Investeerimisfondide seadus1
Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 10.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse xxxx: 05.07.2017
Avaldamismärge: RT I, 31. 12.2016, 3
Investeerimisfondide seadus1
Vastu võetud 14.12.2016
1. osa ÜLDOSA
1. peatükk Üldsätted
Välja kuulutanud Vabariigi President 22.12.2016 otsus nr 43
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib investeerimisfondide moodustamist, asutamist ja valitsemist ning nende osakute, osade, aktsiate ja teiste sarnaste osalust väljendavate õiguste pakkumist.
(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
§ 2. Investeerimisfond
(1) Investeerimisfond (edaspidi fond) on juriidiline isik või varakogum, millesse kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides investeerida.
(2) Käesoleva seaduse alusel saab fondi moodustada lepingulisena (edaspidi lepinguline fond) või asutada aktsiaseltsina (edaspidi aktsiaseltsifond), usaldusühinguna (edaspidi usaldusfond) või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondina.
(3) Fondil peab olema fondivalitseja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondil võib korraga olla ainult üks fondivalitseja.
§ 3. Fondivalitseja
(1) Fondivalitseja on äriühing, xxxxx peamiseks ja püsivaks tegevuseks on ühe või mitme fondi valitsemine. Fondivalitseja võib valitseda käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud fondi või muud fondi, sealhulgas välisriigi õiguse alusel moodustatud või asutatud fondi.
(2) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab isik omama tegevusluba või oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima vastavalt käesoleva seaduse 5. osas sätestatule.
(3) Eurofondi fondivalitseja (edaspidi eurofondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) sätestatud nõuetele.
(4) Pensionifondi fondivalitseja (edaspidi pensionifondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele tegevusluba kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks.
(5) Alternatiivfondi fondivalitseja (edaspidi alternatiivfondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), ning komisjoni delegeeritud määruses (EL)
nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.03.2013, lk 1–95), sätestatud nõuetele.
(6) Väikesemahuliste alternatiivfondide valitseja (edaspidi väikefondi valitseja) on fondivalitseja, kes otse või kaudselt äriühingu kaudu, mida temaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline otsene või kaudne osalus, valitseb alternatiivfonde, mille:
1) vara kogumaht, sealhulgas kõigi fondide finantsvõimenduse kasutamise xxxx omandatud vara, ei ületa 100 miljonit eurot või
2) vara kogumaht ei ületa 500 miljonit eurot, tingimusel et alternatiivfondide portfell koosneb finantsvõimenduseta alternatiivfondidest ja viie aasta jooksul pärast igasse alternatiivfondi investeeringute tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada osakute või aktsiate tagasivõtmise õigust.
(7) Käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut ei kohaldata järgmiste isikute ja varakogumite suhtes:
1) valdusettevõtja;
2) Eesti Xxxx xx välisriigi keskpank;
3) xxxx xx kohaliku omavalitsuse üksus;
4) töötajate osalus- või emissiooniskeem;
5) eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus Euroopa Keskpanga 2008. aasta 19. detsembri määruse (EÜ)
nr 24/2009 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete xxxx xx kohustuste statistika kohta (EKP/2008/30) (ELT L 15, 20.01.2009, lk 1–13) artikli 1 lõike 2 tähenduses;
6) isikud, kes valitsevad ühte või mitut fondi, mille ainsateks investoriteks on need isikud ise või nende isikute ema- või tütarettevõtjad või nende isikute emaettevõtja teised tütarettevõtjad, tingimusel et ükski nimetatud investor ise ei ole fond.
(8) Käesolevas seaduses ei käsitata fondivalitsejana isikut või varakogumit, mis on asutatud või moodustatud perekondliku vara või teiste sarnaste varakogumite valitsemiseks.
(9) Valdusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on osalus ühes või mitmes teises isikus xx xxxxx äritegevuse eesmärk on äristrateegia elluviimine oma tütar- või sidusettevõtjate või osaluste kaudu nende väärtuse kasvatamiseks pikas perspektiivis ning:
1) kes tegutseb enda xxxxx xx xxxxx aktsiad või muud samaväärsed väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) reguleeritud väärtpaberiturul või
2) xxxxx peamine eesmärk tema aastaaruande või muude dokumentide kohaselt ei ole investoritele tulu teenimine osaluste võõrandamise kaudu.
§ 4. Lepinguline fond
(1) Lepinguline fond on varakogum, mis moodustatakse käesoleva seaduse alusel osakute väljalaskmise xxxx kogutud rahast või muust varast ja raha investeerimisest saadud varast ning mis kuulub ühiselt osakuomanikele. Lepingulist fondi võib valitseda fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba. Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel xx xxxxx osakuomanike ühisel xxxxx.
(2) Lepingulise fondi vara võib jaguneda eraldiseisvateks investeerimisüksusteks, millele kehtib erinev investeerimispoliitika xx xxxx käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses allfondidena (edaspidi allfond). Käesolevas seaduses sätestatud juhul kohaldub fondi kohta sätestatu ka allfondile.
§ 5. Kohustuslik ja vabatahtlik pensionifond
(1) Kohustuslik pensionifond või vabatahtlik pensionifond on lepinguline fond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule kogumispensionide seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel xx xxxxxx (edaspidi pensionifond).
(2) Vabatahtlik pensionifond võib muu hulgas olla tööandja pensionifond.
(3) Pensionifondi suhtes kohaldatakse avaliku fondi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi tootlust ei või garanteerida ning see pensionifond ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.
(5) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.
(6) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega vabatahtliku pensionifondi garantiiandjaks võib xxxx xxxx kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei xxx xxxxx fondi depositoorium.
(7) Pensionifondi xxxx xx või jaguneda allfondideks.
§ 6. Aktsiaseltsifond
(1) Aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse alusel aktsiaseltsina asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Tegutsemiseks sõlmib aktsiaseltsifond valitsemislepingu fondivalitsejaga, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba.
(3) Aktsiaseltsifondi xxxx xx või jaguneda allfondideks.
§ 7. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on xxx xxxx ise valitsev fond, mis on asutatud aktsiaseltsi vormis xx xxxxx põhieesmärk on tööandja, xxxxx xxx- või asukoht on teises lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi tööandja), ning tema töötajate, avalike teenistujate või juhtimis- ja kontrollorgani liikmete vahel kokku lepitud tööandjapensioni võimaldamine.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib olla garanteeritud tootlusega, suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske kattev või muudel alustel kokkulepitud suuruses väljamakseid pakkuv tööandja pensionifond.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi xxxx xx või jaguneda allfondideks.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei ole aktsiaseltsifond ega pensionifond käesoleva seaduse ega kogumispensionide seaduse tähenduses.
§ 8. Usaldusfond
(1) Usaldusfond on käesoleva seaduse alusel usaldusühinguna asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Usaldusfond võib valitseda xxx xxxx ise või sõlmida valitsemislepingu fondivalitsejaga. Usaldusfondi valitsejaks või xxx xxxx ise valitseva usaldusfondi täisosanikuks võib xxxx xxxx fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba või kes on registreerinud oma tegevuse Finantsinspektsioonis. Xxx xxxx ise valitsevat usaldusfondi ei peeta isevalitsevaks fondiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL tähenduses.
(3) Usaldusfondi xxxx xx või jaguneda allfondideks.
§ 9. Muud fonditüübid ja -liigid
(1) Eurofond on lepinguriigis moodustatud või asutatud fond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud nõuetele ning mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides ning need võetakse osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel tagasi.
(2) Alternatiivfond on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifond.
(3) Euroopa riskikapitalifondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.04.2013, lk 1–17) sätestatud nõuetele xx xxxxx valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.
(4) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT
L 115, 25.04.2013, lk 18–38) sätestatud nõuetele xx xxxxx valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.
(5) Kinnine fond on alternatiivfond, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta osakuomaniku, aktsionäri või osaniku nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist.
(6) Investorfond on fond, mille vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisfondi osakutesse või aktsiatesse või paigutatakse muul viisil ühisfondi.
(7) Ühisfond on fond, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) tema osakuomanike või aktsionäride hulgas on vähemalt üks investorfond;
2) ta ei ole ise investorfond;
3) ta ei oma investorfondi osakuid või aktsiaid.
(8) Euroopa pikaajaline investeerimisfond on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 29.04.2015, lk 98–121) sätestatud nõuetele xx xxxxx osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.
(9) Välisriigi fond on fond, mis on moodustatud või asutatud välisriigi õiguse alusel. Välisriigi fondi mis tahes osalust väljendavat õigust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses välisriigi fondi osaku või aktsiana.
(10) Fond võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega fondi garantiiandjaks võib xxxx xxxx kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei xxx xxxxx fondi depositoorium.
§ 10. Fondi osakute, aktsiate ja osade pakkumine
(1) Fondi osakute, aktsiate või osade pakkumiseks (edaspidi fondi pakkumine) loetakse väärtpaberite pakkumist väärtpaberituru seaduse § 11 tähenduses.
(2) Fond, mille osakuid või aktsiaid pakutakse avalikult väärtpaberituru seaduse § 12 tähenduses, on avalik fond (edaspidi avalik fond).
(3) Usaldusfondi osasid ei või avalikult pakkuda.
(4) Lisaks väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 sätestatule ei loeta pakkumist avalikuks, kui pakkumise esitab fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus väärtpaberiportfelli valitsemisel või väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisel väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 või § 44 punkti 6 tähenduses üksnes vastavale isikule.
(5) Kinnise avaliku fondi, mis ei ole pensionifond, väärtpaberite avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse 2. ja 4. osas väärtpaberite avaliku pakkumise ning lepinguriigi või kolmanda riigi reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg) kauplemisele võtmise kohta sätestatut.
§ 11. Fondi alusdokument, prospekt ja põhiteave
(1) Alusdokument käesoleva seaduse tähenduses on fondi asutamiseks või moodustamiseks vajalik aktsiaseltsifondi põhikiri, usaldusfondi ühinguleping või lepingulise fondi tingimused.
(2) Lepingulise fondi tingimused (edaspidi fondi tingimused) on seadusega sätestatud korras kinnitatud ja investoritele avaldatud dokument, millega nähakse ette lepingulise fondi tegevuse alused ja osakuomanike suhted fondivalitsejaga.
(3) Prospekt käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav dokument, milles kajastatakse fondiga seotud teave vähemalt õigusaktidega sätestatud ulatuses ja muu teave, mis fondivalitseja hinnangul on vajalik või kasulik investeerimisotsuse tegemiseks.
(4) Põhiteave käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav lühidokument, milles kajastatakse üksnes õigusaktidega sätestatud ulatuses fondiga seotud peamine teave.
§ 12. Muud seaduses kasutatud terminid
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) algkapital on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete xxxxx xx määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1, 27.06.2013) artikli 26 lõike 1 alapunktides a–e nimetatud kapital ja reservid, arvestades artikli 26 lõikes 2 sätestatut;
2) depositoorium on krediidiasutus või investeerimisühing või muu juriidiline isik, millele on käesoleva seadusega antud õigus depositooriumi ülesandeid täita ja mis hoiab fondi vara ning täidab muid talle õigusaktides ja depoolepingus sätestatud ülesandeid;
3) emaettevõtja ja tütarettevõtja on väärtpaberituru seaduse § 81 lõikes 2 sätestatud isikud;
4) finantsvõimendus on meetod, mille abil suurendatakse fondi riskipositsiooni kas raha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumentide positsiooni või muude vahendite abil;
5) fondi vara puhasväärtus on fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ning muude asjade ja õiguste väärtus, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu;
6) investor on fondi osakuomanik, aktsionär, osanik või isik, kes on võtnud kohustuse omandada fondi xxxx, aktsia või osa, ning kutseline investor on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud isik;
7) juht on fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liige, usaldusfondi juhtima õigustatud osanik ja juriidilisest isikust täisosaniku juhatuse või nõukogu liige;
8) kolmas riik on lepinguriikide hulka mittekuuluv riik;
9) märkimisväärne seos on olukord, kus vähemalt kaks isikut on seotud väärtpaberituru seaduse § 82 lõigete 2 ja 3 tähenduses;
10) peamaakler on krediidiasutus, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus, mis osutab peamiselt kutselistele investoritele väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmise teenust ning võib osutada xx xxxx hoidmise teenuseid, ülekande- ja arveldusteenuseid, investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid, nagu väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine ning korralduse täitmine kliendi nimel või xxxxx, ning väärtpaberite laenamine, või pakub fondi valitsemiseks vajalikke tehnilisi vahendeid;
11) päritoluriik on riik, mille õiguse kohaselt fond või fondivalitseja on moodustatud või asutatud;
12) püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend väärtpaberituru seaduse § 824 lõike 9 tähenduses;
13) sihtriik on riik, kus soovitakse pakkuda või valitseda fondi või osutada investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid;
14) valitsemisleping on xxxxx xx fondivalitseja vahel sõlmitav leping, mille kohaselt fondivalitseja kohustub osutama fondile fondi vara investeerimise teenust vastavalt fondi põhikirjale fondile tulu teenimise eesmärgil ning fond kohustub andma fondivalitseja käsutusse selleks vajalikku vara;
15) väärtpaber on väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaber, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevisik:
1) fondivalitseja juht, töötaja või muu isik, kes täidab samaväärset juhtimisfunktsiooni;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata fondivalitseja töötaja või muu füüsiline isik, kes allub fondivalitseja kontrollile ja on seotud fondi valitsemise teenuse osutamisega;
3) muu füüsiline isik, kes fondi valitsemise ülesannete edasiandmise lepingu alusel osutab fondivalitsejale juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust, sealhulgas juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust fondivalitseja valitsetavale teises lepinguriigis äriühinguna asutatud fondile.
(3) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 721 sätestatust.
2. peatükk
Lepinguline fond, xxxx xx osakuomaniku osa fondi varas
§ 13. Lepingulise fondi üldsätted
(1) Lepingulise fondi osakute omandamiseks tahteavalduse tegemisega nõustub osakuomanik fondi tingimuste ja prospektiga.
(2) Osakust tulenevad õigused kuuluvad osakuomanikule pärast tema kandmist osakuomanike registrisse.
(3) Lepingulise fondi osakute väljalaskmise xxxx kogutud ja lepingulise fondi vara investeerimisel saadud vara kuulub ühiselt osakuomanikele (edaspidi osakuomanike ühisus).
(4) Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 72–79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist. Seda õigust ei ole ka osakuomaniku pandipidajal ega võlausaldajal täitemenetluses ega pankrotihalduril pankrotimenetluses.
(5) Lepingulist fondi ei või muuta aktsiaseltsifondiks ega usaldusfondiks.
(6) Kui vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulise fondi vara jaguneda allfondideks, mis on eraldatud fondi ülejäänud varast, kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut xx xxxxx allfondidele.
§ 14. Osakuomaniku osa lepingulise fondi varas
(1) Xxxx väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas.
(2) Sama liiki osakud annavad osakuomanikele võrdsetel alustel võrdsed õigused.
(3) Osakuomanikul on muu hulgas õigus:
1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist lepingulise fondi tingimustes sätestatud juhtudel xx xxxxxx;
2) vahetada temale kuuluvad osakud sama lepingulise fondi teist liiki osakute vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi osakute või aktsiate vastu fondi tingimustes või prospektis sätestatud korras, välja arvatud juhul, xxx xxxxx tingimustes või prospektis on sätestatud osakute vahetamise keeld;
3) võõrandada või koormata temale kuuluvaid osakuid kolmandatele isikutele, arvestades mitteavaliku fondi tingimustes sätestatud piiranguid;
4) saada lepingulise fondi varast väljamaksete tegemisel vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi tulust või fondi varast;
5) saada vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi lõpetamisel järele jäänud varast;
6) kokku kutsuda osakuomanike üldkoosolek seaduses või fondi tingimustes ette nähtud juhtudel xx xxxxxx;
7) osaleda ja hääletada üldkoosolekul vastavalt lepingulise fondi tingimustes sätestatule;
8) saada teavet lepingulise fondi tegevuse kohta vastavalt fondi tingimustes ja käesolevas seaduses sätestatule.
(4) Osakuomaniku osa lepingulise fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku osa suurus. Osaku võõrandamisel või muul viisil osaku omandi üleandmisel läheb omandajale üle osakuomanikule kuulunud osa lepingulise fondi varas ning sellega seotud õigused ja kohustused.
(5) Kui lepingulisel fondil on mitut liiki osakuid, määratakse osakuomaniku osa lepingulise fondi varas temale kuuluvate osakute arvu xx xxxxx sama liiki osakute arvu ning vastavalt kõigi sama liiki osakute puhasväärtuste summa suhtega lepingulise fondi vara puhasväärtusesse. Kui osakuomanikule kuulub mitut liiki osakuid, määratakse tema osa fondi xxxxx xxx liiki osakutele vastavate osade summana.
(6) Lepingulise fondi osakute vahetamise korral osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Osakute vahetamise korral võetakse osakud tagasi ja lastakse välja vastavalt osakute puhasväärtusele.
§ 15. Osakuomaniku vastutus
(1) Osakuomanik ei vastuta isiklikult fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on xxxxx xxxxx võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal õigus nõuda vastavalt fondi tingimustele xxxxx xxxxx. Osakuomaniku vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud tema osaga fondi varas.
(2) Fondivalitseja ei või osakuomaniku nimel kohustusi xxxxx.
(3) Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga lepingulise fondi vara vastu.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.
§ 16. Xxxx xx xxxxx liikide eristamise põhimõtted
(1) Xxxx võib olla nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Ühel xx xxxxx fondil ei või olla nimiväärtusega ja nimiväärtuseta osakuid.
(2) Xxxx on jagatav. Osakute jagamise tulemusena tekkinud osakute osade (edaspidi murdosak) ümardamise reeglid sätestatakse fondi tingimustes.
(3) Murdosaku omanik osaleb väljamaksete tegemisel lepingulisest fondist xx xxxx jaotamisel lepingulise fondi lõpetamise korral. Murdosakust tulenevad õigused täpsustatakse fondi tingimustes.
(4) Vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulisel fondil olla mitut liiki osakuid, millest tulenevad erinevad õigused. Lepingulise fondi osakud võivad erineda üksteisest muu hulgas järgmiste tingimuste poolest:
1) osakute miinimumarv või minimaalne investeeritav summa;
2) osakuliigi vääring;
3) väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
4) osakuga seotud tasude suurus;
5) osaku vahetamise lubatavus või vahetamise kord;
6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest;
7) osakuga seotud hääleõigus;
8) osakuomaniku õigus saada lepingulisest fondist väljamakseid või osaleda lepingulise fondi lõpetamisel järelejääva vara jaotamisel;
9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus;
10) registripidaja.
(5) Fondi tingimustes ja muudes fondi dokumentides peab fondi eri liiki osakuid nimetama erinevalt.
(6) Fondi tingimustes sätestatud juhul võivad sama liiki osakute väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate osakute arvust, mahust või osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldusega seonduvatest asjaoludest.
3. peatükk
Aktsiaseltsifond, aktsiaseltsifondi aktsia ja aktsiakapital
§ 17. Aktsiaseltsifondi üldsätted
(1) Aktsiaseltsifond võib tegeleda üksnes aktsiaseltsifondi xxxx xxxx valitsemisega.
(2) Aktsiaseltsifondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta aktsiaseltsiks, mis ei ole fond.
§ 18. Aktsiaseltsifondi aktsia erisused
(1) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 223 sätestatut. Aktsiaseltsifondi aktsiate registreerimisele ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatut.
(2) Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatut peab aktsiaseltsifondi juhatus, kui aktsiaseltsifond ei ole sõlminud lepingut aktsiaraamatu pidamise ülesande edasi andmiseks kolmandale isikule, xxxxx xxxxx on tehtud xxxxx äriregistrisse.
(3) Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta eelisaktsiaid.
(4) Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta vahetusvõlakirju, samuti muid väärtpabereid, mis annavad selle omanikule vahetusvõlakirjadest tulenevate õigustega sarnaseid õigusi.
(5) Aktsiaseltsifondi aktsionäril on õigus:
1) nõuda aktsiaseltsifondilt aktsiate tagasivõtmist aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhtudel xx xxxxxx;
2) vahetada temale kuuluvad aktsiad sama aktsiaseltsifondi teist liiki aktsiate vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi aktsiate või osakute vastu, välja arvatud juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis on sätestatud aktsiate vahetamise keeld;
3) saada teavet aktsiaseltsifondi tegevuse kohta vastavalt käesolevas seaduses ja aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule.
(6) Avaliku aktsiaseltsifondi aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.
(7) Aktsiaseltsifondi aktsia on jagatav. Aktsia jagamise tulemusena tekkinud aktsia osade (edaspidi murdaktsia) ümardamise reeglid sätestatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.
(8) Murdaktsia omanik osaleb väljamaksete tegemisel aktsiaseltsifondist xx xxxx jaotamisel aktsiaseltsifondi lõpetamise korral. Murdaktsiast tulenevaid õigusi täpsustatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.
(9) Vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule võib aktsiaseltsifondil olla mitut liiki aktsiaid, millest tulenevad erinevad õigused. Aktsiaseltsifondi aktsiad võivad erineda üksteisest näiteks järgmiste tingimuste poolest:
1) aktsiate miinimumarv või minimaalne investeeritav summa;
2) aktsialiigi vääring;
3) väljalaskmise ja tagasivõtmise põhimõtted;
4) aktsiaga seotud tasude suurus;
5) aktsiate vahetamise lubatavus või vahetamise kord;
6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest;
7) aktsiaga seotud hääleõigus;
8) aktsionäri õigus saada aktsiaseltsifondist väljamakseid või osaleda aktsiaseltsifondi lõpetamisel järele jääva vara jaotamisel;
9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus;
10) aktsiaraamatu pidaja.
(10) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ja muudes aktsiaseltsifondi dokumentides peab aktsiaseltsifondi eri liiki aktsiaid nimetama erinevalt.
(11) Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate aktsiate arvust.
(12) Aktsiaseltsifondi aktsiate tagasiostmist käsitatakse aktsiate tagasivõtmisena käesoleva seaduse tähenduses.
(13) Aktsiaseltsifondi aktsiate vahetamise korral aktsionärile väljamakseid ei tehta. Aktsiate vahetamise korral võetakse aktsiad tagasi ja lastakse välja vastavalt aktsiate puhasväärtusele.
§ 19. Aktsiaseltsifondi aktsiakapitali erisused
(1) Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond xxxx xxxx aktsiad välja lasta ja tagasi xxxxx. Aktsiaseltsifondi miinimum- ja maksimumkapitali suurusele ei kohaldata äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 2 sätestatut.
(2) Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis määratud arveldustsüklile täies ulatuses.
(3) Aktsiaseltsifondi aktsiakapitali suurus vastab aktsiaseltsifondi vara puhasväärtuse suurusele.
(4) Aktsiakapitali suurust ja aktsiate arvu xx xxxxx äriregistrisse. Äriregistrisse kantakse aktsiaseltsifondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus ja tehakse xxxxx, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele.
(5) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 336 sätestatud reservkapitali moodustamise kohustust.
(6) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-des 338–36310 aktsiakapitali suurendamise, vähendamise ja aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.
(7) Aktsiaseltsifondi aktsiakapital loetakse suurendatuks või vähendatuks fondi vara puhasväärtuse muutumisega.
(8) Kui aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui käesolevas seaduses sätestatud aktsiakapitali miinimumsuurus või kui aktsiaseltsifondi arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, peab aktsiaseltsifondi juhatus viivitamata kirjalikult teavitama sellest Finantsinspektsiooni.
4. peatükk
Usaldusfond, usaldusfondi osa ja osanik
§ 20. Usaldusfondi üldsätted
(1) Usaldusfond võib tegeleda üksnes xxx xxxx valitsemisega. Nimetatud nõue xx xxxxx usaldusfondi täisosaniku muud tegevust.
(2) Kui usaldusfond ei valitse xxx xxxx ise, sõlmib ta valitsemislepingu fondivalitsejaga. Fondivalitseja võib esindada usaldusfondi kõikide tehingute tegemisel temale valitsemislepinguga antud pädevuse piires, kui ühingulepingus või valitsemislepingus ei ole sätestatud teisiti. Valitsemislepingu sõlmimise ja lõpetamise otsustavad usaldusfondi juhtima õigustatud täisosanikud vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Usaldusfondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta usaldusühinguks, mis ei ole fond.
§ 21. Usaldusfondi osa ja osanik
(1) Usaldusfondi osa käesoleva seaduse tähenduses on usaldusfondi ja tema osanike vahelistest õigussuhetest tulenevate osanikule kuuluvate õiguste ja kohustuste kogum. Õigusaktides sätestatud investeerimispiirangute ja - tingimuste kohaldamisel võrdsustatakse usaldusfondi osa omandamine fondi osaku või aktsia omandamisega.
(2) Usaldusfondi osa on vabalt võõrandatav, kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti. Ühingulepingus võib sätestada usaldusfondi osade võõrandamise ja koormamise piirangud ning muud tingimused ja korra.
Usaldusfondi suhtes loetakse osa võõrandamine ja koormamine toimunuks pärast usaldusfondile võõrandamisest või koormamisest teatamist.
(3) Usaldusfondi osanikud peavad tasuma oma sissemaksed ühingulepingus sätestatud tingimustel xx xxxxxx.
(4) Usaldusfondi osa kohta võib välja anda väärtpaberi. Kui ühingulepingus on ette nähtud võimalus anda usaldusfondi osade kohta välja erinevate õiguste ja kohustustega eri liiki väärtpabereid, siis tuleb ühingulepingus eri liiki väärtpaberid erinevalt nimetada.
(5) Usaldusfondi võib uue osaniku xxxxx ühingulepingus sätestatud tingimustel xx xxxxxx.
§ 22. Usaldusfondi osast tulenevad õigused ja kohustused
(1) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, otsustavad usaldusfondi osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse ja väljamaksmise pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel või konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande alusel, kui usaldusfond kuulub konsolideerimisgruppi.
(2) Kasumi väljamaksmine on keelatud, xxx xxxxx tulemusel ei suudaks usaldusfond täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks.
(3) Osanikul on õigus lahkuda usaldusfondist xx xxxxx osa tagasivõtmist üksnes ühingulepingus sätestatud tingimustel xx xxxxxx. Nimetatu ei välista ega piira osaniku õigust võõrandada oma osa kooskõlas ühingulepinguga.
(4) Usaldusfondi suhtes ei kohaldata äriseadustiku §-des 108 ja 109 sätestatut. Ühingulepingus kehtestatud korras võib täisosaniku või usaldusosaniku usaldusfondist välja arvata või sundvõõrandada tema osa teisele usaldusosanikule, täisosanikule või kolmandale isikule, kui osa omandaja võtab üle kõik nimetatud osast tulenevad õigused ja kohustused. Täisosaniku osa võib sundvõõrandada üksnes käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavale isikule.
(5) Usaldusfondi osaniku sissemakset võib suurendada üksnes osaniku nõusolekul. Sissemakset võib vähendada osaniku nõusolekul või muul ühingulepingus sätestatud juhul.
(6) Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel usaldusfondist makstakse osanikule hüvitist ühingulepingus ette nähtud juhtudel, tingimustel xx xxxxxx.
(7) Usaldusfondi osanikele kohaldatakse äriseadustiku §-des 95, 96 ja 129 sätestatut, kui ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti.
5. peatükk
Fondi vara xx xxxxx ärinimi või nimetus
§ 23. Fondi xxxx xx fondivalitseja vastutus fondi vara valitsemisel
(1) Fondi xxxx xxxxx kuuluvad väärtpaberid ning muud xxxxx, õigused ja kohustused, xxxxx arvatud xxxxx xxxxx, kuid fondivalitseja või fondi nimel omandatud kinnisvara.
(2) Fondi xxxx xxxxx kuulub xx xxxx, mis omandatakse fondi xxxx xxxxx kuuluva õiguse alusel või fondi varal põhineva tehinguga või saadakse hüvitisena fondi xxxx xxxxx kuuluva asja või õiguse eest.
(3) Fondivalitseja valitseb fondi vara lahus fondivalitseja varast, fondivalitseja valitsetavate teiste fondide varast ja muudest varakogumitest.
(4) Fondi vara käsutamist ei tohi piirata xx xxxxx suhtes ei või teostada sundtäitmist muude kohustuste xxx xxxxxxx xxxxx xxxxx võetud kohustuste täitmiseks või täitmise tagamiseks. Xxxxx xxxxx kinnisvara
omandamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse või võimaluse korral välisriigi sarnasesse registrisse xxxxx xxxx käsutuspiirangu kohta, milles on märgitud selle fondi nimi, mille xxxxx xxxx on omandatud.
(5) Fondi vara lahus hoidmise kohustust kohaldatakse xx xxxxx lõpetamise ja fondivalitseja või fondi maksejõuetuse korral.
(6) Fondi xxxx xx kuulu fondivalitseja pankrotivara xxxxx xx xxxxx xxxxx rahuldatakse üksnes fondi osakuomanike, aktsionäride või osanike xx xxxxx varaga seotud võlausaldajate nõuded fondi vastu. Fondi vara fondivalitseja pankrotivarast välistamiseks ei pea fondi investor pankrotiseaduse § 123 lõikes 3 nimetatud taotlust esitama.
(7) Fondivalitseja vastutab fondile tekkinud kahju eest, kui ta on rikkunud fondivalitsejale õigusaktist, fondivalitseja põhikirjast, fondi alusdokumendist, valitsemislepingust või nende alusel kehtestatud dokumentidest tulenevaid kohustusi.
(8) Käesolevas paragrahvis fondi vara kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile, sealhulgas selle moodustamisest, vara investeerimisest, allfondi ühinemisest ja allfondi lõpetamisest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning maksejõuetusmenetluses allfondi varaga seotud nõuete rahuldamisele.
§ 24. Fondi ärinimi või nimetus
(1) Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes, nimetuses või ärinimes, mis ei ole investeerimisfond, ei või kasutada xxxx või lühendeid „investeerimisfond”, „lepinguline fond”, „pensionifond”, „aktsiaseltsifond”,
„usaldusfond”, „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „EuVECA”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond”,
„EuSEF”, „Euroopa pikaajaline investeerimisfond”, „ELTIF” ega teisi sama tähendusega xxxx või lühendeid eesti ega xxxx keeles.
