WADA poolt akrediteeritud või muul viisil heakskiidetud laborisse ning proovivõtuseansi dokumentide ohutu transpordi korraldamine DVO-le.

9.3 Nõuded proovide ja dokumentide transpordile ning hoiustamisele

9.3.1 DVO kehtestab transpordisüsteemi, mis tagab proovide ja dokumentide transpordi nende rikkumatust, tuvastatavust ning turvalisust kindlustaval viisil.

9.3.2 Proovide transport WADA poolt akrediteeritud (või WADA poolt muul viisil heakskiidetud) laborisse peab alati aset leidma DVO kehtestatud transpordimeetodit kasutades, võimalikult xxxxx xxxxxx proovivõtuseansi lõppu. Proovide transport peab aset leidma viisil, mis maksimaalselt piirab proovi riknemise ohtu tegurite nagu viivitused või äärmuslikud temperatuurikõikumised mõjul.

[9.3.2 Kommentaar: DVO-d peaksid arutlema transpordinõudeid igal konkreetsel juhul proovide analüüsimiseks kasutatava laboriga, määratlemaks taolistele juhtudele omaste tingimuste seisukohast nõutavad meetmed (nt. kas proovid tuleks jahutada või külmutada.]

9.3.3 WADA poolt akrediteeritud või muul viisil WADA poolt heakskiidetud laborile saadetavate proovide või dokumentidega ei tohi kaasas olla sportlast tuvastada võimaldavaid dokumente.

9.3.4 DKA edastab kõik asjaomased proovivõtuseansi dokumendid DVO-le DVO

kehtestatud transpordimeetodit kasutades, võimalikult xxxxx xxxxxx proovivõtuseansi lõppu.

9.3.5 DVO kontrollib valdusahelat juhul, kui proovide ja nendega kaasasolevate dokumentide või proovivõtuseansi dokumentide saabumine ettenähtud sihtkohta ei leia kinnitust või eksisteerib võimalus, et proovi rikkumatus või tuvastatavus on transpordi käigus kannatada saanud. Niisugustel juhtudel kaalub DVO proovi tühistamise võimalust.

9.3.6 Proovivõtuseansi ja/või dopinguvastase reegli rikkumisega seonduvad dokumendid jäävad DVO valdusse vähemalt 8 aastaks, kooskõlas koodeksi artikliga 17.

9.3.7 Vastava taotluse esitamisel kogub DVO ja esitab WADAle halva proovi profiiliteabe koodeksi artikli 14.1.2 kohustuslike sätete täiendamiseks. Niisuguse teabe halbu ja atüüpilisi leide ümbritsevate asjaolude suhtes määrab kindlaks WADA ning see võib hõlmata muuhulgas, kuid mitte üksnes:

a) Sportlase staatust seoses tema võistlustasemega;

b) Sportlase staatust seoses tema asukohateabega;

c) Testi ajastust treeningu- ja võistlusgraafiku seisukohast; ning

d) Muud taolist profiiliteavet vastavalt WADA äranägemisele.

10.0 Proovide omandiõigus

10.1 Sportlaselt võetud proovide omanikuks on sportlase testimise algatanud DVO.

10.2 Sportlase testimise algatanud DVO võib proovide omandiõiguse üle kanda DVO-le, mis kannab hoolt vastava testimisega seonduvate tulemuste haldamise eest.

11.0 Nõuded sportlase asukohateabele

11.1 Objektiivsed/üldised põhimõtted

11.1.1 Käesolevaga tunnustatakse ja kinnitatakse seda, et (a) etteteatamiseta võistlusväline testimine on tõhusa dopingukontrolli tuumaks; ning (b) täpse teabeta sportlase asukohast võib niisugune testimine osutuda ebaefektiivseks ja sageli võimatuks.

[11.1.1 Kommentaar: koodeksi artikkel 2.4 ja rahvusvahelise testimisstandardi käesolev osa 11 põhineb eeltoodud kinnitusel.]

11.1.2 Antud põhjusel moodustab iga RA ja RDVO lisaks testide ulatuse plaani väljatöötamisele kooskõlas käesoleva rahvusvahelise standardi osaga 4 registreeritud testimiskogumi sportlastest, kes vastavad RA/RDVO poolt määratletud kriteeriumidele (asjaomasuse alusel): vt. punkt 11.2, võistkondlike spordialade korral punkt 11.5. Registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste suhtes kehtivad kohustuslikus korras käesolevas osas 11 sätestatud nõuded sportlase asukohateabele: vt. koodeksi artikkel 14.3.

11.1.3 Registreeritud testimiskogumisse kuuluva sportlase kohustused hõlmavad asukohateabe esitamist kord kvartalis, xxxxxxx xxxxx hõlmab täpseid ja ammendavaid andmeid sportlase asukohast eelseisva kvartali vältel, sh. tema elu-, treenimis- ja võistlemiskohtadest vastava kvartali vältel, võimaldamaks tema leidmist testimiseks suvalisel ajal kõnealuse kvartali vältel: vt. punkt 11.3. Antud kohustuse eiramine kujutab endast mitteesitamist ja sellest tulenevalt asukohateabe rikkumist koodeksi artikli 2.4 tähenduses.

11.1.4 Samuti on iga registreeritud testimiskogumisse kuuluv sportlane kohustatud näitama asukohateabe esitamisega seoses eelseisva kvartali igal päeval xxx xxx xxxxxx 60 minuti pikkuse ajavahemiku, mil ta kindlaksmääratud kohas testimiseks kättesaadav on. vt. punkt 11.4. Eeltoodu xx xxxxx mingil viisil sportlase kohustust olla testimiseks kättesaadav

suvalisel ajal xx xxxxx. Samuti xx xxxxx see sportlase kohustust esitada punktis 11.3 osutatud teavet oma asukoha kohta väljaspool mainitud 60 minuti pikkust ajavahemikku. Kui aga sportlane ei ole tema poolt asukohateabe esitamisega seoses vastava päeva jaoks osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku jooksul vastavas kohas testimiseks kättesaadav xx xxx ta ei ole värskendanud esitatud asukohateavet enne mainitud 60 minuti pikkust ajavahemikku alternatiivse ajavahemiku/koha osutamiseks kõnealuseks päevaks, läheb see arvesse testimisel mitteosalemisena ning kuulub seetõttu käsitlemisele asukohateabe rikkumisena koodeksi artikli 2.4 tähenduses.

[11.1.4 Kommentaar: 60 minuti pikkuse ajavahemiku eesmärgiks on tasakaalu loomine sportlase testimiseks ülesotsimise vajaduse ja ebapraktilise ning ebaõiglase võimaluse vahel, et sportlased võetakse testimisel mitteosalemise eest vastutusele iga kord, kui nad oma eelnevalt avaldatud päevakavast kõrvale kalduvad. DVO-d, mis tegelesid asukohateabe süsteemi ellurakendamisega kuni 2008. aastani, lähenesid sellele erinevalt. Mõned neist nõudsid ööpäeva- ja nädalaringset asukohateavet, ent andsid juhul, kui sportlast ei õnnestunud xxxxx tema poolt osutatud kohast, testimisel mitteosalemisest xxxxx xxxx siis, kui (a) sportlane ei ilmunud testimisele ka telefoni xxxx teavitamise järel, või (b) sportlane polnud ka järgmisel päeval seal, kus xxxx xxxxx. Teised taotlesid sportlastelt asukohateavet xxxx xxx tunni kohta päevas, kuid menetlesid sportlase eksimusi selle ajavahemiku vältel täie rangusega – niisugune lahendus andis kummalegi poolele teatud kindluse, kuid piiras DVO võimalusi sportlase testimiseks väljaspool mainitud tundi. Ulatuslike nõupidamiste järel laialdasi asukohateabekogemusi omavate huvirühmadega jõuti seisukohale, et parimaks võimaluseks sportlase xxxx xxxx leidmise võimaluste maksimaalseks suurendamiseks koos testimisel mitteosalemisega kaasneva vastutuse mõistliku ning kohase leevendamisega ööpäeva- ja nädalaringsel tasandil on mõlema süsteemi parimate elementide kombineerimine, s.t. ööpäeva- ja nädalaringse asukohateabe avaldamise nõudmine koos testimisel mitteosalemisega kaasneva vastutuse piiramisega 60 minuti pikkusele ajavahemikule. (Niisuguse lahenduse praktilist toimimist on käsitletud kommentaaris punkti 11.4.1 juurde).]

11.1.5 Registreeritud testimiskogumisse kuuluva sportlase testimine (vt. koodeksi artikkel 15) ning seetõttu ka testimisel mitteosalemise registreerimine vastava sportlase suhtes (kui sportlase testimise katse kukkus xxxx xx punkti 11.5.3 nõudmised on täidetud) võib kuuluda enam xxx xxx DVO volialasse. Muud DVO-d on kohustatud tunnustama niisugust testimisel mitteosalemist vastavalt koodeksi artiklile 15.4.

11.1.6 Registreeritud testimiskogumisse kuuluva sportlase korral loetakse dopinguvastase reegli rikkumine koodeksi artikli 2.4 tähenduses toimepanduks juhul, kui ta on ükskõik millise 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse ajavahemiku vältel toime pannud xxxx asukohateabe rikkumist (tegu võib olla kolme mitteesitamise ja/või testimisel mitteosalemise suvalise kombinatsiooniga), olenemata sellest, milline DVO või DVO-d on vastavatest asukohateabe rikkumistest teada andnud.

[11.1.6 Kommentaar: Xxxxx xxx üks asukohateabe rikkumine ei kujuta endast dopinguvastase reegli rikkumist koodeksi artikli 2.4 tähenduses, võib see tõsiste raskendavate asjaolude korral olla käsitletav dopinguvastase reegli rikkumisena koodeksi artikli 2.3 (proovivõtmisest kõrvalehoidmine) ja/või koodeksi artikli 2.5 (dopingukontrolliga manipuleerimine või manipuleerimise katse) tähenduses. Ükski käesoleva rahvusvahelise standardi säte ei xxxxx DVO-l käsitleda asukohateabe rikkumist

dopinguvastase reegli rikkumisena ühe või mõlema mainitud artikli tähenduses juhul, kui asjaolud seda lubavad (välistamata võimalust selle edasiseks menetlemiseks asukohateabe rikkumisena koodeksi artikli 2.4 tähenduses).

Käesolevas osas 11 määratletud nõuded asukohateabele kehtivad üksnes registreeritud testimiskogumi koosseisu kuuluvate sportlaste suhtes, vastavalt koodeksi artiklile 14.3. Muude sportlaste suhtes nõuded asukohateabele ei kehti. Samas ei xxxxx käesoleva rahvusvahelise standardi ükski säte DVO-d töötamast välja eraldi asukohanõudeid registreeritud testimiskogumisse mittekuuluvate sportlaste jaoks. Näide:

a. juhul, kui asjaolud seda eeldavad, võib DVO tuvastada oma volialas teatud „kõrge riskiga“ sportlased, xxxxx suhtes tuleks kohaldada rangemaid nõudeid asukohateabele (näiteks ajavahemike pikendamine, mille vältel saab sportlast testimisel mitteosalemise eest vastutusele xxxxx, xxx ta testimiseks kättesaadav pole, nt. regulaarsete treeninguaegade hõlmamiseks); ja/või

b. DVO võib tuvastada sportlaste kogumi (nt. sportlased, kes kuulusid suurema registreeritud testimiskogumi koosseisu, mida DVO xxxxxx enne RTS v. 4.0 jõustumist), xxxxx suhtes võidakse kohaldada leebemaid nõudeid asukohateabele (nt. elukoha ja regulaarsete treeningute, võistluste ning muude regulaarsete toimingute äranäitamine, kuid erilise 60 minuti pikkuse ajavahemiku nõudest loobumine).

Niisugusel viisil saab DVO luua erinevate testimiskogumite rea (või püramiidi), kusjuures iga kogumi suhtes kehtivad erinevad nõuded asukohateabele. Ükskõik millist vastavate nõuete eiramist võib käsitleda asukohateabe rikkumisena koodeksi artikli 2.4 tähenduses.

Erinevus tuleb ilmsiks juhul, kui nõutav on erinevate reeglite alusel teadaantud asukohateabe rikkumiste kombineerimine. Kui sportlane kuulub registreeritud testimiskogumi koosseisu, kuuluvad koodeksi artikli 2.4 tähenduses kombineerimisele xxxx käesoleva osaga 11 kooskõlas olevate reeglite põhjal tema suhtes teadaantud asukohateabe rikkumised. Kui sportlane kuulub mõne muu testimiskogumi koosseisu, mille suhtes kehtivad muud nõuded asukohateabele, määravad tema vastavasse kogumisse kaasanud DVO reeglid kindlaks selle, millises ulatuses kuuluvad kõnealuse sportlase suhtes muude reeglite alusel teadaantud asukohateabe rikkumised kombineerimisele asukohateabe rikkumistega, mis on teada antud kooskõlas kõnealuse DVO reeglitega koodeksi artikli 2.4 tähenduses.]

11.1.7 Punktis 11.1.6 viidatud 18 kuu pikkuse ajavahemiku arvestus algab kuupäevast, mil sportlane paneb toime asukohateabe rikkumise. Arvestusele ei avalda mõju ükski edukas proovivõtmine vastavalt sportlaselt kõnealuse 18 kuu pikkuse ajavahemiku vältel, s.t. kui 18 kuu pikkuse ajavahemiku vältel registreeritakse xxxx asukohateabe rikkumist, on toime pandud dopinguvastase reegli rikkumine koodeksi artikli 2.4 tähenduses, olenemata sportlaselt 18 kuu pikkuse ajavahemiku vältel edukalt võetud proovidest. Kui aga sportlane, kes on toime pannud ühe asukohateabe rikkumise, ei pane toime veel kaht asukohateabe rikkumist 18 kuu jooksul esimesest rikkumisest alates, loetakse esimene asukohateabe rikkumine kõnealuse 18 kuu pikkuse ajavahemiku möödumisel „aegunuks“ punkti 11.1.6 tähenduses.

[11.1.7 Kommentaar: Kui sportlane paneb toime kaks asukohateabe rikkumist, kuid ei pane esimesele rikkumisele järgneva 18 kuu jooksul toime kolmandat rikkumist, “aegub“ esimene asukohateabe rikkumine ja uue 18 kuu pikkuse ajavahemiku arvestus algab teise asukohateabe rikkumise kuupäevast.

Asukohateabe rikkumise toimepaneku kindlaksmääramine punktis 11.1.6 viidatud 18 kuu pikkuse ajavahemiku vältel:

a. mitteesitamine loetakse asetleidnuks selle kvartali esimesel päeval, mille kohta sportlane nõutavad andmed esitamata jätab, või (võimalike täiendavate mitteesitamiste korral samas kvartalis) päeval, mil lõpeb kooskõlas punktiga 11.3.8 kehtestatud tähtaeg; ning

b. testimisel mitteosalemine loetakse asetleidnuks kuupäeval, mil proovi võtmist ebaõnnestunult üritati.]

11.1.8 Üleminekusätted:

a. Käesolev rahvusvahelise testimisstandardi 2009. aasta jaanuari versioon, sealhulgas (kuid mitte üksnes) sätted, mis käsitlevad erinevate DVO-de poolt teadaantud asukohateabe rikkumisi koodeksi artikli 2.4 tähenduses, kehtivad täies ulatuses kõigi asukohateabe rikkumiste suhtes, mis leiavad aset pärast 1. jaanuari 2009.

[11.1.8(a) Kommentaar: Käesoleva standardi ükski säte ei xxxxx DVO-l moodustada oma registreeritud testimiskogumit käesoleva osa 11 tähenduses enne 1. jaanuarit 2009, teavitada sportlasi nende kaasamisest sellesse kogumisse ning nõuda neilt asukohateabe esitamist 1. jaanuaril 2009 algava kvartali suhtes.]

b. Kui sportlane pole kinni pidanud ükskõik millistest nõuetest asukohateabele, millest on teada antud kooskõlas vastava DVO tollal kohaldatavate reeglitega 18 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul kuni 1. jaanuarini 2009, lahendatakse küsimused selle kohta, kas vastavaid rikkumisi võib kombineerida üksteisega ja/või pärast 1. jaanuari 2009 asetleidnud asukohateabe rikkumistega koodeksi artikli 2.4 tähenduses, lähtuvalt koodeksi artiklist 25.2.

[11.1.8(b) Kommentaar: Käesoleva standardi ükski säte ei xxxxx DVO-l sätestamast oma reeglites muude DVO-de poolt teadaantud asukohateabe rikkumiste tunnustamist isegi enne 1. jaanuari 2009, kui kõnealused DVO-d vastavad asukohateabe rikkumised avalikustavad. Lisaks võib DVO teavitada sportlast sellest, et asukohateabe rikkumised, mis pannakse toime teavitamise järel, kuid enne 1. jaanuari 2009, kuuluvad kombineerimisele pärast 1. jaanuari toimepandud asukohateabe rikkumistega koodeksi artikli 2.4 tähenduses.]

