Kollektiivleping

Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit

Eesti Kiirabi Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit

Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel.

Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi ja õendusabi kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte xxxxx xx lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu.

Leping on sõlmitud eeldusel, et

1. Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad järgmised palgakomponendid:

a) alates 01.04.2017. a: arsti puhul 10,53 eurot tunnis, õe puhul 6,03 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,70 eurot tunnis;

b) alates 01.04.2018. a: arsti puhul 11,35 eurot tunnis, õe puhul 6,85 eurot tunnis ning hooldaja puhul 4.20 eurot tunnis;

2. Tervise- ja tööminister kehtestab määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse EHK poolt ülevõtmise xxxx xx tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, millega kollektiivlepingu perioodil on tagatud eriarstiabis 2017.aastal tööjõukulude arvestamisel koefitsiendi 1,34 rakendamine ning 2018.aastal koefitsiendi 1,36 rakendamine.

3. Arst-residentidele ja teistele tervishoiutöötajatele, xxxxx töötasu rahastatakse riigieelarvest, tagatakse vähemalt käesolevas kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasude alammääradele xxxxxx summaarne palgakulu.

1. Üldsätted

1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.2. Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst;

1.1.3. Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi;

1.1.4. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.5. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.6. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal

1.1.7. Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini xxxxx xxxx ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;

1.1.8. Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega kiirabibrigaadi liige;

1.1.9. Hooldustöötaja – hooldaja, hooldusõde, põetaja, abiline, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal ja osalevad tervishoiuteenuse osutamisel.

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu alammäärad

2.1. Kehtestada alates 01.04.2017. a töötasu alammääraks arstidele 10,53 eurot tunnis; eriarstidele 10,90 eurot tunnis; õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 6,03 eurot tunnis; kiirabitehnikutele 5,13 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutele 5,43 eurot tunnis ning hooldustöötajatele 3,70 eurot tunnis.

2.2. Kehtestada alates 01.04.2018.a töötasu alammääraks arstidele 11,35 eurot tunnis; eriarstidele 12,00 eurot tunnis; õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 6,85 eurot tunnis; kiirabitehnikutele 5,82 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutele 6,17 eurot tunnis ning hooldustöötajatele 4,20 eurot tunnis.

3. Arst-residentide tööaeg ja töötasu

3.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas.

3.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga.

3.3. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

4. Töö- ja puhkeaeg ning puhkus

4.1. Tööaja summeeritud arvestus

Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid.

4.2. Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva.

4.3. Punktides 1.1.1–1.1.9 nimetatud töötajal on õigus saada 3–7 kalendripäeva tasulist lisapuhkust kalendriaastas, kui ta töötab tööandja juures täistööajaga, või proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga, kui ta töötab osalise tööajaga.

5. Koolitus

Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3.

6. Töökoormus

6.1. Ambulatoorse töö standard eriarstiabis

6.1.1. xxxxx ja teda assisteeriva õe esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit, õe iseseisva esmase vastuvõtu kestus on 30 minutit ;

6.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit;

6.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt;

6.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid;

6.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis;

6.1.6. töötaja ja tööandja kirjalikul kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:

a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku xxxxxxxx täiendava töö tegemises xx xxxxx tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt.

b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.

6.2. Personalistandardid statsionaarses eriarstiabis

6.2.1. Poolte moodustatud töörühmad jätkavad arstide, xxxxx xx hooldajate üldist töökoormuste hindamist võimaldavate personalistandardite väljatöötamist statsionaarses eriarstiabis.

6.2.2. Personalistandardid lepitakse kokku, kinnitatakse töörühmas osalenud organisatsioonide juhtorganite poolt ning esitatakse tervise- ja tööministrile haigekassa tervishoiuteenuste loetelu aluseks võtmiseks. Pool(t)e ettepanekul ja kokkuleppel vormistatakse personalistandardid käesoleva lepingu lisana, kui pooled on jõudnud standardite rakendamistingimustes kokkuleppele.

6.3. Tööandjad kohustuvad alates 2018.aastast võrdlema tegelikke personali töökoormusi kokkulepitud personalistandarditega ning tegema vastava informatsiooni kättesaadavaks töötajaid esindavatele Pooltele.

6.4. Xxxxxx kohustuvad teise xxxxx ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate esindajatele ammendavat informatsiooni töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta.

7. Lepingu laiendamine

7.1. Lepingu punktides 2, 3, 4.1 ja 6.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:

7.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel xx xxxxx tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest;

7.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1–1.1.9 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

8. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Xxxxxxx 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Lepingu kehtivus xx xxxxx muutmise kord

9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest, punkt 2 tagasiulatuvalt alates 01.04.2017.a ja kehtib kuni

31. detsembrini 2018.a.

9.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.

9.3. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

10. Leping on vormistatud kuues võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe eksemplari.

Tallinnas, 25. aprillil 2017.a

Xxxxx Xxxx	Ago Kõrgvee	Xxxxx Xxxxxxxxxx
Eesti Haiglate Liit	Eesti Kiirabi Liit	Eesti Perearstide Selts

Lembi Aug	Iivi Luik	Xxxxxx Xxxxxx
Eesti Arstide Liit	Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit	Eesti Õdede Liit