(2) Üksnes käesoleva seaduse või teise lepinguriigi õiguse alusel Eestis moodustatud või asutatud eurofondi, Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt xxxx „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond” ning „Euroopa pikaajaline investeerimisfond”. Ainult Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt lühendeid „EuVECA”, „EuSEF” ja „ELTIF”.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatu ei kohaldu fondivalitseja ärinime suhtes.
(4) Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna „pensionifond”.
(5) Aktsiaseltsifondi ärinimi peab sisaldama täiendit „muutuvkapitaliga aktsiaseltsifond” või selle asemel lühendit „MASF”.
(6) Usaldusfondi ärinimi peab sisaldama täiendit „usaldusfond”.
(7) Fondi nimetus või ärinimi peab olema selgesti eristatav teiste Eestis moodustatud või asutatud fondide või Eestis pakutavate fondide nimetustest ja ärinimedest.
(8) Lepingulisele fondile xx xxxxx nimetusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 12 ärinime suhtes sätestatud nõudeid.
(9) Fondi nimetus või ärinimi ei tohi olla eksitav fondi tingimustes või aktsiaseltsifondi või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas või usaldusfondi ühingulepingus ette nähtud fondi investeerimispoliitika või muude tingimuste suhtes.
2. osa AVALIK FOND
6. peatükk Üldsätted
§ 25. Osa kohaldamine
(1) Käesolevat seaduse osa kohaldatakse Eestis moodustatud või asutatud eurofondidele, pensionifondidele ja teistele avalikele fondidele, kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 216–239 sätestatut.
(2) Välisriigis moodustatud või asutatud fondi avalikule pakkumisele Eestis ja avalikustatavale teabele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 80–82, 408, 413, 419, 420, 422, 423, 430, 432 ja 436 sätestatut. Välisriigis moodustatud või asutatud fondi, mis ei ole eurofond, avaliku pakkumise prospekt ja põhiteave peavad vastama käesoleva seaduse §-des 73–75 ning fondi kohta avalikustatav teave käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõuetele.
(3) Käesolevas osas fondi kohta sätestatut, sealhulgas fondi moodustamise ja asutamise kohta sätestatut, kohaldatakse käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud mitteavaliku fondi muutmisel avalikuks fondiks.
7. peatükk
Fondi moodustamine ja asutamine
1. xxxx
Xxxxx moodustamise ja asutamise üldtingimused
§ 26. Lepingulise fondi moodustamine
(1) Lepingulise fondi moodustamise otsustab xx xxxxx tingimused kinnitab fondivalitseja juhatus.
(2) Lepingulise fondi moodustamise otsuses tuleb märkida:
1) fondi nimetus;
2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht.
(3) Fondi tingimused jõustuvad ja lepinguline fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamist, xxx xxxxx tingimustes ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtaega.
§ 27. Aktsiaseltsifondi asutamine
(1) Aktsiaseltsifondi asutamislepingu sõlmimisega kiidavad asutajad heaks ka valitsemislepingu ja depoolepingu.
(2) Enne aktsiaseltsifondi registreerimist äriregistris kooskõlastatakse aktsiaseltsifondi põhikiri Finantsinspektsiooniga.
§ 28. Aktsiaseltsi muutmine aktsiaseltsifondiks
Aktsiaseltsi võib aktsiaseltsifondiks muuta, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid. Aktsiaseltsifondi tulevane fondivalitseja tuleb määrata üldkoosolekul aktsiaseltsifondiks muutmise otsustamisel. Aktsiaseltsi aktsiaseltsifondiks muutmisel kinnitab valitsemislepingu ja depoolepingu aktsiaseltsi üldkoosolek.
§ 29. Nõuded fondi tingimustele ja põhikirjale
(1) Fondi tingimustes märgitakse vähemalt järgmine teave:
1) fondi nimetus ja viide, et fond on moodustatud lepingulise fondina;
2) fondi moodustamise kuupäev xx xxxxx asukohariik;
3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
4) xxxxx, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond;
5) xxxxx, et fond on avalik fond;
6) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
7) xxxxx, kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks;
8) fondi vara investeerimisstrateegia ja -poliitika (edaspidi investeerimispoliitika) üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse xxxxxxx xx millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse;
9) xxxxx xxxxx makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise kord;
10) pensionifondi ja eurofondi xxxxx makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär;
11) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
12) osakutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas osakust tulenev hääleõigus, murdosakute ümardamise reeglid ning fondi tulu jaotamise kord;
13) osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus;
14) garantii tingimused ning garantiiandja ärinimi, asukoht xx xxxxx olemasolul registrikood, xxx xxxxx tootlust garanteeritakse;
15) xxxxx lepingulise fondi osakuomanike õiguse kohta, kui see on olemas, xxxxx osa üldkoosolekust xx xxxxx õiguse omandamisega seotud tingimused, osakuomanike üldkoosoleku pädevus, kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord, sealhulgas üldkoosoleku pidamise xxxx xx üldkoosoleku pidamise kulude katmise tingimused;
16) fondi tingimuste muutmise kord;
17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikiri peab sisaldama järgmist teavet:
1) xxxxx, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsifondina, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud või ühe aasta jooksul kokku sisse makstava aktsiakapitali suurus ning miinimum- ja maksimumkapitali suurus ja xxxxx, et miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond xxxx xxxx aktsiad välja lasta ja tagasi xxxxx;
3) fondi asutamise kuupäev;
4) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
5) xxxxx, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond;
6) xxxxx, et fond on avalik fond;
7) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
8) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse xxxxxxx xx millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse;
9) fondi või aktsionäride xxxxx makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ja nende arvutamise kord;
10) eurofondi xxxxx makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär;
11) fondi tulu jaotamise kord;
12) aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus;
13) garantii tingimused ning garantiiandja (kelleks võib olla kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei xxx xxxxx depositoorium) ärinimi, asukoht xx xxxxx olemasolul registrikood, xxx xxxxx tootlust garanteeritakse;
14) fondi juhtorganite pädevuse erisused võrreldes äriseadustikus ja käesolevas seaduses sätestatuga;
15) valitsemiselepingust tulenevad fondivalitseja kohustused;
16) põhikirja muutmise kord;
17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(3) Aktsiaseltsifondi põhikirjas xx xxxxxxx äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 31 nimetatud teavet.
(4) Fondi tingimustes või põhikirjas võib ette näha xx xxxx tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
§ 30. Lepingulise fondi asukoht
(1) Lepingulise fondi asukoht on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva seaduse alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleselt teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, on lepingulise fondi asukohaks selle krediidiasutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja või filiaali asukoht, kellega fondivalitseja on sõlminud lepingu fondide osakute ostu xx xxxxx korraldamiseks Eestis ja mis on fondi tingimustes märgitud fondi asukohana.
(2) Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi, mis on eurofond või alternatiivfond, valitseb piiriüleselt teenuseid osutades lepinguriigi fondivalitseja, on fondi asukohaks fondi depositooriumi või fondivalitseja Eesti filiaali asukoht.
2. xxxx
Xxxxx tingimuste ja põhikirja kooskõlastamine
§ 31. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamiseks esitatavad andmed
(1) Fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) lepingulise fondi moodustamise otsus või aktsiaseltsifondi asutamise korral asutamisleping või -otsus;
2) fondi tingimused või põhikiri;
3) fondi prospekt ja alternatiivfondi korral prospektile lisatud käesoleva seaduse § 90 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave;
4) põhiteave fondi või allfondide olemasolul iga allfondi kohta;
5) fondi vara puhasväärtuse määramise kord;
6) fondi audiitorettevõtja andmed, mis sisaldavad tema ärinime, asukohta ja registrikoodi, kui need andmed ei sisaldu prospektis;
7) depooleping.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitada:
1) aktsiakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
2) taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduskäiku, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;
3) valitsemisleping;
4) tegutseva aktsiaseltsi korral käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud üldkoosoleku otsus.
§ 32. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemine ning otsus
(1) Kui taotlus xx xxxxx käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt selles puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi tingimused või põhikiri vastavad õigusaktides fondi kohta kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Xxxxxxxx esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, samuti teostada päringuid andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud andmete või dokumentide sisu kohta xx xxxxx tingimuste või põhikirja kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid xxxx xxxxx tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest keeldumise otsust tegemata.
(6) Otsuse fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist.
(7) Fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale xx xxxxx depositooriumile.
(8) Xxx xxxxx tingimuste või põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud xxxxx. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda taotluse menetlemise tähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise xxxxx. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue tähtaja.
§ 33. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamisest keeldumise alused
Finantsinspektsioon võib keelduda fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest, kui:
1) fondi tingimused, põhikiri, prospekt või põhiteave xx xxxxx õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) fondi tingimused, põhikiri või taotlus ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad, omavahel vastuolus või takistavad fondi avalikku pakkumist;
3) fondivalitseja ei ole võimeline täitma xxxxxx xxxxx valitsemiseks võetud kohustusi või tal puuduvad piisavad teadmised, kogemused või õigused fondi valitsemiseks või aktsiaseltsifondi juhtimine xx xxxxx seaduses sätestatud nõuetele;
4) fondi avalik pakkumine xx xxxxx õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) fondi kohta teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
6) depositoorium xx xxxxx õigusaktides sätestatud nõuetele või depositoorium ei ole muul põhjusel suuteline vajalikul määral tagama fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset;
7) valitsemis- või depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või olemasolu korral fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või ei võimalda muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide järgimist;
8) fondi osakute või aktsiate registri pidaja või aktsiaraamatu pidaja xx xxxxx õigusaktides xx xxxxx tingimustes või põhikirjas sätestatud nõuetele;
9) fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud vara koosseis, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused või riskijuhtimise reeglid ei ole kooskõlas investeerimispoliitikaga või ei taga piisavat fondi likviidsust, mistõttu võib osakute või aktsiate tagasivõtmise korraldamine olla olulisel määral raskendatud;
10) fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tootluse garanteerimise tingimused ei taga fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset või garantii on andnud fondi depositoorium või muu seaduses sätestatud nõuetele mittevastav isik;
11) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi nõutava aktsiakapitali sissemaksmine.
§ 34. Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmine
(1) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks xxxxxxx xx aktsiaseltsifondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
1) märkus, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus;
3) märkus fondivalitseja ärinime, registrikoodi ja aadressi kohta;
4) aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.
(2) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada:
1) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;
2) Finantsinspektsiooni otsus aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamise kohta.
§ 35. Fondi tingimuste jõustumisest ja äriregistrisse kande tegemisest teavitamine
(1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste jõustumist või aktsiaseltsifondi asutamise äriregistrisse kandmist xxxxx xxxxx tingimuste jõustumise või aktsiaseltsifondi asutamise kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis teade) xx xxxxx tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Xxxxxx peab olema märgitud vähemalt:
1) xxxxx xxxxx tingimuste või põhikirja ja muu fondi kohta avalikustatava teabe kättesaadavuse kohta;
2) xxxxx xxxxx tingimuste või põhikirja jõustumise kohta;
3) xxxxx avaldamise kuupäev.
3. xxxx
Xxxxx tingimuste ja põhikirja muutmine ning muudatuse kooskõlastamine
§ 36. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise üldsätted
(1) Fondi tingimuste muutmise otsustab fondivalitseja juhatus, xxx xxxxx tingimustega ei ole muutmise otsustamine antud osakuomanike üldkoosoleku pädevusse.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustab üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
(3) Avaliku fondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fondist saab mitteavalik fond.
(4) Eurofondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam eurofond.
(5) Fondi tingimusi või põhikirja võib muuta selliselt, et fond muutub kinniseks fondiks tingimusel, et fondi tingimuste või põhikirja muudatused ei jõustu enne ühe aasta möödumist fondi tingimuste või põhikirja muudatuste avalikustamisest fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(6) Fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsusest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond viivitamata fondi depositooriumi.
(7) Fondi tingimuste või põhikirja muutmisega seotud kulud katab fondivalitseja, xxx xxxxx tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
§ 37. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise kooskõlastamine
(1) Fondi tingimuste või põhikirja muudatus kooskõlastatakse Finantsinspektsiooniga, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsus;
2) fondi tingimuste või põhikirja muudetud tekst;
3) fondi prospekt või põhiteave, xxx xxxxx tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti või põhiteabe muutmine;
4) depoolepingu või valitsemislepingu muudetud tekst, xxx xxxxx tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb depoolepingu või valitsemislepingu muutmine;
5) fondi tingimuste või põhikirja muutmise põhjendus ja käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud hinnang muudatuste olulisuse kohta.
(3) Fondi tingimuste või põhikirja muudatusi xx xxxx Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui:
1) muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse tingimustes või põhikirjas parandusi või muudatusi, mis ei mõjuta osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi või mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, nagu osakuomanike või aktsionäride xxxxx makstavate tasude või kulude piirmäära alandamine, ning
2) muudetud fondi tingimused või põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
§ 38. Fondi tingimuste ja põhikirja oluline muutmine
(1) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond koostab fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse hinnangu, lähtudes muudatuste mõjust osakuomanike või aktsionäride mõistlikele huvidele.
(2) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse olulisust eeldatakse, xxx xxxxx tingimustes või põhikirjas muudetakse investeerimispoliitikat või osakute või aktsiatega seotud õigusi, sealhulgas kui muudetakse järgmisi tingimusi:
1) tähtajalise fondi tähtaeg;
2) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus;
3) xxxxx xxxxx makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise xxxx xx summaarne piirmäär;
4) osakute või aktsiate tagasivõtmise sagedus;
5) xxxxx xxxxx väljamaksete tegemise kord;
6) fondi pakkumise tingimused;
7) fondi osakutest või aktsiatest tulenevad õigused ja kohustused.
(3) Fondi tingimuste või põhikirja muudatust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes ei peeta oluliseks, kui sellega vähendatakse fondi, osakuomanike või aktsionäride xxxxx makstavate tasude või kulude liike, tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, või muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke.
(4) Fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse xxxx või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist;
2) fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi xxxx või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud xxxxxx.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, xxx xxxxx tingimusi või põhikirja muudetakse käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaoludel.
§ 39. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse menetlemine ja otsus
(1) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse läbivaatamisele, muudatuse kooskõlastamise otsuse tegemisele xx xxxxx otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-
des 32 ja 33 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamisel hinnatakse taotluse vastavust käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatule.
(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuste kooskõlastamisest, xxx xxxxx tingimuste või põhikirja olulisel muutmisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
§ 40. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuste avalikustamine
(1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamist Finantsinspektsiooniga xxxxx xxxxx tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise kohta (edaspidi käesolevas jaos teade) xx xxxxx muudetud tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Xxxxxx peavad olema märgitud vähemalt:
1) andmed muudatuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamise kohta;
2) xxxxx xxxxx tingimuste või põhikirja muudatuste kohta;
3) andmed fondi tingimuste või põhikirja muudetud teksti xx xxxxx prospekti kättesaadavuse kohta, xxx xxxxx tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti muutmine;
4) hinnang fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse xxxxx xx tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral rakendatavad võimalikud meetmed;
5) fondi tingimuste muudatuse jõustumise aeg;
6) xxxxx avaldamise kuupäev.
(3) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab xxxxx avaldamisest xx xxxxx sisust viivitamata Finantsinspektsiooni.
(4) Kui käesoleva seaduse kohaselt xx xxxx fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, avaldab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond pärast tingimuste või põhikirja muudatuste Finantsinspektsioonile esitamist fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel:
1) fondi muudetud tingimused või põhikirja;
2) viite fondi tingimustes või põhikirjas tehtud muudatustele ja nende jõustumise aja.
§ 41. Fondi tingimuste muudatuse jõustumine
Fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud xxxxx avaldamisest, xxx xxxxxx ei ole ette nähtud pikemat tähtaega või käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 42. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise avalduse esitamine äriregistrile ja aktsiaseltsifondi pakkumine muudetud põhikirja alusel
(1) Aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni otsus fondi põhikirja muudatuse kooskõlastamise kohta, välja arvatud juhul, kui vastavalt käesolevale seadusele xx xxxx põhikirja muudatust Finantsinspektsiooniga kooskõlastada.
(2) Kui käesoleva seaduse kohaselt on aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustamine antud aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse, lisatakse põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele aktsiaseltsifondi nõukogu otsus või nõukogu koosoleku protokoll.
(3) Avalduse aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks võib esitada ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud xxxxx avaldamisest või fondi muutmisel kinniseks fondiks käesoleva seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi ei esitata Finantsinspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikele 3.
(4) Aktsiaseltsifondi aktsiaid võib pakkuda muudetud põhikirja alusel, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatus on kantud äriregistrisse, kui teatest ei tulene hilisemat tähtaega.
(5) Aktsiaseltsifond teavitab äriregistri kande tegemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.
4. jagu
Pensionifondi moodustamise ja tingimuste kooskõlastamise erisused
§ 43. Pensionifondi tingimused
(1) Pensionifondi tingimused peavad lisaks käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1, 2, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12 sätestatule sisaldama järgmist:
1) xxxxx, kas fond on kohustuslik või vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond;
2) nimiväärtusega osaku puhul osaku nimiväärtus;
3) pensionifondist väljamaksete tegemise kord;
4) pensionifondi osakute pärimise ja väljamaksete tegemise kord;
5) tööandja pensionifondi oma töötajate, teenistujate ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht xx xxxxx olemasolul registrikood.
(2) Teenistujad käesoleva seaduse tähenduses on ametnikud ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud.
(3) Tööandja pensionifondi moodustamiseks ning fondi tingimustes ja finantseerimises kokkuleppimiseks võivad fondivalitseja ja sellesse fondi sissemakseid tegema hakkav tööandja sõlmida lepingu.
§ 44. Pensionifondi tingimuste kooskõlastamine
(1) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi valitseja esitab pensionifondi tingimuste kooskõlastamiseks lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) kohustusliku pensionifondi depositooriumi senise tegevuse kirjeldus, milles antakse ülevaade sellest, kui kaua ning milliste ja millise suurusega fondide depositooriumina see on tegutsenud;
2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingud;
3) tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkava tööandja nõusolek fondi tingimustega.
(2) Kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.
(3) Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva seaduse §-s 33 nimetatule kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest keelduda järgmistel põhjustel:
1) kohustusliku pensionifondi tingimustes ette nähtud investeerimispoliitika ei erine oluliselt nende kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitikast, mida avalduse esitanud fondivalitseja juba valitseb või mille tingimuste kooskõlastamist ta on xxxxx xxxx taotlenud;
2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 või § 525 lõikes 3 nimetatud leping sisaldab sätteid, mis ei ole omavahel või õigusaktidega kooskõlas või xxxxxx xx ole üheselt mõistetavalt ja piisava täpsusega kindlaks määratud registripidaja, pensionifondi depositooriumi ja fondivalitseja õigused ning kohustused kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldamisel.
§ 45. Pensionifondi tingimuste muutmine
(1) Kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond.
(2) Kui vabatahtliku pensionifondi tootlust garanteeritakse, ei või fondi tingimusi muuta selliselt, et fond ei ole enam garanteeritud tootlusega vabatahtlik pensionifond.
(3) Käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud fondi tingimuste olulise muutmise regulatsiooni kohaldatakse pensionifondidele, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamisele ja tagasivõtmisele kehtestatud erisusi, kohustusliku pensionifondi tingimuste olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
(4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse §
37 lõikes 2 sätestatule esitada kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingute muudatused ja muudetud tekst, kui pensionifondi tingimuste muutmisega kaasneb nende lepingute muutmine.
(5) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatuse kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
(6) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatule esitada tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolek fondi tingimuste muutmisega.
§ 46. Pensionifondi tingimuste muudatuste jõustumine
(1) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist asjakohase xxxxx avaldamisest arvates.
(2) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste kooskõlastamist fondi tingimuste muudetud teksti osakuomanikele ning teatab Finantsinspektsioonile osakuomanikele muudatuste avalikustamise kuupäeva.
(3) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, millal Finantsinspektsioon sai fondivalitsejalt asjakohase xxxxx, xxx xxxxxx xx ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
8. peatükk Fondi juhtimine
1. jagu Lepingulise fondi juhtimine
§ 47. Osakuomanike üldkoosolek
(1) Xxx xxxxx tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, sätestatakse fondi tingimustes üldkoosoleku pädevus, selle kokkukutsumise ja läbiviimise kord ning üldkoosolekul otsuse tegemise kord.
(2) Xxx xxxxx tingimustes ei ole sätestatud teisiti, on üldkoosoleku pädevuses:
1) fondi tingimuste muutmine;
2) fondi lõpetamise otsustamine.
2. jagu Aktsiaseltsifondi juhtimine
§ 48. Üldkoosoleku pädevus ja kokkukutsumise kord
(1) Üldkoosoleku otsusega võib üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õiguse anda nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Sellisel juhul jääb üldkoosolekule õigus otsustada põhikirja muutmine selliselt, et üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õigus võetakse üldkoosoleku pädevusse tagasi.
(2) Aktsiaseltsifondi juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, xxx xxxx nõuab ka Finantsinspektsioon, aktsiaseltsifondi valitseja või depositoorium.
(3) Kui aktsiaseltsifondi juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul Finantsinspektsiooni, fondivalitseja või depositooriumi nõude saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on Finantsinspektsioonil, fondivalitsejal või depositooriumil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda ja määrata üldkoosoleku päevakord.
(4) Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud, kohaldatakse
üldkoosoleku päevakorrale ja otsuse eelnõule äriseadustiku §-des 293 ja 2931 audiitori poolt erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise või üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatut.
§ 49. Nõukogu pädevuse erisused
(1) Kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti, kuulub aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse:
1) aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitamine;
2) aktsiaseltsifondi depoolepingu tingimuste kinnitamine;
3) aktsiaraamatu pidaja kinnitamine, kui aktsiaraamatu pidamise ülesanne antakse edasi kolmandale isikule.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirjaga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda aktsiaseltsifondi juhatusele.
§ 50. Juhatuse pädevus
(1) Aktsiaseltsifondi juhatus teostab valitsemislepingus ette nähtud ulatuses xx xxxxxx järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle ning depoolepingus ette nähtud ulatuses xx xxxxxx järelevalvet depositooriumi tegevuse üle, samuti muude fondi valitsemisega seotud xx xxxxx antud ülesannete täitmise üle kolmandate isikute poolt.
(2) Aktsiaseltsifondi juhatuse pädevusse kuulub aktsiaseltsifondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.
(3) Aktsiaseltsifondi juhatus võib fondi administreerimisega või aktsiate pakkumisega seotud ülesandeid edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 5 nimetatud tingimustega. Ülesannete edasiandmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 364 fondivalitseja kohta sätestatut aktsiaseltsifondi juhatusele. Aktsiaraamatu pidamise võib edasi anda käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatud nõudeid arvestades.
§ 51. Nõuded juhtidele
(1) Aktsiaseltsifondi juhtidele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 310 fondivalitseja juhtimisele ja juhtidele sätestatud nõudeid.
(2) Aktsiaseltsifondi valitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikmed ei või moodustada rohkem xxx xxxxx fondi nõukogu liikmetest.
§ 52. Fondivalitseja pädevus ja vastutus aktsiaseltsifondi valitsemisel
(1) Aktsiaseltsifondi valitseja pädevuses on vara investeerimine vastavalt käesoleva seaduse §-s 305 sätestatule. Fondi vara käsutab seaduses ja valitsemislepingus ette nähtud ulatuses fondivalitseja.
(2) Fondivalitseja vastutab aktsiaseltsifondile või selle aktsionäridele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.
9. peatükk Xxxx xx aktsia
1. jagu
Osakute ja aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine
§ 53. Peatüki kohaldamine
Käesolevas peatükis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondile.
§ 54. Fondi vara ning osaku või aktsia nimiväärtus ning puhasväärtus. Eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse registreerimine ja salvestamine ning avalduse täitmisest aruandmine
(1) Osaku nimiväärtus väljendatakse vähemalt ühe sendi täpsusega, välisvaluutas nimiväärtuse väljendamise korral vähemalt täpsusega kaks kohta pärast koma.
(2) Kõikidele nimiväärtuseta osakutele vastab võrdne osa fondi varast. Ühele nimiväärtuseta osakule osaks langev osa fondi varast (osaku arvestuslik väärtus) määratakse fondi vara väärtuse jagamisel osakute arvuga.
(3) Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi puhasväärtuse määramise hetkeks välja lastud ja tagasi võtmata osakute või aktsiate arvuga.
(4) Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võivad eri liiki osakute või aktsiate puhasväärtused erineda vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud alustele.
(5) Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ning avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord kahe nädala järel. Koos aktsia puhasväärtusega avalikustab aktsiaseltsifond xx xxxxx xxxx puhasväärtuse.
(6) Kinnise fondi osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ja avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord aastas.
(7) Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning võetakse tagasi osaku või aktsia puhasväärtuse alusel, mis vastavalt fondi alusdokumendile määratakse kindlaks kas:
1) vastava avalduse laekumise ajaks määratud viimase puhasväärtuse alusel või
2) puhasväärtuse alusel, mis määratakse esimesena pärast vastava avalduse saamist.
(8) Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võidakse välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel.
(9) Osaku ja aktsia puhasväärtus avalikustatakse vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(10) Osaku ja aktsia puhasväärtuse määramisel ning osaku või aktsia väljalaskmisel ja tagasivõtmisel võetakse aluseks fondi vara õiglane väärtus. Fondivalitseja on kohustatud rakendama asjakohaseid ja vajalikke
meetmeid, et xxx xxxxx fondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist, mis ei toimu õiglaselt hinnatud puhasväärtuse alusel või käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel või mis muul viisil võimaldab fondi osakute või aktsiatega ebaõiglase väärtuse alusel tehingu tegemist, mis mõjutaks otseselt teiste osakuomanike või aktsionäride varalisi huvisid.
(11) Fondi vara puhasväärtuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
(12) Eurofondi valitseja registreerib iga temale esitatud eurofondi osaku või aktsia väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse asjakohastes elektroonilistes andmetöötlussüsteemides (edaspidi andmetöötlussüsteem) viivitamata pärast avalduse saamist.
(13) Andmed kõigi eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste kohta tuleb andmetöötlussüsteemi salvestada xx xxxx säilitada (edaspidi koos salvestada).
(14) Eurofondi valitseja esitab osakuomanikule või aktsionärile eurofondi osaku või aktsia väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmist kinnitava aruande püsival andmekandjal või teeb selle kättesaadavaks muul samaväärsel viisil.
(15) Täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmetöötlussüsteemile, eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste andmete registreerimisele ja salvestamisele ning avalduste täitmisest aruandmisele kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 55. Osakute ja aktsiate väljalaskmine ning väljalaskmishind
(1) Osakud ja aktsiad lastakse välja nende väljalaskmishinnaga.
(2) Osaku ja aktsia väljalaskmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalaskmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras.
(3) Osaku ja aktsia väljalaskmishind avalikustatakse xxxxx xxxx fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 9 sätestatud nõuetele.
(4) Fondi osaku või aktsia eest tasutakse üksnes rahalise sissemaksega. Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning kantakse osakute või aktsiate registrisse üksnes välja lastavate osakute või aktsiate arvule vastavas osaku või aktsia puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Murdosaku või -aktsia väljalaskmisel peab fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale osaku või aktsia puhasväärtusest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakute või aktsiatega ja fondide ühinemisel ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel.
(6) Osakute ja aktsiate väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute ja aktsiate arvu kindlaks ei määrata, xxx xxxxx tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
(7) Osaku ja aktsia väljalaskmisest võib keelduda, kui see tuleneb fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatust.
(8) Xxx xxxxx xxxx investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid välja lasta järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.
(9) Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võib välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga järgmistel tingimustel:
1) väljalaskehinna määramise tingimused otsustatakse osakuomanike või aktsionäride üldkoosolekul ja nende poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, xxx xxxxx tingimustega või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, või
2) fondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul või fondi tingimuste või põhikirja kohaselt peavad fondi osakud või aktsiad olema võetud kauplemisele reguleeritud turul 12 kuu jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(10) Fondivalitseja võib määrata kinnise fondi lõpliku väljalaskehinna käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuses määratud tingimustel väljalaskehinna vahemikus.
§ 56. Osakute ja aktsiate tagasivõtmine ning tagasivõtmishind
(1) Osakuid ja aktsiaid võetakse tagasi nende tagasivõtmishinnaga.
(2) Osaku või aktsia tagasivõtmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras. Osaku või aktsia tagasivõtmishind
avalikustatakse xxxxx xxxx fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt sätestatud nõuetele.
(3) Osakute või aktsiate tagasivõtmisel tehakse tagasi võetavate osakute või aktsiate eest fondi varast rahas väljamakse vastavalt tagasi võetavate osakute või aktsiate arvule ja nende puhasväärtusele. Tagasi võetud osakust või aktsiast tulenevad õigused ja kohustused lõpevad ning tagasi võetud xxxx või aktsia kustutatakse osakute või aktsiate registrist.
(4) Väljamaksed tehakse nõuete esitamise järjekorras, xxx xxxxx tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud väljamaksete järjekorras erisuste tegemise aluseid.
(5) Xxx xxxxx xxxx investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid tagasi xxxxx järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.
(6) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei pea sellise fondi, mille osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel, osakuid või aktsiaid tagasi võtma, xxx xxxxx fondi osakutega kaubeldakse reguleeritud turul ja on tagatud, et osaku väärtus sellel turul ei erine oluliselt osaku tagasivõtmishinnast.
(7) Niisuguse fondi, mille varast fondi tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse vähemalt 60 protsenti kinnisasjadesse või vähemalt 80 protsenti kinnisasjadesse ja kinnisasjadega seotud väärtpaberitesse, reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse, osakuid või aktsiaid ei ole lubatud xxxxx tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel varem kui kuue kuu möödumisel osakuomaniku või aktsionäri vastava nõude esitamisest arvates.
§ 57. Osakute ja aktsiate väljalaskmise ning tagasivõtmise peatamine
(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab peatama fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise, kui väljalaskmine või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt osakuomanike või aktsionäride huve või fondi korrapärast valitsemist.
(2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond võib peatada fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise, kui on tõendatud vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) fondi arvelduskontodel olevast rahast ei piisa osakute või aktsiate tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
2) fondi väärtpabereid või muud xxxx xx ole võimalik viivitamata müüa;
3) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramine on takistatud.