11.2 Nõuded registreeritud testimiskogumi moodustamisele

11.2.1 Iga RA määrab kindlaks kriteeriumid sportlaste jaoks, kes kaasatakse vastava spordiala rahvusvahelise registreeritud testimiskogumi koosseisu, ning avaldab need

kriteeriumid ja kriteeriumidele vastavate (ning sellest tulenevalt rahvusvahelise registreeritud testimiskogumi koosseisu kuuluvate) sportlaste nimekirja käsitletava ajavahemiku jaoks. Kasutatavad kriteeriumid peaksid kajastama RA hinnangut võistlusvälise dopingukasutamise riskile vastaval spordialal: vt. punkt 4.2. Xxxxx xxx kõnealused kriteeriumid (ja sellest tulenevalt ka registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste arv) võivad spordialati erineda, peab RA olema võimeline tõendama, et asjaomaseid xxxxx on korralikult hinnatud ning kehtestatud on kohased kriteeriumid, mis põhinevad mainitud hindamise tulemustel.

[11.2.1 Kommentaar: Üldpõhimõtte kohaselt eeldatakse, et rahvusvaheline registreeritud testimiskogum hõlmab sportlasi, kes võistlevad regulaarselt kõrgeima tasandi rahvusvahelistel võistlustel (nt. olümpiamängude, paraolümpiamängude või maailmameistrivõistluste medalipretendendid), vastavalt xxxxxx edetabelis või muudele sobivatele kriteeriumidele. Kooskõlas punktiga 4.4.4 tuleb rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste suhtes läbi viia RA testide ulatuse plaanis osutatud nõutaval määral võistlusväliseid teste.

Mis puutub võimalustesse registreeritud testimiskogumi fikseerimiseks võistkondlikul spordialal, vt. punkt 11.5.1.]

11.2.2 Iga RDVO määrab kindlaks kriteeriumid sportlaste jaoks, kes kaasatakse RDVO xxxxx xxx testide ulatuse plaani alla kaasatud spordiala riikliku registreeritud testimiskogumi koosseisu, ning avaldab need kriteeriumid ja kriteeriumidele vastavate (ning sellest tulenevalt riikliku registreeritud testimiskogumi koosseisu kuuluvate) sportlaste nimekirja käsitletava ajavahemiku jaoks. Kasutatavad kriteeriumid peaksid kajastama RDVO hinnangut vastava spordialaga kaasnevatele võistlusvälise dopingu riskidele (vt. punkt 4.3), nagu ka riikliku dopinguvastase poliitika imperatiive, millele on viidatud punktis 4.3.1. Ehkki vastavad kriteeriumid võivad riigiti erineda, peab RDVO olema võimeline tõendama, et asjaomaseid xxxxx on korralikult hinnatud ning kehtestatud on kohased kriteeriumid, mis põhinevad mainitud hindamise tulemustel.

[11.2.2 Kommentaar: Üldpõhimõttena, välja arvatud juhul, kui põhjendatud on teistsugune lähenemine, eeldatakse, et riiklik registreeritud testimiskogum hõlmab (i) RDVO volialasse kuuluvaid sportlasi, kes on kaasatud rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse; (ii) sportlasi, kes kuuluvad rahvuskoondise koosseisu olümpia-, paraolümpia- või muudel suure riikliku tähtsusega spordialadel (või võivad osutuda valituks vastavatesse võistkondadesse); ning (iii) sportlasi, kes treenivad iseseisvalt, kuid võistlevad olümpia-/paraolümpiamängude tasandil ja võivad osutuda valituks vastavatele üritustele.

Näitlikuks põhjuseks, xxxx xxxx konkreetne sportlane, kes kuulub ühte eeltoodud kategooriatest, võib riiklikku registreeritud testimiskogumisse kaasamata jääda, on taolise kaasamise kokkusobimatus RDVO riikliku dopinguvastase poliitika imperatiividega, nagu viidatud punktis 4.3.1.

Kooskõlas punktiga 4.4.4, kui konkreetse spordiala sportlased on lülitatud riikliku registreeritud testimiskogumi koosseisu, tuleb nende sportlaste suhtes läbi viia RDVO

testide ulatuse plaanis vastava spordiala jaoks osutatud nõutaval määral võistlusväliseid teste.]

11.2.3 DVO peaks kaasama oma registreeritud testimiskogumisse (a) need tema volialasse kuuluvad sportlased, kes on võistluskeelu all (vt. koodeksi artikkel 10.11); ning

(b) need tema volialasse kuuluvad sportlased, kes lõpetasid sportlaskarjääri ajal, mil kuulusid registreeritud testimiskogumisse, ning soovivad taasalustada aktiivset tegelemist spordiga (vt. koodeksi artikkel 5.4). DVO võib kaasata oma registreeritud testimiskogumisse neid tema volialasse kuuluvaid sportlasi, xxxxx suhtes DVO soovib rakendada sihttestimist.

11.2.4 DVO vaatab regulaarselt üle sportlaste registreeritud testimiskogumisse kuulumise kriteeriumid ja värskendab neid vajaduse korral. Lisaks vaatab DVO regulaarselt üle oma avaldatud registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste nimekirja, veendumaks selles, et sinna kuuluvad sportlased vastavad endiselt eelmainitud kriteeriumidele. Sportlased, kes kriteeriumidele enam xx xxxxx, tuleks registreeritud testimiskogumist kustutada, ning sportlased, kes kriteeriumidele vastavad, registreeritud testimiskogumisse lisada. DVO peab teavitama vastavaid sportlasi nende staatuse muudatustest ja avaldama viivitamata uue registreeritud testimiskogumisse kaasatud sportlaste nimekirja.

[11.2.4 Kommentaar: vt. punkt 11.5.2, kus käsitletakse käesoleva punkti 11.2.4 rakendamist registreeritud testimiskogumite kontekstis, mis on määratletud võistkondade suhtes.]

11.2.5 Registreeritud testimiskogumisse kaasatud sportlase suhtes jäävad kehtima käesolevas osas 11 sätestatud nõuded sportlase asukohateabele, välja arvatud juhul xx xxxx:

a. ta on teavitanud vastutavat DVO-d kirjalikult sellest, et ei kuulu põhimõtteliselt enam kaasamisele DVO registreeritud testimiskogumisse; või

b. ta on lõpetanud oma sportlaskarjääri vastaval spordialal kooskõlas kohaldatavate reeglitega ja teavitab oma RA-d või RDVO-d või mõlemat (vastavalt vajadusele) sellest kirjalikult.

[11.2.5(a) Kommentaar: Kohaldatavad reeglid võivad nõuda sportlaskarjääri lõpetamise xxxxx edastamist ka sportlase rahvuslikule alaliidule.

Kui sportlane sportlaskarjääri lõpetab, kuid seejärel sporti tagasi pöördub, ei võeta tema eemalviibimise/võistlusväliseks testimiseks kättesaamatuse aega arvesse koodeksi artiklis 2.4 ja punktis 11.1.5 viidatud 18 kuu pikkuse ajavahemiku arvutamisel. Selle tulemusena võib sportlase poolt enne sportlaskarjääri lõpetamist toimepandud asukohateabe rikkumisi kombineerida koodeksi artikli 2.4 tähenduses asukohateabe rikkumistega, mis pannakse sportlase poolt toime pärast tagasipöördumist sporti/võistlusväliseks testimiseks kättesaamatuse lõppemist. Näiteks juhul, kui sportlane pani toime kaks asukohateabe rikkumist sportlaskarjääri lõpetamisele eelnenud 12 kuu jooksul ja paneb toime veel ühe asukohateabe rikkumise esimese kuue kuu jooksul pärast tagasipöördumist sporti/võistlusväliseks testimiseks kättesaamatuse lõppemist, on tegu dopinguvastase reegli rikkumisega koodeksi artikli 2.4 tähenduses.]

11.2.6 Kooskõlastamise eesmärgil teeb DVO muudele asjaomastele DVO-dele xx XXXX-le teatavaks kriteeriumid, mis DVO kehtestas sportlaste kaasamiseks oma registreeritud testimiskogumisse, ning kehtiva registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste nimekirja, värskendades seda vastavalt vajadusele: vt. koodeksi artikkel 14.3.

11.3 Nõuded asukohateabe esitamisele

[11.3 Kommentaar: DVO-sid julgustatakse kasutama XXXXX-süsteemi käesoleva osa 11 all nõutava teabe jagamise lihtsustamiseks.

Vt. punkt 11.5.5, kus käsitletakse käesoleva punkti 11.3 rakendamist võistkondlike spordialade kontekstis.]

11.3.1 Vastutava DVO poolt kindlaksmääratud kuupäeval, mis eelneb iga kvartali esimesele päevale (s.t. vastavalt 1. jaanuarile, 1. aprillile, 1. juulile ja 1. oktoobrile), on iga registreeritud testimiskogumisse kuuluv sportlane kohustatud esitama oma RA-le (kui sportlane on kaasatud RA registreeritud testimiskogumisse) või oma RDVO-le (kui sportlane on kaasatud RDVO registreeritud testimiskogumisse) asukohateabe, mis sisaldab vähemalt järgnevaid andmeid:

[11.3.1 Kommentaar: Kui sportlane kuulub nii rahvusvahelise registreeritud testimiskogumi kui ka riikliku registreeritud testimiskogumi koosseisu, peaksid tema RA ja RDVO kokku leppima selles, milline organisatsioon sportlase esitatud asukohateabe vastuvõtmise eest vastutab, ning sportlast kokkuleppest teavitama. Vastava kokkuleppe puudumise korral määrab WADA kindlaks selle, kas vastutavaks organisatsiooniks on RA või RDVO. Sportlane peaks esitama oma asukohateabe üksnes vastutavale DVO-le, mis jagab saadud teavet seejärel sportlase RA/RDVO-ga (vastavalt vajadusele) ning muude DVO-dega, mille voliala hõlmab sportlase testimist, kooskõlas punktiga 11.7.3(c). Niisugustel juhtudel on siiski nõutav, et RA/RDVO (vastavalt vajadusele), mis ei ole vastutav DVO, teavitaks sportlast tema kuulumisest ka oma registreeritud testimiskogumisse, vastavalt punktile 11.7.1(b).]

a. täielik postiaadress, postisaadetiste edastamiseks sportlasele tema ametliku teavitamise eesmärgil. Ükskõik milline antud aadressile postiga saadetud teade või muu ese loetakse sportlase poolt kättesaaduks viie tööpäeva möödumisel selle postitamisest alates;

[11.3.1(a) Kommentaar: Sportlane peaks eeltooduga seoses osutama oma elukoha aadressi või muu aadressi, kuhu saabuvatest postisaadetistest talle viivitamatult teada antakse. DVO-d julgustatakse täiendama seda baastasandi sätet oma reeglites muudegi teavitamist ja/või „xxxxx kättesaaduks lugemist“ puudutavate sätetega (näiteks faksi, e-posti, SMS-sõnumi või muude teadete edastamisviiside lubamine; eeldatava kättesaamise tegeliku kättesaamiskinnitusega asendamise lubamine; xxxxx edastamise lubamine sportlase riiklikule alaliidule juhul, kui see sportlase poolt osutatud aadressilt avamata tagasi saadetakse). Vastavate sätete eesmärgiks oleks punktis 11.6 sätestatud tulemuste haldamise tähtaegade lühendamine.]

b. andmed sportlase ükskõik millise puude kohta, mis võib mõjutada proovivõtuseansi läbiviimisel järgitavat menetlust;

c. selgesõnaline kinnitus sportlase nõusolekule tema esitatud asukohateabe jagamiseks muude DVO-dega, mis on volitatud teda testima: vt. koodeksi artikkel 14.6;

d. järgmise kvartali iga päeva kohta, sportlase elukoha täielik aadress (nt. kodu, ajutine majutus, hotell jne.);

e. järgmise kvartali iga päeva kohta, iga koha nimi ja aadress, kus sportlane kavatseb treenida, töötada või tegeleda ükskõik milliste muude regulaarsete tegevustega (nt. kool), samuti taoliste regulaarsete tegevuste tavalised ajalised piirid; ning

[11.3.1(e) Kommentaar: Käesolev nõue kehtib üksnes regulaarsete tegevuste suhtes – silmas peetakse tegevusi, mis on sportlase regulaarse päevakava osaks. Näiteks juhul, kui sportlase regulaarne päevakava hõlmab treenimist jõusaalis, basseinis ja staadionil ning regulaarseid füsioteraapia seansse, peaks sportlane asukohateabe esitamisel näitama ära jõusaali, staadioni, basseini ja füsioterapeudi nime ning aadressi ja oma tavapärase päevakava, nt. „Esmaspäeviti: 9-11 jõusaal, 13-17 jõusaal; teisipäeviti: 9-11 jõusaal, 16-18 jõusaal; kolmapäeviti: 9-11

staadion, 13-15 füsioterapeut; neljapäeviti: 9-12 jõusaal, 16-18 staadion; reedeti:

9-11 bassein, 13-15 füsioterapeut; laupäeviti: 9-12 staadion, 13-15 bassein;

pühapäeviti: 9-11 staadion, 13-15 bassein".

Kui sportlasel pole kavas lähiajal treenida, peaks xx xxxxx asukohateabe esitamisel välja xxxxx xx kirjeldama üksikasjalikult ükskõik millist muud päevakava, mida ta eelseisval aruandlusperioodil järgida kavatseb, näiteks tema töökoha päevakava, kooli tunniplaani, taastusraviasutuse päevakava või muud päevakava, ning näitama ära iga koha xxxx xx aadressi, kus vastavat päevakava ellu viiakse, ning selle elluviimise ajalised piirid.]

f. sportlase võistlusgraafik järgmisel kvartalil, sealhulgas iga koha nimi ja aadress, kus sportlane graafiku kohaselt kõnealuse kvartali vältel võistlema peaks, ning kuupäev(ad), mil ta vastavas kohas või kohtades võistlema peaks.

11.3.2 Asukohateabe esitamine peab järgmise kvartali iga päeva korral hõlmama xx xxx kindlat 60 minuti pikkust ajavahemikku kella 6.00 ja 23.00 vahel, mil sportlane on teatud kindlas kohas testimiseks kättesaadav ning juurdepääsetav.

[11.3.2 Kommentaar: Sportlane võib valida, millist kohta selle 60 minuti pikkuse ajavahemiku jaoks ära näidata. Tegu võib olla sportlase elu-, treenimis- või võistlemiskoha või muu kohaga (nt. töökoha või kooliga). Kättesaamatust testimiseks osutatud kohas osutatud ajavahemiku vältel käsitletakse näiva testimisel mitteosalemisena, kooskõlas punktiga 11.6.3.]

11.3.3 Asukohateabe esitamisel on sportlase kohustuseks tagada kogu nõutava teabe täpne ja piisavalt üksikasjalik esitamine selleks, et ükskõik milline DVO suudaks sportlase soovi korral kvartali suvalisel päeval testimiseks xxxx xxxxx, sealhulgas, kuid mitte üksnes,

asukohateabe esitamisel vastava päeva jaoks äranäidatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku jooksul.

[11.3.3 Kommentaar: Vastutav DVO võimaldab sportlasele juurdepääsu XXXXX-ile (või muule funktsionaalsuse ja turvalisuse poolest samaväärsele tsentraliseeritud andmebaasile) või annab tema käsutusse muu(d) elektroonilise(d) või paberkandjal vormi(d) asukohateabe   esitamiseks. WADA annab DVO-de käsutusse kasutamiseks/kohandamiseks sobiva malli.

Kui sportlane ei ole täpselt teadlik oma asukohast eelseisva kvartali suvalisel hetkel, peab ta esitama parimad talle teadaolevad andmed, mis põhinevad tema eeldataval asukohal vastava kvartali vältel, ning värskendama seda teavet vajaduse korral kooskõlas punktiga 11.4.2. DVO-d peaksid sisse seadma kohased mehhanismid (nt. telefon, faks, Internet, e-post, SMS) vastavate värskenduste esitamise lihtsustamiseks.

Asukoha osutamisel tema poolt esitatavas asukohateabes (teabe algsel esitamisel kvartali kohta või selle värskendamisel) peab sportlane välja xxxxx piisavalt infot selleks, et DKA suudaks osutatud asukoha xxxx xxxxx, sellele juurde pääseda ning sportlase seal xxxx xxxxx. Avaldustest nagu „jooksen Alutaguse metsas“ ei piisa ja need toovad tõenäoliselt xxxxx asukohateabe rikkumise. Niisuguse asukoha äranäitamine, millele DKA juurde ei pääse (nt. pääsupiirangutega hoone või territoorium) toob samuti tõenäoliselt xxxxx sportlase testimise katse ebaõnnestumise ja sellest tuleneva asukohateabe rikkumise.

