Kollektiivleping

Projekt 30.12.2015

Sotsiaalministeerium Eesti Haigekassa

Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Kiirabi Liit Eesti Õdede Liit

Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tervishoiu korralduse ja rahastamise eest vastutajad – Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa; tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit (edaspidi nimetatud Pooled), pidades esmatähtsaks kvaliteetse arstiabi ja õendusabi kättesaadavust kõigile patsientidele ja lähtudes demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest ning teadmises et

1. Vabariigi Valitsus kehtestab Haigekassa nõukogu ettepanekul Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille tervishoiuteenuste hinnad sisaldavad palgakomponenti vähemalt

• alates 01.01.2017eriarstile 12 eurot tunnis, õele 6.45 eurot tunnis ning hooldajale 3.90 eurot tunnis;

• alates 01.01.2018eriarstile 14 eurot tunnis, õele 7.20 tunnis ning hooldajale 4.30 eurot tunnis

2. Riigieelarve koostamisel arvestatakse arst-residentide ja teiste riigieelarvest rahastatavate tervishoiutöötajate palgakulu vähemalt vastavalt käesolevas kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasu alammääradele.

1. Üldsätted

1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; eriarst – tervishoiutöötajate registris eriarstina registreeritud arst, kes töötab eriarsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; arst-õppejõud – Tartu Ülikooli Kliinikumis arst-õppejõu ametikohal töötav eriarst; arst-resident – residentuuris eriala omandav arst; abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel osalev arstiõppe üliõpilane;

1.1.2. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.3. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.4. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.5. Kiirabibrigaadi liige – kiirabibrigaadi liige, kes ei xxx xxxx ega õde (erakorralise meditsiini tehnik, kiirabitehnik);

1.1.6. Hooldustöötaja – hooldaja, hooldusõde, põetaja, abiline, kes töötab vastava nimetusega ametikohal

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu

2.1. Töötasu alammäärad

2.1.1. Alates 01.01.2017 on töötasu alammäär:

arstidel 11, eriarstidel 12 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 6.45 eurot tunnis, kiirabi brigaadi liikmetel 5.50 eurot tunnis, hooldustöötajatel 3.90 eurot tunnis.

2.1.2. Alates 01.01.2018 on töötasu alammäär:

arstidel 12, eriarstidel 14 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 7.20 eurot tunnis, kiirabibrigaadi liikmetel 6.10 eurot tunnis, hooldustöötajatel 4.30 eurot tunnis.

2.1.3.Arst-õppejõu töötasu alammäär on eriarsti töötasu alammäärast 10% kõrgem.

2.1.4. Abiarsti töötasu alammäär on 60% arsti töötasu alammäärast.

2.2. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas.

2.3. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

2.4. Töölepingusse kantakse kogu töötasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas regulaarsed lisatasud.

2.5. Haiglates, kus arstide puudus on põhjustatud eelkõige piirkondlikest iseärasustest, makstakse regionaalset lisatasu vähemalt 30% töötasu alammäärast.

3. Töö- ja puhkeaeg

3.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik töötunnid ja valveaeg.

3.2. Vahetuse kestus on kuni 12 tundi. Kokkuleppe alusel töötajaga võib vahetuse kestus xxxx xxxx 24 tundi.

4. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine

4.1. Ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest maksab tööandja 1,5-kordset töötasu.

4.2. Kui tööaeg langeb laupäevale või pühapäevale või kui töötaja töötab graafikuväliselt temale ettenähtud puhkepäeval, maksab tööandja töö eest 1,3-kordset töötasu.

4.3. Ületunnitöö, öötöö, puhkepäevadel ja riigipühadel tehtava töö hüvitise arvutamisel võetakse baastasuna aluseks kogu vastava perioodi töötasu.

4.4. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku ületunnitöö tegemises, siis lepitakse kokku ka ületunnitöö hüvitamise viis (vaba ajaga või rahas). Vaba ajaga hüvitamise korral antakse vaba aeg järgmisel kuul või järgmise arvestusperioodi esimesel kuul.

5. Valveaeg xx xxxxx tasustamine

5.1. Valveaeg on ajavahemik, mille jooksul töötaja on väljaspool tööaega tööülesannete täitmiseks tööandjale kättesaadav.

5.2. Xxxxxxxx tunni eest on töötasu vähemalt 40% töötaja tunnitasust. Valveajal tegelikult töötatud aeg koos töökohta tulekuks ja kojuminekuks kuluva ajaga loetakse tööajaks.

6. Puhkus

6.1. Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva.

6.2 Töötajal on õigus saada 7 tööpäeva tasulist lisapuhkust kalendriaastas.

7. Töökoormus

7.1 Ambulatoorses eriarstiabis on eriarsti ja temaga koos töötava õe ning iseseisvat vastuvõttu tegeva õe esmase vastuvõtu pikkus 25, korduva vastuvõtu pikkus 15 minutit ning vastuvõttudeks on arvestatud kuni 7 tundi tööpäevas. Eranditena käsitletakse psühhiaatriat.

7.2 Statsionaarses töös järgitakse Lepingu lisas toodud personalistandardeid.

8. Koolitus

8.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku koolituse. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse arstidele, eriarstidele, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele erialane täienduskoolitus vähemalt 60 tunni ulatuses aastas, kiirabibrigaadi liikmetele 40 ja hooldustöötajatele 16 tunni ulatuses aastas.

8.2. Tööandja kannab koolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) ja maksab koolituse ajal töötajale keskmist töötasu kokku kuni 20 tööpäeva eest kalendriaastas.

9. Lepingu laiendamine

9.1. Lepingu punktide 2, 3, 4, 5, 6 tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses:

9.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel.

9.1.2. töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1 – 1.1.6 nimetatud töötajatele.

9.2. Lepingu punkti 7 kohaldatakse kõigile punktides 9.1.1. ja 9.1.2. nimetatud tööandjatele ja töötajatele.

10. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Xxxxxxx 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Lepingu kehtivus xx xxxxx muutmise kord

11.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2018.

11.2. Lepingus saab muudatusi teha poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.

11.3. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

12. Leping on vormistatud 8 võrdses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe eksemplari.