(3) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest xx xxxxx põhjustest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja finantsjärelevalve asutust igas välisriigis, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osakute või aktsiate väljalaskmine või tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel.
(4) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist peatama, kui on kahtlus, et:
1) osakute või aktsiate väljalaskmise, tagasivõtmise või avaliku pakkumise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud või on sellise rikkumise oht;
2) garantiilepinguga antud garantii ei ole piisav fondi tootluse garanteerimiseks, xxx xxxxx tootlust garanteeritakse, või
3) osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvide kaitseks.
(5) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi kõrvaldama osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolud.
(6) Xxxxx osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata avaldama vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(7) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks. Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tähtaega võib pikendada Finantsinspektsiooni nõusolekul.
2. xxxx
Xxxxx, osakuomaniku ja aktsionäri xxxxx makstavad tasud ning kaetavad kulud
§ 58. Xxxxx xxxxx makstavad tasud ja kaetavad kulud
(1) Xxxxx xxxxx võib maksta üksnes järgmisi tasusid xx xxxxx järgmisi kulusid:
1) fondivalitsejale makstav tasu fondi valitsemise eest või aktsiaseltsifondi valitsemisega otseselt seotud tasud ja kulud (edaspidi valitsemistasu);
2) depositooriumile makstav tasu osutatud teenuste eest (edaspidi depootasu);
3) xxxxx xxxxx tehingu tegemisega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud ning muud fondi alusdokumendis nimetatud fondi valitsemisega seotud tasud ja kulud;
4) fondi likvideerimiskulud käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
(2) Valitsemistasu ja depootasu ei või maksta ettemaksena.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud ja kulud kokku ei tohi ületada fondi alusdokumendis ja prospektis ette nähtud määrasid.
§ 59. Osakuomaniku ja aktsionäri xxxxx makstavad tasud
(1) Osaku või aktsia väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu makstakse osaku või aktsia omandanud või tagastanud isiku xxxxx. Osakuomaniku või aktsionäri arvelt ei või nõuda muid osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmisega seotud tasusid, välja arvatud juhul, xxx xxxxx tingimuste või põhikirja kohaselt võib osakuomanikult või aktsionärilt nõuda lisatasu tulenevalt osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise tehingu olulisest mõjust fondi korrapärasele valitsemisele. Eeltoodu ei välista kolmanda isiku vahendustasu või muu samaväärse tasu maksmist osakuomaniku või aktsionäri arvelt, kui see on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis.
(2) Osakuomaniku või aktsionäri xxxxx makstavad tasud määratakse fikseeritud summana või protsendina fondi osaku või aktsia puhasväärtusest, xxx xxxxx tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
(3) Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ei tohi ületada fondi tingimustes, põhikirjas, prospektis või xxxx avaldatavas teabes ette nähtud määrasid. Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning olemasolul muu tasu määrad võivad erineda osaku- või aktsialiigi alusel või muu osakuomaniku või aktsionäriga seotud tunnuse alusel.
(4) Osakuid või aktsiaid omandanud või tagastanud isiku nõudmisel teatatakse talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema xxxxx makstud väljalaskmis- või tagasivõtmistasu suurus.
(5) Fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki osakute või aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt osakuomaniku või aktsionäri osaluse suurusest fondis.
3. jagu
Osakute ja aktsiate registreerimine ning osakute ja aktsiate registri pidamine
§ 60. Osakute ja aktsiate registreerimine
(1) Osakud registreeritakse elektroonilises vormis osakute registris (edaspidi käesolevas jaos register). Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatule xx xxxxx pidamisele kohaldatakse käesolevas seaduses registri xx xxxxx pidamise kohta sätestatut.
(2) Registrit peab fondivalitseja või muu isik, kellele on registripidamise ülesanded edasi antud (edaspidi registripidaja).
(3) Kõik fondi sama liiki osakud või aktsiad peavad olema registreeritud xxx xx sama registripidaja juures. Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võib eri liiki osakutel või aktsiatel olla erinev registripidaja.
(4) Xxx xxxxx osakud või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris, ei kohaldata osakute või aktsiate registreerimisele käesoleva seaduse §-des 61–63 sätestatut.
§ 61. Nõuded registripidajale
(1) Registripidajaks võib käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud registripidamise ülesannete edasiandmise korral olla Eestis või välisriigis asutatud xxxx, xxxxx tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendatavad sisekontrolli meetmed, finantsseisund, asjaomaste töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused on küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine.
(2) Kui registripidamise ülesanne on edasi antud, tuleb registripidaja vastutus kindlustada või garanteerida, välja arvatud juhul, kui registripidajaks on krediidiasutus või kindlustusandja.
(3) Registripidaja, kellele registripidamise ülesanne on edasi antud, peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.
(4) Registripidaja vastutuse kindlustamise või garanteerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 62. Registrisse kantavad andmed ja nende töötlemine
(1) Registrisse kantakse järgmised andmed:
1) fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ärinimi, asukoht ja registrikood;
2) fondi nimetus;
3) osakuomaniku või aktsionäri nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või selle olemasolul registrikood;
4) kui osakuomanikuks või aktsionäriks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood, olemasolul fondivalitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
5) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja valuuta, olemasolul liik ning olemasolul nimiväärtus;
6) osakute või aktsiate omandamise aeg ja väljalaskmishind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud või aktsiad on tagasi võetud;
7) muud osakuga või aktsiaga seotud õigused ja õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg, sealhulgas osaku või aktsia omandamise ja pantimise aeg;
8) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.
(2) Kui osakuomanikule või aktsionärile kuuluvaid osakuid või aktsiaid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev õigus xxxxx osakuid või aktsiaid oma nimel xx xxxxx isiku xxxxx, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud andmetena kanda registrisse kolmanda isiku andmed. Xxx xxxxx isiku nimel xx xxxxx hoiab osakuid või aktsiaid kolmas isik, xx xxxxx registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid.
(3) Registri andmete töötlemisel lähtub registripidaja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest ja fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kehtestatud või fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ja registripidaja vahel kokku lepitud andmete käitlemise korrast. Xxxxxxx käitlemise korraga tagatakse isikuandmete kestvalt muutumatu säilitamine ning nende piisav kaitse loata töötlemise ja hävimise eest.
(4) Registripidaja võib registri andmeid töödelda enda algatusel, kui ta avastab andmetes xxx xx kui andmete töötlemine ei kahjustata kellegi õigusi. Registripidaja säilitab kõigi avastatud andmete töötlemise vigade ja enda tehtud paranduste andmeid.
(5) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates.
(6) Registripidaja teeb registrikande ühe tööpäeva jooksul fondi osaku või aktsiaga tehtud tehingu arveldamisest arvates. Kui registripidamise ülesanne on antud edasi kolmandale isikule, kes ei korralda fondi osakute või aktsiate tehingute arveldamist, tuleb registrikanne xxxx xxx tööpäeva jooksul fondivalitsejalt sellekohase korralduse saamisest arvates.
(7) Fondi suhtes loetakse xxxx või aktsia üleläinuks omandaja registrisse kandmisest arvates.
(8) Registripidaja võib keelduda registrikande korralduse täitmisest, kui:
1) korraldus või selles sisalduvad andmed xx xxxxx õigusaktides kehtestatud nõuetele;
2) korraldust ei ole teinud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud või muu korralduse tegemiseks õigustatud isik.
(9) Registri pidamise, registrikannete tegemise ja registriandmete töötlemise ning säilitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 63. Registri andmetega tutvuma õigustatud isikud
(1) Registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda xx xxxxx väljavõtteid xxxxx xxxxx osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul, fondivalitsejal, depositooriumil, Finantsinspektsioonil ning õigustatud huvi korral järgmistel isikutel ja asutustel:
1) kohtul asja menetlemisel;
2) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel või Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel, või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
8) Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse alusel;
9) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul ning notaril seoses ametitoimingu tegemisega, xxxxxx või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide
konsulaaresindustel pärimismenetluse käigus pärandvara ja sellega seotud andmete kohta kirjalike dokumentide esitamiseks;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
11) rahapesu andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
12) krediidiasutusel;
13) Finantsinspektsiooni tegevusluba omaval finantseerimisasutusel;
14) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine.
(2) Osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul on õigus tutvuda üksnes vastava osakuomaniku või aktsionäri kohta registrisse kantud andmetega.
(3) Registripidaja on kohustatud tagama registrisse kantud andmete säilimise ning õigustatud isikutele ja asutustele taasesitamise vähemalt kümne aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates.
4. jagu
Pensionifondi osakule kohalduvad erisused
1. jaotis
Pensionifondi osakule ja pensionifondi arvelt makstavatele tasudele kohalduvad erisused
§ 64. Pensionifondi osaku erisused
(1) Pensionifondi osakute väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.
(2) Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud ning pensionifondi valitseja ja pensionifondi valitsejana tegutsenud isik käesoleva seaduse §-des 68–72 sätestatud tingimustel xx xxxxxx.
(3) Pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata.
(4) Kohustuslikul pensionifondil võivad olla üksnes ühte liiki osakud.
(5) Pensionifondi murdosak tuleb näidata täpsusega vähemalt xxxx kohta pärast koma.
(6) Pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse kindlaks igal osaku väljalaskmise ja tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt iga seitsme päeva järel. Vabatahtliku pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse täpsusega vähemalt xxxx xxxxx pärast xxxx xx kohustusliku pensionifondi osakul vähemalt viis kohta pärast koma.
(7) Kohustusliku pensionifondi xxxx xx kuulu abikaasade ühisvarasse.
(8) Pensionifondi osakud registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule.
(9) Penisonifondi registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda xx xxxxx väljavõtteid xxxxx xx Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse § 92 lõike 1 alusel.
(10) Pensionifondi osakute vahetamisel ja väljamaksete tegemisel lähtutakse kogumispensionide seaduse §- des 23–27, 30, 31, 40–525 ja 55–60 sätestatust.
(11) Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist.
(12) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist.
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetamata juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud.
§ 65. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning pensionifondi xxxxx makstavate tasude ja kaetavate kulude erisused
(1) Kohustusliku pensionifondi osaku omandajalt ei ole lubatud xxxxx väljalaskmistasu. Kohustusliku pensionifondi osaku tagasivõtmistasu makstakse sellesse pensionifondi, mille osakud tagasi võetakse.
(2) Konservatiivse pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 0,05 protsenti ja teiste kohustuslike pensionifondide puhul 0,1 protsenti osaku puhasväärtusest.
(3) Tagasivõtmistasu ei ole lubatud xxxxx kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.
(4) Depootasu, Tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed, Finantsinspektsiooni seaduse alusel makstav järelevalvetasu ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale makstav registritasu ning muud kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetamata tasud makstakse ning kulud kaetakse fondivalitseja xxxxx.
(5) Kohustusliku pensionifondi xxxxx võib tasuda või katta üksnes selliseid käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasusid ja kulusid, mis ei xxxxx xxxxxxx teenuse eest tavapäraselt makstavat vahendus- või teenustasu või mis on kohustusliku pensionifondi valitsemiseks vältimatult vajalikud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata tasude ega kulude suhtes, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita osakuomaniku ja fondivalitseja vahelist huvide konflikti fondi valitsemise teenuse ausal, asjatundlikul ja osakuomaniku parimatest huvidest lähtuval osutamisel.
(7) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud valitsemistasu määrasid, mis sõltuvad fondivalitseja valitsetavate kõigi kohustuslike pensionifondide vara puhasväärtuse summast.
(8) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määrade vähendamise ulatuse xx xxxxx arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 66. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise erisused
(1) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise peatamise korral säilitab registripidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol.
(2) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamiseks peab fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).
(3) Loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
1) Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 5 lõikes 4 ja § 51 lõikes 4 nimetatud andmed avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul välja lastud ja tagasi võetud pensionifondi osakute arvu xx xxxx omandanud või võõrandanud osakuomanike kohta;
2) andmed pensionifondi vara, osaku puhasväärtuse ja osaku tagasivõtmistasu muutumise kohta avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul;
3) osakute tagasivõtmise peatamise põhjuste selgitus;
4) hinnang selle kohta, milline on osakute tagasivõtmise peatamise mõju pensionifondi osakuomaniku huvidele.
(4) Luba ei xxx xxxx taotleda, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel või lühiajaliselt muu kiireloomulise vajaduse korral, kui fondivalitseja hinnangul kahjustaks osakute tagasivõtmine osakuomanike üldisi huve.
(5) Ajal, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on peatatud, võib selle pensionifondi osakuid
välja lasta üksnes fondivalitsejale ning kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 21 sätestatud alusel kohustusliku pensionifondi osakuomanikele.
§ 67. Loa taotluse menetlemine, otsus xx xxx andmisest keeldumise alused
(1) Kui taotlus xx xxxxx käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui taotluse põhjal ei ole võimalik veenduda, kas kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Fondivalitseja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu xx xxxxx osakute tagasivõtmise peatamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui fondivalitseja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja see tehakse viivitamata fondivalitsejale teatavaks.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
1) ei ole tõendatud käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 nimetatud asjaolu ilmnemine;
2) osakuomanike huvid ei oleks osakute tagasivõtmise peatamise korral küllaldaselt kaitstud.
2. jaotis Pensionifondi valitseja oma osakute
omandamise ja tagasivõtmise erisused
§ 68. Pensionifondi valitseja oma osakud
(1) Pensionifondi valitseja võib omada tema valitsetava pensionifondi osakuid.
(2) Pensionifondi valitseja peab omama vähemalt 0,5 protsenti tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakutest. Osas, milles pensionifondi valitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtus ületab ühte miljardit eurot, peab pensionifondi valitseja omama vähemalt 0,02 protsenti osakutest.
(3) Pensionifondi valitseja peab omama osakuid igas tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis proportsionaalselt, arvestades iga pensionifondi vara turuväärtuse osakaalu kõigi tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtusest.
(4) Kohustusliku pensionifondi moodustamisele järgneval kolmel aastal peab pensionifondi valitseja omama vähemalt kahte protsenti selle pensionifondi osakutest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata:
1) kohustusliku pensionifondi suhtes kolme kuu jooksul selle pensionifondi valitsemise fondivalitseja poolt ülevõtmisest arvates;
2) Finantsinspektsiooni määratud tingimustel kuue kuu jooksul pärast osakute tagasivõtmist kogumispensionide
seaduse § 32 lõikes 21 sätestatud juhul.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud tähtaega võib Finantsinspektsioon pikendada enda määratud tingimustel kuni 15 kuu võrra.
(7) Seaduses sätestatud juhtudel peab pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv olema suurem käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 või lõike 4 kohaselt leitud osakute arvust.
(8) Ettekirjutuse täiendavate osakute omandamise xx xxxxx tingimuste kohta teeb pensionifondi valitsejale Finantsinspektsioon.
(9) Pensionifondi valitsejale või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute osakaalu määramiseks käesoleva jaotise tähenduses jagatakse sellele isikule kuuluvate
osakute arv Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja registreeritud selle fondi osakute arvuga, mida võib korrigeerida vastavalt laekunud, kuid arveldamata ostu- ja müügikorraldustest tulenevatele osakutele.
(10) Fondivalitsejale ei või kuuluda nende pensionifondide osakuid, mida ta ei valitse. Fondivalitseja võib omada kohustusliku pensionifondi osakuid, mille valitsemise ta on üle andnud, kui valitsemise üleandmisest ei ole möödunud rohkem xxx xxxx kuud.
§ 69. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine ja tagasivõtmine
(1) Pensionifondi valitseja omandab pensionifondi oma osakuid ja võtab talle kuuluvaid pensionifondi osakuid tagasi käesolevas seaduses xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel xx xxxxxx.
(2) Pensionifondi valitseja teatab Finantsinspektsioonile osakute omandamise või tagasivõtmise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne osakute omandamist või tagasivõtmist, esitades Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
1) pensionifondi nimetus;
2) pensionifondi vara turuväärtus ja puhasväärtus;
3) välja lastud ja tagasi võtmata osakute arv;
4) pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv ja nende osakaal;
5) nende osakute arv, mida kavatsetakse omandada või tagasi xxxxx;
6) osakute omandamise või tagasivõtmise kavandatav päev.
(3) Finantsinspektsiooni teavitamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole vajalik vabatahtliku pensionifondi puhul, mille osakuid võetakse tagasi osakuomaniku nõudmisel, samuti juhul, kui kohustusliku pensionifondi osakuid omandatakse või võetakse tagasi Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel käesoleva seaduse § 68 lõike 8 või kogumispensionide seaduse §-de 32–35 kohaselt.
(4) Käesolevas jaos fondivalitseja kohta sätestatut kohaldatakse osakute tagasivõtmisel ka isikule, kes enam ei valitse fondi, mille osakute tagasivõtmist ta nõuab.
§ 70. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamise või tagasivõtmise keelamise alused
(1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata valitsejal pensionifondi oma osakute omandamise või määrata omandatavate osakute maksimaalse arvu, kui:
1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid xx xxxxx õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad;
2) osakute omandamise tulemusena kuuluks pensionifondi valitsejale rohkem kui viis protsenti pensionifondi osakutest;
3) pensionifondi osakute omandamine on vastuolus teiste osakuomanike õigustatud huvidega.
(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata pensionifondi valitsejal oma osakute tagasivõtmise või määrata tagasi võetavate osakute maksimaalse arvu, kui:
1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid xx xxxxx käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad;
2) Finantsinspektsioon on teinud pensionifondi valitsejale ettekirjutuse ja see on jäetud tähtpäevaks täitmata;
3) pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv jääks osakute tagasivõtmisel väiksemaks käesoleva seaduse § 68 lõikes 2, 3, 4 või 7 sätestatud määrale vastavast osakute arvust;
4) kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest ei ole veel möödunud 12 kuud;
5) pensionifondi valitseja on Tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud;
6) tagasi võetakse selle isiku osakuid, xxxxx valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on antud üle teisele fondivalitsejale, ja üleandmisest on möödunud vähem xxx xxxx kuud;
7) tagasi võetakse selle isiku osakuid, xxxxx valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on läinud üle pensionifondi depositooriumile, kuni pensionifondi valitsemise õiguse üleandmiseni teisele fondivalitsejale või pensionifondi likvideerimiseni;
8) pensionifondi osakute tagasivõtmine ei vastaks muul põhjusel teiste osakuomanike parimatele huvidele.
§ 71. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine või tagasivõtmine Finantsinspektsiooni nõudel
(1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda pensionifondi oma osakute tagasivõtmist, kui pensionifondi valitsejale kuulub rohkem kui viis protsenti selle fondi osakutest.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega nõuda:
1) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis xx xxxxx käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või lõikes 4 sätestatule;
2) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks;
3) kohustuslikku pensionifondi valitsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist, xxx xxxxx pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on möödunud rohkem kui üheksa kuud.
§ 72. Kohustusliku pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute kustutamine pensionifondi likvideerimisel
(1) Pärast kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpetamist on pensionifondi valitsejal või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikul õigus taotleda Finantsinspektsioonilt nõusolekut temale kuuluvate osakute puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ja osakute registrist kustutamiseks.
(2) Finantsinspektsiooni nõusoleku andmisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud aluseid. Finantsinspektsioon teeb nõusoleku andmise või sellest keeldumise viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.
(3) Finantsinspektsioon keeldub kõigi või osa fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisest, kui ilmneb mõni kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rakendatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatud kahju hüvitamise korda.
(5) Pensionifondi valitseja esitab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse talle kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arvu ja puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ning osakute kustutamiseks osakute registrist, lisades Finantsinspektsiooni nõusoleku osakute kustutamiseks. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab avalduse alusel kustutatavate osakute eest raha üle fondivalitsejale.
10. peatükk Avalikustatav teave ja aruandlus
1. jagu Prospekt ja põhiteave
1. jaotis
Nõuded prospektile ja põhiteabele
§ 73. Üldnõuded prospektile ja põhiteabele
(1) Fondi avalikuks pakkumiseks koostatakse prospekt, milles tuleb esitada käesoleva peatüki kohaselt avalikustamisele kuuluv teave ja mis peab olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet xxxxx.
(2) Prospektis peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud.
(3) Fondi avaliku pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada põhiteave, mis peab vastama käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
(4) Põhiteave koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kutseline investor, on selle sisust kerge aru xxxxx xx viideteta muudele dokumentidele.
(5) Põhiteabes esitatud andmed peavad olema prospekti vastavate andmetega kooskõlas.
(6) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb prospektis esitada andmed fondi iga allfondi kohta, kui need andmed erinevad fondi üldistest andmetest. Xxx xxxxx xxxx jaguneb allfondideks või fondil on eri liiki osakuid või aktsiaid, tuleb põhiteave koostada fondi iga allfondi ja iga osaku- või aktsialiigi kohta. Andmeid, mis on asjakohased sama fondi eri liiki osakute või aktsiate puhul, võib esitada ühe dokumendina tingimusel, et see dokument vastab põhiteabe kohta sätestatud nõuetele.
(7) Põhiteavet ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata xxxxx xx lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse, arvestades põhiteabe muudatusi, mis on lubatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15) artiklile 27.
(8) Fondi prospekti ja põhiteabe kinnitab fondivalitseja juhatus.
(9) Fondi prospektile tuleb alati lisada fondi tingimused või põhikiri, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondi tingimusi või põhikirja ei pea prospektile xxxxxx, xxx prospektis sisaldub tingimus, et fondi tingimused
või põhikiri saadetakse investorile tema nõudmisel, või xxx xxxxx teatatakse fondi tingimuste või põhikirja avalikustamise xxxxx kõikides riikides, kus osakutega või aktsiatega kaubeldakse.
(10) Käesolevas jaos fondi avaliku pakkumise ning prospekti ja põhiteabe kohta sätestatut ei kohaldata kinnisele fondile. Sellise fondi avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise ja reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta sätestatut.
§ 74. Prospektis avalikustatavad andmed
(1) Prospektis peab olema märgitud xxxxx xx olemasolul allfondi kohta järgmine ajakohastatud teave:
1) fondi üldandmed;
2) fondi investeerimispoliitika;
3) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused, osakute või aktsiate vahetamise lubatavuse korral nende vahetamise tingimused xx xxxx;
4) fondi eelmiste perioodide tootlus ja tootluse arvutamise metoodika;
5) fondi riskide ja tüüpinvestori kirjeldus;
6) depositooriumi ja fondivalitseja ning nende kolmandate isikute, kellele fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded on edasi antud, ärinimi, registrikood ja asukoht;
7) fondi või osakuomanike või aktsionäride xxxxx makstavate tasude ja kulude, välja arvatud likvideerimiskulude summaarne piirmäär ning valitsemistasu ja depootasu määrad;
8) fondi xxxx xx osaku või aktsia puhasväärtuse ning osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmishinna kindlaksmääramise ja avalikustamise kord ning sagedus;
9) osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tingimused;
10) osakuomanikele või aktsionäridele fondi xxxx xxxxx väljamaksete tegemise tingimused xx xxxx;
11) fondi puudutava teabe avalikustamine;
12) tingimused, millele peab vastama fondi osakute või aktsiate registri pidaja, xx xxxxx osakute või aktsiate registreerimise kord ning xxxxx xxxxx osakute või aktsiate registri pidaja kohta;
13) fondivalitseja tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus, sealhulgas xxxx xx hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, xxxx xx hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, või tasustamise põhimõtete kokkuvõte ning xxxxx, et tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus on esitatud fondivalitseja veebilehel koos viitega veebilehe aadressile ja et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.
(2) Prospektis tuleb fondi või olemasolul lepingulise fondi allfondi investeerimispoliitika kohta märkida järgmine teave:
1) millisesse varasse fondi vara investeeritakse ja millises ulatuses, sealhulgas xxx xxxxx xxxx investeerimisel järgitakse kindlat indeksit, siis kas tegemist on fondi tootluse võrdlemise alusega või seisneb fondi investeerimispoliitika kindla indeksi järgimises, ning kauplemismeetodid, kui need on investeerimispoliitika kujundamisel olulise tähendusega;
2) millises ulatuses ühte isikusse või tema emiteeritud väärtpaberitesse või muusse finantsvarasse fondi vara investeeritakse;
3) millistesse riikidesse või riikides asuvatesse isikutesse fondi vara investeeritakse;
4) millises ulatuses investeeritakse fondi vara reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse;
5) tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute eesmärgid;
6) xxxxx xxxxx kohustuste võtmise, nagu väärtpaberite väljalaskmise tagamise, laenu võtmise, repo- ja pöördrepotehingute või muude väärtpaberite laenamise tehingute tegemise ulatus ja tähtajad.
(3) Prospektis tuleb fondi depositooriumi kohta esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatule depositooriumi ülesannete kirjeldus ja tekkida võivad huvide konfliktid, sealhulgas vara hoidmise ülesannete edasi andmisel tekkida võivad huvide konfliktid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teavet ei xxxxxxx xxxxx prospektis, kui see on esitatud fondi tingimustes või põhikirjas.
(5) Välisriigis asutatud või moodustatud fondi Eestis pakkumisel tuleb järgida xxxxx xx fondivalitseja kohta prospektis avalikustatavale teabele esitatavaid nõudeid.
(6) Nõuded prospektile xx xxxxxx sisalduvate andmete loetelule ning välisriigi fondi kohta esitatavale lisateabele kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 75. Nõuded põhiteabele
(1) Põhiteabes peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud põhjendatud investeerimisotsuse tegemiseks vajalik järgmine teave:
1) fondi nimetus või ärinimi ja xxxxx xxxxx päritoluriigi järelevalveasutuse kohta;
2) fondi investeerimispoliitika lühikirjeldus;
3) fondi eelmiste perioodide tootlus, või xxx xxxxx tootlust garanteeritakse, järgmiste perioodide tootlus;
4) fondi või osakuomanike või aktsionäride xxxxx makstavad tasud ja kulud ning nende määrad;
5) fondi xxxxx xx tulu vaheline seos koos fondi investeerimisega kaasnevate riskide mõistmiseks vajalike juhiste ning hoiatustega;
6) viide prospekti, xxxxx- xx poolaastaaruande ning muu fondi puudutava teabe tasuta saamise xxxxxx, viisile ja teabe esitamise keelele;
7) xxxxx, et fondivalitseja veebilehel on esitatud tasustamise põhimõtete kirjeldus, sealhulgas xxxx xx hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, xxxx xx hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, viide veebilehe aadressile ning teave, et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.
(2) Fondi põhiteabele esitatavad sisu- ja vorminõuded on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 583/2010.
§ 76. Osakuomanikule või aktsionärile kahju hüvitamine
(1) Xxx xxxxx prospekt või põhiteave (prospekt ja põhiteave ühiselt edaspidi käesolevas jaos prospektid) sisaldavad fondi või selle osakute või aktsiate väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektides esitatud teabe vahel, kui fondivalitseja või aktsiaseltsifond teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospektide puudulikkuse, sealhulgas nendest asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospektide puudulikkus tuleneb teabe varjamisest fondivalitseja või aktsiaseltsifondi poolt.
(3) Fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil on osakuomaniku või aktsionäri nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes osakuomanikult või aktsionärilt osaku või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi hinna eest, millega osakuomanik või aktsionär osaku fondivalitsejalt või aktsiaseltsifondilt omandas. Sellisel viisil fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kulul osaku või aktsia
tagasivõtmise korral vabaneb fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile muu kahju hüvitamise kohustusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitamise kohustus on fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil ka juhul, kui prospektides on märgitud teabe allikana kolmas isik. Fondivalitseja või aktsiaseltsifond vabaneb sellisel juhul vastutusest xxxx juhul, kui prospektides viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega fondivalitsejast või aktsiaseltsifondist sõltumatule teabeallikale ja fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.
(5) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu osaku või aktsia omandamise hetkel teadis või pidi teadma prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud osaku või aktsia omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et prospektid sisaldavad valeteavet või et need ei ole täielikud, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.
(6) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju hüvitama üksnes põhiteabe või selle tõlke alusel xxxx juhul, xxx xxxxxx sisalduv teave on eksitav või vastuoluline või ei ole kooskõlas fondi prospektiga.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide avalikustamisest arvates.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.
2. jaotis Prospektide muutmine
§ 77. Prospektide muutmine ning muudatuste avalikustamine ja jõustumine
(1) Muudetud prospektid avalikustatakse viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist.
(2) Prospektide muudatused jõustuvad ja prospektide alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide avalikustamist, kui prospektidest või käesoleva seaduse § 78 lõikest 4 ei tulene teisiti.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda:
1) prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid xx xxxxx fondi tingimustes, põhikirjas või õigusaktides sätestatud tingimustele;
2) prospektide muudatuste olulise mõju tõttu fondile või osakuomanike või aktsionäride huvidele käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist.
§ 78. Prospekti muudatuste mõju hindamine ja nõuded oluliste muudatuste tegemisel
(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, tuleb prospektide muutmisel hinnata muudatuste mõju investorite mõistlikele huvidele. Koos muudetud prospektidega esitatakse Finantsinspektsioonile muudatuste põhjendus ning hinnang muudatuste mõju kohta fondile ja investorite huvidele.
(2) Prospektide muudatuse olulisust eeldatakse, kui prospektides:
1) muudetakse fondi investeerimispoliitikat;
2) tõstetakse valitsemistasu ja depootasu määra oluliselt.
(3) Prospektide muudatust ei peeta oluliseks, kui muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke. Prospektide muutmist ei peeta oluliseks ja prospektide muudatuste olulisust xx xxxx hinnata, kui:
1) prospektide muutmisel alandatakse fondi või osakuomanike või aktsionäride xxxxx makstavaid tasusid või kulusid või tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga;
2) prospektides tehakse osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi mittemõjutavaid parandusi või
3) prospekte muudetakse üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest, mille rakendamine on kohustuslik.
(4) Prospektide olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse xxxx või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist;
2) fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi xxxx või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud võimalusest teavitamiseks avaldab fondivalitseja viivitamata pärast prospektide muutmise otsustamist xxxxx fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul jõustuvad prospektide muudatused ning nende alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide Finantsinspektsioonile esitamist ja avalikustamist ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Kui prospektide oluline muutmine tuleneb fondi tingimuste või põhikirja muutmisest, jõustuvad prospektide muudatused ja nende alusel võib alustada fondi pakkumist xxxxx xxxx fondi tingimuste või põhikirja muudatuse jõustumisega.