Niisuguste asjaolude korral on võimalusi mitu:

a. Kui DVO suudab tuvastada teabe ebapiisavuse ainuüksi esitatud asukohateabe alusel, peaks DVO niisugust ebapiisavust menetlema näiva mitteesitamisena vastavalt punktile 11.6.2.

b. Kui DVO avastab teabe ebapiisavuse üksnes seoses sportlase testimise katsega, kusjuures sportlast ei õnnestu xxxx xxxxx:

x. xxx teabe ebapiisavus puudutab eelmainitud 60 minuti pikkust ajavahemikku, peaks DVO seda menetlema näiva testimisel mitteosalemisena kooskõlas punktiga 11.6.3 ja/või (vastavate asjaolude korral) proovivõtmisest kõrvalehoidmisena koodeksi artikli 2.3 tähenduses ja/või dopingukontrolliga manipuleerimise või manipuleerimise katsena koodeksi artikli 2.5 tähenduses; ning

ii. kui teabe ebapiisavus puudutab muid ajavahemikke xxxxx eelmainitud 60 minuti pikkuse ajavahemiku, peaks DVO seda menetlema näiva mitteesitamisena kooskõlas punktiga 11.6.4 ja/või (vastavate asjaolude korral) proovivõtmisest kõrvalehoidmisena koodeksi artikli 2.3 tähenduses ja/või dopingukontrolliga manipuleerimise või manipuleerimise katsena koodeksi artikli 2.5 tähenduses.]

11.3.4 Ükskõik milline sportlane, kes esitab asukohateabe esitamisel eksiteele viivat teavet, kas oma asukoha osas eelmainitud igapäevase 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel või oma asukoha osas väljaspool seda ajavahemikku, paneb seeläbi toime dopinguvastase reegli rikkumise koodeksi artikli 2.3 (proovivõtmisest kõrvalehoidmine) tähenduses ja/või koodeksi artikli 2.5 (dopingukontrolliga manipuleerimine või manipuleerimise katse) tähenduses.

[11.3.4 Kommentaar: Ükskõik milline otsus teatud juhtumi käsitlemise osas proovivõtmisest kõrvalehoidmisena koodeksi artikli 2.3 tähenduses või dopingukontrolliga manipuleerimise või manipuleerimise katsena koodeksi artikli 2.5 tähenduses ei kahjusta DVO võimalusi sama juhtumi käsitlemiseks asukohateabe rikkumisena koodeksi artikli 2.4 tähenduses, ning vastupidi.]

11.3.5 Sportlast saab mitteesitamises süüdistada xxxx juhul, kui vastutav DVO suudab punktis 11.6.2 sätestatud tulemuste haldusmenetluse järel tõendada kõigi järgnevate väidete paikapidavust:

a. sportlast teavitati nõuetekohaselt (i) tema kaasamisest registreeritud testimiskogumisse, (ii) sellest tulenevast asukohateabe esitamise nõudest; ning (iii) antud nõude ükskõik millise rikkumise tagajärgedest;

b. sportlane ei täitnud kõnealust nõuet kohaldatavaks tähtajaks;

[11.3.5(a) Kommentaar: Sportlane paneb asukohateabe esitamise nõude rikkumise toime järgnevatel juhtudel:

i. kui xx xxxxx asukohateabe esitamata; või

ii. kui ta esitab asukohateabe (s.t. algse kvartalipõhise asukohateabe või selle värskenduse), kuid ei näita ära kogu nõutavat teavet (nt. ei näita ära oma elukohta järgmise kvartali igal päeval või igal värskenduses käsitletaval päeval, või jätab avaldamata xxxx xxx regulaarsetest tegevustest vastava kvartali või värskenduses käsitletud ajavahemiku vältel); või

iii. kui tema poolt (algse kvartalipõhise asukohateabe või värskendusega seoses) osutatud teave on ebatäpne (nt. aadress, mida pole olemas) või ebapiisav selleks, et DVO teda testimiseks xxxx xxxxx suudaks (nt. „jooksen Alutaguse metsas“). Nagu märgitud kommentaaris punkti 11.3.3 juurde, kui ebatäpsus või ebapiisavus seondub eelmainitud 60 minuti pikkuse ajavahemikuga ja avastatakse xxxx seoses katsega sportlast antud ajavahemiku vältel testida, võib seda käsitleda testimisel mitteosalemisena. Muude asjaolude juures tuleks niisugust ebatäpsust või ebapiisavust käsitleda mitteesitamisena.]

c. (teise või kolmanda mitteesitamise korral sama kvartali vältel) sportlast teavitati eelnevast mitteesitamisest kooskõlas punktiga 11.6.2(a) ja xxxxxx mitteesitamine jäi parandamata teavituses osutatud tähtajaks; ning

[11.3.5(c) Kommentaar: Antud nõude eesmärgiks on tagada sportlase õiglane kohtlemine. Vastutav DVO peab esimeses sportlasele kooskõlas punktiga 11.6.2(a) saadetavas mitteesitamise xxxxxx hoiatama sportlast selle kohta, et edasiste mitteesitamiste vältimiseks peab ta esitama nõutava asukohateabe xxxxxx osutatud tähtajaks. Kõnealuse tähtaja võib kehtestada DVO, kuid see ei tohi olla varasem kui 24 xxxxx xxxxx kättesaamisest alates ega hilisem selle kuu lõpust, mille vältel xxxxx xxxxx saadi.]

d. sportlase rikkumine oli põhjustatud vähemasti hooletusest. Sellega seoses eeldatakse, et hooletusest põhjustatud rikkumisega on tegu tõendusmaterjali olemasolu korral selle kohta, et sportlane oli xxxx nõudest teadlik, kuid ei järginud seda. Sportlane saab antud eeldust ümber lükata xxxx juhul, kui tal õnnestub tõendada, et rikkumist ei põhjustanud ega soodustanud temapoolne hooletu käitumine.

[11.3.5(d) Kommentaar: Koodeksi artikli 2.4 kohase dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamise korral omab sportlase tegelik süülisuse aste (s.t. hooletus või raskem) tähtsust kohaldatava võistluskeelu pikkuse hindamisel vastavalt koodeksi artiklile 10.3.3.]

11.3.6 Registreeritud testimiskogumisse kuuluv sportlane võib delegeerida oma asukohateabe esitamise vastavalt punktidele 11.3.1 ja 11.3.2 (ning/või tema esitatud asukohateabe ükskõik millise värskendamise vastavalt punktile 11.4.3) osaliselt või täielikult kolmandale isikule, näiteks (sõltuvalt vastutava DVO reeglitest) treenerile, mänedžerile või riiklikule alaliidule, tingimusel, et xxxxxx xxxxxx isik sellega nõus on.

[11.3.6 Kommentaar: Vt. punkt 11.5.4, kus käsitletakse käesoleva punkti 11.3.6 rakendamist võistkondliku spordiala konkreetses kontekstis. Samas, kahtluste vältimiseks – sportlane, kes tegeleb spordialaga, mis ei ole võistkondlik spordiala, võib samuti delegeerida oma asukohateabe esitamise mõne või kõigi asjaomaste ajavahemike osas kolmandale isikule, tingimusel, et xxxxxx xxxxxx isik sellega nõus on.

Vastutav DVO võib nõuda kirjaliku xxxxx esitamist ükskõik millistest kokkulepitud delegeerimistest vastavalt punktile 11.3.6, allkirjastatult nii asjaomase sportlase kui ka kolmandast isikust delegeeritu poolt.]

11.3.7 Samas kehtivad igal juhul, sealhulgas võistkondlike spordialade korral, järgnevad põhimõtted:

a. lõppkokkuvõttes vastutab iga registreeritud testimiskogumisse kuuluv sportlane alati selles punktis nõutava asukohateabe täpse ja täieliku esitamise eest, olenemata sellest, kas ta esitab vastava teabe isiklikult või delegeerib esitamise kolmandale isikule (või rakendab nende kahe võimaluse kombinatsiooni). Väidetavat mitteesitamist koodeksi artikli 2.4 tähenduses ei saa õigustada väitega, et sportlane delegeeris vastava kohustuse kolmandale isikule, kes kohaldatavatest nõuetest kinni ei pidanud; ning

b. xxxxxx sportlane jääb alati isiklikult vastutavaks kättesaadavuse eest testimiseks tema esitatud asukohateabes osutatud kohas, olenemata sellest, kas ta esitas teabe isiklikult või delegeeris esitamise kolmandale isikule (või rakendas nende kahe võimaluse kombinatsiooni). Väidetavat testimisel mitteosalemist koodeksi artikli 2.4 tähenduses ei saa õigustada väitega, et sportlane delegeeris vastutuse oma asukohateabe esitamise eest asjaomase ajavahemiku kohta kolmandale isikule, ning see kolmas isik ei esitanud õiget teavet või ei värskendanud varem esitatud teavet nõnda, et vastava päeva suhtes esitatud asukohateabes sisalduva asukohainfo ajakohasus ning täpsus oleksid tagatud.

11.4 Kättesaadavus testimiseks

11.4.1 Registreeritud testimiskogumisse kuuluv sportlane peab olema testimiseks xxxxx xx kättesaadav vastava kvartali suvalisel päeval selleks päevaks tema esitatud asukohateabes osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel, sportlase poolt mainitud asukohateabes vastava ajavahemiku jaoks näidatud kohas.

[11.4.1 Kommentaar: See konkreetne nõue ei mõjuta sportlase põhimõttelist kohustust anda teavet oma asukohast üldiselt eelseisva kvartali vältel ning olla valmis osalemiseks testimisel suvalisel ajal xx xxxxx mainitud kvartali vältel.

Parimaks pettusi tõhusalt ärahoidva ja paljastava testimise saavutamise viisiks on testide ulatuse planeerimine nõnda, et testimise ajastus oleks ettearvamatu. Antud eesmärgi saavutamiseks on nõutav testimiskatsete läbiviimine erinevatel kellaaegadel. Seega pole 60 minuti pikkuse ajavahemiku kehtestamise sihiks testimise piiramine selle ajavahemikuga või 'vaikimisi' ajavahemiku sisseseadmine testimise jaoks, xxxx pigem:

a. väga selge ettekujutuse loomine selle kohta, millal läheb sportlase ebaõnnestunud testimiskatse arvesse testimisel mitteosalemisena (sportlastele on sellest abi testimisel mitteosalemiste vältimisel ja DVO-dele ning ärakuulamiskolleegiumidele testimisel mitteosalemiste tuvastamisel);

b. sportlase leidmise ja proovi võtmise võimaluse tagamine vähemalt kord päevas (see peaks pettusi ära hoidma või vähemalt petmise raskemaks muutma);

c. sportlase esitatud ülejäänud asukohateabe usaldusväärsuse suurendamine ja sportlase testimiseks ülesleidmise lihtsustamine DVO jaoks väljaspool eelmainitud 60 minuti pikkust ajavahemikku:

i. 60 minuti pikkune ajavahemik „ankurdab“ sportlase teatud päevaks teatud kohta. Kombinatsioonis teabega, mida sportlane on kohustatud esitama selle kohta, xxx xx vastaval päeval kavatseb elada, treenida, võistelda xx xxxx ’regulaarseid’ tegevusi sooritada, peaks DVO olema võimeline sportlase leidmiseks testimise eesmärgil väljaspool eelmainitud 60 minuti pikkust ajavahemikku, või (alternatiivselt) selle kindlaksmääramiseks, kas sportlase esitatud teave tema asukoha osas väljaspool kõnealust ajavahemikku on ebapiisav ja/või ebatäpne (mis võib asjaoludest olenevalt olla käsitletav mitteesitamisena koodeksi artikli 2.4 tähenduses, proovivõtmisest kõrvalehoidmisena koodeksi artikli 2.3 tähenduses ning/või manipuleerimisena koodeksi artikli 2.5 tähenduses).

ii. Mõistagi on sportlase huvides võimalikult põhjaliku teabe esitamine oma asukoha kohta väljaspool eelmainitud 60 minuti pikkust ajavahemikku, et DVO suudaks ta väljaspool kõnealust 60 minuti pikkust ajavahemikku üles xxxxx xx vastutuselevõtmine testimisel mitteosalemise eest oleks sportlase jaoks välistatud; ning

d. kasulike dopinguvastaste luureandmete kogumiseks, nt. kui sportlane määrab ajavahemike vahed sageli võimalikult pikaks ja/või muudab oma ajavahemikku

ning/või asukohta viimasel hetkel. Niisugustele luureandmetele saab tugineda vastava sportlase sihttestimisel.]

11.4.2 Sportlane on kohustatud tagama (sh. värskenduste abil, vajaduse korral) selle, et tema poolt esitatud asukohateave annab iga DVO käsutusse piisavad võimalused tema leidmiseks testimise eesmärgil vastava kvartali suvalisel päeval, sealhulgas, kuid mitte üksnes, esitatud asukohateabes vastava päeva jaoks osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel. Juhul, kui ükskõik millised muudatused asjaoludes toovad xxxxx xxxxx, et sportlase poolt või nimel varem (kas algselt esitatud asukohateabes või ükskõik millises hilisemas värskenduses) esitatud teave ei ole enam täpne või täielik (s.t. on ebapiisav selle tagamiseks, et ükskõik milline DVO suudaks sportlase vastava kvartali suvalisel päeval testimiseks xxxx xxxxx, sealhulgas, kuid mitte üksnes, tema poolt vastava päeva jaoks äranäidatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel), on sportlane kohustatud värskendama tema esitatud asukohateavet nõnda, et selles sisalduv teave oleks taas täpne ja täielik. Sportlane peaks vastava värskenduse sisse viima võimalikult kiiresti, ning igal juhul enne tema poolt vastavaks päevaks osutatud 60 minuti pikkust ajavahemikku. Antud nõude rikkumisel on järgnevad tagajärjed:

a. juhul, xxx xxxxxxx rikkumise tulemusena ebaõnnestub sportlase DVO poolt eelmainitud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel testimise katse, menetletakse ebaõnnestunud katset näiva testimisel mitteosalemisena kooskõlas punktiga 11.6.3; ning

b. kui asjaolud selleks põhjust annavad, on võimalik rikkumise menetlemine proovivõtmisest kõrvalehoidmisena koodeksi artikli 2.3 tähenduses ja dopingukontrolliga manipuleerimise või manipuleerimise katsena koodeksi artikli

2.5 tähenduses; ning

x. xxxx juhul peab DVO kaaluma sportlase sihttestimist.

[11.4.2 Kommentaar: DVO vastutusele kuulub võimalike sportlase poolt sisestatud värskenduste olemasolu kontrollimise tagamine enne sportlaselt proovi võtmise katset tema esitatud asukohateabe alusel. Kahtluste vältimiseks märgitakse siinjuures, et sportlane, kes värskendab oma 60 minuti pikkust ajavahemikku konkreetse päeva jaoks enne algse 60 minuti pikkuse ajavahemiku saabumist, peab siiski olema valmis testimisel osalemiseks algse 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel, kui ta kõnealuse algse 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel testimiseks üles leitakse.

Eelmainitud 60 minuti pikkuse ajavahemiku värskendamine on lubatud suvalisel ajal xxxx xxxxx ajavahemiku alguseni. Samas on juhul, kui asjaolud selleks põhjust annavad, võimalik sportlase poolt sisseviidud viimase xxxxx värskenduste menetlemine dopinguvastase reegli rikkumisena – proovivõtmisest kõrvalehoidmisena koodeksi artikli

2.3 tähenduses ja/või dopingukontrolliga manipuleerimisena (või manipuleerimise katsena) koodeksi artikli 2.5 tähenduses.

Kui sportlane sisestab värskenduse, kuid sisestatud värskendatud teave on ebatäielik, ebatäpne või ebapiisav võimaldamaks sportlase leidmist DVO poolt, on võimalik selle menetlemine mitteesitamisena kooskõlas punktiga 11.3.5(b).]

11.4.3 Sportlast saab testimisel mitteosalemises süüdistada xxxx juhul, kui vastutav DVO suudab punktis 11.6.3 sätestatud tulemuste haldusmenetluse järel tõendada kõigi järgnevate väidete paikapidavust:

a. et sportlase nõuetekohasel teavitamisel tema kaasamisest registreeritud testimiskogumisse hoiatati sportlast tema vastutuse osas testimisel mitteosalemise eest juhul, kui ta pole testimiseks kättesaadav oma esitatud asukohateabes osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel vastava ajavahemiku jaoks osutatud kohas;

b. et DKA üritas testida sportlast vastava kvartali suvalisel päeval, sportlase poolt tema vastava päeva jaoks esitatud asukohateabes osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel, külastades selleks ajavahemikuks osutatud kohta;

[11.4.3(b) Kommentaar: Kui sportlane pole testimiseks kättesaadav eelmainitud 60 minuti pikkuse ajavahemiku alguses, kuid on testimiseks kättesaadav hiljem sama 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel, peaks DKA võtma proovi ja loobuma katse menetlemisest ebaõnnestunud testimiskatsena, kuid sisestama DKA proovivõtuaruandesse üksikasjaliku teabe sportlase hilinenud kättesaadavuse kohta. Vastutav DKA peaks menetlema ükskõik milliseid niisugust liiki käitumismustreid võimaliku dopinguvastase reegli rikkumisena – proovivõtmisest kõrvalehoidmisena koodeksi artikli 2.3 või koodeksi artikli 2.5 tähenduses. Samuti võib see põhjust anda sportlase sihttestimiseks.