§ 79. Prospektide muutmine uue allfondi moodustamiseks
(1) Kui prospektide muudatusega moodustatakse lepingulise fondi allfond, ei kohaldata käesolevas seaduses prospekti olulise muutmise kohta sätestatut ja prospektid tuleb esitada Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks. Prospektide kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja (edaspidi käesolevas
jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) fondi prospektid;
2) põhiteave uue allfondi xxxxx xx olemasolul iga osakuliigi kohta;
3) muudetud depooleping või allfondi depooleping.
(2) Kui taotlus xx xxxxx käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(3) Kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi prospekt vastab õigusaktidega fondi suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(4) Taotluse puudused tuleb kõrvaldada või lisaandmed ja -dokumendid esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid xxxx otsust tegemata.
(6) Finantsinspektsioon võib keelduda prospektide muutmise kooskõlastamisest, kui:
1) allfond, sealhulgas selle investeerimispoliitika, xx xxxxx fondi prospektides, tingimustes või õigusaktides sätestatule;
2) fondi prospektid ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki allfondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus või takistavad allfondi avalikku pakkumist, samuti kui prospektides allfondi kohta esitatud teave on ebapiisav.
(7) Otsuse prospektide muutmise kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt neli kuud pärast taotluse saamist.
(8) Prospektide muutmise kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale xx xxxxx depositooriumile.
(9) Prospektide muudatused jõustuvad prospektide kooskõlastamisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
2. jagu
Teabe avalikustamine
§ 80. Nõuded avalikustatavale teabele
(1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave, sealhulgas reklaam (edaspidi avalikustatav teave), peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav.
(2) Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.
(3) Avalikustatav teave ei tohi anda näilist tagatist fondi tulususe või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta, võttes arvesse käesolevas seaduses fondi tootluse garanteerimise kohta sätestatut. Teavet, mis viitab fondi tulususe või väljamaksete arvestamisel indeksi, võrdlusportfelli või -finantsvarade järgimisele, ei käsitata prognoosina fondi finantstulemuste kohta.
(4) Igasugune osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama xxxxxx xxxxx kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega.
(5) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel viivitamata kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad fondi tegevust või finantsseisundit.
(6) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi kohta teabe avalikustamisele.
(7) Igasugune ebaõige, eksitav, mitteõigeaegne või mittetäielik teave loetakse teabe avalikustamata või esitamata jätmiseks.
(8) Fondi kohta avalikustatava teabe täpsemad nõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 81. Fondi dokumentide avalikustamine ja keelenõuded
(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avaldab käesolevas seaduses xx xxxxx alusel antud õigusaktides nõutud dokumendid vähemalt fondivalitseja või aktsiaseltsifondi asukohas, tema filiaalide asukohas ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtades peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda järgmiste dokumentidega:
1) fondi tingimused või põhikiri;
2) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne;
3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest või majandusaasta aruandest hiljem;
4) prospekt ja põhiteave.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Investori nõudmisel annab fondivalitseja või aktsiaseltsifond dokumentide ärakirja investorile nõudmisel tasuta.
(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondi aastaaruande või majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Fondi poolaastaaruande avalikustab fondivalitseja või aktsiaseltsifond kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist.
(5) Põhiteave avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Ülejäänud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud dokumente eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon investorite huvide kaitseks nõuda fondivalitsejalt fondi dokumentide eesti keelde tõlkimist xx xxxxx avalikustamist.
(7) Kui avalikustatud dokumentide tõlked ei ole tõlgituga vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsetest dokumentidest või muukeelsete dokumentide tõlkest eesti keelde.
(8) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud xxxxx xxxxx- xx poolaastaaruandes avalikustada teave iga allfondi kohta ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhiteave iga allfondi xxxxx xx osakuliigi kohta.
§ 82. Fondi tootluse avalikustamine
(1) Fondi tootluse avalikustamisel peab avalikustatav teave sisaldama xxxxxx xxxxx kohta, et fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust, välja arvatud juhul, xxx xxxxx tingimuste või põhikirja kohaselt fondi tootlust garanteeritakse. Tootluse kohta avalikustatavale teabele tuleb lisada andmed tootluse määramise aluseks võetud perioodi kohta.
(2) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral avalikustatakse tootlus vähemalt kalendriaasta kohta või vähemalt viimase 12 kuu kohta. Perioodide põhjal, mis on lühemad kui 12 kuud, on keelatud fondi tootluse näitamine aasta baasil.
(3) Lühema kui 12-kuulise perioodi tootluse näitamine aasta baasil on lubatud üksnes fondi puhul, mis investeerib peamiselt rahaturuinstrumentidesse. Tootluse juures tuleb sel juhul märkida, et tootlus on teisendatud aasta baasile.
(4) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase kahe, kolme ja viie kalendri- või majandusaasta kohta. Lisaks käesolevas lõikes sätestatule võib esitada fondi keskmise tootluse fondi moodustamisest või asutamisest arvates.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata võrdlevale teabele ning fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel avalikustatavale teabele tingimusel, et sellele lisatakse viimase kalendriaasta või viimase 12 kuu tootluse andmed. Võrdlevaks teabeks peetakse teavet, mida esitab sõltumatu isik xx xxxxxx otseselt või kaudselt võrreldakse fondide tootlusi või osutatakse vastavale võrdlusalusele.
(6) Käesolevas paragrahvis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi tootluse avalikustamisele.
(7) Eurofondi tootluste põhiteabes avalikustamise erisused on esitatud komisjoni määruses (EÜ) nr 583/2010.
3. jagu Raamatupidamine ja aruandlus
§ 83. Raamatupidamise korraldamine
(1) Fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest xx xxxxx alusel antud õigusaktidest ning fondivalitseja või fondi raamatupidamise sise-eeskirjast. Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide vastuolu korral lähtutakse käesolevast seadusest.
(2) Lepingulise fondi aastaaruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses raamatupidamise aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Aktsiaseltsifondi majandusaasta aruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses majandusaasta aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(3) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, kohaldub käesolevas seaduses aastaaruande kohta sätestatu ka allfondi kohta aastaaruande koostamisele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aruanded koostatakse ja teave esitatakse xxxxx xx iga allfondi kohta eraldi.
(4) Fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne koostatakse, esitatakse ja avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib koostada, esitada ja avalikustada fondi aastaaruande või majandusaasta aruande inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt ingliskeelse fondi aastaaruande või majandusaasta aruande tõlkimist eesti keelde.
(5) Fondi, välja arvatud pensionifondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne sisaldab lisaks bilansile, kulude ja tulude aruandele ja tegevusaruandele järgmisi andmeid:
1) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusummat, töötasu saajate arv ning fondi varast makstud tasud;
2) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude summad vastavalt nende juhtide ja töötajate kategooriatele, kellele tuleb kohaldada tasustamise põhimõtteid.
(6) Eurofondi valitseja esitab eurofondi aastaaruandes või majandusaasta aruandes täiendavalt järgmise teabe:
1) juhtide ja töötajate tasude ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus;
2) fondivalitseja nõukogu või olemasolul töötasukomitee ja sisekontrolli poolt tasustamise põhimõtete rakendamise kontrollimise tulemused ja teave rakendamisel esinenud kõrvalekallete kohta;
3) tasustamise põhimõtetes tehtud olulised muudatused.
(7) Nõuded avalikustamisele kuuluvate xxxxx xxxxx- xx poolaastaaruannete xxxxxx xx koostamise metoodikale kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 84. Nõuded lepingulise fondi raamatupidamise korraldamisele
(1) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja juhatus.
(2) Lepingulise fondi raamatupidamist tuleb pidada lahus fondivalitseja ja fondivalitseja teiste fondide raamatupidamisest.
(3) Lepingulise fondi raamatupidamisele ja aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.
(4) Lepingulise fondi majandusaastaks on kalendriaasta.
§ 85. Täiendavad nõuded aktsiaseltsifondi raamatupidamise korraldamisele
(1) Aktsiaseltsifondi raamatupidamisele ja aruandlusele, sealhulgas majandusaasta- ja poolaastaaruannetele, kohaldatakse raamatupidamise seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(2) Aktsiaseltsifondi majandusaastaks on kalendriaasta.
§ 86. Auditikohustus
(1) Fondile tuleb nimetada audiitorettevõtja.
(2) Lepingulise fondi audiitorettevõtja nimetab fondivalitseja juhatus. Aktsiaseltsifondi audiitorettevõtja nimetab aktsiaseltsifondi üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga ei ole see õigus antud aktsiaseltsifondi nõukogule.
(3) Lepingulise xxxxx xx aktsiaseltsifondi raamatupidamise aastaaruanded peavad olema auditeeritud. Auditile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses ja muudes õigusaktides auditi kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 87. Vandeaudiitori teavitamiskohustus
(1) Vandeaudiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama teenuse osutamise käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) olukord või oht, et tekib olukord, kui xxxxx xxxxx ei ole võimalik täita fondi kohustusi;
3) fondi aastaaruande või majandusaasta aruande kohta koostatav märkustega vandeaudiitori aruanne;
4) fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega fondi osakuomanikele või aktsionäridele tekitatud oluline varaline kahju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei riku vandeaudiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.
§ 88. Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded
(1) Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile enda valitsetava fondi järelevalve aruanded (edaspidi käesolevas jaos aruanded) käesolevas seaduses xx xxxxx alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Aktsiaseltsifond koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses xx xxxxx alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui valitsemislepingu kohaselt aktsiaseltsifondi nimel ei esita aruandeid fondivalitseja.
(2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond koostab ja esitab aruanded fondi vara, kohustuste, tasude ja väljamaksete ning fondi osakute või aktsiate kohta.
(3) Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete periood on kalendrikuu, kui õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond esitab Finantsinspektsioonile aruanded kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(5) Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded peavad olema eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib esitada Finantsinspektsioonile fondi aruanded inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt inglise keeles esitatud fondi aruannete tõlkimist eesti keelde.
(6) Lisaks käesolevas jaos sätestatule on Finantsinspektsioonil õigus järelevalve teostamiseks nõuda aktsiaseltsifondilt või fondivalitsejalt tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, samuti andmeid ja aruandeid fondivalitseja osutatavate teenuste ja valitsetavate fondide ülesehituse, nende suundumuste ja uuenduste kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119) alusel.
(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(8) Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete loetelu ning nende sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
4. jagu Alternatiivfondi kohta teabe
avalikustamise ja aruandluse erisused
§ 89. Jao kohaldamine
(1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi kohta, mida pakutakse avalikult Eestis või teises lepinguriigis.
(2) Käesolevas jaos alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondile.
§ 90. Alternatiivfondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded
(1) Fondivalitsejal tuleb valitsetava fondi kohta teha investorile kättesaadavaks lisaks fondi tingimustes, põhikirjas ja prospektis sätestatud teabele vähemalt järgmine teave:
1) vaidluste lahendamise kohtualluvus;
2) audiitorettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, mis sisaldab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasi andmisel huvide konflikti maandamise ja vältimise korda;
4) teave fondivalitseja omavahendite nõude täitmise kohta;
5) fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused;
6) teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise ja eri liiki osakutest või aktsiatest tulenevate erinevate õigustega investorite kohtlemise kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga;
7) peamaakleri olemasolul peamaakleri ärinimi, registrikood ja asukoht ning teave peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kokkulepete kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja uuesti kasutamise tingimused depoolepingus.
(2) Fondi investeerimispoliitika kohta tuleb investoritele kättesaadavaks teha vähemalt järgmine teave:
1) kui fond on investorfond või xxx xxxxx xxxx investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
2) investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud.
(3) Fondivalitseja teavitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata kõikidest kokkulepetest, mille kohaselt depositooriumi vastutus on piiratud vastavalt käesoleva seaduse § 298 lõikele 4, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.
(4) Fondivalitsejal tuleb investoritele regulaarselt kättesaadavaks teha järgmine teave:
1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
2) fondi likviidsuse juhtimise kord xx xxxxx muudatused;
3) fondi riskiprofiil ja vastavate riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus.
(5) Finantsvõimendust kasutava fondi kohta tuleb avaldada regulaarselt järgmine teave:
1) finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtted, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, xxxx xx tagatiste korduva kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud;
2) muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras;
3) õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt;
4) fondi finantsvõimenduse kogu suurus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest tuleb fondivalitsejal investoreid viivitamata teavitada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul, sealhulgas fondi likviidsuse juhtimiseks osakute või aktsiate tagasivõtmise korra muutmisest.
§ 91. Täiendavad nõuded aruannete avalikustamisele
(1) Alternatiivfondi aastaaruandele või majandusaasta aruandele (edaspidi käesolevas paragrahvis aruanne) tuleb lisada käesoleva seaduse § 90 kohaselt investoritele esitatavas teabes tehtud olulised muudatused.
(2) Kui aruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, tuleb aruandele lisada käesoleva seaduse § 83 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave, xxx xxxx ei ole esitatud emitendi aruandes.
(3) Nõuded fondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
§ 92. Alternatiivfondi kohta Finantsinspektsioonile esitatav täiendav teave
(1) Alternatiivfondi valitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teabe alternatiivfondi varasse kuuluvate kaubeldavate finantsinstrumentide ja kauplemiskohtade kohta, kus alternatiivfondi valitseja fondi nimel kaupleb, samuti fondi peamiste riskide ja riskikontsentratsiooni kohta.
(2) Finantsinspektsioonile tuleb alternatiivfondi kohta esitada järgmine teave:
1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
2) fondi likviidsuse juhtimise kord xx xxxxx muudatused;
3) fondi riskiprofiil xx xxxxx tururiski, likviidsusriski, vastaspoole riski ehk krediidiriski, operatsiooniriski ning muude riskide juhtimiseks vajaliku riskijuhtimissüsteemi kirjeldus;
4) fondi vara liigid;
5) stressitestide tulemused.
(3) Xxx xxxxx xxxx valitsemisel kasutatakse olulisel määral finantsvõimendust, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile sellise fondi kohta järgmise teabe:
1) fondi finantsvõimenduse xxxxxx xxxx;
2) fondi finantsvõimenduse jagunemine raha või väärtpaberite laenamisest tuleneva finantsvõimenduse ja tuletisinstrumentidest tuleneva finantsvõimenduse vahel;
3) mis määral on fondi vara korduvalt kasutatud finantsvõimenduskokkulepete alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse laenatud raha või väärtpaberite viie suurima allika ja nendelt allikatelt saadud finantsvõimenduse suuruse kohta iga fondi lõikes.
(5) Alternatiivfondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile teabe vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artikli 110 lõikes 3 nimetatud sagedusele ja tähtaegadele ning IV lisas sätestatud aruande vormidele elektrooniliselt.
5. jagu
Pensionifondi kohta teabe avalikustamise ja aruandluse erisused
§ 93. Pensionifondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded
(1) Pensionifondi valitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega ning kohustusliku pensionifondi puhul selle viimase investeeringute aruandega.
(2) Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruande periood on üks kuu, aruanne avalikustatakse aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
(3) Pensionifondi kohta koostatud andmed ja dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti keeles.
(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja esitab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale viimase veebilehel avalikustamiseks kohustusliku pensionifondi tingimused, prospekti ja põhiteabe ning nende muutmise korral muudetud tingimused, prospekti ja põhiteabe.
(5) Kohustusliku pensionifondi kohta avalikustatav teave ei tohi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi ega xxxx xxxx viisil seotud selliste pakkumistega, mis võivad mõjutada isikuid tegema kohustusliku pensionifondi valikul otsust lähtuvalt nendest fondivälistest hüvedest.
(6) Tööandja pensionifondi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt avalikustatud dokumentidega peab fondivalitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel olema võimalus tutvuda tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkaval ja sissemakseid tegeval tööandjal, tema töötajatel, teenistujatel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning fondi osakuomanikel.
(7) Tööandja pensionifondi aastaaruanne tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutele kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist ja poolaastaaruanne kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist.
§ 94. Pensionifondi põhiteabele esitatavad täiendavad nõuded
(1) Pensionifondi põhiteabes esitatakse praktilise teabe all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule xxxxx xxxxx kohta, millal on osakuomanikul võimalik pensionifondist väljamakseid saada, ning viited pensionifondi prospekti punktidele, xxxx on võimalik xxxxx teavet osakute vahetamise, tagasivõtmise ja väljamaksete tegemise tingimuste kohta.
(2) Kohustusliku pensionifondi põhiteabes esitatakse tasude all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule vara käibe suhtarv, mis võrdub kalendriaastas müüdud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse või ostetud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem, ja kohustusliku pensionifondi kalendriaasta osakute puhasväärtuse arvutamise päevade vara väärtuse aritmeetilise keskmise jagatisega.
(3) Kohustusliku pensionifondi põhiteabes tasude all kajastatavad jooksvad tasud peavad sisaldama ka kalendriaasta tasusid ja kulusid, mis käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punkti 3 kohaselt tasutakse kohustusliku pensionifondi xxxxx.
§ 95. Kahju hüvitamine
(1) Kohustusliku pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamisel vahetatakse käesoleva seaduse
§ 76 lõike 3 kohaselt tagasi võetud osakud osakuomaniku valitud teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu kogumispensionide seaduses osakute vahetamise kohta sätestatud tingimustel.
(2) Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel rakendatakse kogumispensionide seaduses sätestatud väljamaksete tegemise või osakute vahetamise korda.
§ 96. Pensionifondi prospektis ja põhiteabes sisalduva teabe muutmise erisused
(1) Käesoleva seaduse §-des 77 ja 78 sätestatud fondi prospekti ja põhiteabe (edaspidi ühiselt käesolevas paragrahvis prospektid) muutmise regulatsiooni kohaldatakse kohustuslikele pensionifondidele ja tööandja pensionifondidele, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Kohustusliku pensionifondi prospektide olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 78 lõigetes 4–6 sätestatut.
(3) Kohustusliku pensionifondi prospektide olulised muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise kuupäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava xxxxx avaldamisest.
(4) Tööandja pensionifondi prospektide muutmise kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
(5) Tööandja pensionifondi muudetud prospektid avalikustab fondivalitseja osakuomanikele viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist. Fondivalitseja teatab muudatuste osakuomanikele avalikustamise kuupäeva Finantsinspektsioonile.
(6) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi prospektides pensionifondi tingimuste muutmisest tuleneval investeerimispoliitika või osakutega seotud õiguste olulisel muutmisel kohaldatakse prospektide muudatustest teavitamisele, nende avalikustamisele ja jõustumisele käesoleva seaduse §-des 40, 41 ja 46 sätestatut.
11. peatükk
Fondi vara investeerimine ja sellega tehtavad tehingud
1. jagu
Üldnõuded avaliku fondi vara investeerimisele
§ 97. Peatüki kohaldamine
(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud või moodustatud avalikele fondidele.
(2) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, käsitatakse käesolevas peatükis igat allfondi eraldi fondina.
(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata fondi lõpetamisel, xxx xxxxx likvideerimise loa andmise otsuses ei ole ette näinud teisiti.
§ 98. Fondi vara investeerimise üldnõuded
(1) Fondi vara investeerimisel tuleb tagada fondi investeeringute piisav hajutamine eri väärtpaberitesse xx xxxxxx xxxxxxx selliselt, et oleks tagatud fondi osakuomanike või aktsionäride osakute või aktsiate tagasivõtmine vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule.
(2) Fondi vara võib investeerida üksnes fondi alusdokumendis või prospektis nimetatud varasse, järgides käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, fondi alusdokumendis ja prospektis sätestatud nõudeid ning piiranguid.
(3) Xxx xxxxx tingimuste või põhikirja kohaselt ei garanteerita fondi tootlust, ei või fond, fondivalitseja ega muu isik:
1) anda garantiid ega xxxx xxxxx tagatist fondi tulu või fondist tehtavate väljamaksete kohta;
2) teha ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta;
3) pakkuda fondiga seotud näitajate põhjal muid fondiväliseid garantiisid.
§ 99. Üldnõuded riskide juhtimiseks fondi vara investeerimisel
(1) Fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimiseks tuleb kehtestada sisemised protseduurireeglid, mis võimaldavad xxxx xxxx jälgida ja mõõta riskipositsioone ning nende osakaalu fondi varas (edaspidi riskijuhtimise reeglid). Riskijuhtimise reeglid peavad olema piisavad ja proportsionaalsed fondi vara investeeringute laadi, ulatuse ning keerukusastmega.
(2) Riskijuhtimise reeglitega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega fondivalitseja riskide juhtimise organisatsiooniline struktuur ning aruannete esitamise tingimused, sisu ja sagedus;
2) fondi investeerimispoliitikaga kooskõlas olev ja investeerimisega seotud xxxxx arvestav riskide juhtimise protsess;
3) piisavad ja proportsionaalsed riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid (edaspidi riskide mõõtmise ja juhtimise kord), tuletisinstrumentide riskipositsioonide arvutamise protseduurireeglid, mis arvestavad fondi riskiprofiili, ning fondivalitseja juhtide teavitamise kord;
4) meetmed, mis peavad tagama fondivalitseja juhtide ja töötajate teadlikkuse fondi riskiprofiilist xx xxxxx investeerimistegevusest tulenevatest riskidest ning riskikaalutlustega arvestamise otsustusprotsessides;
5) meetmed, mis peavad tagama fondi korrapäraseks toimimiseks vajaliku likviidsuse, arvestades sealhulgas fondi xxxx xxxxx tehingute tegemisel võetud kohustuste ulatust ja osakute või aktsiate tagasivõtmispoliitikat.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi tururiski, likviidsusriski, operatsiooniriski ja vastaspoole riski ning muid xxxxx.
(4) Riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab tagama vastavuse tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamise ja tuletisinstrumentidest tuleneva vastaspoole riski mõõtmise nõuetele.
(5) Riskide mõõtmise ja juhtimise korraga määratakse muu hulgas kindlaks:
1) iga fondi investeeringutest tulenevate riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid ning riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kasutatavad andmed ja dokumendid, fondi riskide osakaalu arvestamine üldises riskiprofiilis ning mõõtmise ja juhtimise andmete säilitamine;
2) perioodiliste järeltestide tegemine, et hinnata riskide mõõtmise ja juhtimise korra ning mudelipõhiste prognooside ja hinnangute sobivust;
3) perioodiliste stressitestide tegemine ja stsenaariumide analüüsimine, et mõõta ja juhtida xxxxx, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest;
4) fondi riskipiirangute süsteem fondi riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks ning selle andmete säilitamine;
5) meetmed, millega tagatakse, et fondi riskitase igal ajahetkel vastab käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemile;
6) reeglid käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemist tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral aktsionäride või osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks xx xxxxx kohta andmete säilitamine.
(6) Vähemalt kord aastas tuleb hinnata riskijuhtimise reeglite tõhusust, xxx- xx asjakohasust, tegevuse
vastavust riskijuhtimise reeglitele ning riskijuhtimise reeglite rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning muuta vajaduse korral riskijuhtimise reegleid xx xxxxx investeerimispoliitikat.
(7) Eurofondi investeeringute likviidsusprofiil peab vastama eurofondi tingimuste ja prospektiga kehtestatud osakute tagasivõtmispoliitikale ning eurofondile tuleb kohaldada piisavaid likviidsusriski juhtimise meetmeid, et tagada eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmine. Fondi likviidsusnõude kontrollimiseks tuleb vajaduse korral teha stressiteste, et hinnata fondi likviidsusriski eriolukorras.
(8) Riskijuhtimise reeglite kehtestamisest ja muutmisest tuleb viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
(9) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega riskijuhtimise reeglite muutmist või täiendamist, kui need:
1) ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega;
2) xx xxxxx fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
3) on puudulikud või eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on omavahel vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;
4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
5) xx xxxxx muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.
§ 100. Nõuded kinnisasjadesse investeerimisel ja kinnisasjade hindamine
(1) Kinnisasjadesse investeeriva xxxxx xxxxx võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasjade haldamiseks.
(2) Üheks kinnisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka kõrvuti või lähestikku asuvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kinnisasjade sihtotstarve või kinnisasjade väärtust mõjutavad riskid ja asjaolud on selgelt eristatavad.
(3) Fondi vara võib investeerida üksnes selliste riikide kinnisasjadesse, kus toimib usaldusväärne omandiõigust tõendav kinnisasjade registreerimise süsteem.
(4) Kinnisasjade hindajaks võib olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja (edaspidi käesolevas paragrahvis hindaja), kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks.
(5) Fondi kinnisasjade hindamise viib hindaja läbi vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpu seisuga enne fondi aastaaruande audiitorkontrolli.
(6) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda kinnisasjade uuesti hindamist, kui kinnisasjade hindamine:
1) ei vastanud fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
2) ei olnud objektiivne;
3) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
4) ei vastanud muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.
§ 101. Üldnõuded huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele ning tehingud seotud osapooltega
(1) Fond ei või omada osalust xxxx xxxxx valitsevas fondivalitsejas. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata selle fondi fondivalitseja valitsetava teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.
(2) Fond võib omada osalust selle fondi fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus või nimetatud isiku välja lastud väärtpabereid üksnes reguleeritud turu vahendusel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata rahaturuinstrumentide omandamisele ning teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisele.
(3) Fondi xxxx xx või võõrandada:
1) fondivalitsejale või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule;
2) fondivalitseja või fondi juhile, vandeaudiitorile või töötajale;
3) fondivalitseja valitsetavatele teistele fondidele, välja arvatud väärtpaberite võõrandamisel reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga;
4) xxxxxxxxx, kellel on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikute omaga ühtiv majanduslik huvi.
(4) Fondi likvideerimise menetluse käigus xxxxx xxxxxx võõrandamisel või muul fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide kaitse tagamise eesmärgil võib fondi vara reguleeritud turul võõrandamise hetkeks välja kujunenud hinnaga või muu õiglase hinnaga võõrandada selle fondi valitsejale, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või tema valitsetavale teisele fondile.
(5) Reguleeritud turul mittekaubeldavat vara võib võõrandada fondivalitseja valitsetavatele teistele fondidele õiglase hinnaga 12 kuu jooksul pärast fondide ühinemist juhul, xxx xxxx võõrandamata jätmise korral on vara fondis hoidmine vastuolus fondi investeerimispiirangutega.
(6) Xxxxx xxxxx ei või omandada vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutelt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(7) Käesolevas paragrahvis peetakse fondivalitseja all silmas ka isikut, kellele on fondi valitsemise ülesanne edasi antud.
§ 102. Nõuete rikkumine ja kahju hüvitamine
(1) Käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine tehingute tegemisel ei too xxxxx nende tehingute tühisust, kuid fondivalitseja peab hüvitama fondile, fondi osakuomanikele või aktsionäridele rikkumise tõttu tekkinud kahju.
(2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond on kohustatud käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Kui käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine toimub fondist või fondivalitsejast mitteolenevatel põhjustel, siis teavitab fondivalitseja
Finantsinspektsiooni juhul, kui rikkumist pole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada või kui rikkumise tagajärjel on osakuomanikele tekkinud kahju.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva nõude aegumise tähtaeg on viis aastat, välja arvatud juhul, kui kahju on tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud rikkumisest.
2. jagu
Eurofondi vara investeerimine
1. jaotis
Üldnõuded eurofondi vara investeerimisele
§ 103. Eurofondi vara investeerimine
(1) Eurofondi vara võib investeerida üksnes:
1) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, nagu aktsiad või muud sarnased õigused, võlakirjad või muud sarnased võlakohustused ja märkimisõigused või muud vabalt võõrandatavad õigused, mis annavad õiguse omandada eelnimetatud väärtpabereid (edaspidi käesolevas peatükis väärtpaberid);
2) teiste fondide osakutesse või aktsiatesse;
3) tuletisinstrumentidesse;
4) krediidiasutuste hoiustesse;
5) rahaturuinstrumentidesse, millega üldjuhul kaubeldakse rahaturul ja mis on likviidsed ning mille väärtus on xxxx xxxx täpselt määratav.
(2) Väärtpaberitena käsitatakse käesolevas peatükis ka:
1) finantsinstrumente, mis võivad olla tagatud väärtpaberi tunnustele mittevastava vara või sellise vara tootlusega, ning
2) kinnise fondi osakuid ja aktsiaid.
(3) Kinnise fondi osakute ja aktsiate suhtes ei kohaldata käesolevas jaos teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise kohta sätestatut.
(4) Eurofondi xxxx xx või investeerida väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist.
(5) Aktsiaseltsifondina asutatud eurofond võib omada ja omandada kinnisvara, mis on vajalik otseselt tema igapäevaseks äritegevuseks.
§ 104. Erisused eurofondi vara investeerimisel ja riskide hajutamisel
(1) Eurofondi vara investeerimisel ei pea järgima käesolevas peatükis sätestatud vara investeerimise ja riskide hajutamise nõudeid väärtpaberite või rahaturuinstrumentide märkimisõiguse kasutamisel juhul, kui nimetatud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid kuuluvad fondi xxxx xxxxx.
(2) Käesoleva seaduse §-des 115–117 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid ei kohaldata kuue kuu jooksul pärast eurofondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist, kui on tagatud riskide hajutamise põhimõtte piisav järgmine.
(3) Käesolevas peatükis sätestatud riskide hajutamise piiranguid võidakse ajutiselt mitte järgida, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevatest põhjustest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
märkimisõiguste kasutamisest. Sel juhul tuleb fondi vara koosseis viia kooskõlla käesolevas peatükis sätestatuga esimesel võimalusel, kahjustamata seejuures osakuomanike või aktsionäride huve.
(4) Fondivalitsejast mitteolenevateks põhjusteks loetakse muu hulgas ostueesõiguse kasutamist väärtpaberite omandamisel, fondiemissiooni, väärtpaberite turuväärtuse muutumist xx xxxx seesuguseid põhjusi, kui xxxxx xxxxx tehtavate tehingute eesmärk on eelnimetatud piirangute järgimise alustamine.
§ 105. Nõuded xxxxxxx juhtimisele eurofondi vara investeerimisel ja tuletistehingute tegemisel
(1) Fondivalitseja peab rakendama riskide juhtimiseks meetmeid, mis võimaldavad xxxx xxxx jälgida ja mõõta investeerimispositsioonide xxxxx xx nende üldist mõju fondi portfelli riskiprofiilile ning adekvaatselt ja sõltumatult hinnata reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentide väärtust.