Kui sportlane on testimiseks üles leitud, ei tohi ta DKA kõrvalt lahkuda enne proovivõtmise lõpuleviimist, isegi kui selleks ei piisa eelmainitud 60 minuti pikkusest ajavahemikust.

Kui sportlane ei ole testimiseks kättesaadav tema poolt vastavaks päevaks osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel vastava ajavahemiku jaoks osutatud kohas, on tegu testimisel mitteosalemisega, seda isegi juhul, kui xx xxxxx päeval hiljem üles leitakse ja edukalt proovi annab.]

c. et eelmainitud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel rakendas DKA asjaolusid (s.t. osutatud koha olemust) arvesse võttes mõistlikke jõupingutusi sportlase leidmiseks, välja arvatud sportlasele testist etteteatamist;

[11.4.3(c) Kommentaar: Kui DKA on saabunud eelmainitud 60 minuti pikkuse ajavahemiku jaoks osutatud kohta, ent sportlast ei õnnestu xxxx xxxxx, peaks DKA jääma mainitud kohta vastava 60 minuti pikkuse ajavahemiku lõpuni ja rakendama allesjäänud aja vältel asjaolusid arvestades mõistlikke jõupingutusi sportlase leidmiseks.]

d. et punkti 11.4.4 sätetest on kinni peetud (vastavalt vajadusele); ning

e. et sportlase kättesaamatus testimiseks osutatud kohas osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel oli põhjustatud vähemalt hooletusest. Sellega seoses eeldatakse, et sportlane on süüdi hooletuses, juhul, kui alampunktides 11.4.3 (a)

kuni (d) sätestatud tingimused leiavad tõestust. Antud eeldust saab ümber lükata xxxx siis, kui sportlane tõendab, et temapoolne hooletu käitumine ei pannud alust ega aidanud xxxxx sellele, et ta (i) polnud kättesaadav testimiseks vastavas kohas vastava ajavahemiku vältel; ning (ii) ei värskendanud oma uusimat esitatud asukohateavet teavitamaks alternatiivsest asukohast, xxx xx vastava päeva jaoks osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel testimiseks kättesaadav oleks olnud.

[11.4.3(e) Kommentaar: Koodeksi artikli 2.4 kohase dopinguvastase reegli rikkumise tuvastamise korral omab sportlase tegelik süülisuse aste (s.t. hooletus või raskem) tähtsust kohaldatava võistluskeelu pikkuse hindamisel vastavalt koodeksi artiklile 10.3.3.]

11.4.4 Sportlase õiglase kohtlemise tagamiseks läheb juhul, kui sportlase testimise katse mõne tema esitatud asukohateabes osutatud 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel peaks ebaõnnestuma, ükskõik milline hilisem katse selle sportlase testimiseks (sama või mis tahes muu DVO poolt) sportlase testimisel mitteosalemisena arvesse xxxx siis, kui sportlast on teavitatud algsest ebaõnnestunud katsest kooskõlas punktiga 11.6.3(b).

11.5 Võistkondlikud spordialad

[11.5 Kommentaar: Rahvusvahelise testimisstandardi 2007. aasta versiooni 3.0 muudatuste konsultatsioonifaasi käigus 2007-2008. aastal oli paljude võistkondlike spordialade esildiste ühiseks teemaks see, et ükskõik milline ühtlustatud asukohateabesüsteem peab olema piisavalt paindlik kajastamaks asjaolu, et võistkondlike spordialade korraldus ja nendega tegelemine on pigem võistkonnapõhine kui üksikisikupõhine, kusjuures suurem osa vastavate spordialadega seonduvatest toimingutest on pigem kollektiivipõhised kui üksikisikupõhised. Käesoleva punkti 11.5 eesmärgiks on võistkondlike spordialade antud omaduse kajastamine, nähes ette registreeritud testimiskogumi määratlemise võistkondade suhtes. Samuti näeb see ette vastavate võistkondade koosseisu kuuluvaid sportlasi puudutava asukohateabe esitamist kollektiivsetel alustel, kusjuures võistkonna kollektiivseid toiminguid käsitlevat teavet täiendatakse üksikisikute asukohateabe esitamise xxxx ajavahemike osas, mil sportlased on võistkonnast lahus. Kooskõlas 2004-2007. aastal võistkondlikel spordialadel (näiteks veepalli xx xxxxx alaliitude poolt) juurutatud süsteemidega jääb iga sportlane alati isiklikult vastutavaks asjaomase asukohateabe täpsuse ning enese kättesaadavuse tagamise eest testimiseks vastavas asukohas.]

11.5.1 Võistkondliku spordiala RA võib määratleda oma registreeritud testimiskogumi võistkonnapõhiselt, s.t. nõnda, et kõnealuse RA registreeritud testimiskogumisse kuuluvad asjaomasel ajavahemikul konkreetsete võistkondade mõningad või kõik sportlased.

[11.5.1 Kommentaar: Näiteks võib RA moodustada registreeritud testimiskogumi oma kõrgeima reitinguga rahvuslike esindusvõistkondade põhjal mis tahes ajahetkel. Aastal, mil leiavad aset kõnealuse RA maailmameistrivõistlused, võib RA laiendada oma registreeritud testimiskogumit nõnda, et sinna kuuluksid kõik rahvuslikud esindusvõistkonnad, mis on maailmameistrivõistlustele kvalifitseerunud. Kooskõlas punktiga 11.7.5 võib RA delegeerida vastutuse taoliste sportlaste asukohateabe kogumise eest asjaomastele riiklikele alaliitudele.

Võistkondlikku spordiala oma riiklikku registreeritud testimiskogumisse kaasav RDVO võib rakendada sama lähenemist.]

11.5.2 Niisuguste asjaolude korral, kooskõlas punktiga 11.2.4, kajastamaks asjaolu, et võistkonna liikmelisus võib regulaarselt muutuda, kohustub RA avaldama reeglid, mis käsitlevad muudatusi registreeritud testimiskogumi koosseisus asjaomase ajavahemiku vältel.

[11.5.2 Kommentaar: Näiteks võistkondliku spordiala korral, mille registreeritud testimiskogum tuvastatakse rahvuslike esindusvõistkondade põhiselt, võib RA korraldada liikmelisuse nende sportlaste alusel, kes olid kaasatud viimati valitud rahvuslikku esinduskoosseisu enne asjaomast kvartalit. Kui kõnealuse kvartali vältel valitakse uus koosseis, mis erineb varasemast koosseisust, määravad RA reeglid kindlaks selle, kas muudatused kajastuvad viivitamatult (nt. ükskõik milline esimese koosseisu sportlane, kes teise koosseisu ei kuulu, arvatakse koheselt registreeritud testimiskogumist välja) või, alternatiivselt, järgmise kvartali algusest (s.t. sportlane, kes teise koosseisu ei kuulu, jääb registreeritud testimiskogumisse selle kvartali lõpuni).]

11.5.3 Kui võistkondliku spordiala registreeritud testimiskogum määratakse kindlaks võistkonnapõhiselt, võib eeldada, et vastavate võistkondade sportlased sooritavad suurema osa oma sporditoimingutest (nt. treeningud, reisimine, taktikaline õpe) kollektiivsetel alustel. Eeltoodust tulenevalt on suur osa punkti 11.3 all nõutavast asukohateabest kõigi võistkonda kuuluvate sportlaste korral sama. Lisaks, kui võistkonda kuuluv sportlane ei osale võistkonna kavandatud kollektiivses toimingus (nt. vigastuse tõttu), on tõenäoline, et ta sooritab muid toiminguid oma võistkonna järelevalve all (nt. ravi võistkonna arsti poolt). Niisuguseid võistkonnapõhiseid toiminguid, olgu need kollektiivsed või mitte, nimetatakse käesolevas rahvusvahelises testimisstandardis võistkondlikuks tegevuseks.

11.5.4 Sportlase, kes on kaasatud registreeritud testimiskogumisse seoses asjaoluga, et ta kuulub teatud võistkonna koosseisu, suhtes kehtivad xxxxx käesolevas osas 11 sätestatud individuaalsed asukohateabe nõuded, mis on kohustuslikud sportlaste jaoks, kes on kaasatud registreeritud testimiskogumisse xxxx muu kriteeeriumi põhjal. Samas võib sportlane vastavalt punktidele 11.3.6. ja 11.3.7 punktis 11.5.3 kirjeldatud asjaolude korral delegeerida oma asukohateabe esitamise vastavalt punktidele 11.3.1 ja 11.3.2 (ning/või tema esitatud asukohateabe ükskõik millised värskendused vastavalt punktile 11.4.2) osaliselt või täielikult võistkonnale, näiteks (sõltuvalt vastutava DVO reeglitest) treenerile, mänedžerile või riiklikule alaliidule.

[11.5.4 Kommentaar: Kahtluste vältimiseks, mugavuse ja tõhususe huvides, võib võistkondliku spordialaga tegelev sportlane delegeerida oma asukohateabe esitamise oma võistkonnale mitte üksnes võistkondliku tegevuse ajaks, xxxx xx ajavahemikeks, mil ta on võistkonnast lahus, tingimusel, et võistkond on sellega nõus. Niisuguste asjaolude korral on sportlane kohustatud esitama teabe oma isikliku asukoha kohta asjaomasel ajavahemikul võistkonnale, võistkonna poolt võistkondliku tegevuse kohta esitatava teabe täiendamiseks.

Võistkondlike spordialade korral, kus sportlane võib kuuluda enam xxx xxx võistkonna koosseisu ja võib seetõttu ükskõik millisel teabe esitamise ajavahemikul olla kaasatud enam xxx xxx võistkonna võistkondlikku tegevusse, peaksid asjaomased reeglid selgelt

sätestama punkti 11.3 kohaselt nõutava teabe kogumise ning esitamise. Näiteks juhul, xxx XX moodustab oma registreeritud testimiskogumi riiklike esindusvõistkondade põhjal, võivad taolistesse võistkondadesse kuuluvad sportlased veeta suure osa oma ajast koos vastavate riiklike esindusvõistkondadega, võisteldes rahvusvahelistel üritustel, kuid võivad veeta olulise osa oma ajast xx xxxx oma klubidega, võisteldes siseriiklikel ja/või regionaalsetel üritustel. Niisuguste asjaolude korral peaks rahvuslik alaliit koguma teavet sportlase võistkondliku tegevuse kohta oma klubi eest ja lülitama selle esitatava asukohateabe koosseisu, ühes teabega riikliku esindusvõistkonna võistkondlikest tegevustest ning sportlase isikliku asukohateabega asjaomase ajavahemiku kohta.]

11.5.5 Punktis 11.5.4 tuvastatud asjaolude korral võib võistkond (nt. rahvuslik alaliit) esitada asukohateabe oma sportlaste nimel, esitades punkti 11.4 kohaselt nõutava teabe, järgnevalt:

a. täielik postiaadress ametlike teadete saatmiseks, vastavalt punktile 11.3.1(a). Xxx

sportlasega on kokku lepitud, on võimalik vastavate teadete saatmine võistkonnale.

b. punktides 11.3.1(b), (c), (d) ja (f) sätestatud teave;

c. järgneva kvartali iga päeva kohta, ükskõik milise võistkondliku tegevuse kellaaeg või -xxxx xxxx päeval, olgu tegu kollektiivse tegevuse (nt. treening) või individuaalse tegevusega võistkonna järelevalve all (nt. meditsiiniline ravi), sealhulgas toimumiskoht ja ükskõik milline muu teave, mis on vajalik sportlase leidmiseks vastaval kellaajal või -aegadel; ning

[11.5.5(c) Kommentaar: Kui sportlane sooritab muid regulaarseid tegevusi lisaks võistkondlikele tegevustele (nt. on amatöörsportlane xx xxxx seetõttu ka tööl või koolis), tuleks samuti avaldada niisuguste muude regulaarsete tegevuste toimumiskohad ning ajalised raamistikud, vastavalt punktile 11.3.1(e).]

d. järgneva kvartali iga päeva kohta, üks xxxxxx 60 minuti pikkune ajavahemik kella

6.00 ja 23.00 vahel, mil sportlane on teatud kindlas kohas testimiseks kättesaadav ning juurdepääsetav. Kahtluste vältimiseks – see 60 minuti pikkune ajavahemik võib kattuda ükskõik millise vastaval päeval sooritatava võistkondliku tegevusega.

11.5.6 Registreeritud testimiskogumitesse kuuluvate võistkondlike spordialade sportlaste korral määratakse vastutus mitteesitamiste eest kindlaks vastavalt punktile 11.3.5 ja vastutus testimisel mitteosalemiste eest vastavalt punktile 11.4.2. Vastavalt punktile 11.3.7:

a. kui võistkond jätab nõutava asukohateabe esitamata või esitab asukohateabe, kuid xx xxxxx kõiki nõutavaid andmeid, on (punktis 11.3.5 esitatud nõudeid arvestades) sportlane süüdi mitteesitamises vastavalt koodeksi artiklile 2.4; ning

b. kui ükskõik millised nõutavad andmed muutuvad pärast asukohateabe esitamist, tuleb vastavalt punktile 11.4.2 esitada värskendus, tagamaks esitatud asukohateabe täpsuse xxxx xxxx. Kui värskendus jääb sisestamata xx xxxxx tulemusena ebaõnnestub sportlase testimise katse eelmainitud 60 minuti pikkuse

ajavahemiku vältel, on sportlane (punktis 11.4.3 esitatud nõudeid arvestades) süüdi testimisel mitteosalemises koodeksi artikli 2.4 alusel.

[11.5.6 Kommentaar: Näiteks juhul, kui sportlase testimise katse 60 minuti pikkuse ajavahemiku vältel, mis kattub teatud võistkondliku tegevuse toimumisajaga, ebaõnnestub seoses võistkonna ametiisiku poolt valeandmete esitamisega vastava võistkondliku tegevuse suhtes või varem esitatud teabe värskendamata jätmisega vastavat võistkondlikku tegevust puudutavate andmete muutumise järel, võidakse võistkonna suhtes rakendada niisuguse rikkumise korral kohaldatavates RA reeglites ettenähtud sanktsioone, kuid sportlane on endiselt süüdi (eeldusel, et punktis 11.4.3 esitatud nõuded on täidetud) testimisel mitteosalemises. Niisugune kord on vajalik tulenevalt asjaolust, et kui sportlane saaks süüdistada oma võistkonda enda kättesaamatuses testimiseks võistkonna poolt avaldatud kohas, õnnestuks sportlasel vältida vastutust oma asukoha teadaandmise eest testimise eesmärgil. Mõistagi on võistkond sportlasega võrdväärselt huvitatud asukohateabe esitamise täpsuse tagamisest ja asukohateabe rikkumiste vältimisest sportlase poolt.]

11.5.7 Kooskõlas punktiga 11.1.6, lisaks registreeritud testimiskogumi alalhoidmisele vastavalt käesoleva punkti 11.5 eelnevatele sätetele, võib DVO võistkondliku spordiala korral kehtestada ühe või mitu täiendavat testimiskogumit oma volialasse kuuluvate võistkondade/sportlaste jaoks ning kohaldada vastava(te) kogumi(te) korral erinevaid nõudeid asukohateabele koodeksi artikli 2.4 tähenduses.

[11.5.7 Kommentaar: Niisuguse täiendava kogumi heaks näiteks on Inglismaa Jalgpalliliidu poolt 2006-2008 aastal alalhoitud asukohateabe kogum, mis hõlmas kõiki teatud võistkondadesse kuuluvaid sportlasi. Inglismaa Jalgpalliliidu lähenemise raames, mis on FIFA ja mõningate muude võistkondlike spordialade XX-xx xxxxx kasulikuks mudeliks kuulutatud, vastutab vastavasse kogumisse valitud võistkond asukohateabe regulaarse esitamise eest Jalgpalliliidule – avaldatakse võistkonda registreeritud sportlaste nimed ning võistkonna treeningu- ja võistlusgraafik järgnevaks perioodiks. Teisisõnu edastatakse Jalgpalliliidule kogu meeskonna kollektiivne asukohateave punktis

11.5.3 viidatud võistkondlike tegevuste vältel. Juhul, kui võistkonda kuuluvat sportlast üritatakse testida vastava võistkondliku tegevuse xxxxxx xx sportlane pole osutatud kohas testimiseks kättesaadav, viiakse sportlase suhtes läbi võimaliku testimisel mitteosalemise juurdlus. Kui juurdluse käigus tuvastatakse, et sportlane polnud testimiseks kättesaadav seoses sellega, et võistkond ei esitanud Jalgpalliliidule täpset teavet sportlase osalemisest vastavas võistkondlikus tegevuses ja/või selle toimumiskohast, rakendatakse sanktsioone pigem võistkonna kui sportlase suhtes. Vastasel juhul aga loetakse sportlane testimisel mitteosalemises süüdiolevaks, välja arvatud erandlike asjaolude ilmnemisel.

Käesoleva standardi ükski säte ei xxxxx antud liiki kogumite alalhoidmist DVO-de poolt võistkondlike spordialade korral, antud liiki asukohateabe nõudeid rakendades. Kahtluste vältimiseks märgitakse, et eeltoodu on võimalik lisaks registreeritud testimiskogumi alalhoidmisele vastavalt käesoleva punkti 11.5 eelnevatele sätetele (mitte selle asemel), mille suhtes kehtivad täies ulatuses käesoleva osa 11 nõuded.]

11.6 Tulemuste haldus

11.6.1 Rahvusvahelise testimisstandardi Xxxx A („Võimaliku rikkumise juurdlemine“) ei kehti asukohateabe rikkumiste suhtes. Selle asemel kehtivad käesoleva punkti 11.6 sätted.

11.6.2 Tulemuste haldusprotsess näiva mitteesitamise korral peab kulgema järgnevalt:

a. Kui leitakse, et kõik punktis 11.3.5 esitatud nõuded mitteesitamiste osas on täidetud, peab vastutav DVO 14 (neljateistkümne) päeva jooksul näiva mitteesitamise avastamise kuupäevast saatma asjaomasele sportlasele xxxxx xxxxx mitteesitamise kohta, nõudes vastust 14 (neljateistkümne) päeva jooksul xxxxx kättesaamisest alates. Xxxxxx peaks vastutav DVO hoiatama sportlast:

i. asjaolust, et kui sportlasel ei õnnestu veenda vastutavat DVO-d selles, et mitteesitamist pole aset leidnud, registreeritakse sportlase suhtes väidetav asukohateabe rikkumine (mille suhtes kehtib ülejäänud tulemuste haldusprotsess, nagu allpool sätestatud); ning

ii. väidetava asukohateabe rikkumise ärakuulamiskolleegiumi poolt kinnitamise tagajärgedest sportlase jaoks.

[11.6.2(a)(ii) Kommentaar: Teade peaks sportlasele selgeks tegema selle, kas tema suhtes on xxxxx xxxx väidetavaid asukohateabe rikkumisi 18 kuu jooksul enne käsitletavat väidetavat asukohateabe rikkumist.]

b. Kui sportlane näiva mitteesitamise vaidlustab, peab vastutav DVO läbi viima punkti

11.3.5 kõigi nõuete täidetuse kordushindamise. Kui vastutav DVO otsustab, et mitteesitamine on aset leidnud, tuleb sportlast sellest kirja xxxx teavitada 14 (neljateistkümne) päeva jooksul pärast sportlaselt vastuse saamist.

[11.6.2(b) Kommentaar: Ükskõik milline sportlasele punkti 11.6.2(b) kohaselt saadetav teade, mis kinnitab mitteesitamise asetleidmist, tuleb saata xx XXXX- le ja ükskõik millisele muule poolele või pooltele, millel on õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks vastavalt koodeksi artiklile 13, ning XXXX xx/või mainitud muu pool võib esitada selle suhtes apellatsioonkaebuse vastavalt mainitud artiklile.]

c. Kui sportlaselt xx xxxxx määratud tähtajaks vastust, või kui vastutav DVO otsustab (olenemata sportlase vastusest), et mitteesitamine on aset leidnud), saadab vastutav DVO sportlasele xxxxx väidetava mitteesitamise registreerimisest tema vastu. Samaaegselt teavitab vastutav DVO sportlast sellest, et tal on õigus vastava otsuse haldusläbivaatuseks;

d. Kui sportlane seda nõuab, sooritab vastava haldusläbivaatuse vastutava DVO poolt volitatud isik, kes väidetava mitteesitamise varasemal hindamisel ei osalenud. Läbivaatus põhineb üksnes kirjalikel ütlustel ja keskendub sellele, kas kõik punktis

11.3.5 sätestatud nõuded on täidetud. Läbivaatus peab olema lõpule viidud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates sportlase taotluse saamisest ja otsus sportlasele kirja xxxx edastatud 7 (seitsme) päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest;

[11.6.2(d) Kommentaar: Käesoleva standardi ükski säte ei xxxxx piisavaid ressursse omaval DVO-l rakendada vastava haldusläbivaatuse sooritamiseks kuni kolmest isikust koosnevat kolleegiumi, tingimusel, et ükski neist isikutest ei osalenud väidetava mitteesitamise varasemal hindamisel.]

e. Kui läbivaatuse käigus selgub, et punkti 11.3.5 nõudeid pole täidetud, ei käsitleta väidetavat mitteesitamist mingil viisil asukohateabe rikkumisena; ning

[11.6.2(e) Kommentaar: Ükskõik milline sportlasele punkti 11.6.3(b) kohaselt saadetav teade, mis kinnitab mitteesitamise puudumist, tuleb saata xx XXXX-le ja ükskõik millisele muule poolele või pooltele, millel on õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks vastavalt koodeksi artiklile 13, ning XXXX xx/või mainitud muu pool võib esitada selle suhtes apellatsioonkaebuse vastavalt mainitud artiklile.]

f. Kui sportlane ei taotle väidetava mitteesitamise haldusläbivaatust määratud tähtajaks, või kui haldusläbivaatus tuvastab, et kõik punkti 11.3.5 nõuded on täidetud, registreerib vastutav DVO sportlase vastu mitteesitamise ja teavitab sportlast ning (konfidentsiaalsuse alusel) WADA-d xx xxxxx muid asjaomaseid DVO- sid kõnealusest mitteesitamisest ning selle asetleidmise kuupäevast.

[11.6.2(f) Kommentaar: Kahtluste vältimiseks märgitakse, et vastutavat DVO-d ei keelata teavitamast (range konfidentsiaalsuse alusel) muid asjaomaseid DVO-sid väidetavast mitteesitamisest tulemuste haldusprotsessi varasemal etapil. Pigem on vastutaval DVO-l selleks õigus xxxxx, xxx vastutav DVO seda kohaseks peab (testide planeerimise eesmärgil vms.).

Punktis 11.6.2(f) mainitud teade peaks sportlasele taaskord selgeks tegema selle, kas tema suhtes on xxxxx xxxx väidetavaid asukohateabe rikkumisi 18 kuu jooksul enne käsitletavat väidetavat mitteesitamist.]

11.6.3 Tulemuste haldusprotsess näiva testimisel mitteosalemise korral peab kulgema järgnevalt:

a. DKA esitab oma DVO-le ebaõnnestunud katse aruande, määratledes proovi võtmise katse asjaolud, sh. katse kuupäev, külastatud koht, täpne külastatud kohta saabumise ja sealt lahkumise aeg, kohas sportlase leidmiseks rakendatud abinõu(d), sealhulgas üksikasjalik teave kokkupuudete kohta kolmandate isikutega, ning mis tahes muu asjaomane teave proovi võtmise katsest.

[11.6.3(a) Kommentaar: WADA annab DVO-de käsutusse kasutamiseks/kohandamiseks sobiva ebaõnnestunud katse aruande malli. Muu DVO volitamisel testi läbiviimiseks enda nimel võib volitav DVO määratleda tähtaja ebaõnnestunud katse aruande esitamiseks volitavale DVO-le.]

b. Kui leitakse, et kõik punktis 11.4.3 esitatud nõuded testimisel mitteosalemiste osas on täidetud, peab vastutav DVO (s.t. DVO, xxxxx nimel katse sooritati) 14 (neljateistkümne) päeva jooksul ebaõnnestunud katse kuupäevast saatma sportlasele xxxxx ebaõnnestunud katsest, nõudes vastuse esitamist 14

(neljateistkümne) päeva jooksul xxxxx kättesaamisest alates. Xxxxxx peaks vastutav DVO hoiatama sportlast:

x. xxxxx kohta, et kui sportlasel ei õnnestu veenda vastutavat DVO-d selles, et testimisel mitteosalemist pole aset leidnud, registreeritakse sportlase suhtes väidetav testimisel mitteosalemine (mille suhtes kehtib ülejäänud tulemuste haldusprotsess, nagu allpool sätestatud); ning

ii. väidetava testimisel mitteosalemise ärakuulamiskolleegiumi poolt kinnitamise tagajärgedest sportlase jaoks.

[11.6.3(b)(ii) Kommentaar: Teade peaks sportlasele samuti selgeks tegema selle, kas tema suhtes on xxxxx xxxx avaldatud asukohateabe rikkumisi 18 kuu jooksul enne käsitletavat väidetavat testimisel mitteosalemist.] (Vt. ka kommentaar punkti 11.6.3(d)) juurde.]

c. Kui sportlane näiva testimisel mitteosalemise vaidlustab, peab vastutav DVO läbi viima punkti 11.4.3 kõigi nõuete täidetuse kordushindamise. Kui vastutav DVO otsustab, et testimisel mitteosalemine on aset leidnud, tuleb sportlast sellest kirja xxxx teavitada 14 (neljateistkümne) päeva jooksul pärast sportlaselt vastuse saamist.

[11.6.3(c) Kommentaar: WADA kavatseb välja anda suunised ebaõnnestunud katsete hindamise osas, sh. selgituste osas, mis on või ei ole vastuvõetavad näiva testimisel mitteosalemise õigustamiseks.

Ükskõik milline sportlasele punkti 11.6.3(c) kohaselt saadetav teade, mis kinnitab testimisel mitteosalemise puudumist, tuleb saata xx XXXX-le ja ükskõik millisele muule poolele või pooltele, millel on õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks vastavalt koodeksi artiklile 13, ning XXXX xx/või mainitud muu pool võib esitada selle suhtes apellatsioonkaebuse vastavalt mainitud artiklile.]

d. Kui sportlaselt xx xxxxx määratud tähtajaks vastust, või kui vastutav DVO otsustab (olenemata sportlase vastusest), et testimisel mitteosalemine on aset leidnud), saadab vastutav DVO sportlasele xxxxx väidetava testimisel mitteosalemise registreerimisest tema vastu. Samaaegselt teavitab vastutav DVO sportlast sellest, et tal on õigus taotleda väidetava testimisel mitteosalemise haldusläbivaatust. Sellega seoses tuleb sportlasele esitada ebaõnnestunud katse aruanne, xxx xxxx pole esitatud varem protsessi käigus.

[11.6.3(d) Kommentaar: Kui DVO seda eelistab, võib DVO esitada ebaõnnestunud katse aruande sportlasele enne antud etappi (s.t. algse xxxxx saatmisel kooskõlas punktiga 11.6.3(b)), või esitada algselt xxxx xxxxx testimisel mitteosalemise põhilised asjaolud, oodates täieliku ebaõnnestunud katse aruande esitamisega antud etapini.]

x. Xxxxxxx taotluse esitamisel viib haldusläbivaatuse läbi vastutava DVO poolt volitatud isik, kes väidetava testimisel mitteosalemise varasemal hindamisel ei osalenud; haldusläbivaatus põhineb xxxx kirjalikel ütlustel ja keskendub sellele, kas

kõik punktis 11.4.3 sätestatud nõuded on täidetud. Vajadusel võidakse asjaomaselt DKA-lt taotleda täiendava teabe esitamist eelmainitud volitatud isikule. Läbivaatus peab olema lõpule viidud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates sportlase taotluse saamisest ja otsus sportlasele kirja xxxx edastatud 7 (seitsme) päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

[11.6.3(e) Kommentaar: Käesoleva standardi ükski säte ei xxxxx piisavaid ressursse omaval DVO-l moodustada vastava haldusläbivaatuse sooritamiseks kuni kolmest isikust koosnevat kolleegiumi, tingimusel, et ükski neist isikutest ei osalenud väidetava testimisel mitteosalemise varasemal hindamisel.]

f. Kui volitatud isikule näib, et punkti 11.4.3 nõudeid pole täidetud, ei käsitleta sportlase ebaõnnestunud testimiskatset mingil viisil testimisel mitteosalemisena; ning

[11.6.3(f) Kommentaar: Ükskõik milline sportlasele punkti 11.6.3(f) kohaselt saadetav teade, mis kinnitab testimisel mitteosalemise puudumist, tuleb saata xx XXXX-le ja ükskõik millisele muule poolele või pooltele, millel on õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks vastavalt koodeksi artiklile 13, ning XXXX xx/või mainitud muu pool võib esitada selle suhtes apellatsioonkaebuse vastavalt mainitud artiklile.]

g. Kui sportlane ei taotle väidetava testimisel mitteosalemise haldusläbivaatust määratud tähtajaks, või kui haldusläbivaatus tuvastab, et kõik punkti 11.4.3 nõuded on täidetud, registreerib vastutav DVO sportlase vastu testimisel mitteosalemise ja teavitab sportlast ning (konfidentsiaalsuse alusel) WADA-d xx xxxxx muid asjaomaseid DVO-sid kõnealusest testimisel mitteosalemisest ning selle asetleidmise kuupäevast.

[11.6.3(g) Kommentaar: Kahtluste vältimiseks märgitakse, et testimiskatse sooritanud DVO-d ei keelata teavitamast (range konfidentsiaalsuse alusel) muid asjaomaseid DVO-sid väidetavast testimisest mitteosalemisest tulemuste haldusprotsessi varasemal etapil. Pigem on DVO-l selleks õigus xxxxx, xxx DVO xxxx kohaseks peab (testide planeerimise eesmärgil vms.).

Punktis 11.6.3(g) mainitud teade peaks sportlasele taaskord selgeks tegema selle, kas tema suhtes on xxxxx xxxx väidetavaid asukohateabe rikkumisi 18 kuu jooksul enne käsitletavat väidetavat testimisel mitteosalemist.

Juhul, kui tulemuste halduse eest vastutav DVO, nagu määratletud punktis 11.7.5, ei ole testimiskatse sooritanud DVO, julgustatakse tulemuste halduse eest vastutavat DVO-d eelmainitud xxxxx saamisel asjaga viivitamatult tutvuma, andmaks oma hinnangut sellele, kas testimiskatse sooritanud DVO poolt avaldatud testimisel mitteosalemist puudutav tõendusmaterjal on piisav asukohateabe rikkumise tuvastamiseks vastavalt koodeksi artiklile 2.4. Tulemuste halduse eest vastutav DVO peaks mis tahes kahtluste korral pöörduma testimiskatse sooritanud DVO xxxxx võimalikult kiiresti, s.t. mitte ootama kahtluste väljendamisega seni, kuni sportlase arvele on ükskõik millise

18 kuu pikkuse ajavahemiku vältel kogunenud xxxx väidetavat asukohateabe rikkumist. Tulemuste halduse eest vastutava DVO mis tahes otsus muu DVO poolt registreeritud asukohateabe rikkumise tühistamise kohta piisava

tõendusmaterjali puudumise tõttu tuleb edastada vastavale muule DVO-le xx XXXX-le, ei kahjusta WADA õigust apellatsioonkaebuse esitamiseks koodeksi artikli 13 kohaselt ega mõjuta mingil juhul ükskõik milliste muude vastava sportlase suhtes avaldatud asukohateabe rikkumiste kehtivust.]

11.6.4 DVO, mis avaldab või saab xxxxx asukohateabe rikkumise registreerimisest sportlase suhtes, avaldab vastavat teavet üksnes teadmisvajadusega isikutele, välja arvatud juhul xx xxxx, kui (muuhulgas) vastavate asukohateabe rikkumiste põhjal tuvastatakse, et sportlane on toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise koodeksi artikli 2.4 tähenduses. Teadmisvajadusega isikud kohustuvad samuti säilitama vastava teabe konfidentsiaalsust eelmainitud hetkeni.

[11.6.4 Kommentaar: Eeltoodu ei xxxxx DVO-d avaldamast üldist statistilist aruannet oma tegevuse kohta, kus on üldiselt välja toodud DVO volialasse kuuluvate sportlaste suhtes teatud ajavahemikul avaldatud asukohateabe rikkumiste arv, tingimusel, et sellega seoses ei avalikustata mingit teavet, mis võimaldaks tuvastada vastavate sportlaste isikuid. DVO ei tohiks avaldada seda, kas teatud kindla sportlase suhtes on xxxxx väidetavaid asukohateabe rikkumisi või mitte (või kas teatud spordialadel leidub või ei leidu sportlasi, xxxxx suhtes on xxxxx väidetavaid asukohateabe rikkumisi).]

11.6.5 Vastutav DVO peab arvestust iga tema registreeritud testimiskogumisse kuuluva sportlase kõigi väidetavate asukohateabe rikkumiste üle. Kui väidetakse, et xxxxxx sportlane on toime pannud 3 (xxxx) asukohateabe rikkumist ükskõik millise 18 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul:

a. Kui kahe või enama niisuguse väidetava asukohateabe rikkumise toimepanekust annab teada DVO, mille registreeritud testimiskogumisse sportlane vastavate rikkumiste toimepaneku ajal kuulus, on see DVO (kas RA või RDVO) vastutavaks DVO-ks sportlase vastu menetluse algatamisel vastavalt koodeksi artiklile 2.4. Kui mitte (näiteks juhul, kui väidetavatest asukohateabe rikkumistest annavad xxxxx xxxx erinevat DVO-d), on vastutavaks DVO-ks DVO, mille registreeritud testimiskogumisse sportlane kuulus kolmanda asukohateabe rikkumise kuupäeva seisuga. Kui sportlane kuulus vastava kuupäeva seisuga nii rahvusvahelise kui ka riikliku registreeritud testimiskogumi koosseisu, on vastutavaks DVO-ks RA.