(2) Meetodid ja instrumendid, mida kasutatakse fondi varaportfelli efektiivseks haldamiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:
1) nende kasutamine peab olema majanduslikult otstarbekas xx xxxx tuleb kasutada kuluefektiivsel viisil;
2) olles kooskõlas fondi riskiprofiili ja kehtestatud riskijuhtimise reeglitega, on nende eesmärk vähendada fondi vara investeerimisega seotud xxxxx xx kulusid ning tekitada täiendavat tulu või kasumit;
3) nende kasutamisega seotud riskid peavad olema piisaval määral maandatavad rakendatava riskijuhtimissüsteemiga;
4) nende kasutamine ei tohi ühelgi juhul põhjustada kõrvalekaldumist fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis sätestatud investeerimiseesmärkidest.
(3) Tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada eurofondi vara puhasväärtust. Riskipositsioon arvutatakse, võttes arvesse vara või tuletisinstrumendi alusvara väärtust, vastaspoole krediidiriski, hinnaliikumisi ja positsioonide likvideerimiseni jäänud aega.
(4) Eurofondi tuletisinstrumentide alusvara ei tohi tuletisinstrumendi võimaliku kasutamise hetkel ületada käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid fondi vara investeerimisel. Eelnimetatut ei kohaldata indeksitel põhinevate tuletisinstrumentide puhul.
(5) Kui väärtpaberid või rahaturuinstrumendid sisaldavad tuletisinstrumentide tunnuseid
(edaspidi tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid), tuleb nende suhtes kohaldada käesolevas jaos tuletisinstrumentide kohta sätestatut.
(6) Täpsemad nõuded eurofondi riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele xx xxxxx kohta aruannete koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
2. jaotis
Täpsemad nõuded eurofondi vara investeerimisele
§ 106. Eurofondi vara investeerimine hoiustesse
Eurofondi vara võib investeerida krediidiasutuse nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, kui on täidetud järgmine tingimus:
1) krediidiasutus on registreeritud lepinguriigis või
2) kolmandas riigis registreeritud krediidiasutuse suhtes kehtivad usaldatavusnõuded vastavad Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.
§ 107. Eurofondi vara investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse
(1) Eurofondi vara võib investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse lepinguriigi reguleeritud turul väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes või muul lepinguriigi reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid;
2) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis;
3) väärtpaberitega ei kaubelda reguleeritud turgudel, kuid emiteerimise tingimuste kohaselt võetakse need käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riigi reguleeritud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast
väärtpaberite emiteerimist, xx xxxxxxx reguleeritud xxxx xxxxx on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes või põhikirjas või prospektis.
(2) Eurofondi vara võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule investeerida rahaturuinstrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turul (edaspidi reguleeritudturul mittekaubeldav rahaturuinstrument), kuid nende emissiooni või emitendi suhtes kehtivad piisavad investorikaitse nõuded, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriik või lepinguriigi regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või selle riigi osariik või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik;
2) rahaturuinstrumendi on emiteerinud xxxx, xxxxx emiteeritud mis tahes väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul;
3) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või lepinguriigis asutatud muu xxxx, xxxxx suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusele;
4) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud käesoleva lõike punktis 3 nimetamata xxxx, xxxxx suhtes kehtivad usaldatavusnõuded xx xxxxx suhtes teostatav finantsjärelevalve vastab sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õiguses;
5) rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktis 4 nimetatud tingimustele;
6) rahaturuinstrumendi emitent, eelkõige tema finantsseisund, tegevuse eesmärk ja emitendi usaldusväärsus, vastab Finantsinspektsiooni hinnangul käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tingimustele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuded on täidetud, kui:
1) rahaturuinstrumendi emitent on asutatud G10 riikide (kümne grupi) hulka kuuluvas OECD liikmesriigis;
2) rahaturuinstrumendi emitendile on antud vähemalt investeerimisjärgu reiting;
3) rahaturuinstrumendi emitendi kohta koostatud üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõendada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ja nende täitmise üle teostatav finantsjärelevalve on vähemalt sama range kui Euroopa Liidu õiguses sätestatu. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas käesolevas punktis nimetatud isik vastab eelnimetatud nõuetele.
(4) Eurofondi vara võib investeerida ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(5) Täpsemad nõuded rahaturuinstrumendi emitendile kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 108. Täpsustavad tingimused väärtpaberitesse investeerimisel
(1) Eurofondi vara investeerimisel väärtpaberitesse peavad väärtpaberid vastama järgmistele tingimustele:
1) nende omandamisega tekkida võiv potentsiaalne kahju on piiratud nende eest makstud summaga;
2) need on piisavalt likviidsed, et tagada osakute või aktsiate tagasivõtmine osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel vastavalt käesolevas seaduses, fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatule;
3) nende väärtust on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata;
4) nende kohta on kättesaadav asjakohane informatsioon;
5) neid on võimalik vabalt omandada ja võõrandada;
6) nende omandamine on kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
7) nendest tulenevad riskid on piisaval määral maandatud fondi riskide juhtimise poliitika xx xxxxx teostamise korraga.
(2) Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna alusel või hinna alusel, mille määramisel kasutatakse väärtpaberi emitendist sõltumatut hindamissüsteemi. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata perioodiliselt nende emitentide avaldatud informatsiooni või pädeva investeerimisanalüüsi alusel.
(3) Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta peab õige ja igakülgne teave olema turu jaoks alaliselt kättesaadav. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite kohta peab teave olema vähemalt fondivalitseja jaoks alaliselt kättesaadav.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, kui väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turul, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.
§ 109. Täpsustavad tingimused kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimisel
Eurofondi vara investeerimisel kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse peavad need osakud või aktsiad vastama järgmistele tingimustele:
1) täidetud on käesoleva seaduse §-des 107 ja 108 sätestatud tingimused;
2) nende fondide suhtes rakendatakse investorkaitsele ja fondivalitseja või fondi juhtimisele või juhtorganitele esitatavaid nõudeid.
§ 110. Täpsustavad tingimused rahaturuinstrumentidesse investeerimisel
(1) Rahaturuinstrumenti käsitatakse rahaturul kaubeldavana, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
1) rahaturuinstrumendi lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva;
2) rahaturuinstrumendi intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 397 päeva järel;
3) rahaturuinstrumendi riskiprofiil, xxxxx arvatud krediidi- ja intressirisk, vastab niisuguste väärtpaberite riskiprofiilile, millel on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaeg või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt käesoleva lõike punktile 2.
(2) Rahaturuinstrumenti käsitatakse likviidsena, xxx xxxx on võimalik võõrandada lühikese aja jooksul võimalikult vähese kuluga, arvestades fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis kehtestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise tähtaega.
(3) Rahaturuinstrumendi väärtus on xxxx xxxx täpselt määratav, xxx xxxxx määramiseks rakendatakse asjakohaseid ja usaldusväärseid hindamissüsteeme, mis võimaldavad kindlaks määrata fondi puhasväärtuse vastavalt väärtusele, millega fondi vara koosseisus sisalduvat väärtpaberit võidakse vahetada teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahel või mille aluseks on kas turuandmetel või amortiseeritud soetusmaksumusel põhinevad hindamismeetodid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused on täidetud, kui rahaturuinstrument on võetud kauplemisele reguleeritud turul või sellega kaubeldakse rahaturul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui rahaturuinstrumendi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.
(5) Fondi vara investeerimisel reguleeritud turul mittekaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse peab kättesaadav olema rahaturuinstrumentide kohta käiv asjakohane teave, xxxxx arvatud teave, mis võimaldab nimetatud rahaturuinstrumentidega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist, lähtudes eelkõige käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatust.
(6) Reguleeritud turul mittekaubeldavate rahaturuinstrumentide puhul, välja arvatud juhul, kui nende emitent on Euroopa Keskpank või lepinguriigi keskpank, peab asjakohane teave sisaldama vähemalt teavet nii emissiooni või vastava pakkumiskava kui ka emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist.
(7) Kui reguleeritud turul mittekaubeldava rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud isik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule sisaldama:
1) informatsiooni eelnimetatud teabega seotud muudatuste kohta ning
2) kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid emissiooni või pakkumiskava kohta või muud informatsiooni, mis võimaldab nimetatud instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriske nõuetekohaselt hinnata.
(8) Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktis 2, 5 või 6 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule sisaldama informatsiooni ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe kontrollimise kohta asjakohase kvalifikatsiooniga ja emitendist sõltumatute kolmandate isikute poolt.
§ 111. Nõuded eurofondi vara tuletisinstrumentidesse investeerimisel
(1) Eurofondi vara võib investeerida reguleeritud turul kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse või reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraks on järgmine vara või nende hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest:
1) käesolevas jaos sätestatud nõuetele vastavad hoiused, väärtpaberid, rahaturuinstrumendid xx xxxxx osakud või aktsiad, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida, sealhulgas finantsvara, millel on eelnimetatud varaga sarnaseid tunnusjooni;
2) intressimäärad, valuuta või valuutakursid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida;
3) väärtpaberi- või muud finantsindeksid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida.
(2) Reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse investeerimisel peavad lisaks olema täidetud järgmised tingimused:
1) tehtava tuletistehingu vastaspooleks peab olema e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või muu xxxx, xxxxx suhtes kehtestatud usaldatavusnõuete täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet;
2) tuletisinstrumendi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata xx xxxxx initsiatiivil saab selle tuletisinstrumendi igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada, oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda.
(3) Õiglase hinnana käsitatakse sellist xxxxx, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik omandada või võõrandada vara või täita kohustust.
(4) Usaldusväärse hindamisena käsitatakse hindamist, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud õiglase hinna käsitusele. Usaldusväärne hindamine ei saa põhineda üksnes tehingu vastaspoole hinnanoteeringul ja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) hindamise aluseks on vara usaldusväärne ja ajakohane turuväärtus või sellise väärtuse puudumisel üldtunnustatud metoodikal põhinev asjakohane hindamismudel;
2) hindamist kontrollib reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute sõltumatu vastaspool piisavate ajavahemike tagant selliselt, et seda saab vajaduse korral kontrollida fondivalitseja pädev isik või selline fondivalitseja üksus, kes ei tegele fondi vara investeerimisega.
(5) Reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentidena käsitatakse ka krediidituletisinstrumente, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatule ja täidetud on järgmised tingimused:
1) need võimaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusvaraga seotud krediidiriski üle kanda, sõltumata muudest nimetatud alusvaraga seotud riskidest;
2) need ei kohusta raha, väärtpabereid või muud finantsvara üle andma või üle kandma;
3) riskid, mis tulenevad tehingu vastaspoole võimalikust ligipääsust mitteavalikule teabele krediidituletisinstrumentide alusvara kohta (teabe asümmeetria), on piisaval määral maandatud fondi suhtes rakendatavate riskide juhtimiseks ette nähtud riskijuhtimise reeglite ja sisekontrolli meetmete abil.
§ 112. Täiendavad tingimused finantsindeksiga seotud tuletisinstrumentidele
(1) Finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi puhul peab finantsindeksi koostamisel aluseks võetav xxxx xxxxx piisavalt hajutatud ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeks on koostatud selliselt, et indeksi ühe koostisosa võimalikud hinnakõikumised või koostisosaga tehtavad tehingud ei mõjuta liigselt indeksiga seotud tehinguid tervikuna;
2) kui indeksi koostamine põhineb finantsvaral, millesse eurofondi vara võib käesoleva jao kohaselt investeerida, välja arvatud käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, peab see xxxx xxxxx hajutatud vähemalt sama rangete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit;
3) kui indeksi koostamine põhineb käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavatel väärtpaberitel ja rahaturuinstrumentidel, peab see finantsvara olema hajutatud samaväärsete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit.
(2) Finantsindeks peab kajastama turgu järgivat adekvaatset võrdlusalust ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeks peab adekvaatselt mõõtma alusvara tootlust;
2) indeks vaadatakse üle xx xxxxx koosseisu uuendatakse perioodiliselt, et tagada turu liikumiste jätkuv kajastamine, järgides seejuures kriteeriume või printsiipe, mis on avalikkusele kättesaadavad;
3) indeksi alusvara peab olema piisavalt likviidne, et võimaldada indeksi koostajatel vajaduse korral selle koosseisu muuta.
(3) Finantsindeks peab olema avalikustatud asjakohasel viisil ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeksi avalikustamine põhineb usaldusväärsetel hindade kogumise ja arvutamise meetoditel, sealhulgas kasutatakse turuhinna puudumise korral meetodit, mis tagab indeksi koostisosade adekvaatse väärtuse;
2) teave indeksi arvutamise, tasakaalustamise metoodika ja indeksi muutuste ning võimalike kõrvalekallete kohta õigeaegsest või õigest teabe edastamisest peab olema esitatud piisavalt põhjalikult ja õigeaegselt.
(4) Kui finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi alusvara koosseis xx xxxxx täielikult käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele, käsitatakse seda tuletisinstrumenti kombinatsioonina käesoleva seaduse
§ 111 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusvarast, juhul kui täidetud on käesoleva seaduse § 111 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused.
§ 113. Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid
(1) Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitena käsitatakse väärtpabereid, mis vastavad käesoleva seaduse §- s 108 sätestatud tingimustele ja sisaldavad komponenti, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) nimetatud komponendi tõttu võib mõningaid või kõiki rahavoogusid, mida esialgu oleks tuletisinstrumendi alusvara lepingust (edaspidi alusleping) tulenevalt nõutud, muuta või edasi lükata vastavalt kokkulepitud intressimäärale, väärtpaberi või muu instrumendi hinnale, valuutakursile, hinna- või kursiindeksile, krediidireitingule või -indeksile või muudele asjaoludele ja seetõttu võib komponendi väärtus muutuda sarnaselt tuletisinstrumendist eraldiseisva alusvara väärtusega;
2) selle majanduslikud omadused ja riskid ei ole tihedalt seotud aluslepingu majanduslike omaduste ja riskidega;
3) sellel on oluline mõju väärtpaberi riskiprofiilile xx xxxxx kujundamisele.
(2) Tuletisinstrumendi tunnustega rahaturuinstrumentidena käsitatakse rahaturuinstrumente, mis vastavad ühele käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 sätestatud tingimustest ja kõikidele § 110 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning mis sisaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat komponenti.
(3) Väärtpaberit või rahaturuinstrumenti ei käsitata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberina, kui ta sisaldab komponenti, mis on lepingu alusel üle antav nimetatud väärtpaberist sõltumatult. Sellist komponenti käsitatakse eraldiseisva väärtpaberi või muu finantsvarana.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberis või rahaturuinstrumendis sisalduvat tuletiskomponenti tuleb xxxxx arvesse käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel.
§ 114. Eurofondi vara investeerimine teiste fondide osakutesse või aktsiatesse
(1) Eurofondi vara võib investeerida teise eurofondi osakutesse või aktsiatesse või sellise fondi osakutesse või aktsiatesse, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) fondi osakuid või aktsiaid pakutakse avalikkusele xx xxxxx xxxx investeeritakse väärtpaberitesse või muusse likviidsesse finantsvarasse riskide hajutamise põhimõttest lähtuvalt;
2) fondi osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel mõistliku aja jooksul;
3) fondi üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele või nendega vähemalt sama rangetele nõuetele ning Finantsinspektsiooni xx xxxxx järelevalveasutuse vaheline koostöö ei ole takistatud;
4) investoritele on tagatud eurofondi investoritega võrdne huvide kaitse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, sealhulgas peavad olema täidetud nõuded xxxxxx lahususe, laenude võtmise ja andmise ning väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide lühikeseks müügi kohta;
5) fondi kohta koostatakse xxxxx- xx poolaastaaruandeid, mis annavad ülevaate vähemalt fondi varast, sealhulgas fondi kohustustest, tulust, kulust ning investeeringutest.
(2) Eurofondi vara võib investeerida sellise teise eurofondi või muu fondi osakutesse või aktsiatesse, mille fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt võib omakorda teistesse fondidesse investeerida kokku xxxx xxxxx protsenti oma varast.
3. jaotis
Riskide hajutamine eurofondi vara investeerimisel
§ 115. Riskide hajutamine hoiustesse, väärtpaberitesse, rahaturuinstrumentidesse ja tuletisinstrumentidesse investeerimisel
(1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida xxxx xxxxx protsenti eurofondi vara väärtusest, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühe krediidiasutuse hoiustesse võib paigutada kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata depositooriumis avatud fondi arvelduskonto suhtes, kuhu laekuvad osakute väljalaskmisest xx xxxxx xxxx võõrandamisest saadud rahalised vahendid, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid, ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.
(3) Reguleeritud turu välise tuletistehinguga võetav riskipositsioon võib moodustada xxxx xxxxx protsenti fondi vara väärtusest, kui vastaspooleks on krediidiasutus, mille hoiustesse eurofondi vara võib käesoleva peatüki kohaselt paigutada. Riskipositsioon käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikus võib moodustada kuni viis protsenti fondi vara väärtusest.
(4) Xxx xxx isiku emiteeritud väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ja tuletisinstrumentide väärtus moodustab eurofondi vara väärtusest üle viie protsendi, ei või selliste investeeringute väärtus kokku moodustada rohkem kui 40 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata:
1) reguleeritud turu välistele tuletistehingutele, kui tehingu osapooleks oleva krediidi- või finantsasutuse suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet;
2) eurofondi vara investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 nimetatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse.
(6) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus ja tuletistehingute riskipositsioonid selles isikus ei või moodustada kokku rohkem kui
20 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(7) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus võib moodustada kuni 35 protsenti eurofondi vara väärtusest, kui nende emitent või tagaja on:
1) lepinguriik või lepinguriigi kohaliku omavalitsuse üksus;
2) kolmas riik või
3) rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik.
(8) Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse üle 35 protsendi fondi vara väärtusest, kui:
1) Finantsinspektsiooni hinnangul on tagatud eurofondi osakuomanike või aktsionäride huvide piisav kaitse;
2) eurofondi varas on vähemalt kuue eri emissiooni käigus selle isiku välja lastud või tagatud väärtpabereid või rahaturuinstrumente xx xxx emissiooni käigus omandatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide väärtus ei moodusta üle 30 protsendi fondi vara väärtusest;
3) eurofondi tingimustes, põhikirjas või prospektis on sõnaselgelt märgitud emitendid, xxxxx emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kavatsetakse investeerida või on investeeritud üle 35 protsendi fondi vara väärtusest.
(9) Eurofondi vara võib ühe krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavatesse mitteomakapitaliväärtpaberitesse (edaspidi pandikirjad) investeerida kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) krediidiasutus on asutatud lepinguriigis;
2) krediidiasutus avalikustab regulaarselt oma majandusaasta aruandeid ja tema üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet, seda eelkõige väärtpaberiomanike huvide kaitse eesmärgil;
3) pandikirjade emiteerimisest saadud raha on investeeritud varasse, mis on kogu pandikirjade kehtivusaja vältel nendega seotud nõuete tagatiseks;
4) krediidiasutuse maksejõuetuse korral tasutakse võlausaldajatele pandikirjade põhisumma ja kogunenud intressid esmajärjekorras.
(10) Xxx xxx krediidiasutuse emiteeritud pandikirjadesse investeeritakse rohkem kui viis protsenti eurofondi vara väärtusest, võib kõigi selliste investeeringute väärtus kokku moodustada kuni 80 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(11) Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide, sealhulgas pandikirjade, tuletisinstrumentide ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 35 protsenti fondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul.
(12) Käesolevas paragrahvis käsitatakse ühe isikuna kõiki isikuid, kes vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.
§ 116. Erisused finantsindeksi järgimisel
(1) Kui vastavalt eurofondi tingimustele, põhikirjale või prospektile investeeritakse selle vara eesmärgiga järgida kindlat aktsiaindeksit või muud võlaväärtpaberi indeksit (edaspidi käesolevas paragrahvis indeks), võivad ühe isiku emiteeritud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid moodustada kuni 20 protsenti fondi vara väärtusest, xxx xxxxx indeksi on Finantsinspektsioon fondi alusdokumendi kooskõlastamise kaudu heaks kiitnud järgmistel alustel:
1) indeksi alusvara on piisavalt hajutatud;
2) indeks väljendab adekvaatselt selle turu liikumist, millega ta on seotud, ning indeksi koostamisel kasutatakse tunnustatud metoodikat, mille kohaselt ei arvata üldjuhul välja selle turu peamist või suurimat emitenti;
3) indeks on avalikkusele kättesaadav ning selle koostaja või pakkuja on oma tegevuses sõltumatu eurofondist xx xxxxx fondivalitsejast.
(2) Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni 35 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui see tuleneb eelkõige reguleeritud turu sellisest olukorrast, kui teatud aktsiad või võlaväärtpaberid selgelt domineerivad.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu ei xxxxx indeksi koostajal või selle pakkujal ja indeksit järgival eurofondil või fondivalitsejal xxxx xxx majandusüksuse osa või konsolideerimisgrupi liige tingimusel, et huvide konflikt on piisaval määral maandatud.
(4) Indeksi järgimist käsitatakse selle indeksi alusvaraks xxxxx xxxx koosseisu järgimisena, sealhulgas tuletistehingute või muude meetodite või vahendite kasutamisena vastavalt käesoleva seaduse §-s 105 sätestatule.
(5) Indeksit järgiva eurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti või nende muudatuste kooskõlastamisel võib Finantsinspektsioon nõuda lepingut, mille alusel fondivalitseja või muu õigustatud isik on kohustatud pidevalt eurofondi osakute või aktsiate ostu- ja müügihindu avalikustama ning vastavalt sellele täitma ostu- ja müügitellimusi.
§ 117. Riskide hajutamine teiste fondide aktsiatesse või osakutesse investeerimisel
(1) Ühe fondi aktsiate või osakute väärtus ei või moodustada rohkem kui 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(2) Teiste selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mis ei ole eurofondid, võib investeerida kokku kuni 30 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(3) Eurofondi arvel ei või omandada ega omada selle eurofondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid ega osakuid, sealhulgas selliste fondide aktsiaid või osakuid, mida fondivalitseja valitseb kolmanda isikuna, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, välja arvatud juhul, kui fondivalitseja xx xxxx seejuures tagasivõtmis- või väljalaskmistasu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui eurofondi vara investeeritakse selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mida valitseb äriühing, kellega fondivalitseja või aktsiaseltsifond on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, samuti juhul, kui see äriühing on kolmandaks isikuks, kellele fondi valitsemine on üle antud.
4. jaotis
Muud nõuded eurofondi vara investeerimisele ja tehingute teostamisele
§ 118. Osaluse omamise piirangud
(1) Ühegi eurofondi ega fondivalitseja valitsetavate kõigi lepinguliste eurofondide xxxxx kokku ei või omandada ega omada hääleõigusega aktsiate või muude samaväärsete õiguste kaudu olulist osalust üheski isikus.
(2) Ühe eurofondi arvel ei või omandada ega omada üheski isikus rohkem kui:
1) kümme protsenti hääleõiguseta aktsiatest või muudest samaväärsetest õigustest;
2) kümme protsenti tema emiteeritud võlakirjadest;
3) kümme protsenti tema emiteeritud rahaturuinstrumentidest;
4) 25 protsenti teise fondi osakutest või aktsiatest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 nimetatud piiranguid ei pea võlakirjade, rahaturuinstrumentide või teiste fondi osakute või aktsiate omandamise hetkel järgima, kui eelnimetatud instrumentide emiteerimise hetkel ei ole võimalik nende bruto- või netoväärtust xxxxx.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata:
1) lepinguriigi või tema kohaliku omavalitsuse üksuse emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
2) kolmanda riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
3) rahvusvahelise organisatsiooni, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik, emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
4) kolmandas riigis registreeritud äriühingu aktsiatesse investeerimisel, kui eelnimetatud isik investeerib omakorda xxx xxxx peamiselt selles riigis registreeritud emitentide väärtpaberitesse xx xxx vastavalt selle riigi õigusaktidele on see ainuke viis selle riigi emitentide väärtpaberitesse investeerida;
5) aktsiaseltsifondist eurofondi poolt tütarettevõtjate omandamisel ega omamisel, kui nende tütarettevõtjate ainukeseks tegevusalaks on seoses aktsiate tagasivõtmisega fondi aktsionäride nõudmisel valitsemis-, nõustamis- või fondi pakkumise teenuste osutamine selles riigis, kus tütarettevõtja on asutatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui vastavas kolmandas riigis registreeritud äriühing järgib xxx xxxx investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ning käesoleva seaduse §-des 115 ja 117 sätestatut, arvestades seejuures käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud tingimusi.
§ 119. Nõuded xxxxx- xx muudele tehingutele
(1) Eurofondi xxxxx võib xxxxx lühiajalise tähtajaga laenu kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(2) Aktsiaseltsifondist eurofondi xxxxx võib lisaks omandada kinnisvara kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui nimetatud kinnisvara on mõeldud üksnes fondi igapäevaseks äritegevuseks.
(3) Eurofondi arvel ei või käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi xxxxx kokku rohkem kui 15 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(4) Eurofondi arvel ei või anda laenu ega xxxxx käendamise või muu tagamisega seotud kolmandate isikute kohustusi. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista selliste väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ega muu finantsvara omandamist, mille eest ei ole täielikult tasutud.
(5) Eurofondi arvel ei või teha väärtpaberite ega muu finantsvaraga seotud võõrandamis- ega laenutehinguid, xxx xxxxxxx kohustuse täitmine ei xxx xxxxx ulatuses kaetud fondi varasse kuuluvate väärtpaberite või muu finantsvaraga või kui väärtpaberid ega muu finantsvara ei kuulunud võõrandamislepingu sõlmimise ajal fondi varasse.
3. jagu
Muu avaliku fondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused
§ 120. Muu avaliku xxxxx xxxxxx investeerimise ja riskide hajutamise nõuded
(1) Muu avaliku fondi, mis ei ole eurofond ega pensionifond (edaspidi muu avalik fond), vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele fondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi suhtes sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Muu avaliku fondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
1) kinnisasjadesse;
2) väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist.
(3) Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete soetusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületada 20 protsenti fondi vara väärtusest.
(4) Ühe kinnisasja väärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete väärtusega kokku ei või moodustada rohkem kui 30 protsenti fondi vara väärtusest.
(5) Muu avaliku fondi vara võib käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kokku kuni 30 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(6) Muu avaliku fondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, xxx xxxxx xxxxx xxxx investeerimisel järgitakse omakorda nõuet hajutada investeeringud piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse xx xxxxxx xxxxxxx. Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 50 protsenti muu avaliku fondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.
(7) Muu avaliku fondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, paigutada kokku kuni viie protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(8) Muu avaliku fondi tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada fondi vara puhasväärtust rohkem kui kaks korda.
(9) Muule avalikule fondile, mille osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused ja investeerimispoliitika vastab käesoleva seaduse § 286 lõikes 4 sätestatule, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 115–117 ja 120 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid 24 kuu jooksul pärast fondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist.
4. jagu
Pensionifondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused ning täiendavad tegevusnõuded
§ 121. Üldnõuded pensionifondi vara valitsemisele ja investeerimisele
(1) Pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Pensionifondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
1) krediidiasutuste hoiustesse;
2) väärismetallidesse;
3) väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist;
4) kinnisasjadesse.
(3) Käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud piiranguid ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel.
(4) Käesolevas seaduses pensionifondide vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele varaga tehtavatele tehingutele ette nähtud nõuete rakendamisel ei loeta pensionifondi valitsejale kuuluvaks tema valitsetavate pensioni- või teiste investeerimisfondide omatavaid osalusi teistes isikutes või neist tulenevaid hääleõigusi ning sellist isikut ei loeta pensionifondi valitsejaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvaks.
(5) Pensionifond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik, samuti mittetulundusühingu või tulundusühistu liige ega sihtasutuse asutaja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemise suhtes juhul, kui fondile kuulub korteriomand. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka välisriigi õiguse kohaselt asutatud samaväärsete isikute või varakogumite osanikuks, liikmeks või asutajaks olemisele.
(6) Nõudeid pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele võib täpsustada valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 122. Investeerimine hoiustesse
Pensionifondi vara võib ühe krediidiasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste hoiustesse paigutada kokku xxxx xxxxx protsenti pensionifondi vara väärtusest.
§ 123. Investeerimine väärismetallidesse
Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, paigutada kokku kuni viie protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse
(1) Kohustusliku pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kohustusliku pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud pandikirjadesse investeerida kuni kümne protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
(3) Kohustusliku pensionifondi vara võib ühe riigi või muu käesoleva seaduse § 115 lõikes 7 sätestatud isiku emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni 35 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
(4) Pensionifondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku kuni 30 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
(5) Tööandja pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses tööandja pensionifondi vara väärtusest ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem xxx xxxxx protsenti tööandja pensionifondi vara väärtusest.
§ 125. Investeerimine teistesse fondidesse
(1) Ühe fondi osakute või aktsiate väärtus ei või moodustada rohkem xxx xxxxx protsenti pensionifondi vara väärtusest. Kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 116 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 53 sätestatule kindlat indeksit, võib ühe sellise fondi osakute või aktsiate väärtus moodustada kuni 30 protsenti pensionifondi vara väärtusest.
(2) Pensionifondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 109 ja § 117 lõikes 2 sätestatut.
(3) Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.
(4) Kui kohustusliku pensionifondi vara investeeritakse sellise fondi, mis ei ole eurofond, osakutesse või aktsiatesse, mille investeerimiseesmärkide saavutamiseks kasutatakse peamiselt tuletistehinguid, eelkõige vahetuslepinguid, kohaldatakse käesolevas peatükis tuletisinstrumentide kohta sätestatut. Käesoleva seaduse
§ 127 lõikes 1 tuletisinstrumentide kohta sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud investeeringute suhtes.
§ 126. Täiendavad nõuded aktsiatesse ja aktsiafondidesse investeerimisel
(1) Kohustusliku pensionifondi vara võib aktsiatesse investeerida kokku kuni 50 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
(2) Kohustusliku pensionifondi vara võib aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse investeerida kokku kuni 75 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
(3) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sarnase instrumendi hinnast või selle muutusest.
Esimeses lauses nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimishoiust või võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud.