[11.6.5(a) Kommentaar: Vastutaval DVO-l on õigus saada ükskõik milliselt muult DVO-lt, mis on registreerinud ühe väidetavatest asukohateabe rikkumistest, selle väidetava asukohateabe rikkumise kohta niisugust täiendavat teavet, xxxx xxxxxx vastutav DVO võib mõistlikkuse piires taotleda vastava asukohateabe rikkumise tõendusmaterjali kehtivuse hindamiseks ja koodeksi artikli 2.4 kohase menetluse algatamiseks selle põhjal. Kui vastutav DVO otsustab heas usus, et väidetava(te) asukohateabe rikkumis(t)ega seonduvast tõendusmaterjalist ei piisa koodeksi artikli 2.4 kohase menetluse alahoidmiseks, võib vastutav DVO keelduda menetluse algatamisest vastava(te) väidetava(te) asukohateabe rikkumis(t)e põhjal. Vastutava DVO mis tahes otsus registreeritud asukohateabe rikkumise tühistamise kohta piisava tõendusmaterjali puudumise tõttu tuleb edastada vastavale muule DVO-le xx XXXX-le, ei kahjusta WADA õigust apellatsioonkaebuse esitamiseks koodeksi

artikli 13 kohaselt ega mõjuta mingil juhul muude vastava sportlase suhtes avaldatud asukohateabe rikkumiste kehtivust.]

b. Kui vastutav DVO ei algata menetlust sportlase vastu koodeksi artikli 2.4 alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates WADA teavitamisest kõnealuse sportlase kolmanda väidetava asukohateabe rikkumise kohta ükskõik millise 18 kuu pikkuse perioodi vältel, käsitletakse seda vastutava DVO otsusena dopinguvastase reegli rikkumise puudumise kohta, koodeksi artiklis 13 (eelkõige artiklis 13.2) sätestatud apellatsioonkaebuse esitamise õiguste tähenduses.

[11.6.5(b) Kommentaar: Antud asjaolude juures peab taolis(t)est väidetava(te)st asukohateabe rikkumis(t)est teada andnud DVO (või DVO-d) edastama XXXX-xx xxxxxxx taotluse korral niisugust täiendavat teavet väidetava(te) asukohateabe rikkumis(t)e kohta, xxxx XXXX võib mõistlikkuse piires vajada vastava(te) väidetava(te) asukohateabe rikkumis(t)e suhtes olemasoleva tõendusmaterjali kehtivuse hindamiseks ning (juhul, xxx XXXX xxxx kohaseks peab) apellatsioonkaebuse esitamiseks kooskõlas koodeksi artikliga 13.]

11.6.6 Sportlasel, kes on väidetavalt toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise koodeksi artikli 2.4 tähenduses, on õigus vastava väite tõendamisele kogu tõendusmaterjali kaasaval ärakuulamisel kooskõlas koodeksi artikliga 8. Ükski tulemuste haldusprotsessi käigus vastuvõetud otsus pole ärakuulamiskolleegiumi jaoks siduv, puudutagu see ükskõik millise asukohateabe rikkumise õigustamiseks esitatud selgituse kehtivust vms. Selle asemel on DVO kohustuseks iga väidetava asukohateabe rikkumise kõigi kohustuslike elementide tõendamine menetluse käigus.

[11.6.6 Kommentaar: Punkt 11.6.6 xx xxxxx mingil viisil DVO võimalusi sportlase poolt ärakuulamisel esitatud argumendi vaidlustamiseks selle põhjal, et argumendi esitamine oleks olnud võimalik haldusprotsessi varasemal etapil, kuid xxxx xx tehtud.

Sportlase vastu koodeksi artikli 2.4 kohaselt menetluse algatanud DVO peaks samuti heas usus kaalutlema seda, kas sportlase suhtes tuleks menetluse tulemuste selgumiseni kohaldada esialgset võistluskeeldu kooskõlas koodeksi artikliga 7.5.2.

Kui ärakuulamiskolleegium otsustab, et üks (või kaks) väidetavat asukohateabe rikkumist on nõuetekohaselt tuvastatud, kuid kolmas väidetav asukohateabe rikkumine nõuetekohaselt tuvastamata, ei ole dopinguvastase reegli rikkumist koodeksi artikli 2.4 tähenduses aset leidnud. Kui aga sportlane paneb seejärel toime ühe (või kaks) täiendavat asukohateabe rikkumist vastava 18 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, on võimalik uue menetluse algatamine varasema menetluse ärakuulamiskolleegiumi hinnangul kinnitust leidnud asukohateabe rikkumis(t)e (vastavalt koodeksi artiklile 3.2.3) ja sportlase poolt hiljem toimepandud asukohateabe rikkumis(t)e kombinatsiooni põhjal.

Järeldusel, et sportlane on toime pannud dopinguvastase reegli rikkumise koodeksi artikli

2.4 tähenduses, on järgnevad tagajärjed:

a. võistluskeelu kehtestamine kooskõlas koodeksi artikliga 10.3.3 (esmakordne rikkumine) või koodeksi artikliga 10.7 (teistkordne rikkumine); ning

b. vastavalt koodeksi artiklile 10.8, kõigi sportlase poolt saavutatud üksiktulemuste diskvalifitseerimine (välja arvatud juhul, kui õiglus nõuab teisiti) alates dopinguvastase rikkumise kuupäevast kuni ükskõik millise esialgse võistluskeelu või võistluskeelu alguskuupäevani, koos kõigi kaasnevate tagajärgedega, sealhulgas ilmajäämisega võimalikest medalitest, punktidest ja auhindadest. Eeltooduga seoses loetakse dopinguvastase reegli rikkumine asetleidnuks ärakuulamiskolleegiumi poolt toimunuks tunnistatud kolmanda asukohateabe rikkumise kuupäeval.

Ükskõik millise üksiku sportlase poolt toimepandud dopinguvastase reegli rikkumise koodeksi artikli 2.4 tähenduses mõju ükskõik millise võistkonna tulemustele, xxxx xxxxxx sportlane vastava ajavahemiku vältel esindanud on, määratakse kindlaks kooskõlas koodeksi artikliga 11.]

11.7 Dopinguvastaste organisatsioonide asukohateabekohustused

11.7.1 RA vastutusele kuulub:

a. rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse kaasatavate sportlaste kindlaksmääramine ja kaasatud sportlaste nimekirja ülevaatamine vastavalt vajadusele, aeg-ajalt, kooskõlas koodeksi artikli 14.3 ning punktiga 11.2;

b. iga rahvusvahelisse testimiskogumisse kaasatava sportlase teavitamine, kas otseselt või rahvusliku alaliidu või olümpia/paraolümpiakomitee kaudu, millele RA on delegeerinud vastutuse sportlase teavitamise eest:

i. tema kaasamisest rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse;

ii. asukohateabe nõuetest, mille täitmist temalt kaasamisest tulenevalt nõutakse; ning

iii. vastavate nõuete tema poolt eiramise võimalikest tagajärgedest;

c. kooskõlas punktiga 11.3.1, kokkuleppe sõlmimine RDVO-ga selle osas, kumb neist vastutab niisuguste sportlaste esitatud asukohateabe vastuvõtmise eest, kes kuuluvad nii RDVO riiklikku registreeritud testimiskogumisse kui ka RA rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse;

d. toimiva süsteemi loomine esitatud asukohateabe kogumiseks, hooldamiseks ning jagamiseks, eelistatavalt (teabe sisestaja ja sisestamisaja registreerimist võimaldava) onlain-süsteemi või vähemalt faksi, e-xxxxx xx/või SMS sõnumite abil, tagamaks selle, et:

i. sportlase poolt esitatud teave salvestatakse ohutult ja turvaliselt (ideaaljuhul XXXXX-is või xxxx sarnase funktsionaalsuse ning turvalisusega tsentraliseeritud andmebaasisüsteemis);

ii. teabele pääsevad ligi (A) volitatud isikud, kes toimivad RA nimel üksnes teadmisvajaduse põhjal; (B) WADA; ja (C) muud DVO-d, mille voliala hõlmab sportlase testimist, kooskõlas koodeksi artikliga 14.3; ning

iii. teabe range konfidentsiaalsus on alati tagatud, seda kasutatakse XX xxxxx ainuüksi testimise planeerimiseks, kooskõlastamiseks või läbiviimiseks, ja see hävitatakse kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid järgides niipea, xxx xxxxx asjaomasus ammendub;

e. tulemuste halduse läbiviimine vastavalt punktile 11.6:

i. rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse kuuluva sportlase poolt toimepandud ükskõik millise näiva mitteesitamise osas (välja arvatud juhul, kui sportlane kuulub ka riiklikku registreeritud testimiskogumisse ja esitab oma asukohateabe RDVO-le, millisel juhul on tulemuste halduse läbiviijaks ükskõik millise selle sportlase poolt toimepandud näiva mitteesitamise suhtes RDVO); ning

ii. vastava sportlase suhtes registreeritud ükskõik millise näiva testimisel mitteosalemise osas, kui sportlase ebaõnnestunud testimiskatse sooritati RA nimel; ning

f. distsiplinaarmenetluse algatamine sportlase vastu kooskõlas koodeksi artiklile 2.4 punktis 11.6.5(a) osutatud asjaolude korral.

11.7.2 Olenemata punktist 11.7.1:

a. RA võib teha ettepaneku mõne või kõigi alampunktides 11.7.1(b) kuni (e) sätestatud kohustuste delegeerimiseks RDVO-le ja RDVO sellega nõustuda;

b. RA võib delegeerida mõne või kõik punktis 11.7.1 sätestatud kohustused sportlase

rahvuslikule alaliidule; või

c. juhul, xxx XXXX otsustab, et RA ei xxxxx xxxxx või xxxxx xxx punktis 11.7.1 sätestatud kohustustest, võib WADA delegeerida mõne või kõik neist kohustustest muule kohasele DVO-le.

11.7.3 RDVO vastutusele kuulub:

a. riiklikku registreeritud testimiskogumisse kaasatavate sportlaste kindlaksmääramine ja kaasatud sportlaste nimekirja ülevaatamine vastavalt vajadusele, aeg-ajalt, kooskõlas koodeksi artikli 14.3 ning punktiga 11.2;

b. iga riiklikku registreeritud testimiskogumisse kaasatava sportlase teavitamine:

i. tema kaasamisest riiklikku registreeritud testimiskogumisse;

ii. asukohateabe nõuetest, mille täitmist temalt kaasamisest tulenevalt nõutakse; ning

iii. vastavate nõuete tema poolt eiramise võimalikest tagajärgedest;

c. kooskõlas punktiga 11.3.1, kokkuleppe sõlmimine RA-ga selle osas, kumb neist vastutab niisuguste sportlaste esitatud asukohateabe vastuvõtmise eest, kes kuuluvad nii RDVO riiklikku registreeritud testimiskogumisse kui ka RA rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse;

d. toimiva süsteemi loomine riiklikku registreeritud testimiskogumisse kuuluvate sportlaste esitatud asukohateabe kogumiseks, hooldamiseks ning jagamiseks, eelistatavalt (teabe sisestaja ja sisestamisaja registreerimist võimaldava) onlain- süsteemi või vähemalt faksi, e-xxxxx xx/või SMS sõnumite abil, tagamaks selle, et:

i. teave salvestatakse ohutult ja turvaliselt (ideaaljuhul XXXXX-is või xxxx sarnase funktsionaalsuse ning turvalisusega tsentraliseeritud andmebaasisüsteemis);

ii. teabele pääsevad ligi (A) volitatud isikud, kes toimivad RDVO nimel üksnes teadmisvajaduse põhjal; (B) WADA; ja (C) muud DVO-d, mille volitused hõlmavad vastava sportlase testimist, kooskõlas koodeksi artikliga 14.3; ning

iii. teabe range konfidentsiaalsus on alati tagatud, seda kasutatakse RDVO poolt ainuüksi testimise planeerimiseks, kooskõlastamiseks või läbiviimiseks, ja see hävitatakse kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid järgides niipea, xxx xxxxx asjaomasus ammendub;

e. tulemuste halduse läbiviimine vastavalt punktile 11.6:

i. riiklikku registreeritud testimiskogumisse kuuluva sportlase poolt toimepandud ükskõik millise näiva mitteesitamise osas (välja arvatud juhul, kui sportlane kuulub ka rahvusvahelisse registreeritud testimiskogumisse ja esitab oma asukohateabe RA-le, millisel juhul on tulemuste halduse läbiviijaks ükskõik millise selle sportlase poolt toimepandud näiva mitteesitamise suhtes RA); ning

ii. vastava sportlase suhtes registreeritud ükskõik millise näiva testimisel mitteosalemise osas, kui sportlase ebaõnnestunud testimiskatse sooritati RDVO nimel; ning

f. distsiplinaarmenetluse algatamine sportlase vastu kooskõlas koodeksi artiklile 2.4 punktis 11.6.5(a) osutatud asjaolude korral.

11.7.4 Olenemata punktist 11.7.3:

a. RDVO võib delegeerida mõne või kõik punktis 11.7.3 sätestatud kohustused vastava sportlase rahvuslikule alaliidule või muule kohasele DVO-le, mille volialasse xxxxxx sportlane kuulub;

b. kohase RDVO puudumise korral võtab RDVO punktis 11.7.3 sätestatud kohustused üle riiklik olümpiakomitee; ning

c. juhul, xxx XXXX otsustab, et punktis 11.7.3 sätestatud kohustusi ei täideta nõuetekohaselt, võib WADA delegeerida mõne või kõik neist kohustustest muule kohasele DVO-le.

11.7.5 Lisaks ükskõik millistele punktiga 11.7.2 või punktiga 11.7.4 kooskõlas delegeeritud kohustustele peab rahvuslik alaliit andma oma parima vastutava DVO abistamiseks asukohateabe kogumisel kõnealuse rahvusliku alaliidu volialasse kuuluvatelt sportlastelt, sealhulgas (kuid mitte üksnes) xxxxxx xxx reeglitele antud eesmärgil vastavad erisätted.

11.7.6 Ükskõik milline DVO, mille voliala hõlmab registreeritud testimiskogumisse kuuluva

sportlase testimist (vt. koodeksi artikkel 15):

a. omab juurdepääsuõigust vastava sportlase xxxxx xxx RA-le või RDVO-le esitatud asukohateabele, selle kasutamiseks eelmainitud testimise läbiviimisel, kooskõlas koodeksi artikliga 14.3, tingimusel, et:

i. xxxxxx DVO tagab juurdepääsu niisugusele teabele xxxx volitatud isikute poolt, kes tegutsevad DVO nimel teadmisvajaduse alusel, teabe range konfidentsiaalsus on alati tagatud, seda kasutatakse ainuüksi testimise planeerimiseks, kooskõlastamiseks või läbiviimiseks, ja see hävitatakse kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid järgides niipea, xxx xxxxx asjaomasus ammendub; ning

ii. xxxxxx DVO võtab koodeksi artikli 15.2 kohaselt nõutaval määral arvesse oma proovivõtutegevuste muude DVO-de proovivõtutegevustega kooskõlastamise vajadust, kombineeritud testimismeetmete maksimaalse tõhususe tagamiseks ja üksikute sportlaste tarbetu mitmekordse testimise vältimiseks;

b. peab varustama sportlase testimise eest vastutavat DKA-d uusimast esitatud asukohateabest pärineva teabega ning esitama DKA-le selged juhised selle kohta, kuidas tuleks sportlast xxxxx proovida, kooskõlas punktiga 11.4.3(d);

c. peab viima läbi tulemuste halduse ükskõik millise näiva testimisel mitteosalemise suhtes, mis tuleneb DVO poolt sooritatud sportlase testimise katsest, vastavalt punktile 11.6.3;

11.7.6(c) Kommentaar: Juhul, kui DVO üritab sooritada testi kokkuleppel muu DVO-ga, võib xxxxxx kokkulepe ette näha tulemuste halduse läbiviimist taotleva DVO poolt ükskõik millise näiva testimisel mitteosalemise suhtes, mis kõnealuse üritusega seonduda võib.

d. peab teavitama ebaõnnestunud üritustest viivitamatult asjaomase sportlase eest vastutavat DVO-d, vastavalt punktile 11.4.3(h); ning

e. peab tegema mõistlikus taotletud ulatuses koostööd vastutava DVO ja/või WADA-ga ükskõik milliste taoliste asukohateabe rikkumiste temapoolsel juurdlemisel ning seoses ükskõik milliste vastavate asukohateabe rikkumiste suhtes algatatud menetlustega, sh. varustamine ükskõik millise taotletud täiendava teabega ning

tunnistajate ja/või dokumentide esitamine, mis on ükskõik milliste distsiplinaar- või seonduvate menetluste käigus tarvilikud ükskõik milliste talle teadaolevate faktide tõendamiseks, millel süüdistus põhineb.

KOLMAS OSA: LISAD

Xxxx X – Võimaliku rikkumise juurdlemine

A.1 Eesmärk

Ükskõik milliste proovivõtuseansi eel, selle ajal või järel asetleidvate sündmuste, mis võivad viia rikkumise tuvastamiseni, hindamine, dokumenteerimine ning meetmete rakendamine.

A.2 Kehtivusala

Võimaliku rikkumise juurdlemine algab pärast xxxx, xxx DVO või DKA võimalikust rikkumisest teada saab, ja lõpeb pärast nõutavate järelmeetmete rakendamist DVO xxxxx xxx juurdluse tulemuste alusel.

A.3 Vastutus

A.3.1 DVO vastutab selle tagamise eest, et:

a) Võimaliku rikkumise juurdlemine algatatakse kogu asjaomase teabe ja dokumentatsiooni põhjal.

b) Sportlast või muud osapoolt teavitatakse võimalikust rikkumisest kirjalikult xx xxxxx antakse võimalus vastuväidete esitamiseks.

c) Hindamisprotsess dokumenteeritakse.

d) Lõplik otsus tehakse muudele DVO-dele teatavaks kooskõlas koodeksiga.

A.3.2 DKA vastutusele kuulub:

a) Sportlase või muu isiku teavitamine võimaliku rikkumise tagajärgede kohta.

b) Võimalusel sportlase proovivõtuseansi lõpuleviimine.

c) Üksikasjaliku kirjaliku aruande esitamine ükskõik millise võimaliku rikkumise kohta.

A.3.3 Proovivõtupersonali vastutusele kuulub:

a) Sportlase või muu isiku teavitamine võimaliku rikkumise tagajärgedest.

b) DKA teavitamine võimalikest rikkumistest.

A.4 Nõuded

A.4.1 DKA kohustub igast võimalikust rikkumisest teada andma ja/või DVO seda juurdlema võimalikult kiiresti.

A.4.2 Kui DVO otsustab, et võimalik rikkumine on aset leidnud, teavitatakse vastavat

sportlast või muud isikut viivitamatult kirjalikult:

a) Selle võimalikest tagajärgedest;

b) Võimaliku rikkumise juurdlemisest DVO xxxxx xx kohaste järelmeetmete rakendamisest.

A.4.3 Ükskõik millist tarvilikku lisateavet potentsiaalse rikkumise kohta hangitakse kõigist asjaomastest allikatest, sealhulgas sportlaselt või muult isikult, niipea kui võimalik, ja hangitud teave talletatakse.

A.4.4 DVO kehtestab süsteemi selle tagamiseks, et DVO poolt läbiviidud võimaliku rikkumise juurdluse tulemusi võetakse arvesse seoses tulemuste halduse ning kohaldatavuse korral ka edasise kavandamise ja sihttestimisega.

Xxxx X – Erisused puudega sportlaste korral

B.1 Eesmärk

Puudega sportlaste erivajaduste arvessevõtmise tagamine võimaluse korral seoses proovi

andmisega, rikkumata sealjuures proovivõtuseansi terviklikkust.

B.2 Kehtivusala

Erisuste vajalikkuse kindlaksmääramine algab niisuguste olukordade tuvastamisest, mille korral proovivõtmine hõlmab puudega sportlasi, ja lõpeb proovivõtumenetluste ning varustuse erisustega juhul, kui need on vajalikud ja võimalikud.

B.3 Vastutus

DVO vastutab (võimaluse korral) selle tagamise eest, et DKA käsutuses oleks ükskõik xxxxxxx xxxxx ja proovivõtukomplekt, mis on nõutav proovivõtuseansi läbiviimiseks puudega sportlasega.

DKA vastutab proovi võtmise eest.

B.4 Nõuded

B.4.1 Kõik puudega sportlastega seonduvad teavitus- ja proovivõtutegevused sooritatakse kooskõlas standardsete teavitus- ning proovivõtumenetlustega, välja arvatud juhul, kui sportlase puue nõuab erisuste sisseviimist.

B.4.2 Proovide võtmise kavandamisel või korraldamisel võtavad DVO ja DKA arvesse seda, kas proovide võtmine puudega sportlastelt võib eeldada standardsete teavitus- ja proovivõtumenetluste, sealhulgas proovivõtukomplekti ning vahendite, erisuste sisseviimist.

B.4.3 DKA on juhul, kui olukord seda nõuab, volitatud erisuste võimaldamiseks, tingimusel, et vastavad erisused ei sea ohtu proovi tuvastatavust, turvalisust ega rikkumatust. Kõik vastavad erisused kuuluvad dokumenteerimisele.

B.4.4 Vaimse, füüsilise või aistingulise puudega sportlast võib proovivõtuseansi vältel abistada sportlase esindaja või proovivõtupersonal, tingimusel, et sportlane selleks loa xxxxx xx DKA sellega nõus on.

B.4.5 DKA võib otsustada alternatiivse proovivõtukomplekti või vahendite rakendamise kasuks juhul, kui see on vajalik proovi andmise võimaldamiseks sportlase poolt, tingimusel, et see ei mõjuta proovi tuvastatavust, turvalisust ega rikkumatust.

B.4.6 Uriini kogumis- või äravoolusüsteeme kasutavad sportlased on kohustatud tühjendama vastavad süsteemid varasemast uriinist enne uriiniproovi andmist analüüsiks.

Võimaluse korral toleks olemasolev uriini kogumis- või äravoolusüsteem vahetada uue, kasutamata kateetri või äravoolusüsteemi vastu.

B.4.7 DKA registreerib standardses proovivõtumenetluses puudega sportlaste jaoks sisseviidud erisused, sealhulgas kõik kohaldatavad erisused ülalmainitud tegevustes.

Xxxx X – Erisused alaealiste sportlaste korral

C.1 Eesmärk

Alaealiste sportlaste vajaduste rahuldamise tagamine seoses proovi andmisega, rikkumata sealjuures proovivõtuseansi terviklikkust.

C.2 Kehtivusala

Erisuste vajalikkuse kindlaksmääramine algab niisuguste olukordade tuvastamisest, mille korral proovivõtmine hõlmab alaealisi sportlasi, ja lõpeb proovivõtumenetluste erisustega juhul, kui need on vajalikud ja võimalikud.

C.3 Vastutus

DVO vastutab (võimaluse korral) selle tagamise eest, et DKA käsutuses oleks ükskõik xxxxxxx xxxxx, mis on nõutav proovivõtuseansi läbiviimiseks alaealise sportlasega. Testimise korraldamisel üritusel hõlmab eeltoodu vajaduse korral selle kindlaksmääramist, kas vanemliku nõusoleku sätted on täidetud.

C.4 Nõuded

C.4.1 Kõik alaealiste sportlastega seonduvad teavitus- ja proovivõtutegevused sooritatakse kooskõlas standardsete teavitus- ning proovivõtumenetlustega, välja arvatud juhul, kui sportlase alaealisus nõuab erisuste sisseviimist.

C.4.2 Proovide võtmise kavandamisel või korraldamisel võtavad DVO ja DKA arvesse seda, kas proovide võtmine alaealistelt sportlastelt võib eeldada standardsete teavitus- ja proovivõtumenetluste erisuste sisseviimist.

C.4.3 DKA ja DVO on juhul, kui olukord seda nõuab, volitatud erisuste võimaldamiseks, tingimusel, et vastavad erisused ei sea ohtu proovi tuvastatavust, turvalisust ega rikkumatust.

C.4.4 Alaealisi sportlasi võib kogu proovivõtuseansi vältel saata esindaja. Xxxxxx esindaja ei tohi olla uriiniproovi väljutamise tunnistajaks, välja arvatud juhul, kui alaealine seda nõuab. Eesmärgiks on tagada see, et DKA proovivõtu üle õigel viisil järelevalvet teostada saaks. Isegi juhul, kui alaealine esindajast keeldub, peab DVO, DKA või saatja, asjaomasuse alusel, kaaluma seda, kas kolmas isik peaks viibima sportlase teavitamise ja/või temalt proovi võtmise juures.

C.4.5 Alaealiste sportlaste korral määrab DKA kindlaks selle, kes (lisaks proovivõtupersonalile) võib proovivõtuseansi juures viibida, nimelt alaealise esindaja, kes jälgib proovivõtuseansi läbiviimist (sh. jälgib DKA-d ajal, mil alaealine uriiniproovi väljutab, kuid ei jälgi uriiniproovi vahetut väljutamist, välja arvatud juhul, kui alaealine seda taotleb),

ning DKA/saatja esindaja, kes jälgib DKA-d/saatjat ajal, mil alaealine uriiniproovi väljutab, kuid ei jälgi uriiniproovi vahetut väljutamist, välja arvatud juhul, kui alaealine seda taotleb).

C.4.6 Kui alaealine peaks keelduma esindaja juuresviibimisest proovivõtuseansi ajal, peab DKA selle selgelt dokumenteerima. See ei muuda testi kehtetuks, kuid kuulub registreerimisele. Kui alaealine keeldub esindaja juuresolekust, peab juures viibima DKA/saatja esindaja.

C.4.7 Kui alaealine peaks kuuluma registreeritud testimiskogumi koosseisu, on kogu võistlusvälise testimise eelistatavaks toimumiskohaks koht, kus täiskasvanu juuresolek on kõige tõenäolisem, nt. treenimiskoht.

C.4.8 Juhul, kui alaealise sportlase testimise juures ei viibi ühtki täiskasvanut, kaalub DVO kohast toimimisviisi ja tuleb sportlasele vastu esindaja leidmisel testimise sooritamiseks.

Xxxx X – Xxxxxxxxxxxxxx võtmine

D.1 Eesmärk

Sportlase uriiniproovi võtmine viisil, mis tagab:

a) Kooskõla tervishoiu valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud standardsete ettevaatusabinõude asjaomaste põhimõtetega, vältimaks sportlase ja proovivõtupersonali ohtuseadmist;

b) Proovi vastavuse analüüsi jaoks sobivale suhtelisele tihedusele ja analüüsi jaoks sobivale uriinikogusele. Kui proov xx xxxxx nendele nõuetele, ei tühista see mingil viisil proovi sobivust analüüsiks. Proovi analüüsiks sobivuse kindlaksmääramine jääb asjaomase labori otsustada, pidades nõu DVO-ga.

c) Proovi manipuleerimise, asendamise, saastamise või ükskõik millisel muul viisil rikkumise ärahoidmise.

d) Proovi xxxxx xx täpse tuvastamise; ning

e) Proovi turvalise pitseerimise manipuleerimist paljastavasse komplekti.

D.2 Kehtivusala

Uriiniproovi võtmine algab sportlase teavitamisest proovivõtmisnõuete xxxxx xx lõpeb

sportlase proovivõtuseansi lõpuks ülejäänud uriinijääkide kõrvaldamisega.

D.3 Vastutus

DKA vastutab iga proovi nõuetekohase võtmise, tuvastamise ja pitseerimise eest. DKA/saatja vastutab uriiniproovi väljutamise vahetu jälgimise eest.

D.4 Nõuded

D.4.1 DKA tagab sportlase teavitamise proovivõtuseansi nõuetest, sealhulgas ükskõik millistest erisustest vastavalt Lisale B – Erisused puudega sportlaste korral.

D.4.2 DKA tagab selle, et sportlasele pakutakse valikuvõimalust proovi võtmiseks sobivate komplektide seast. Kui sportlase puue eeldab täiendavate või muude vahendite kasutamist vastavalt Lisale B - Erisused puudega sportlaste korral, vaatab DKA vastavad vahendid üle, veendumaks selles, et need ei mõjuta proovi tuvastatavust ega rikkumatust.

D.4.3 DKA juhendab sportlast proovivõtuanuma valimisel.

D.4.4 Proovivõtuanuma valimisel sportlase xxxxx xx ükskõik millise muu

proovivõtukomplekti valimisel, mida kasutatakse uriiniproovi vahetuks säilitamiseks,

juhendab DKA sportlast selle kontrollimisel, kas valitud komplekti kõik pitserid on terved ja komplektiga pole manipuleeritud. Kui sportlane pole valitud komplektiga rahul, võib ta xxxxxx xxxxx komplekti. Kui sportlane pole rahul ühegi valimiseks väljapakutud komplektiga, registreerib DKA selle.

Kui DKA ei ole sportlasega ühel meelel selles, et kõik valimiseks väljapakutud komplektid on kõlbmatud, juhendab DKA sportlast proovivõtuseanssi jätkama.

Kui DKA on sportlasega ühel meelel selles, et kõik valimiseks väljapakutud komplektid on kõlbmatud, lõpetab DKA sportlase uriiniproovi võtmise ja registreerib selle.

D.4.5 Proovivõtuanum ja ükskõik milline antud proov jäävad sportlase valdusse kuni proovi pitseerimiseni, välja arvatud juhul, kui sportlane vajab oma puude tõttu abi, nagu sätestatud Lisas B – Erisused puudega sportlaste korral. Ükskõik millist sportlast võivad erandlike asjaolude korral proovivõtuseansi vältel täiendavalt abistada sportlase esindaja või proovivõtupersonal, tingimusel, et sportlane selleks loa xxxxx xx DKA sellega nõus on.

D.4.6 Proovi väljutamist jälgiv DKA/saatja peab olema proovi andva sportlasega

samast xxxxx.

D.4.7 Võimalusel peaks DKA/saatja tagama selle, et sportlane enne proovi andmist oma käed korralikult puhtaks peseb.

D.4.8 DKA/saatja ja sportlane siirduvad proovi võtmiseks privaatsust tagavasse kohta.

D.4.9 DKA/saatja kannab hoolt tõkestamata vaate tagamise eest proovi lahkumisele sportlase kehast, kohustub hoidma proovi selle andmise järel oma vaateväljas kuni turvalise pitseerimiseni ja registreerima proovi väljutamise pealtnägemise kirjalikult. Xxxxx xx tõkestamata vaate tagamiseks proovi andmisele juhendab DKA/saatja sportlast niisuguste riietusesemete mahavõtmisel või kohendamisel, mis varjavad selge vaate proovi andmisele. Proovi andmise xxxxx xxxxx DKA/saatja xx xxxxx, et sportlane ei väljuta andmise käigus täiendavaid koguseid, mida oleks võimalik mahutada proovivõtuanumasse.

D.4.10 DKA veendub sportlase nähes selles, et antud on analüüsi jaoks sobiv uriinikogus.

D.4.11 Kui uriinikogusest ei piisa, viib DKA läbi Xxxxx F – Uriiniproovid – ebapiisav kogus sätestatud osalise proovivõtumenetluse.

D.4.12 DKA juhendab sportlast pudeleid A ja B sisaldava proovivõtukomplekti valimisel, vastavalt punktile C.4.4.

D.4.13 Proovivõtukomplekti valimise järel veenduvad DKA ja sportlane kõigi koodinumbrite kokkulangevuses ning koodi õiges registreerimises DKA poolt.

Kui sportlane või DKA avastab, et numbrid xx xxxxx kokku, juhendab DKA sportlast uue komplekti valimisel vastavalt punktile C.4.4. DKA registreerib juhtunu.

D.4.14 Sportlane valab minimaalse analüüsi jaoks sobiva uriinikoguse pudelisse B (minimaalse tasemeni 30 ml) ja ülejäänud uriini pudelisse A (minimaalse tasemeni 60 ml). Kui antud on minimaalset analüüsi jaoks sobivat uriinikogust ületav kogus, tagab DKA selle, et sportlane täidab pudeli A komplekti tootja poolt soovitatava mahuni. Kui uriini peaks endiselt üle jääma, tagab DKA selle, et sportlane täidab pudeli B komplekti tootja poolt soovitatava mahuni. DKA juhendab sportlast tagama väikese uriinikoguse jäämise proovivõtuanumasse, selgitades, et see on vajalik vastava jääkuriini testimiseks DKA poolt vastavalt punktile D.4.17.

D.4.15 Uriin tuleks kõrvaldada üksnes pärast xxxx, xxx pudelid A ja B on täidetud punktis D.4.14 osutatud mahuni ning jääkuriini on testitud kooskõlas punktiga D.4.17. Analüüsi jaoks sobivat uriinikogust tuleks käsitleda absoluutse miinimumina.

D.4.16 Sportlane pitseerib pudelid vastavalt DKA juhistele. DKA veendub sportlase

nähes selles, et pudelid on korralikult pitseeritud.

D.4.17 DKA testib proovivõtuanumas sisalduvat jääkuriini veendumaks proovi analüüsi jaoks sobivas suhtelises tiheduses. Kui DKA poolt välitingimustes saadud tulemus näitab, et proovil puudub analüüsi jaoks sobiv suhteline tihedus, toimib DKA vastavalt Lisale G (Uriiniproovid, mis xx xxxxx analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele).

D.4.18 DKA tagab selle, et sportlasele antakse võimalus nõuda ükskõik millise jääkuriini, mida analüüsimiseks ära ei saadeta, kõrvaldamist sportlase nähes.