(4) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi tavapärasest investeerimispoliitikast.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeering võetakse kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel aktsiatesse ja teistesse sellistesse instrumentidesse arvesse täies ulatuses.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui pensionifondi vara investeeritakse:
1) avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse, jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegeleva äriühingu aktsiatesse või muudesse aktsiatega sarnastesse väärtpaberitesse;
2) sellise aktsiafondi osakutesse või aktsiatesse, mille vara investeeritakse peamiselt käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühingute väärtpaberitesse või muudesse samaväärsetesse väärtpaberitesse;
3) selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.
§ 127. Tehingud tuletisinstrumentidega ja välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitesse investeerimise piirangud
(1) Tuletisinstrumentide kogu avatud neto riskipositsioon ei või ületada xxxxxx protsenti pensionifondi vara väärtusest, välja arvatud valuuta-, intressi-, turu- või muude pensionifondi varaga seotud riskide maandamiseks tehtud tehingud.
(2) Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25 protsenti konservatiivse pensionifondi varast ja rohkem kui 50 protsenti teist liiki kohustusliku pensionifondi varast. Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel ei pea teise fondi aktsiatesse või osakutesse tehtud investeeringu puhul võtma arvesse selle fondi tehtud investeeringutest tulenevaid välisvaluutapositsioone.
§ 128. Investeerimine kinnisasjadesse
(1) Investeeringud kinnisasjadesse ei või ületada 20 protsenti vabatahtliku xx xxxxxx protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest.
(2) Ühe kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada viit protsenti pensionifondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui pensionifondi vara investeeritakse kinnisasjadesse teise fondi või äriühingu kaudu.
(3) Kinnisasjade, kinnisasjadesse investeeriva teise fondi või muu äriühingu osakute ja aktsiate ja muude väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 70 protsenti vabatahtliku ning rohkem kui
40 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kohaldatakse ka investeeringutele, mis on tehtud väärtpaberitesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub otseselt või kaudselt kinnisvara hinnast või selle muutusest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud investeering võetakse pensionifondi vara investeerimisel nimetatud instrumentidesse arvesse täies ulatuses.
§ 129. Nõuded konservatiivse pensionifondi vara investeerimisel
(1) Konservatiivse pensionifondina käsitatakse pensionifondi, mille vara võib tingimuste või prospekti kohaselt investeerida üksnes:
1) krediidiasutuste hoiustesse;
2) võlakirjadesse ja muudesse samaväärsetesse võlakohustustesse (edaspidi käesolevas paragrahvis võlakirjad);
3) rahaturuinstrumentidesse, kui need on võetud reguleeritud turul kauplemisele;
4) selliste fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara investeeritakse peamiselt krediidiasutuste hoiustesse või võlakirjadesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule või rahaturuinstrumentidesse;
5) tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud vara või võlakirja- või muud finantsindeksid, intressimäärad, valuuta või valuutakursid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt eelnimetatust.
(2) Konservatiivse pensionifondi vara võib investeerida võlakirjadesse:
1) millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31) alusel registreeritud reitinguagentuur (edaspidi käesolevas paragrahvis reitinguagentuur) andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu;
2) mille emitendile on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, xxx xxxxxx võlakirjadel krediidireiting puudub;
3) mille emitendi krediidiasutusest emaettevõtjale on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, xxx xxxxxx võlakirjadel ja nende emitendil krediidireiting puudub;
4) mille on taganud vähemalt reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut omav lepinguriik või OECD liikmesriik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud fondi puhul tuleb arvesse xxxxx fondi tingimusi ja põhikirja või muud vastavat dokumenti ning hinnata piisava regulaarsusega, kui palju nimetatud fondi vara reaalselt nõuetele vastavatesse krediidiasutuste hoiustesse, võlakirjadesse või rahaturuinstrumentidesse investeeritakse.
(4) Fondivalitseja määrab oma riskijuhtimise reeglites need reitinguagentuurid, xxxxx antud krediidireitinguid ta jälgib ning konservatiivse pensionifondi investeeringute ja riskide juhtimiseks kasutab. Nimetatud reitinguagentuuride antud erinevate krediidireitingute puhul võtab fondivalitseja arvesse kehtivatest krediidireitingutest viimasena avaldatud krediidireitingu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata võlakirjadesse võib investeerida kokku xxxx xxxxx protsenti konservatiivse pensionifondi varast, välja arvatud juhul, kui võlakirjadest tulenev nõue nende emitendi vastu kuulub emitendi lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.
(6) Nõudeid konservatiivse pensionifondi vara investeerimisele, sealhulgas millise krediidireitinguga võlakirjadesse või krediidiasutuste hoiustesse võib fondi vara investeerida, võib täpsustada valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 130. Huvide konflikti maandamine ja vältimine teistesse fondidesse investeerimisel
(1) Pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada xxxxxx protsenti kohustusliku pensionifondi ja 50 protsenti vabatahtliku pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui fondivalitsejale on antud õigus valitseda või investeerida teise fondivalitseja fondide vara ülesannete edasiandmise korras.
(2) Kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate fondivalitsejate valitsetavate muude fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada 50 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest, kusjuures täidetud peavad olema käesoleva seaduse § 117 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused.
(3) Kui kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja poolt valitsetava fondi aktsiate või osakute kohustusliku pensionifondi xxxxx omamisega kaasneb sellelt investeeringult teise fondivalitseja võetava valitsemistasu või sellest osa tagasimaksmine või kohustusliku pensionifondi valitsejale muu tasu maksmine, tuleb xxxxxx xxxxx kanda kohustuslikku pensionifondi.
(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja ei või ühegi enda valitsetava fondi ega endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja valitsetava fondi osakuid või aktsiaid omandada ega omada rohkem kui 20 protsendi ulatuses selle fondi varast.
(5) Kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid võib kohustusliku pensionifondi xxxxx omandada või omada juhul, kui lisaks käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatule xx xxxx fondivalitseja ka valitsemistasu või kannab sellelt investeeringult võetava valitsemistasu kohustuslikku pensionifondi tagasi.
(6) Kohustusliku pensionifondi xxxxx võib omandada kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide ja fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva fondivalitseja valitsetavate fondide, mis ei ole avalikud või mis on kinnised, aktsiaid või osakuid kokku kuni viie protsendi ulatuses kohustusliku pensionifondi varast.
§ 131. Täiendavad nõuded huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks
(1) Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu välja lastud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus kokku ei või ületada viit protsenti selle fondivalitseja valitsetava pensionifondi vara väärtusest.
(2) Kohustusliku pensionifondi arvel ei või omandada või omada osalust äriühingus, kus kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja tegevisikud, olulist osalust omavad aktsionärid või fondivalitseja kontrollitavad äriühingud omavad otseselt või kaudselt olulist osalust, ega omandada või omada osalust äriühingus, kes omab kohustuslikku pensionifondi valitsevas fondivalitsejas olulist osalust, samuti omandada või omada nimetatud äriühingute välja lastud väärtpabereid või rahaturuinstrumente. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.
(3) Pensionifondi xxxxx võib niisuguste väärtpaberite või rahaturuinstrumentide, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing või käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud muu äriühing, emissiooni mahust märkida nimetatud väärtpabereid ja rahaturuinstrumente kokku kuni 25 protsendi ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui:
1) väärtpaberil või rahaturuinstrumendil või nende emitendil on investeerimisjärgu krediidireiting;
2) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on riik või riigi enamusosalusega äriühing;
3) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on investeerimisfond, mida valitseb fondivalitseja tegevusluba omav äriühing;
4) väärtpaberit või rahaturuinstrumenti pakutakse lepinguriigis või OECD liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusakti tähenduses või see on võetud kauplemisele eelnimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;
5) tegemist on käesoleva seaduse § 126 lõike 6 punktis 1 nimetatud väärtpaberiga.
(5) Pensionifondi xxxxx tehtava tuletistehingu vastaspooleks ei või olla:
1) osakuomanik;
2) isik, kellel on fondiga ühtiv majanduslik huvi.
§ 132. Investeerimis- ja käsutuspiirangute ning riskide hajutamise erisuse kohaldamine pensionifondile
(1) Käesoleva seaduse § 115 lõikes 1 ja §-s 124 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast vabatahtliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamist, välja arvatud juhul, xxx xxxxx pensionifondi vara puhasväärtus on enne nimetatud tähtaja lõppu suurem kui 1 200 000 eurot.
(2) Käesoleva seaduse §-s 124 sätestatud piiranguid ei kohaldata üheksa kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamist, välja arvatud juhul, xxx xxxxx pensionifondi vara puhasväärtus on enne nimetatud tähtaja lõppu suurem kui 3 200 000 eurot.
§ 133. Kahju hüvitamine
Kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse kogumispensionide seaduse §-des 32– 36 sätestatud korras.
12. peatükk
Fondi valitsemise üleandmine
1. xxxx
Xxxxx valitsemise üleandmine ja valitsemisõiguse üleminek depositooriumile
§ 134. Fondi valitsemise üleandmise tingimused
(1) Fondi valitsemise üleandmisel annab üks fondivalitseja teisele fondivalitsejale üle fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused.
(2) Fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmivad fondi valitsemist üle andev xx xxxxx valitsemist üle võttev fondivalitseja. Aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitab aktsiaseltsifondi nõukogu, kui käesolevast seadusest või aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
(3) Fondi valitsemise üleandmise lepingus määratakse kindlaks kõigi fondi valitsemisest tulenevate fondivalitseja õiguste ja kohustuste ülemineku ning sellega seotud dokumentide ja asjaajamise üleandmise tingimused xx xxxx, sealhulgas uue fondivalitseja vastutuse ulatus enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest.
(4) Fondi valitsemise üleandmisele ei kohaldata võlaõigusseaduse §-des 164−185 sätestatut.
(5) Fondi valitsemise üleandmiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba.
(6) Finantsinspektsiooni loa saades avalikustab fondivalitseja xxxxx xxxxx valitsemise üleandmise kohta viivitamata fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(7) Uuele fondivalitsejale lähevad üle kõik üle xxxxxx xxxxx valitsemisega seotud õigused ja kohustused. Enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest, mis on üleandmise ajaks muutunud sissenõutavaks
või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleandmist, vastutab fondi valitsemise üle andnud fondivalitseja võlausaldajate ees solidaarselt uue fondivalitsejaga.
(8) Fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatus jõustub fondi valitsemise üleandmise lepingus ette nähtud ajal, kuid mitte varem xxx xxx kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud xxxxx avaldamisest, kui vastavalt käesoleva seaduse §-s 38, 41 või 42 sätestatule ei xxx xxxxx tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuse jõustumiseks ette nähtud pikemat tähtaega.
§ 135. Fondi valitsemise üleandmise loa menetlus
(1) Fondi valitsemise üleandmise loa saamiseks esitab fondivalitseja, kes fondi valitsemise üle võtab (edaspidi käesolevas jaos taotleja), hiljemalt 20. päeval pärast fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmimist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) taotleja otsus fondi valitsemise ülevõtmise kohta;
2) fondi valitsemise üleandmise leping;
3) käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud avaldus, andmed ja dokumendid fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muutmise kooskõlastamiseks;
4) fondi depositooriumi arvamus fondi üleandmisest tulenevate depoolepingu muudatuste kohta;
5) hinnang fondi valitsemise ülevõtmise mõju kohta fondivalitsejale ning aastabilansside ja finantsnäitajate prognoosid, sealhulgas xxxxx xx kulud tegevusalade xxxxx, fondivalitseja usaldatavusnõuete täitmise plaan, fondivalitseja valitsetavate fondide majandusnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, xxxxx xx rahavood ning nende aluseks olevad eeldused.
(2) Taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele, fondi valitsemise üleandmisele ning tulevase fondivalitseja käesolevast seadusest xx xxxxx alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut. Taotluse menetlemisel hinnatakse selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Vastavate nõuete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise xx xxxxx tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, kuid hiljemalt üks kuu pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, aktsiaseltsifondile xx xxxxx depositooriumile.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui:
1) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks kõnealuse fondi fondivalitsejana;
2) taotleja xx xxxxx isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
3) fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
4) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud asjaolud;
5) ilmnevad muud osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve kahjustavad asjaolud.
§ 136. Fondi valitsemise õiguse üleminek depositooriumile
(1) Kui fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel xx xxxxx valitsemist ei anta üle teisele fondivalitsejale, xxxxx xxxxx valitsemine üle tema depositooriumile.
(2) Depositoorium ja fondivalitseja avaldavad fondi valitsemise ülemineku kohta viivitamata xxxxx xxx veebilehtedel. Xxx xxxxx osakute või aktsiate väljalaskmist ja tagasivõtmist ei ole fondivalitseja peatanud enne fondi valitsemise üleminekut, peatab depositoorium fondi osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise ning avaldab selle kohta xxxxx xxxx fondi valitsemise ülemineku teatega.
(3) Fondivalitseja on kohustatud pärast fondi valitsemise õiguse lõppemist ning valitsemisõiguse üleminekut depositooriumile fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle andma depositooriumile.
(4) Pärast fondi asjaajamise ja dokumentide üleandmist on depositooriumil fondi valitsemisel kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest, fondi tingimustest, põhikirjast, prospektist või depoolepingust ei tulene teisiti. Depositoorium ei või fondi valitsemise ajal osakuid või aktsiaid välja lasta ega tagasi xxxxx xx depositoorium ei ole kohustatud fondi vara investeerima.
(5) Depositoorium peab kolme kuu jooksul pärast xxxxx xxxxx valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma uuele fondivalitsejale või otsustama vastavalt käesoleva seaduse § 184 lõikele 1 fondi ühendamise ühendatava fondina. Finantsinspektsiooni loal võib depositoorium tähtaega fondi valitsemise üleandmise otsustamiseks pikendada kuni kuue kuuni.
(6) Fondi valitsemise üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 134 ja 135 sätestatut. Fondi valitsemise üleandmise xx xxxxxxx lepingu sõlmimise kiidavad heaks depositooriumi juhatus xx xxxxx valitsemist üle võtva fondivalitseja juhatus.
(7) Depositoorium avalikustab xxxxx uuele fondivalitsejale fondi valitsemise üleandmise kohta oma veebilehel.
(8) Kui depositooriumil ei õnnestu fondi valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale, peab xx xxxxx lõpetama vastavalt käesoleva seaduse §-s 184 sätestatule.
2. jagu
Pensionifondi valitsemise üleandmise erisused
§ 137. Erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleminekul depositooriumile
(1) Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste ja prospekti muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 134 lõikes 6 nimetatud xxxxx avaldamisest.
(2) Kui pensionifondi valitsemine on fondivalitsejalt läinud üle depositooriumile, on depositooriumil erinevalt käesoleva seaduse § 136 lõike 4 teises lauses sätestatust õigus pensionifondi osakuid välja lasta ja tagasi xxxxx.
(3) Depositooriumil on Finantsinspektsiooni loal õigus pikendada pensionifondi valitsemise fondivalitsejale üleandmise tähtaega kuni 18 kuuni talle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust arvates.
13. peatükk
Fondi jagunemine, ümberkujundamine ja ühinemine
1. jagu Üldsätted
§ 138. Sätete kohaldamine
Lepingulise fondi allfondi jagunemisele, ümberkujundamisele ja ühinemisele kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut.
§ 139. Jagunemise keeld
Fondi jagunemine ei ole lubatud.
2. xxxx Xxxxx ühinemine
1. jaotis
Fondi ühinemise üldsätted
§ 140. Fondide ühinemise üldnõuded
(1) Fondi (edaspidi ühendatav fond) võib ühendada teise moodustatud või asutatud fondiga (edaspidi ühendav fond).
(2) Fondid võivad ühineda ka selliselt, et moodustavad või asutavad uue fondi.
(3) Lepinguline fond võib ühineda lepingulise fondiga. Samuti võivad lepingulised fondid ühineda selliselt, et moodustatakse uus lepinguline fond. Aktsiaseltsifond võib ühineda aktsiaseltsifondiga. Lisaks võivad aktsiaseltsid ühineda selliselt, et asutatakse uus aktsiaseltsifond.
(4) Eurofondi piiriülesele ühinemisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(5) Fond, mis ei ole eurofond, võib ühineda eurofondiga üksnes ühendatava fondina.
(6) Avalik fond võib ühineda mitteavaliku fondiga üksnes ühendava fondina. Avaliku fondi ühinemisele mitteavaliku fondiga kohaldatakse käesolevas peatükis fondide ühinemise kohta sätestatut.
(7) Lepingulise fondi allfond võib ühineda sama fondi allfondi või muu fondi või selle allfondiga, arvestades käesolevas seaduses lepingulise fondi ühinemise kohta sätestatut.
(8) Käesolevas peatükis nimetatud juhul võib fond ühineda teise lepinguriigi fondiga.
§ 141. Lepingulise fondi ühinemine
(1) Lepingulise fondi ühinemisel läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile ja ühendatav fond loetakse lõppenuks.
(2) Lepingulise fondi ühinemisel uue fondi moodustamise xxxx xxxxx ühendatavate fondide vara üle uuele moodustatavale fondile ja ühendatavad fondid loetakse lõppenuks.
(3) Ühendatav fond loetakse lõppenuks pärast ühendatava fondi osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaskmist ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisele ei kohaldata käesolevas seaduses fondi lõpetamise kohta sätestatut.
§ 142. Aktsiaseltsifondi ühinemine
(1) Aktsiaseltsifondi ühinemisele ei kohaldata äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
(2) Aktsiaseltsifond võib vastavalt äriseadustiku § 391 lõigetes 1–5 sätestatule ühineda xxxx xxxxx aktsiaseltsifondiga.
(3) Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsifond, mis on eurofond, võib piiriülesel ühinemisel ühendada endaga äriühingu, mis on lepinguriigi õiguse alusel asutatud fond, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Aktsiaseltsifondi sellisele ühinemisele kohaldatakse käesolevas seaduses ja äriseadustiku § 391 lõigetes 1–5 aktsiaseltsifondi ühinemise viiside kohta sätestatut.
§ 143. Osakute või aktsiate asendamine ühinemisel
(1) Fondi ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule või aktsionärile välja selline kogus ühendava fondi osakuid või aktsiaid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule või aktsionärile kuulunud ühendatava fondi osakute või aktsiate puhasväärtusele.
(2) Uue fondi moodustamisel või asutamisel saavad selle osakuomanikeks ühendatava fondi osakuomanikud. Välja lastud osakute või aktsiate eest tasuvad osakuomanikud või aktsionärid varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.
(3) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud või aktsiad ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud või aktsiad võetakse enne ühinemist tagasi.
(4) Ühendatava fondi osakud või aktsiad tühistatakse ühinemisega.
(5) Kinnise fondi osakute või aktsiate asendussuhte aluseks võetav osakute või aktsiate väärtus võib olla erinev osakute või aktsiate puhasväärtusest järgmistel tingimustel:
1) asendussuhte ja asendussuhte määramise aluseks võetava osakute või aktsiate väärtuse määramise tingimused otsustatakse ühendatava ja ühendava fondi osakuomanike või aktsionäride üldkoosolekul xx xxxxx poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, xxx xxxxx tingimustega või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet;
2) ühendava fondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul või ühendava fondi tingimuste või põhikirja kohaselt peavad ühendava fondi osakud või aktsiad olema võetud kauplemisele reguleeritud turul 12 kuu jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(6) Ühendava fondi valitseja võib ühendatava fondi valitseja nõusolekul määrata kinnise fondi lõpliku väljalaskehinna käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuses märgitud tingimustel üldkoosoleku otsuses määratud väljalaskehinna vahemikus.
§ 144. Osakute või aktsiate tagasivõtmine ning osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamine ühinemisel
(1) Ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist tagasivõtmistasuta. Võimaluse korral on ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel ka õigus vahetada osakud või aktsiad lisatasuta teise sarnase investeerimispoliitikaga fondi osakute või aktsiate vastu, mida valitseb sama fondivalitseja, aktsiaseltsifond või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja või aktsiaseltsifond on seotud ühise juhtimise või olulise osaluse kaudu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudmise õigus või vahetamise õigus kehtib ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele vähemalt 30 kalendripäeva käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud teabe esitamisest arvates ning lõpeb viis tööpäeva enne ühinemislepingus kokku lepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.
(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise tingimustele võib fondivalitseja või aktsiaseltsifond peatada fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise, kui see on vajalik ühe või mitme ühinemisel osaleva fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvide kaitseks. Eelmises lauses nimetatud põhjusel võib osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamist nõuda ka Finantsinspektsioon.
§ 145. Eurofondide piiriülese ühinemise erisused
(1) Eurofond võib ühineda teise lepinguriigi eurofondiga või teises lepinguriigis asutatava või moodustatava uue eurofondiga (edaspidi eurofondipiiriülene ühinemine).
(2) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava fondina, võivad fondid ühineda käesolevas seaduses sätestatud viisil.
(3) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, kohaldatakse eurofondi ühinemislepingust tuleneva ühinemise jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisele, ühinemisloa avalikustamisele ja ühinemise jõustumisest teavitamisele käesolevas seaduses sätestatud tingimusi.
2. jaotis
Fondi ühinemisloa taotlemine
§ 146. Ühinemisluba
(1) Fondi ühinemiseks peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond taotlema Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).
(2) Ühinemisloa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
1) ühinemisleping;
2) käesoleva seaduse § 153 lõikes 1 nimetatud iga ühineva fondi depositooriumi nõusolek;
3) käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud teave, mis antakse iga ühineva fondi osakuomanikele või aktsionäridele (edaspidi käesolevas jaos ühinemise teave);
4) ühinemise mõju hinnang ühendava fondi fondivalitseja finantsseisundile, sealhulgas prognoosid fondivalitseja usaldatavusnõuete täitmise kohta, välja arvatud juhul, kui eurofond ühineb piiriüleselt.
(3) Taotlus tuleb esitada eesti- või ingliskeelsena. Ühinemise teave peab olema eestikeelne või Finantsinspektsiooni nõusolekul ingliskeelne. Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ja dokumente eesti keeles ei esitata, võib Finantsinspektsioon nõuda dokumentide eesti keelde tõlkimist.
(4) Kui ühinemisel osaleb eurofond, tuleb ühinemise teave esitada ka iga selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus on teavitatud ühendava või ühendatava eurofondi pakkumisest. Eelmises lauses nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada xxxx keeles.
(5) Kui fondid ühinevad selliselt, et ühinemisel asutatakse või moodustatakse uus fond või muudetakse fondi tingimusi, põhikirja või prospekti, tuleb ühinemisloa taotlusele lisada taotlus uue fondi moodustamise või asutamise kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 31 sätestatule või taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamiseks Finantsinspektsiooniga vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatule või esitada Finantsinspektsioonile prospekti muudatused vastavalt käesoleva seaduse §-s 77 ja vajaduse korral §- s 79 sätestatule. Ühinemisloa taotlusele muu taotluse lisamisel või ühinemisega seoses muu taotluse esitamisel tuleb tagada, et fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused jõustuvad kooskõlas ühinemise jõustumise tähtajaga ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muutmisest tulenev õigus osakud või aktsiad vajaduse korral tagasi xxxxx on rakendatav kooskõlas käesoleva seaduse §-st 144 tuleneva õigusega.
§ 147. Ühinemisloa taotluse menetlemine
(1) Ühinemisel kontrollib Finantsinspektsioon esitatud taotlust ning hindab, kas ühinemine vastab ühendatava fondi osakuomanike või aktsionäride õiguste kaitse põhimõttele ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning kas ühinemise teave on piisav.
(2) Kui taotlus xx xxxxx käesoleva seaduse § 146 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(3) Kui ühinemise teave xx xxxxx käesoleva seaduse §-des 156–160 sätestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 146 lõikele 2 vastava ühinemisloa taotluse saamisest arvates nõuda ühinemise teabe muutmist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava fondi valitsejat või ühendatavat aktsiaseltsifondi ja depositooriumi ühinemisloa andmisest või sellest keeldumisest kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
§ 148. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused
Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) fondide ühinemise tingimused xx xxxxx õigusaktidega sätestatud nõuetele või Finantsinspektsioonile esitatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) ühinemise teave xx xxxxx käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) eurofondide ühinemisel ei ole teatatud ühendava eurofondi pakkumisest lepinguriigis, kus pakutakse ühendatava eurofondi osakuid või aktsiaid.
§ 149. Eurofondi piiriülese ühinemise loa erisused
(1) Finantsinspektsioon otsustab eurofondi piiriülesele ühinemisele loa andmise, kui eurofond osaleb piiriülesel ühinemisel ühendatava eurofondina. Eurofondi piiriülese ühinemise loale kohaldatakse käesolevas jaos ühinemisloa kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.
(2) Eurofondi piiriülese ühinemise loa taotlemiseks esitab ühendatava fondi valitseja või ühendatav aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonile taotluse. Taotlusele tuleb lisada ühendava eurofondi prospekt ja põhiteave, kui ühendav eurofond on teise lepinguriigi fond.
(3) Lisaks käesolevas jaos sätestatule tuleb taotlus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumendid esitada Finantsinspektsioonile ka ühendava eurofondi lepinguriigi ametlikus keeles. Ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib dokumendid esitada xxxx keeles.
(4) Finantsinspektsioon edastab taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumentide ärakirjad ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata pärast ühendatavalt eurofondilt kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamist või puuduste kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse § 147 lõikes 2 sätestatule.
(5) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava fondi valitsejat või ühendatavat aktsiaseltsifondi ja depositooriumi eurofondi piiriülese ühinemise loa andmisest või sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, tingimusel et ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teavitanud
Finantsinspektsiooni 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase ühinemise teabe saamisest, et ühendava fondi ühinemise teave vastab tingimustele. Lisaks teavitab Finantsinspektsioon eurofondi piiriülese ühinemise loa andmise
või sellest keeldumise otsusest ühendava, xx xxx see on asjakohane, teise lepinguriigi ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(6) Lisaks käesoleva seaduse §-s 148 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda eurofondi piiriülese ühinemise loa andmisest, kui ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud, et ühinemise teave xx xxxxx eurofondi päritoluriigis kehtestatud nõuetele.
§ 150. Eurofondi piiriülesel ühinemisel ühendava eurofondi dokumentide menetlemine Finantsinspektsioonis
(1) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, hindab Finantsinspektsioon ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse saadetud ühinemisloa taotluse ärakirja alusel, kas ühinemise teave vastab ühendava eurofondi osakuomanike või aktsionäride õiguste kaitse põhimõttele ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Finantsinspektsioon võib 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ärakirja saamisest arvates nõuda taotlejalt ühinemise teabe puuduste kõrvaldamist.
(3) Ühendav eurofond esitab ühinemise teabe muudatused Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude esitamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust, kas muudetud ühinemise teave vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetekohase teabe saamisest arvates.
3. jaotis
Ühinemise tingimuste otsustamine
§ 151. Ühinemisleping
(1) Lepingulise fondi ühinemise otsustab fondivalitseja juhatus.
(2) Fondi ühinemiseks sõlmib lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond lepingu (edaspidi ühinemisleping). Lepingulise fondi ühinemisel sama fondivalitseja valitsetava teise lepingulise fondiga määratakse kindlaks ühinemise tingimused, millele kohaldatakse käesolevas jaos ühinemislepingu kohta sätestatut.
(3) Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
1) ühinemise viis ja ühinevate fondide liigid;
2) ühinemise põhjendus;
3) ühinemise mõju nii ühendatava kui ka ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele;
4) ühendatava fondi osakute või aktsiate asendussuhe xx xxxxx arvutamise kuupäeval fondi vara ning kohustuste hindamise kriteeriumid;
5) asendussuhte arvutamise meetod;
6) ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev, millest alates ühendatava fondi tehingud loetakse tehtuks ühendava xxxxx xxxxx;
7) xxxx üleandmise ja osakute või aktsiate vahetamise kord.
(4) Ühinemislepingus võib ette näha ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele tehtavad ühendava fondi rahalised väljamaksed, mille summa ei või ületada ühte kümnendikku neile asendatud osakute või aktsiate puhasväärtuse summast. Käesolevas lõikes nimetatud rahalised väljamaksed tuleb xxxx xxxx ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmisega ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele.
(5) Ühinemislepingusse võib xxxxxxx xxxx tingimusi.
§ 152. Aktsiaseltsifondi ühinemislepingu erisused
(1) Aktsiaseltsifondi ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(2) Ühinemisel uue aktsiaseltsifondi asutamisega tuleb ühinemislepingusse märkida uue aktsiaseltsifondi ärinimi ja asukoht ning juhatuse ja nõukogu liikmed. Aktsiaseltsifondi ühinemislepingusse märgitakse aktsiaseltsifondi aktsiakapitali suurus ühinemisotsuse tegemise xxxx xx xxxxx, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsina asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele.
§ 153. Ühinemise tingimuste kontroll
(1) Iga ühinemisel osaleva fondi depositoorium kontrollib käesoleva seaduse § 151 lõike 3 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud andmete vastavust fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ja käesoleva seaduse nõuetele. Eelmises lauses nimetatud nõuete täitmise korral koostab depositoorium kirjaliku aruande teostatud kontrolli kohta, kus muu hulgas on väljendatud nõusolek fondi ühinemiseks.
(2) Ühendatava fondi depositoorium või vandeaudiitor kontrollib täiendavalt järgmisi ühinemislepingu tingimusi:
1) asendussuhte arvutamise kuupäeval kohaldatavad fondi vara hindamise kriteeriumid;
2) asendussuhte arvutamise meetod ja asendussuhte arvutamise kuupäeval kindlaks määratav tegelik asendussuhe;
3) rahalised väljamaksed osaku või aktsia kohta.
(3) Ühinemislepingu tingimuste kontrollimiseks võib mitme või kõigi ühinevate fondide jaoks olla määratud üks või mitu ühist vandeaudiitorit.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli kohta koostab depositoorium või vandeaudiitor kirjaliku aruande, mille fondivalitseja teeb ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi kontrollib vandeaudiitor, kohaldatakse kontrolli tulemusena koostatavale aruandele äriseadustiku
§ 396 lõigetes 22–4 sätestatut.
§ 154. Aktsiaseltsifondi ühinemise otsustamine
(1) Üldkoosoleku pidamisele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule äriseadustiku §-des 397 ja 398, § 419 lõigetes 2–5 ning §-des 420 ja 421 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Vähemalt kaks nädalat enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsifondi asukohas aktsionäridele tutvumiseks allkirjastatud ühinemislepingu, ühinevate fondide viimase kolme majandusaasta aruanded nende olemasolul ja käesoleva seaduse § 153 lõikes 1 nimetatud depositooriumi aruande. Aktsiaseltsifondi ühinemisel ei koostata ühinemisaruannet ega vahebilanssi. Vahebilansi asemel esitatakse aktsionäridele tutvumiseks fondi viimane avalikustatud poolaastaaruanne.
(3) Aktsiaseltsifondi põhikirjaga ei või ette näha, et ühinemisotsuse vastuvõtmiseks on vajalik üle kolmveerandi üldkoosolekul esindatud häältest.
(4) Kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga on aktsiaseltsifondi ühinemise otsustamine antud aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse, kohaldatakse ühinemise kinnitamise otsusele äriseadustiku §-des 321–323 nõukogu koosoleku ja otsuse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5) Aktsiaseltsifondi ühinemise otsustab aktsiaseltsifondi üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
4. jaotis
Osakuomanike või aktsionäride teavitamine ja ühineva fondi osakute või aktsiate tagasivõtmine
§ 155. Ühinemisloa avalikustamine
(1) Ühendatav ja ühendav fond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist xxxxx xxxxx ühinemise kohta lepingulise fondi valitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud xxxxxx tuleb xxxxxxx vähemalt:
1) ühinemisloa andmise kuupäev;
2) fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise tähtaeg;
3) ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäev.
§ 156. Osakuomanikele või aktsionäridele antav ühinemise teave
(1) Ühendatava ja ühendava lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond esitab fondi osakuomanikele või aktsionäridele fondi ühinemise asjaolude kohta vajaliku ja täpse ühinemise teabe, mis võimaldab osakuomanikel või aktsionäridel hinnata ühinemise mõju ja osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õiguse kasutamise vajadust.
(2) Ühinemise teave esitatakse pärast ühinemisloa saamist, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva enne osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise viimast kuupäeva.
§ 157. Nõuded ühinemise teabele
(1) Ühinemise teabes tuleb märkida:
1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
2) ühinemise mõju osakuomanikele või aktsionäridele, sealhulgas olulised muudatused seoses fondi investeerimispoliitika, kulude, ühinemise oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ja finantstulemuste võimaliku halvenemisega, ning kui see on asjakohane, hoiatus osakuomaniku või aktsionäri tulu maksustamise muudatuste kohta pärast ühinemist;
3) selgitus osakuomanike või aktsionäride ühinemisega seotud õiguste kohta;
4) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teave ühinemisotsuse vastuvõtmise ja osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise xxxxx xx ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev;
5) ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele väljamaksete tegemise tingimused.
(2) Ühendatava fondi ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida:
1) ühendatava fondi osakuomanike või aktsionäride õigused enne xx xxxxxx ühinemist;
2) oluliste riskide võrdlus, kui lisatud selgitusest või ühendatava ja ühendava fondi põhiteabest tulenevad xxxxx xx tootluse sünteetiliste näitajate olulised erinevused eri kategooriates;
3) ühinevate fondide kõigi tasude ja kulude võrdlus, mis põhineb nende põhiteabes avaldatud summadel;
4) kui ühendatava fondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse kuni ühinemise jõustumiseni;
5) kui ühendava fondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu pärast ühinemise jõustumist, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse, et tagada nende osakuomanike või aktsionäride õiglane kohtlemine, kes enne omasid osakuid või aktsiaid ühendatavas fondis;
6) selgitus, kas enne ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendatava fondi vara koosseisu.
(3) Ühendava eurofondi ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida, kas ühinemisel on oluline mõju ühendava fondi investeeringute struktuurile ja kas enne või pärast ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendava fondi vara koosseisu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud xxxxx xx tootluse sünteetilisi näitajaid käsitatakse komisjoni määruse (EL) nr 583/2010 artikli 8 tähenduses.
(5) Ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud osakuomanikule või aktsionärile ühinemisega seotud õiguste hulgas nimetada õigust:
1) saada lisateavet;
2) saada käesoleva seaduse § 153 lõikes 4 nimetatud aruanne ning xxxxx xxxxx aruande saamise viisi kohta;
3) nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist või vahetamist xxxx lisatasuta ning teavet selle õiguse kasutamise tähtaja lõpu kohta;
4) saada teavet xxxxx xxxxx viitlaekumiste käsitamise kohta.
(6) Ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tingimustega xxxx xxxxxxx:
1) üksikasjad osakutega või aktsiatega tehtavate tehingute kavandatud peatamise kohta;
2) aeg, millest alates ühendatava fondi tehingud loetakse tehtuks ühendava xxxxx xxxxx, asendussuhte arvutamise kuupäev ja ühinemise jõustumise tingimused.
(7) Ühendatava fondi ühinemise teabes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule märkida:
1) periood, mille jooksul jätkatakse ühendatava fondi osakute või aktsiate väljalaskmist ja tagasivõtmist;
2) tähtaeg, millal osakuomanikud või aktsionärid, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õigust, saavad ühendava fondi osakuomanikeks või aktsionärideks;
3) selgitus, et ühinemise jõustumisel saavad ühendava fondi osakuomanikeks või aktsionärideks kõik osakuomanikud või aktsionärid, kes ei ole kasutanud käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õigust, sealhulgas juhul, kui osakuomanik või aktsionär hääletas ühinemisotsuse heakskiitmisel ühinemisettepaneku vastu või loobus hääletamisest;
4) soovitus tutvuda ühendava fondi põhiteabega.
§ 158. Täiendavad nõuded ühinemise teabele eurofondi piiriülesel ühinemisel
Piiriülesel ühinemisel tuleb ühinemise teabes selgelt ja arusaadavalt selgitada teise lepinguriigi õigusest tulenevaid ühinemise tingimusi, mis erinevad käesolevas seaduses sätestatud tingimustest ja menetlustest.
§ 159. Ühinemise teabe vorminõuded
(1) Ühinemise teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt, arvestades ühendava ning ühendatava fondi osakuomaniku või aktsionäri huvisid ja asjatundlikkust.
(2) Kui ühinemise teabe alguses on märgitud ühinemise tingimuste kokkuvõte, tuleb selles viidata ühinemise teabe dokumendi osadele, kus on esitatud lisateave.
(3) Ühinemise teave esitatakse osakuomanikule või aktsionärile paberil või muul püsival andmekandjal.
(4) Ühinemise teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku või aktsionäri ja ühendatava või ühendava fondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine;
2) valikuvõimaluse korral on osakuomanik või aktsionär valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.
(5) Ühinemise teabe esitamine muul püsival andmekandjal on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4
punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui osakuomanik või aktsionär on andnud teabe edastamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu internetile.
(6) Ühinemise teave peab olema eesti keeles. Kui ühinev fond on eurofond, mille osakuid pakutakse teises lepinguriigis, tuleb ühinemise teave esitada xx xxxxx lepinguriigi ametlikus keeles. Teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib ühinemise teabe esitada xxxx keeles. Ühinemise teave eri keeltes peab olema sisult samane. Tõlkimise eest vastutab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond.
§ 160. Põhiteabe esitamine ühinemisel
(1) Ühendatava fondi ühinemise teabele tuleb lisada ühendava fondi põhiteave.
(2) Ühendava fondi ühinemise teabele tuleb lisada ühendava fondi põhiteave, xxx xxxx on ühinemise tõttu muudetud.
(3) Ühinemise teave ja ühendava fondi põhiteave esitatakse igale isikule, kes omandab ühendatava või ühendava fondi osaku või aktsia või kes soovib saada ühineva fondi tingimusi, prospekti või põhiteavet.
5. jaotis
Ühinemise jõustumine ja ühinemise kulud
§ 161. Ühinemise jõustumise üldsätted
(1) Ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud kuupäeval, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühinemise jõustumisega läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile.
(3) Ühendava fondi valitsejal või aktsiaseltsifondil tuleb viivitamata pärast ühinemise jõustumist teavitada ühendava fondi depositooriumi ühendatava fondi vara üleminekust ühendavale fondile.
(4) Pärast ühinemise jõustumist ühinemist vaidlustada ei saa.
§ 162. Lepingulise fondi ühinemise jõustumise tähtaeg
Lepingulise fondi ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeval, kuid mitte enne ühinemislepingus kokku lepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.
§ 163. Aktsiaseltsifondi ühinemise kandmine äriregistrisse ja ühinemise jõustumine
(1) Aktsiaseltsifondi ühinemise äriregistrisse kandmisele kohaldatakse äriseadustiku §-des 400–403 ja 405 sätestatut, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.
(2) Ühinev aktsiaseltsifond võib esitada äriseadustiku § 400 lõikes 1 nimetatud avalduse aktsiaseltsifondi ühinemise kandmiseks äriregistrisse pärast käesoleva seaduse § 144 lõikes 2 nimetatud aktsiate asendussuhte arvutamise kuupäeva.
(3) Ühinemisel uue aktsiaseltsifondi asutamisega kohalduvad lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule aktsiaseltsifondi äriregistrile esitatavale avaldusele ja äriregistri kandele käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuded.
(4) Aktsiaseltsifondi lõppbilanss koostatakse vastavalt aktsiaseltsifondi majandusaasta aruande osaks olevale bilansile esitatavatele nõuetele ja sellele kohaldatakse käesolevas seaduses aktsiaseltsifondi majandusaasta aruande kinnitamise ning audiitorkontrolli teostamise kohta sätestatut. Lõppbilanss koostatakse ühinemise jõustumise kavandatud kuupäevale eelneva päeva seisuga.
§ 164. Eurofondi piiriülese ühinemise jõustumise erisused
(1) Kui ühendav eurofond on asutatud või moodustatud Eestis, kohaldatakse eurofondi piiriülese ühinemise jõustumisele käesoleva seaduse §-des 161–163 sätestatut. Ühendava eurofondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab eurofondi piiriülese ühinemise jõustumisest viivitamata Finantsinspektsiooni ja ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(2) Aktsiaseltsifondi piiriülesele ühinemisele kohaldatakse äriseadustiku § 4339 lõikeid 2–8.
(3) Aktsiaseltsifondina asutatud eurofondi piiriülesel ühinemisel lepingulisest fondist eurofondiga kantakse aktsiaseltsifondi ühinemine äriregistrisse ühineva aktsiaseltsifondi avalduse alusel. Kui aktsiaseltsifondina asutatud eurofond on ühendatav fond, jõustub ühinemine vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kui aktsiaseltsifondina asutatud eurofond on ühendav fond, jõustub ühinemine vastavalt käesoleva seaduse § 163 lõikes 6 sätestatule.
§ 165. Ühinemise kulud
(1) Fondi ühinemisega seotud kulud katab ühineva fondi valitseja. Erinevalt käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 3 sätestatust ei või xxxxx xxxxx maksta ühinemisega seotud õigusabi-, konsultatsiooni- ega valitsemistasusid.
(2) Ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmise ega osakute või aktsiate tühistamise eest tasu ei võeta.
(3) Ühinemisel ei või xxxxx osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise eest tasu, välja arvatud hüvitis ühinemisel osakute või aktsiate tagasivõtmisest või vahetamisest tulenevate kulude katmiseks.
6. jaotis Pensionifondi ühinemise erisused
§ 166. Pensionifondide ühinemine
(1) Kohustuslik pensionifond võib ühineda üksnes teise kohustusliku pensionifondiga, kui ühendaval ja ühendataval pensionifondil on sarnane investeerimispoliitika.
(2) Tööandja pensionifond võib ühineda üksnes teise tööandja pensionifondiga.
(3) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, võib ühineda üksnes vabatahtliku pensionifondiga, mis ei ole tööandja pensionifond.
(4) Kui vabatahtliku pensionifondi tootlust garanteeritakse, ei xxx xxxxx fondi ühinemine teise fondiga lubatud.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 147 lõikes 5 sätestatule teeb Finantsinspektsioon pensionifondile ühinemisloa andmise või sellest keeldumise otsuse viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.
(6) Kohustusliku pensionifondi ühinemise teave esitatakse investoritele pärast ühinemisloa saamist, kuid hiljemalt 100 kalendripäeva enne kohustusliku pensionifondi ühinemise jõustumise kuupäeva.
(7) Kohustusliku pensionifondi ühinemine jõustub kogumispensionide seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise tööpäevale järgneval tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse
§ 155 lõikes 1 nimetatud xxxxx avaldamisest.
(8) Ühendatava ja ühendava kohustusliku pensionifondi osakuomanikel on fondide ühinemise jõustumiseni õigus nõuda oma osakute tagasivõtmistasuta vahetamist teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamise kohta sätestatut.
(9) Kohustusliku pensionifondi ühinemisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 144 sätestatut.
(10) Ühendatava ja ühendava vabatahtliku pensionifondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatu kohast tagasivõtmist või vahetamist teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestades kogumispensionide seaduses vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja vahetamise kohta sätestatut.
14. peatükk
Fondi lõpetamine ja maksejõuetus
1. jagu Üldsätted
§ 167. Lepingulise fondi lõpetamine
(1) Lepinguline fond lõpetatakse:
1) fondivalitseja otsusega;
2) üldkoosoleku otsusega, xxx xxxxx tingimustes on üldkoosolek ette nähtud;
3) käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul depositooriumi otsusega;
4) lepingulise fondi maksejõuetuse väljakuulutamisega või
5) lepingulise fondi maksejõuetusmenetluse raugemisega enne maksejõuetuse väljakuulutamist.
(2) Lepingulise fondi lõpetamise otsustab fondivalitseja juhatus, xxx xxxxx tingimuste kohaselt ei xxx xxxxx lõpetamise otsustamine fondivalitseja nõukogu pädevuses.
(3) Lepinguline fond lõpetatakse likvideerimismenetlusega, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Fondi likvideerimiseks taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas peatükis likvideerimisluba).
(4) Lepingulise fondi likvideerib fondivalitseja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5) Kui fondivalitseja ei xxx xxxxx likvideerimist lõpetanud käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, võib Finantsinspektsioon määrata likvideerijaks depositooriumi, kes viib likvideerimise lõpule.
(6) Xxx xxxxx lõpetamise on otsustanud depositoorium, likvideerib fondi depositoorium vastavalt käesoleva seaduse §-s 184 sätestatule. Kui depositoorium ei xxx xxxxx likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse §-
s 175 sätestatud tähtaja jooksul, võib üldkoosolek või selle puudumisel Finantsinspektsioon määrata käesoleva seaduse § 185 kohaselt fondi likvideerija, kes viib likvideerimise lõpule.
(7) Käesolevas peatükis lepingulise fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile.
§ 168. Aktsiaseltsifondi lõpetamise erisused
(1) Aktsiaseltsifondi likvideerimiseks taotleb aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonilt likvideerimisluba. Käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul otsustab aktsiaseltsifondi likvideerimise depositoorium, kes kantakse äriregistrisse aktsiaseltsfondi likvideerijana.
(2) Avaldusele aktsiaseltsifondi lõpetamise otsuse kandmiseks äriregistrisse tuleb lisada Finantsinspektsiooni otsus likvideerimisloa andmise kohta.
2. xxxx
Xxxxx likvideerimine
1. jaotis
Fondi likvideerimise loa taotlemine
§ 169. Likvideerimisluba
Likvideerimisloa taotlemiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond 20 päeva jooksul pärast fondi lõpetamise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
1) fondi lõpetamise otsus, sealhulgas fondi likvideerimise kulude piirmäär ning olemasolul täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus;
2) põhjendus fondi likvideerimise vajalikkuse xxxxx xx hinnang selle kohta, kas fondi likvideerimine vastab osakuomanike või aktsionäride huvidele;
3) likvideeritava fondi depositooriumi arvamus;
4) osakuomanike või aktsionäride nimed, aadressid ja isikukoodid, nende puudumisel sünniajad või olemasolul registrikoodid;
5) xxx xxxxx osakuomanikuks või aktsionäriks on lepinguline fond, siis selle fondi valitseja või viimase puudumisel depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht;
6) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv, xxxx xx väärtus seisuga xxxx tööpäeva enne avalduse esitamist;
7) andmed kõigi fondi xxxx xxxxx kuuluvate õiguste ja kohustuste kohta;
8) olemasolul lepingulise fondi allfondide likvideerimise otsus.
§ 170. Likvideerimisloa taotluse läbivaatamine ja likvideerimisloa andmise otsus
(1) Kui taotlus xx xxxxx käesoleva seaduse §-s 169 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas likvideerimine vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest ning küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu xx xxxxx likvideerimise loa otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse likvideerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast taotluse esitamist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, aktsiaseltsifondile ja depositooriumile.
§ 171. Likvideerimisloa andmisest keeldumise alused
Finantsinspektsioon võib keelduda likvideerimisloa andmisest, kui:
1) likvideerimisloa taotlemisel esitatud andmed ja dokumendid ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi likvideerimise asjaolusid;
2) fondi likvideerimine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.
§ 172. Likvideerimisteade
(1) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond avaldab viivitamata pärast likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamist xxxxx xxxxx likvideerimise kohta (edaspidi likvideerimisteade) fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Likvideerimisteates peavad sisalduma järgmised andmed:
1) likvideeritava fondi nimetus;
2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht;
4) tähtaeg, mille jooksul likvideeritava fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu;
5) nõuete ja avalduste vastuvõtmise xxxxx ning vastuvõtuajad;
6) muud vajalikud andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaeg ei või lepingulise fondi allfondi puhul olla lühem kui kaks kuud fondi likvideerimise xxxxx avaldamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõuete kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat fondi kohtus hageda.
(5) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab Finantsinspektsiooni likvideerimisteate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.
§ 173. Fondi osakute ja aktsiate väljalaskmise ning tagasivõtmise peatamine
Likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast alates peatatakse likvideeritava fondi osakute või aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine ning samast päevast alates võib osakuomanikele või aktsionäridele väljamakseid xxxx xxxx käesolevas peatükis või aktsiaseltsifondi korral äriseadustikus vara jaotamise kohta sätestatud korras.
§ 174. Likvideerimiskulude katmine
(1) Xxxxx xxxxx võib xxxxx üksnes fondi likvideerimise tegelikke kulusid.
(2) Fondi likvideerimise kulude piirmäär tuleb esitada fondi likvideerimise otsuses. Xxxxx xxxxx võib xxxxx likvideerimise kulusid kõige rohkem kahe protsendi ulatuses fondi vara puhasväärtusest fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga, välja arvatud juhul, kui likvideerimise otsuses on esitatud täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus.
(3) Xxx xxxxx likvideerib käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul depositoorium, esitab depositoorium likvideerimise otsuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi likvideerimise kulude piirmäära likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga. Kui depositoorium alustas fondi likvideerimist käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud tähtajast või käesoleva seaduse § 184 lõikes 2 nimetatud pikendatud tähtajast hiljem, võetakse likvideerimiskulude arvutamisel aluseks fondi vara puhasväärtus päeval, kui hiljemalt pidi alustatama fondi likvideerimist.
(4) Xxx xxxxx või lepingulise fondi allfondi likvideerimise tegelikud kulud ületavad taotluses esitatud kulude piirmäära, vastutab seda piirmäära ületavate kulude eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.
(5) Xxx xxxxx likvideerijaks on depositoorium või käesoleva seaduse §-s 185 nimetatud likvideerija, on depositooriumil või likvideerijal õigus likvideerimise otsuses nimetatud piirmäära ületavad kulud sisse nõuda fondivalitsejalt või fondivalitsejana tegutsenud isikult.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuludele võib fondivalitseja või depositoorium fondi seadusjärgse likvideerijana xxxxx likvideerimismenetluse läbiviimise eest xxxxx xxxxx makstavat käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud valitsemistasu ja depootasu. Likvideerimismenetluse läbiviimise eest muude tasude võtmine on keelatud.
2. jaotis
Lepingulise fondi likvideerimise menetlus
§ 175. Likvideerimismenetluse tähtaeg
(1) Lepingulise fondi likvideerimine algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ja lõpeb likvideerimisaruande esitamisega käesoleva seaduse kohaselt. Fond on likvideeritud likvideerimisaruande esitamisest arvates.
(2) Likvideerimine tuleb lõpule viia kuue kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates. Kinnise fondi likvideerimine tuleb lõpule viia 12 kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega lepingulise fondi valitseja taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud, kinnise fondi puhul 24 kuud.
§ 176. Tehingud likvideerimismenetluses
(1) Lepingulise fondi likvideerimisel võõrandab fondi likvideerija võimalikult kiiresti ja osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sealhulgas täidab fondi tingimustes ja prospektis ette nähtud kohustused fondivalitseja ja depositooriumi ees.
(2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja xx xxxx täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv rahasumma fondivalitseja nimel krediidiasutuses.
(3) Fondi likvideerimise käigus võib fondivalitseja lepingulise xxxxx xxxxx teha üksnes tehinguid, mis on vajalikud fondi likvideerimiseks.
(4) Likvideerimisel vara võõrandamisest saadud vahendeid on kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseni õigus paigutada rahaturuinstrumentidesse või krediidiasutuse hoiustesse, millesse on lubatud investeerida eurofondidel. Tehinguid tuletisinstrumentidega võib teha üksnes vara väärtuse kõikumisest tulenevate riskide maandamiseks.
(5) Likvideerimismenetluses tuleb fondi nimel tehingute tegemisel lepingulise fondi nimele lisada märkus
„likvideerimisel”.
§ 177. Vara jaotamisest teavitamine
(1) Pärast käesoleva seaduse § 176 lõikes 1 nimetatud kõigi toimingute tegemist koostab fondi likvideerija fondi lõppbilansi xx xxxx jaotusplaani.
(2) Lepingulise fondi likvideerija avaldab xxxxx jaotamisele kuuluva vara jaotamise kohta viivitamata pärast lõppbilansi ja jaotusplaani koostamist fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud xxxxxx peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:
1) likvideeritava fondi nimetus;
2) iga osaku kohta jaotamisele kuuluv vara;
3) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmise tähtajad xx xxxx;
4) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu.
§ 178. Vara jaotamine
(1) Fondi likvideerija jaotab likvideerimisel järele jäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.
(2) Väljamakse tegemise päevast alates xxxx kustutatakse ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad. Osaku kustutamisel ei või xxxxx tagasivõtmistasu.
(3) Kui osakuomanikule ei ole tähtpäevaks võimalik temale kuuluvat raha või vara välja maksta, tuleb väljamaksmiseks ette nähtud raha või vara deponeerida depositooriumis.
(4) Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas, välja arvatud juhul, kui fond on kinnine fond.
(5) Finantsinspektsioon võib lubada vara jaotamist enne käesoleva seaduse § 177 lõikes 1 nimetatud fondi lõppbilansi xx xxxx jaotusplaani koostamist, kui lepingulise fondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile fondi vahebilansi xx xxxx jaotamisega ei kahjustata võlausaldajate ega osakuomanike huve. Vahebilansi alusel võib vara jaotada, xxx xxxxx võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on möödunud ja tähtajaks esitatud võlausaldajate nõuded on rahuldatud.
§ 179. Likvideerimisaruanne
(1) Fondi likvideerija esitab ühe kuu jooksul pärast vara jaotamise lõpetamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotusplaani ja aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel.
(2) Xxx xxxxx likvideerimine on edasi antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 184 või 185, esitab likvideerimisaruande likvideerimise läbi viinud depositoorium või likvideerija.
(3) Nõuded fondi likvideerimisaruandele kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
3. jaotis Aktsiaseltsifondi lõpetamise erisused
§ 180. Aktsiaseltsifondi likvideerimise teade
Aktsiaseltsifond avaldab äriseadustiku § 375 lõikes 1 nimetatud xxxxx xxxxx ajal käesoleva seaduse §-s 172 nimetatud likvideerimisteatega.
§ 181. Aktsiaseltsifondi lõpetamise kohta avalduse esitamine äriregistrile
(1) Aktsiaseltsifond esitab viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud teadete avaldamist avalduse enda lõpetamise otsuse ja likvideerija kandmiseks äriregistrisse.
(2) Aktsiaseltsifondi lõpetamise otsuse ja likvideerija äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) Finantsinspektsiooni otsus aktsiaseltsifondi likvideerimise loa andmise kohta;
2) andmed likvideerimisteate avaldamise kohta.
§ 182. Aktsiaseltsifondi likvideerimise algbilansi ja lõppbilansi erisused
(1) Aktsiaseltsifondi likvideerija koostab äriseadustiku § 374 lõikes 2 nimetatud likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kahe kuu jooksul likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamisest arvates.
(2) Aktsiaseltsifondi likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kinnitab aktsiaseltsifondi nõukogu, kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga on selline õigus antud üldkoosolekult aktsiaseltsifondi nõukogule.
(3) Aktsiaseltsifond avaldab likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande aktsiaseltsifondi asukohas, tema filiaalide asukohas ja aktsiaseltsifondi veebilehel viivitamata pärast algbilansi või majandusaasta aruande kinnitamist.
(4) Nõuded aktsiaseltsifondi likvideerimise algbilansile ja majandusaasta aruandele võib kehtestada valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
(5) Aktsiaseltsifondi likvideerija esitab ühe kuu jooksul pärast vara jaotamise lõpetamist xx xxxx äriregistrile aktsiaseltsifondi registrist kustutamise avalduse esitamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotusplaani ja aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel.
(6) Kui aktsiaseltsifondi likvideerimine on edasi antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 184 või 185, esitab likvideerimisaruande likvideerimise läbi viinud depositoorium või likvideerija.
(7) Nõuded aktsiaseltsifondi lõppbilansile võib kehtestada valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 183. Lõpetatud aktsiaseltsifondi tegevuse jätkamine
Lõpetatud aktsiaseltsifondi tegevust ei saa jätkata.
4. jaotis
Depositoorium likvideerijana või Finantsinspektsiooni nimetatud likvideerija ja likvideerija vastutus
§ 184. Depositoorium fondi likvideerijana
(1) Depositoorium otsustab fondi lõpetamise, kui ta ei ole kolme kuu jooksul fondivalitseja valitsemisõiguse lõppemisest arvates käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel:
1) andnud fondi valitsemist üle teisele fondivalitsejale või
2) otsustanud fondi ühendamist ühendatava fondina.
(2) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või fondi lõpetamise otsuse tegemise tähtaeg ületada kuut kuud.
(3) Depositooriumil tuleb likvideerida fond, xxx xxxxx likvideerija ei xxx xxxxx likvideerinud käesoleva seaduse
§-s 175 nimetatud tähtajal ja Finantsinspektsioon on teinud ettekirjutuse fondi likvideerimise lõpetamiseks.
(4) Depositoorium võib Finantsinspektsioonilt taotleda xxxx xxxxx likvideerimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel kolme kuu jooksul valitsemisõiguse depositooriumile üleminekust arvates.
(5) Depositoorium likvideerib fondi käesolevas seaduses xx xxxxx tingimustes või põhikirjas sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul peab depositoorium fondi likvideerima kuue kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni vastava ettekirjutuse tegemist. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud, kinnise fondi puhul 24 kuud.
(7) Kui depositoorium otsustab fondi ühendamise ühendatava fondina, kohaldatakse depositooriumile fondi ühinemise otsustamisel, ühinemisloa taotlemisel ja ühinemise läbiviimisel käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut.
§ 185. Fondi likvideerija määramine üldkoosoleku või Finantsinspektsiooni poolt
(1) Kui depositoorium ei xxx xxxxx likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 või § 184 lõikes 6 nimetatud tähtajal, võib üldkoosolek või selle puudumisel Finantsinspektsioon määrata likvideerija. Likvideerija viib fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud likvideerijale lähevad üle kõik fondi likvideerimisega seotud õigused ja kohustused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel likvideerija määramisel tuleb otsustada likvideerijale likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu maksmine. Sellisel juhul käesoleva seaduse § 174 lõikes 2 sätestatud piirmäära ei kohaldata.
§ 186. Fondi likvideerija vastutuse ulatus
Depositoorium ja käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud fondi likvideerija vastutavad osakuomanike, aktsionäride, fondivalitseja xx xxxxx võlausaldajate ees nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi likvideerimise üleminekut depositooriumile või likvideerijale.
5. jaotis Pensionifondi lõpetamise erisused
§ 187. Pensionifondi lõpetamise otsustamine ja likvideerimise menetlus
(1) Pensionifondi lõpetamise võib otsustada üksnes juhul, xxx xxxxx valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale käesolevas seaduses sätestatud korras ei ole olnud võimalik.
(2) Kohustusliku pensionifondi likvideerimisel kohaldatakse vara jaotamisele kogumispensionide seaduse §- des 37−39 sätestatut ja osakuomanikele väljamakseid ei tehta.
§ 188. Pensionifondi likvideerimise luba
(1) Pensionifondi likvideerimise korral tuleb käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud taotlusele lisada fondivalitseja aruanne pensionifondi valitsemise üleandmiseks tehtud toimingute kohta koos neid tõendavate dokumentidega.
(2) Finantsinspektsioon võib keelduda pensionifondi likvideerimise loa andmisest lisaks käesoleva seaduse
§-s 171 sätestatule juhul, kui fondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul kasutanud kõiki võimalusi pensionifondi valitsemise üleandmiseks.
(3) Finantsinspektsioon teeb käesoleva seaduse § 170 lõikes 6 nimetatud otsuse viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.
(4) Fondivalitseja teavitab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat pensionifondi likvideerimise xxxxx avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.
(5) Finantsinspektsioon võib kohustusliku pensionifondi likvideerimise loa andmise otsusega kehtestada järgmised likvideerimise tingimused:
1) kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtajast pikem tähtaeg;
2) aruannete, sealhulgas vandeaudiitori kinnitatud aruande esitamise kohustus likvideerimismenetluse käigus;
3) muud tingimused, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks osakuomanike õigustatud huvide kaitsmisest lähtuvalt.
(6) Kohustusliku pensionifondi likvideerimise xxxxxx peavad lisaks käesoleva seaduse § 172 lõikes 2 sätestatule sisalduma kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaeg ja avalduse õigel ajal esitamata jätmise tagajärjed.
3. xxxx Xxxxx maksejõuetus
1. jaotis Üldsätted
§ 189. Jao kohaldamine
(1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse, maksejõuetus kuulutatakse välja ning maksejõuetus kõrvaldatakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse lepingulise fondi allfondile, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesolevas jaos fondi likvideerija kohta sätestatu kohaldub xx xxxxx depositooriumile, xxx xxxxx likvideerimise on otsustanud depositoorium, ja Finantsinspektsiooni määratud fondi likvideerijale.