Xxxx X – Xxxxxxxxxxxx võtmine

E.1 Eesmärk

Sportlase vereproovi võtmine viisil, mis tagab:

a) Sportlase ja proovivõtupersonali tervise ning ohutuse ohtuseadmise ärahoidmise;

b) Proovi kvaliteedi ja koguse, mis vastavad asjaomastele analüütilistele suunistele;

c) Proovi manipuleerimise, asendamise, saastamise või ükskõik millisel muul viisil rikkumise ärahoidmise;

d) Proovi xxxxx xx täpse tuvastamise; ning

e) Proovi turvalise pitseerimise.

E.2 Kehtivusala

Vereproovi võtmine algab sportlase teavitamisest proovivõtmisnõuete xxxxx xx lõpeb proovi nõuetekohase hoiustamisega enne selle ärasaatmist analüüsimiseks WADA poolt akrediteeritud või muul viisil heakskiidetud laborisse.

E.3 Vastutus

E.3.1 DKA vastutab selle tagamise eest, et:

a) Iga proov võetakse, tuvastatakse ja pitseeritakse nõuetekohaselt; ning

b) Kõik proovid hoiustatakse nõuetekohaselt ja saadetakse ära kooskõlas asjaomaste analüütiliste suunistega.

E.3.2 Volitatud vereproovide võtja vastutab vereproovi võtmise, proovi võtmise ajal sellekohastele küsimustele vastamise ja kasutatud vereproovikomplektide, mida proovivõtuseansi lõpuleviimiseks xxxxxx xx ole, nõuetekohase kõrvaldamise eest.

E.4 Nõuded

E.4.1 Verega seonduvad menetlused peavad olema kooskõlas kohalike standardite ja regulatoorsete nõuetega, mis puudutavad ettevaatusabinõusid tervishoiu valdkonnas.

E.4.2 Vereproovivõtukomplekt peab hõlmama (a) üksikut katseklaasi kasutamiseks vere profileerimisel, või (b) katseklaase A ja B vereanalüüsi jaoks, või (c) muid asjaomase labori poolt määratletud vahendeid.

E.4.3 DKA tagab sportlase teavitamise proovi võtmise nõuetest, sealhulgas ükskõik millistest erisustest vastavalt Lisale B – Erisused puudega sportlaste korral.

E.4.4 DKA/saatja ja sportlane siirduvad proovi andmise kohta.

E.4.5 DKA tagab selle, et sportlasele võimaldatakse enne proovi andmist mugavaid tingimusi, sh. vähemalt 10 minutit lõdvestunud asendis viibimist.

E.4.6 DKA juhendab sportlast proovi võtmiseks vajaliku komplekti(de) valimisel ja veendumisel selles, et valitud komplektiga pole manipuleeritud ning pitserid on terved. Kui sportlane pole valitud komplektiga rahul, võib ta xxxxxx xxxxx komplekti. Kui sportlane pole rahul ühegi komplektiga xx xxxx komplekte pole saadaval, registreerib DKA selle.

Kui DKA ei ole sportlasega ühel meelel selles, et kõik olemasolevad komplektid on kõlbmatud, juhendab DKA sportlast proovivõtuseanssi jätkama.

Kui DKA on sportlasega ühel meelel selles, et kõik olemasolevad komplektid on kõlbmatud, lõpetab DKA sportlase vereproovi võtmise ja registreerib selle.

E.4.7 Proovivõtukomplekti valimise järel veenduvad DKA ja sportlane kõigi koodinumbrite kokkulangevuses ning koodi õiges registreerimises DKA poolt.

Kui sportlane või DKA avastab, et numbrid xx xxxxx kokku, juhendab DKA sportlast uue komplekti valimisel. DKA registreerib juhtunu.

E.4.8 Volitatud vereproovide võtja puhastab nahka steriilse desinfitseeriva lapi või tampooniga kohas, mille korral sportlasele või tema sooritustele negatiivse mõju avaldamine on ebatõenäoline, ning paneb vajadusel žguti. Volitatud vereproovide võtja võtab vereproovi pinnaveenist katseklaasi sisse. Pealepandud žgutt tuleb veeni läbistamise järel viivitamatult xxxx xxxxx.

E.4.9 Eemaldatav verekogus peab olema piisav asjaomaste analüütiliste nõuete rahuldamiseks proovi analüüsi läbiviimise eesmärgil.

E.4.10 Kui sportlaselt esimese katsega kättesaadud verekogusest ei piisa, kordab volitatud vereproovide võtja menetlust. Lubatud on xxxx xxxx katset. Xxx xxxx katsed peaksid ebaõnnestuma. teavitab volitatud vereproovide võtja DKA-d. DKA lõpetab vereproovi võtmise ja registreerib selle ning proovi võtmise lõpetamise põhjused.

E.4.11 Volitatud vereproovide võtja paneb verevõtukohale või -kohtadele sideme.

E.4.12 Volitatud vereproovide võtja kõrvaldab kasutatud vereproovi võtmise vahendid, mis pole vajalikud proovivõtuseansi lõpetamiseks, vastavalt nõutavatele kohalikele verega ümberkäimist käsitlevatele standarditele.

E.4.13 Kui proov vajab edasist kohapealset töötlemist, näiteks tsentrifuugimist või seerumi eraldamist, jääb sportlane xxxxxx, jälgimaks proovi xxxx xxxxx lõpliku pitseerimiseni turvalisse, manipuleerimist paljastavasse komplekti.

E.4.14 Sportlane pitseerib oma proovi DKA juhendamisel proovivõtukomplekti. DKA veendub sportlase nähes selles, et pitseerimine on sooritatud nõuetekohaselt.

E.4.15 Pitseeritud proov hoiustatakse rikkumatust, tuvastatavust ja turvalisust kindlustaval viisil enne selle transportimist dopingukontrollipunktist WADA poolt akrediteeritud või muul viisil heakskiidetud laborisse.

Xxxx X – Uriiniproovid – ebapiisav kogus

F.1 Eesmärk

Tagada kohaste menetluste järgimine juhul, kui analüüsi jaoks sobiva uriinikoguse võtmine ebaõnnestub.

F.2 Kehtivusala

Menetlus algab sportlase teavitamisest selle kohta, et proov xx xxxxx analüüsi jaoks sobiva uriinikoguse nõuetele, ning lõpeb koguse poolest piisava proovi andmisega.

F.3 Vastutus

DKA vastutab proovi koguse ebapiisavaks tunnistamise ja täiendava(te) proovi(de) võtmise eest koguse poolest piisava kombineeritud proovi saamiseks.

F.4 Nõuded

F.4.1 Kui võetud proov on koguse poolest liiga väike, teavitab DKA sportlast täiendava

proovi võtmise vajadusest analüüsi jaoks piisava uriinikoguse nõuete täitmiseks.

F.4.2 DKA juhendab sportlast proovivõtukomplekti valimisel osalise proovi jaoks vastavalt punktile D.4.4.

F.4.3 Järgmiseks juhendab DKA sportlast vastava komplekti avamisel, ebapiisava proovi anumasse valamisel xx xxxxx pitseerimisel kooskõlas DKA suunistega. DKA veendub sportlase nähes selles, et anum on korralikult pitseeritud.

F.4.4 DKA ja sportlane veenduvad komplekti koodinumbri ning ebapiisava proovi koguse ja tuvastusandmete õiges registreerimises DKA poolt. Pitseeritud osaline proov jääb kas sportlase või DKA kontrolli alla.

F.4.5 Täiendava proovi andmist ootav sportlane peab jääma pideva järelevalve alla ja omama vedeliku manustamise võimalust.

F.4.6 Kui sportlane on täiendava proovi andmiseks valmis, korratakse Lisas D – Uriiniproovide võtmine sätestatud proovivõtumenetlusi seni, kuni algse ja täiendava(te) proovi(de) kombineerimise xxxx õnnestub saavutada piisav uriinikogus.

F.4.7 Kui DKA on veendunud selles, et analüüsi jaoks piisavale uriinikogusele esitatavad nõuded on täidetud, kontrollivad DKA ja sportlane osalise proovi anuma(te), mis sisaldavad eelnevalt antud ebapiisavat proovi või proove, pitseri(te) rikkumatust. DKA registreerib ükskõik millised kahtlused pitseri(te) rikkumatuse osas ja viib läbi nende juurdluse kooskõlas Lisaga A – Võimaliku rikkumise juurdlemine.

F.4.8 Seejärel juhendab DKA sportlast pitseri(te) avamisel ja proovide kombineerimisel, tagades selle, et täiendavad proovid lisatakse järjestikku esimesena võetud proovi tervikkogusele, kuni vähemasti analüüsi jaoks sobiva uriinikoguse nõude täitmiseni.

F.4.9 Seejärel järgivad DKA ja sportlane punktis D.4.12 või punktis D.4.14 esitatud juhiseid, asjaomasuse alusel.

F.4.10 DKA testib jääkuriini, veendumaks selle vastavuses analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele.

F.4.11 Uriini ülejäägid tuleks kõrvaldada üksnes pärast xxxx, xxx pudelid A ja B on täidetud punktis D.4.1.4 sätestatud mahuni. Analüüsi jaoks sobivat uriinikogust tuleb käsitleda absoluutse miinimumina.

Xxxx X – Xxxxxxxxxxxxx, mis xx xxxxx analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele

G.1 Eesmärk

Kohaste menetluste järgimise tagamine juhul, kui uriiniproov xx xxxxx analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele.

G.2 Kehtivusala

Menetlus algab sportlase teavitamisest DKA poolt sellest, et nõutav on täiendava proovi andmine, ja lõpeb niisuguse proovi andmisega, mis vastab analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõuetele, või kohaste järelmeetmete rakendamisega DVO poolt vajaduse korral.

G.3 Vastutus

DVO vastutab niisuguste menetluste kehtestamise eest, mis tagaksid sobiva proovi võtmise. Juhul, kui algne proov xx xxxxx analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele, vastutab DKA täiendavate proovide võtmise eest kuni sobiva proovi saamiseni.

G.4 Nõuded

G.4.1 DKA määrab kindlaks selle, kas analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõuetest pole kinni peetud.

G.4.2 DKA teavitab sportlast täiendava proovi andmise kohustusest.

G.4.3 Täiendavate proovide andmist ootav sportlane peab jääma pideva järelevalve alla.

G.4.4 Sportlasel soovitatakse hoiduda liigse vedeliku manustamisest, sest see võib sobiva proovi saamist edasi lükata.

G.4.5 Kui sportlane on täiendava proovi andmiseks valmis, kordab DKA Lisas D – Uriiniproovide võtmine sätestatud proovivõtumenetlusi.

G.4.6 DKA peaks jätkama täiendavate proovide võtmist seni, kuni analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõue on täidetud, või kuni DKA otsustab, et eksisteerivad erandlikud asjaolud, mis tähendab seda, et proovivõtumenetluse jätkamine on logistilistel põhjustel võimatu. DKA peab taolised erandlikud asjaolud nõuetekohaselt dokumenteerima.

G.4.6 Kommentaar: Analüüsi jaoks sobiva suhtelise tihedusega proovi andmine on sportlase kohustuseks. Kui tema esimene proov on liialt lahjendatud, ei peaks ta vajama täiendava vedeliku manustamist ja peaks seetõttu hoiduma joomisest seni, kuni analüüsi jaoks sobiva suhtelise tihedusega proov antud on. DKA peaks ootama niikaua, xxx xxxxxxx proovi saamiseks vajalik. DVO võib koostada suunised järgimiseks DKA poolt

selle kindlaksmääramisel, kas olemas on erandlikke asjaolusid, mis muudavad proovivõtumenetluse jätkamise võimatuks.

G.4.7 DKA registreerib selle, et võetud proovid kuuluvad ühele sportlasele, ning

proovide võtmise järjekorra.

G.4.8 Seejärel jätkab DKA proovivõtumenetlust vastavalt punktile D.4.16.

G.4.9 Kui otsustatakse, et ükski sportlase proovidest xx xxxxx analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele ja DKA otsustab, et proovivõtumenetluse jätkamine on logistilistel põhjustel võimatu, võib DKA proovivõtumenetluse lõpetada. Niisuguste asjaolude korral võib DVO vajadusel viia läbi võimaliku dopinguvastase reegli rikkumise juurdluse.

G.4.10 DKA saadab laborile analüüsimiseks kõik võetud proovid, olenemata sellest, kas need vastavad analüüsi jaoks sobiva suhtelise tiheduse nõudele või mitte.

G.4.11 Labor määrab koostöös DVO-ga kindlaks selle, milliseid proove analüüsitakse.

Xxxx X – Nõuded proovivõtupersonalile

H.1 Eesmärk

Selle tagamine, et proovivõtupersonali ei mõjuta huvide konfliktid ja nende kvalifikatsioon ning kogemused on proovivõtuseansside läbiviimiseks piisavad.

H.2 Kehtivusala

Nõuded proovivõtupersonalile algavad nõutava pädevuse arendamisest proovivõtupersonali jaoks ja lõpevad tuvastatava akrediteerimise võimaldamisega.

H.3 Vastutus

DVO vastutab kõigi käesolevas Xxxxx H määratletud tegevuste eest.

H.4 Nõuded – kvalifikatsioon ja väljaõpe

H.4.1 DVO määrab kindlaks dopingukontrolliametniku, saatja ja volitatud vereproovide võtja ametikohtadele kehtestatavad pädevus- ning kvalifikatsiooninõuded. DVO töötab kogu proovivõtupersonali jaoks välja tööjuhendid, mis määratlevad nende vastavad kohustused. Minimaalselt:

a) Proovivõtupersonali koosseisu ei tohi kuuluda alaealised.

b) Volitatud vereproovide võtjatel peavad olema veenist vereproovi võtmiseks piisav kvalifikatsioon ja praktilised oskused.

H.4.2 DVO tagab selle, et proovivõtupersonali, kellel on huvi ükskõik millise sportlase proovi võtmise või testimise tulemuste vastu, kes võib teatud seansi käigus proovi anda, ei määrata vastaval proovivõtuseansil osalema. Proovivõtupersonali loetakse isikuteks, kellel on huvi proovi võtmise vastu, juhul, kui nad:

a) Võtavad osa selle spordiala planeerimisest, mille suhtes testimist läbi viiakse; või

b) On sugulussidemetes või isiklikes suhetes ükskõik millise sportlasega, kes võib vastava seansi vältel proovi anda.

H.4.3 DVO kehtestab süsteemi, mis tagab proovivõtupersonalile nende ülesannete täitmiseks nõutava väljaõppe.

H.4.3.1 Volitatud vereproovide võtjate koolitusprogramm peab hõlmama vähemalt kõigi testimismenetlust puudutavate asjaomaste nõuete õppimist ja tutvumist asjaomaste standardsete ettevaatusabinõudega tervishoiu valdkonnas.

H.4.3.2 Dopingukontrolliametnike koolitusprogramm peab hõlmama vähemalt:

a) Põhjalikku teoreetilist väljaõpet dopingukontrolliametniku ametikohaga seonduvate erinevat liiki testimistoimingute osas;

b) Kõigi käesoleva standardi nõuetega seonduvate dopingukontrollitegevuste läbiviimise jälgimist, eelistatavalt välitingimustes;

c) Ühe tervikliku proovivõtuseansi rahuldavat läbiviimist välitingimustes, kvalifitseeritud dopingukontrolliametniku vms. järelevalve all. Välitingimustes läbiviidavad jälgimised xx xxxxx proovi tegeliku väljutamisega seonduvat nõuet.

H.4.3.3 Saatjate koolitusprogramm peab hõlmama tutvumist proovivõtumenetluse kõigi asjaomaste nõuetega.

H.4.4 DVO säilitab andmeid hariduse, koolituse, oskuste ja kogemuste kohta.

H.5 Nõuded – Akrediteerimine, reakrediteerimine ja delegeerimine

H.5.1 DVO kehtestab süsteemi proovivõtupersonali akrediteerimiseks ja reakrediteerimiseks.

H.5.2 DVO veendub enne akrediteerimist selles, et proovivõtupersonal on läbinud koolitusprogrammi ja teadlik käesoleva rahvusvahelise testimisstandardi nõuetest.

H.5.3 Akrediteerimine kehtib maksimaalselt kaks aastat. Proovivõtupersonalilt nõutakse kogu koolitusprogrammi kordamist juhul, kui nad pole osalenud proovivõtmistoimingute läbiviimisel reakrediteerimisele eelneva aasta jooksul.

H.5.4 DVO võib volitada proovivõtmistoimingute läbiviimiseks DVO nimel ainult

proovivõtupersonali, kellel on DVO poolt tunnustatud akrediteering.

H.5.5 Dopingukontrolliametnikud võivad isiklikult sooritada ükskõik milliseid proovivõtuseansi alla kuuluvaid toiminguid, välja arvatud vereproovide võtmine, xxx xxxx puudub xxxxxx kvalifikatsioon, ning nad võivad suunata saatjat teatud konkreetsete toimingute läbiviimisele, mis kuuluvad saatja volitatud kohustuste koosseisu.