§ 190. Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamine ja maksejõuetusmenetlus
(1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse võib lisaks võlausaldajatele esitada selle fondi valitseja või likvideerija. Fondivalitseja või likvideerija avaldusele ja lepingulise fondi maksejõuetusmenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lepingulise fondi võlausaldaja esitatud maksejõuetuks kuulutamise avaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut.
(2) Kui lepinguline fond on maksejõuetu, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(3) Xxx xxxxx likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, peab fondi likvideerija viivitamata esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(4) Fondivalitseja või fondi likvideerija esitab maksejõuetuks kuulutamise avalduse ärakirja viivitamata Finantsinspektsioonile.
(5) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel esindab lepingulist fondi selle fondivalitseja või likvideerija. Fondivalitsejale või likvideerijale laieneb pankrotiseaduse §-des 85–90 sätestatu.
(6) Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või fondivalitseja teha xxxxx xxxxx makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Fondivalitseja on kohustatud hüvitama fondile pärast maksejõuetuse ilmnemist xxxxx xxxxx tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
(7) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi osakute väljalaskmine ja tagasivõtmine ning sellest teavitada vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõigetes 3 ja 6 sätestatule.
(8) Lepingulise fondi või selle allfondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamiseks esitatakse lepingulisele fondile või selle allfondile fondivalitseja kaudu maksejõuetuse hoiatus. Maksejõuetuks kuulutamise avalduses tuleb märkida, millise fondi kohta avaldus esitatakse. Lepingulise fondi allfondi kohta avalduse esitamine ei too xxxxx lepingulise fondi maksejõuetusmenetlust.
(9) Maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse lepingulise fondi asukoha järgi.
§ 191. Aktsiaseltsifondi pankrot
(1) Aktsiaseltsifond või likvideerija esitab pankrotiavalduse ärakirja viivitamata Finantsinspektsioonile.
(2) Pankrotiavalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine ning sellest teavitada vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõigetes 3 ja 6 sätestatule.
2. jaotis
Fondi maksejõuetusmenetlus ja nõuete rahuldamine
§ 192. Maksejõuetuse avalduse menetlemine ja maksejõuetuse väljakuulutamine
(1) Käesolevas jaotises peetakse fondi pankrotiavalduse, pankrotimenetluse ja pankrotimenetluse organite all silmas ka lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldust, maksejõuetusmenetlust ja maksejõuetusmenetluse organeid.
(2) Kui avalduse esitas fondi võlausaldaja, peab xxxxx eelistungi, kuhu kutsutakse Finantsinspektsioon, fondivalitseja ja likvideerija esitatud avalduse korral likvideerija. Finantsinspektsioonile edastatakse avalduse ärakiri koos pankrotiseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud teatega.
(3) Lisaks pankrotiseaduse § 25 lõikes 2 nimetatud isikutele kutsub xxxxx kohtuistungile, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus, ka Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsiooni esindaja annab kohtuistungil arvamuse fondi suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta.
(4) Fondi ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri nimetab xxxxx Finantsinspektsiooni ettepanekul. Fondi pankrotihalduri puhul ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.
(5) Fondi ajutine pankrotihaldur või pankrotihaldur esitab Finantsinspektsioonile viivitamata selle nõutud andmed ja võimaldab tutvuda fondi pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga.
(6) Lisaks pankrotiseaduse §-s 68 nimetatule võib xxxxx vabastada pankrotihalduri Finantsinspektsiooni ettepanekul. Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud korras.
(7) Finantsinspektsiooni ettepanekul ei lõpeta xxxxx menetlust raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel. Sellisel juhul tuleb fondivalitsejal maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ette nähtud arvelduskontole kohtu määratud summa.
§ 193. Pankrotihalduri kohustused ja õigused
(1) Lisaks pankrotiseaduses sätestatule pankrotihaldur:
1) avaldab aktsiaseltsifondi pankrotiteate või lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise xxxxx vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel;
2) esitab Finantsinspektsioonile viivitamata selle nõutud andmed ja võimaldab tutvuda fondi pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga;
3) vajaduse korral või xxx xxxx näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, teatab fondi pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistrile, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus fondil on vara.
(2) Fondi teadaolevate võlausaldajate ja osakuomanike või aktsionäride teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.
§ 194. Pankrotitoimkond, pankrotivara müük, lepingulise fondi osakuomanike nõuete rahuldamine ja pankrotiaruanne
(1) Fondi pankrotitoimkonnas on viis liiget, kellest xxxx nimetab Finantsinspektsioon.
(2) Fondi pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõikes 7 sätestatut.
(3) Pankrotihalduril on pankrotitoimkonna nõusolekul õigus müüa tervikuna kogu fondi vara.
(4) Lepingulise fondi osakust tulenevad nõuded rahuldatakse vastavalt pankrotiseaduse §-s 156 võlgnikule tagastatava vara kohta sätestatule.
(5) Pärast fondi pankrotimenetluse lõppu esitab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile aruande, mis vastab pankrotiseaduse §-s 162 nimetatud lõpparuandele esitatud nõuetele.
3. jaotis Pensionifondi maksejõuetusmenetlus
§ 195. Pensionifondi maksejõuetusmenetlus
(1) Pensionifondi maksejõuetuks kuulutamise avaldust esitada ja maksejõuetusmenetlust läbi viia ei saa.
(2) Kui pensionifondi likvideerimise käigus ilmneb, et pensionifondi kohustused ületavad pensionifondi vara, vastutab kõigi fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.
(3) Pensionifondi vastu esitatud nõuete eest, mis on tekkinud pärast pensionifondi valitsemise või pensionifondi likvideerimise üleminekut depositooriumile, vastutab depositoorium.
(4) Pensionifondi vastu esitatud nõuete eest, mis on tekkinud pärast pensionifondi likvideerimise üleminekut likvideerijale, vastutab likvideerija.
15. peatükk Ühiseurofond ja investoreurofond
1. jagu Üldsätted
§ 196. Peatüki kohaldamine ja ühiseurofondi pakkumise erisused
(1) Käesolevas peatükis sätestatakse tingimused eurofondi, mis on investorfond (edaspidi investoreurofond), vara investeerimisele eurofondi, mis on ühisfond (edaspidi ühiseurofond).
(2) Teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondile, mille osakuid või aktsiaid xx xxxxxx Eestis avalikult, kuid millesse on investeeritud Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondi vara, ei kohaldata käesolevas seaduses teise lepinguriigi eurofondi pakkumise kohta sätestatut.
(3) Kui ühiseurofondi investeerivad vähemalt kaks investoreurofondi, xx xxxx ühiseurofondi osakuid või aktsiaid pakkuda avalikult käesoleva seaduse tähenduses.
(4) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile.
§ 197. Investoreurofondi täiendavad investeerimispiirangud
(1) Investoreurofondi vara võib kokku kuni 15 protsendi ulatuses fondi varast investeerida:
1) krediidiasutuste hoiustesse;
2) riskide maandamiseks tuletisinstrumentidesse, arvestades käesolevas seaduse §-des 105, 111 ja 113 sätestatut.
(2) Investoreurofondi vara investeerimise korral tuletisinstrumentidesse võib käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski ühendada:
1) ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investoreurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või
2) ühiseurofondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investoreurofondi poolt ühiseurofondi tehtavate investeeringute osakaalule.
2. jagu
Ühiseurofondi investeeringu tegemise kooskõlastamine
§ 198. Investoreurofondi poolt ühiseurofondi investeeringu tegemise kooskõlastamine
(1) Ühiseurofondi investeerimiseks peab investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos investeerimisluba).
(2) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, esitab investeerimisloa saamiseks Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) investor- ja ühiseurofondi tingimused või põhikiri;
2) investor- ja ühiseurofondi prospekt ja põhiteave;
3) käesoleva seaduse § 200 lõikes 1 nimetatud teave osakuomanikele või aktsionäridele;
4) käesoleva seaduse §-s 201 nimetatud investeeringu tegemise kokkulepe või käesoleva seaduse § 201 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjad;
5) käesoleva seaduse §-s 203 nimetatud depositooriumide teabevahetuse kokkulepe;
6) käesoleva seaduse §-s 204 nimetatud audiitorite teabevahetuse kokkulepe.
(3) Kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, tuleb investeerimisloa taotlusele lisada ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et ühiseurofond on eurofond, mida valitseb fondivalitseja, kes vastab käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud tingimustele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud teave osakuomanikele või aktsionäridele, esitatakse Finantsinspektsioonile ingliskeelsena ja viimase nõudmisel ka eesti keeles. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud teave osakuomanikele või aktsionäridele esitatakse eesti keeles.
§ 199. Investeerimisloa taotluse menetlemine ja otsus
(1) Kui taotlus xx xxxxx käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tingimused vastavad käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Xxxxxx investeerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi valitsejat, aktsiaseltsifondi ja depositooriumi.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda investoreurofondile investeerimisloa andmisest, kui investoreurofondi, selle valitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja või ühiseurofondi tegevus või tegevust kirjeldavad andmed ja dokumendid xx xxxxx ühiseurofondile või investoreurofondile õigusaktides sätestatud tingimustele.
§ 200. Investoreurofondi osakuomanike või aktsionäride teavitamine
(1) Kui tegutsev eurofond muudetakse investoreurofondiks või investoreurofondi investeerimine ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse lõpetatakse ja investeeritakse teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse, esitab tegutseva eurofondi või teise ühiseurofondi investeeriva investoreurofondi valitseja või investoreurofond kõigile eurofondi osakuomanikele või aktsionäridele järgmise teabe:
1) kinnitus, et eurofondile on antud investeerimisluba;
2) investor- ja ühiseurofondi põhiteave;
3) kuupäev, millal alustatakse eurofondi vara investeerimist ühiseurofondi või millal investeering ületab käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui investoreurofondi vara on juba ühiseurofondi investeeritud;
4) märkus, et osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda 30 kalendripäeva jooksul käesolevas lõikes nimetatud teabe esitamisest arvates oma osakute või aktsiate tagasivõtmist, mille eest ei või xxxxx tasu, välja arvatud hüvitis osakute või aktsiate tagasivõtmisest või vahetamisest tulenevate kulude katmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kuupäeva.
(3) Kui eurofondi osakuid või aktsiaid pakutakse teises lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ka lepinguriikide ametlikus keeles. Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada xxxx keeles. Teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga. Tõlkimise eest vastutab investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse osakuomanikule või aktsionärile paberil või muul püsival andmekandjal. Teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku või aktsionäri xx xxxxx või fondivalitseja vahel teenuse osutamine, ja
2) valikuvõimaluse korral on valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal osakuomanik või aktsionär.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamiseks muul püsival andmekandjal peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele osakuomanik või aktsionär olema andnud teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või xxxxx xxxx viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu internetile.
(6) Investoreurofondi vara võib investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära pärast 30 kalendripäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamisest.
§ 201. Ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeeringu tegemise kokkulepe
(1) Investeeringu tegemiseks sõlmivad investor- ja ühiseurofond investeeringu tegemise kokkuleppe (edaspidi investeeringu tegemise kokkulepe), mille alusel ühiseurofond esitab investoreurofondile kõik dokumendid ja muu teabe, mis on vajalik käesolevas seaduses investoreurofondi kohta sätestatud nõuete täitmiseks seoses:
1) juurdepääsuga teabele;
2) investeerimise lõpetamise alustega;
3) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise xx xxxx puhasväärtuse kindlaksmääramise ning muu tehingute tegemise korraga;
4) tehingute tegemise korda mõjutavate sündmustega;
5) vandeaudiitori aruandega;
6) ühiseurofondi tegevust puudutava korra muudatustega;
7) kohaldatava õiguse valikuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes:
1) kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile ühiseurofondi tingimused või põhikirja, prospekti ja põhiteabe või nende muudatused;
2) kuidas ja millal teavitab ühiseurofond investoreurofondi eurofondi investeeringute valitsemise ja riskikontrolli ülesannete edasiandmisest kolmandatele isikutele;
3) kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile ühiseurofondi valitsemisega seotud dokumendid, sealhulgas riskijuhtimise reeglid ja vastavuskontrolli aruanded;
4) millisest ühiseurofondipoolsest õigusaktides, fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis või investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatud tingimuste rikkumisest teavitab ühiseurofond investoreurofondi ning kuidas ja millal xx xxxx teeb;
5) juhul kui investoreurofondi vara investeeritakse riskide maandamise eesmärgil tuletisinstrumentidesse, siis kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile teabe ühiseurofondi tuletisinstrumentidega seotud riskipositsiooni kohta, mis võimaldab arvutada kogu avatud riskipositsiooni investoreurofondi kohta vastavalt käesoleva seaduse § 197 lõike 2 punktile 1;
6) kinnitus, et ühiseurofond teavitab investoreurofondi muust kolmandate isikutega kokku lepitud teabevahetuse korrast ja kohaldatavuse korral sellest, millal ja kuidas võimaldab ühiseurofond investoreurofondil eelnimetatud teabevahetuse korraga tutvuda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes järgmised andmed:
1) millistesse ühiseurofondi osaku või aktsia liikidesse võib investoreurofondi vara investeerida;
2) investoreurofondi kantavad kulud ja ühiseurofondi poolt tasude või kulude vähendamise või tagastamise tingimused;
3) kui see on asjakohane, investoreurofondilt ühiseurofondile vara üleandmise või -kandmise tingimused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes järgmised andmed:
1) eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise sageduse xx xxx koordineerimise protsess ning osakute või aktsiate hinna avaldamine;
2) investoreurofondi tehingukorralduste edastamise koordineerimine ja kolmandate isikute osa selles;
3) vajalik kauplemist käsitlev teave või kord, xxx xxx või mõlema eurofondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul;
4) eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise sageduse xx xxx ning osakute või aktsiate hinna avaldamise ajastamise kohustuse täitmiseks kasutatavad muud käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud meetmed;
5) tehingukorralduste konverteerimise alused, kui eurofondide osakud või aktsiad on erinevas valuutas;
6) ühiseurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus ning osakute või aktsiate eest tasumise tingimused, sealhulgas ühiseurofondi lõpetamise või ühinemise korral investoreurofondi poolt osakute või aktsiate tagasivõtmisel arveldamise tingimused vara investoreurofondile ülekandmiseks;
7) osakuomanike või aktsionäride päringutele vastamise ja kaebuste lahendamise kord;
8) xxxxxx xxxxx kohta, kui ühiseurofondi tingimuste või põhikirja või prospektiga piiratakse või ei kohaldata investoreurofondi osakuomanikele või aktsionäridele antud teatud õigusi või volitusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes:
1) kuidas ja millal teatatakse eurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest ja jätkamisest;
2) kuidas teatatakse ühiseurofondi vara väärtuse määramise vigadest ja kuidas neid vigu parandatakse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatu kohta tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida, kuidas:
1) toimub koostöö investor- ja ühiseurofondi perioodiliste aruannete koostamisel, kui eurofondide majandusaasta periood on sama;
2) esitatakse investoreurofondile ühiseurofondi käsitlev vajalik teave investoreurofondi perioodiliste aruannete õigeaegseks koostamiseks ja investoreurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga ühiseurofondi
vandeaudiitori aruanne vastavalt käesoleva seaduse § 204 lõikele 3, kui eurofondide majandusaasta perioodid on erinevad.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes, kuidas ja millal teavitab:
1) ühiseurofond selle tingimuste või põhikirja, prospekti ja põhiteabe kavandatud ning jõustuvatest muudatustest, kui see kord erineb ühiseurofondi osakuomanike või aktsionäride teavitamise korrast;
2) ühiseurofondi kavandatavast ühinemisest, jagunemisest või lõpetamisest, kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis;
3) ühiseurofondi või investoreurofondi või selle fondivalitseja õiguse lõppemisest fondi vara valitseda;
4) ühiseurofondi või investoreurofondi valitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja või muu sellise kolmanda isiku asendamisest, kes täidab vara valitsemise või riskikontrolli funktsiooni;
5) ühiseurofondi valitsemist puudutavate tingimuste muudest muudatustest.
(8) Investeeringu tegemise kokkuleppes märgitakse, et kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust, xxx xxx investor- kui ka ühiseurofond on moodustatud või asutatud Eestis. Kui investor- ja ühiseurofond on moodustatud või asutatud erinevates lepinguriikides, kohaldatakse investeeringu tegemise kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele investor- või ühiseurofondi päritoluriigi õigust vastavalt investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatule.
(9) Investeeringu tegemise kokkulepe peab olema investor- ja ühiseurofondi osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudel kättesaadav tasuta.
(10) Kui investor- ja ühiseurofondil on sama fondivalitseja, võib investeerimise tingimusi reguleerida fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjadega, sätestades sise-eeskirjades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning lisaks meetmed, mida kasutatakse investor- ja ühiseurofondi või investor- ja ühiseurofondi osakuomanike või aktsionäride vahel tekkivate huvide konfliktide maandamiseks.
(11) Investoreurofondi xxxx xx või investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära enne investeeringu tegemise kokkuleppe või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjade jõustumist.
§ 202. Osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimuste kooskõlastamine
(1) Investor- ja ühiseurofond võtavad vajalikke meetmeid, et kooskõlastada omavahel vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ning selle avaldamise aeg, et vältida turu ajastamisega seotud arbitraaži eurofondi osakute või aktsiate omandamisel ja võõrandamisel investorite poolt.
(2) Kui ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, peatab ühiseurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või väljalaskmise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatule või see
peatatakse Finantsinspektsiooni või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel, võib investoreurofond peatada oma osakute või aktsiate tagasivõtmise või väljalaskmise samaks ajavahemikuks kui ühiseurofond.
§ 203. Depositooriumide teabevahetus
(1) Kui investor- ja ühiseurofondil on erinevad depositooriumid, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi depositooriumid oma kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe (edaspidi depositooriumide teabevahetuse kokkulepe), milles tuleb märkida järgmine teave:
1) depositooriumide jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning see, kas nimetatud teave ja dokumendid esitatakse regulaarselt või teise xxxxx taotluse alusel;
2) ühiseurofondi depositooriumilt investoreurofondi depositooriumile teabe edastamise viis ja tähtajad;
3) depositooriumide osalemine eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja käesoleva seaduse § 202 lõikes 1 nimetatud meetmete koordineerimises;
4) depositooriumide osalemine ühiseurofondi poolt investoreurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise tehingute arveldamise koordineerimises, selliste tehingute arveldamine xx xxxx üleandmise kord;
5) majandusaasta lõpu toimingute kooskõlastamine;
6) milliste õigusaktide, fondi tingimuste, põhikirja või prospekti ühiseurofondipoolse rikkumise üksikasjadest teavitab ühiseurofondi depositoorium investoreurofondi depositooriumi ning kuidas ja millal xx xxxx teeb;
7) ühe depositooriumi poolt teisele esitatava abistamistaotluse täitmise kord;
8) juhuslikud või ettenägematud sündmused, millest tuleb ühel depositooriumil teavitada teist depositooriumi, ning teavitamise viis ja aeg;
9) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 201 lõikele 8.
(2) Investoreurofondi xxxx xx või investeerida ühiseurofondi enne depositooriumide teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.
(3) Investoreurofondi valitseja vastutab investoreurofondi depositooriumile ühiseurofondi käsitleva sellise teabe edastamise eest, mis on vajalik investoreurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.
(4) Ühiseurofondi depositoorium teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, investoreurofondi xx xxxxx depositooriumi, kui ühiseurofondi tegevus on depositooriumile teada olevatel andmetel õigusaktide, fondi tingimuste, põhikirja või prospekti ja sõlmitud kokkulepetega oluliselt vastuolus ning võib avaldada investoreurofondile ebasoodsat mõju, milleks on muu hulgas:
1) xxxx või eksimused ühiseurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramisel;
2) investoreurofondi xxxx või eksimused ühiseurofondi osakute või aktsiate omandamise või võõrandamise tehingutes või arveldustes;
3) xxxx või eksimused ühiseurofondist saadava tulu maksmisel või kapitaliseerimisel;
4) xxxx või eksimused maksu kinnipidamisel;
5) ühiseurofondi tingimustes või põhikirjas, prospektis ja põhiteabes kirjeldatud investeerimispoliitika järgimata jätmine;
6) õigusaktides, ühiseurofondi tingimustes või põhikirjas, prospektis ja põhiteabes sätestatud investeerimispiirangute rikkumine.
(5) Depositooriumide teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku depositoorium õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.
§ 204. Audiitorettevõtjate teabevahetus
(1) Kui investor- ja ühiseurofondil on eri audiitorettevõtjad, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi audiitorettevõtjad eurofondide audiitorkontrolli kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe, milles tuleb märkida järgmised andmed:
1) audiitorettevõtjate jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning see, kas nimetatud teave ja dokumendid esitatakse regulaarselt või teise xxxxx taotluse alusel;
2) ühiseurofondi audiitorettevõtjalt investoreurofondi audiitorettevõtjale teabe edastamise viis ja tähtajad;
3) majandusaasta lõpu toimingutes audiitorettevõtjate tegevuse kooskõlastamine;
4) ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatavad asjaolud, mis tuleb aruandesse märkida vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4;
5) ühe audiitorettevõtja poolt teisele esitatava abistamistaotluse, sealhulgas ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatud rikkumiste kohta täiendava teabe saamise taotluse täitmise kord;
6) aastaaruande audiitorkontrolli kohustuse täitmise tingimused ja teave käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise ning investoreurofondile ühiseurofondi vandeaudiitori aruande või selle projektide esitamise viisi ja tähtaja kohta;
7) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 201 lõikele 8.
(2) Investoreurofondi xxxx xx või investeerida ühiseurofondi enne audiitorettevõtjate teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.
(3) Investoreurofondi audiitorettevõtja lähtub vandeaudiitori aruande koostamisel ühiseurofondi vandeaudiitori aruandest. Kui investor- ja ühiseurofondil on erinev majandusaasta periood, tuleb ühiseurofondi vandeaudiitori vahearuanne koostada investoreurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga.
(4) Investoreurofondi vandeaudiitori aruandes tuleb xxxxxxx xxxx ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes märgitud erakorralised asjaolud ja nende mõju investoreurofondile.
(5) Audiitorettevõtjate teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku audiitorettevõtja õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.
3. jagu Ühiseurofondi ja investoreurofondi
valitsemise täiendavad nõuded
§ 205. Investoreurofondi kohta avalikustatav teave
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 74 sätestatule tuleb investoreurofondi prospektis märkida järgmised andmed:
1) märkus, et eurofond on investoreurofond xx xxxxx xxxx investeeritakse püsivalt ning vähemalt 85 protsendi ulatuses ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse;
2) ühiseurofondi, selle organisatsioonilise ülesehituse, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskitaseme lühikirjeldus ja teave, kuidas saab tutvuda ühiseurofondi prospektiga;
3) teave, kas investor- ja ühiseurofondi riskitase ja tootlus on xxxxx või kuidas need erinevad, ning käesoleva seaduse § 197 lõike 1 kohaselt tehtud investeeringute kirjeldus;
4) kokkuvõte käesoleva seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud investeeringu tegemise kokkuleppest või käesoleva seaduse § 201 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjadest;
5) xxxxx xxxxx kohta, xxxx xx kuidas saavad osakuomanikud või aktsionärid lisateavet ühiseurofondi xxxxx xx investeeringu tegemise kokkuleppe;
6) investoreurofondi arvel makstavate ühiseurofondi investeerimisega seotud tasude ja kulude täielik loetelu ning investor- ja ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tasude koondsumma;
7) teave ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise maksustamise mõju kohta investoreurofondile.
(2) Investoreurofondi aastaaruandes esitatakse investoreurofondi ja ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tasude koondsumma arvestus.
(3) Investoreurofondi aasta- ja poolaastaaruandes märgitakse teave selle kohta, kus saab ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruandega tutvuda. Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, annab osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudmisel ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal tasuta.
(4) Investoreurofondi valitsejal või aktsiaseltsifondil, mis on investoreurofond, tuleb Finantsinspektsioonile esitada ühiseurofondi prospekt, põhiteave ja selle muudatused ning aasta- ja poolaastaaruanded, kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis.
(5) Investoreurofondi reklaam peab sisaldama märget selle kohta, et eurofondi vara võib investeerida vähemalt 85 protsendi ulatuses teise eurofondi osakutesse või aktsiatesse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt eurofondi tootluse avalikustamisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut.
§ 206. Nõuded investoreurofondi tegevusele
(1) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, jälgib ühiseurofondi tegevust vajaliku hoolsusega, toetudes ühiseurofondi valitsejalt, depositooriumilt ja audiitorettevõtjalt saadud teabele ja dokumentidele, välja arvatud juhul, kui on alust kahelda nende õigsuses.
(2) Ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeeringu tegemiseks investoreurofondi valitsejale või aktsiaseltsifondile, mis on investoreurofond, või muule isikule, kes tegutseb investoreurofondi või tema fondivalitseja nimel, makstav tasu või muu rahaline hüve tuleb arvestada investoreurofondi varasse.
§ 207. Nõuded ühiseurofondi tegevusele
(1) Ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, teatab Finantsinspektsioonile viivitamata iga ühiseurofondi investeeriva investoreurofondi andmed.
(2) Kui investoreurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ühiseurofondi investeerimisest viivitamata investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(3) Ühiseurofond ei võta osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise eest investoreurofondilt väljalaskmis- ega tagasivõtmistasu.
(4) Ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, teeb investoreurofondile või selle fondivalitsejale, depositooriumile ja audiitorettevõtjale õigel ajal kättesaadavaks kogu teabe, mis tuleb esitada käesoleva seaduse §-de 201–204 või ühiseurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti alusel.
4. jagu Ühiseurofondi ja investoreurofondi ühinemise ning lõpetamise erisused
§ 208. Ühiseurofondi ühinemise erisused
(1) Ühiseurofondi ühinemine jõustub tingimusel, et ühiseurofond on esitanud kõigile ühiseurofondi osakuomanikele või aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele vähemalt 60 kalendripäeva enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva käesoleva seaduse § 156 lõikes 1 nimetatud ühinemise teabe.
(2) Ühiseurofondi ühinemisel on investoreurofondil õigus nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 144, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on andnud talle käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa jätkamiseks ühiseurofondi investoreurofondina.
§ 209. Investoreurofondi tegevuse jätkamine ühiseurofondi ühinemisel
(1) Kui ühiseurofond, mille suhtes investoreurofondil on investeerimisluba, ühineb teise eurofondiga, tuleb investoreurofond likvideerida, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) andnud loa investoreurofondi jätkamiseks sama ühiseurofondi investoreurofondina, kui ühiseurofond on ühendav eurofond;
2) andnud loa investoreurofondi osakute või aktsiate investeerimiseks ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi, kui ühiseurofond on ühendatav eurofond ja ühinemise tõttu muutub investoreurofond ühendava eurofondi osakuomanikuks või aktsionäriks;
3) andnud loa investoreurofondil investeerida teise ühiseurofondi, mis ei ole ühinemisega seotud, või
4) kooskõlastanud investoreurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investoreurofond.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka teises lepinguriigis moodustatud või asutatud sellise ühiseurofondi jagunemisel, mille suhtes Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondil on investeerimisluba.
(3) Ühiseurofondi investoreurofondina jätkamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) avaldus ühiseurofondi investoreurofondina jätkamiseks;
2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.
(4) Ühinemise tulemusel moodustatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 või 3 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) investeerimisloa taotlus ühinemise tulemusel moodustatava või asutatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks ja käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 sätestatud andmed ja dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.
(5) Investoreurofondi tingimuste või põhikirja muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatule.
(6) Investoreurofondil tuleb esitada Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotlus ühe kuu jooksul ühiseurofondilt ühinemist käsitleva teabe saamisest arvates.
(7) Kui ühiseurofond on esitanud investoreurofondile ühinemist käsitleva teabe rohkem kui neli kuud enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva, tuleb investoreurofondil esitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid hiljemalt kolm kuud enne ühiseurofondi ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva.
§ 210. Investoreurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 209 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või dokumendid ei vasta nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse § 209 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fond või fondi osakutesse või aktsiatesse investeerimine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlusega seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse käesoleva seaduse § 209 lõikes 1 nimetatud loa või kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi valitsejat ja aktsiaseltsifondi, mis on investoreurofond, ning depositooriumi.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa või kooskõlastuse andmisest, kui ühiseurofondist osakute või aktsiate tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investoreurofondi vara piisavat likviidsust enne ühinemisel moodustatava või asutatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimist või investoreurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investoreurofond.
(8) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.
(9) Investoreurofondil tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud loa saamist ja sellest ühiseurofondi teavitamist teavitada oma osakuomanikke või aktsionäre vastavalt käesoleva seaduse §-s 200 sätestatule.
§ 211. Investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmine ühiseurofondist
(1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa või kooskõlastuse andmist eelviimaseks tööpäevaks, millal investoreurofondil on õigus taotleda investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmist ühiseurofondist vastavalt käesoleva seaduse §-le 144 või § 208 lõikele 2, tuleb juhul, kui see on vajalik investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmise kohustuse täitmiseks ja kooskõlas investoreurofondi osakuomanike või aktsionäride huvidega, investoreurofondil kõik oma osakud või aktsiad ühiseurofondist tagasi võtta.
(2) Investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmisel ühiseurofondist tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Väljamaksed võib teha osaliselt või tervikuna muu varana, kui investoreurofond on selleks nõusoleku andnud ning see tuleneb investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investoreurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.
§ 212. Ühiseurofondi likvideerimise erisused
(1) Ühiseurofondi likvideerimise menetlus võib alata kolm kuud pärast ühiseurofondi likvideerimise teate avaldamist. Kui investoreurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, tuleb lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule esitada likvideerimisteade ka selle investoreurofondi, mille vara on investeeritud ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse, päritoluriigi finantsjärelevalve asutustele.
(2) Ühiseurofondi vara jaotamisel tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Ühiseurofondist võib teha investoreurofondile väljamakseid osaliselt või kogu ulatuses muu varana, kui see on kooskõlas investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppe ja ühiseurofondi lõpetamise otsusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investoreurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.
§ 213. Investoreurofondi lõpetamise erisused
(1) Kui lõpetatakse ühiseurofond, mille suhtes investoreurofondil on investeerimisluba, tuleb investoreurofond lõpetada, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) andnud investeerimisloa investoreurofondi vara investeerimiseks teise ühiseurofondi või
2) kooskõlastanud investoreurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investoreurofond.
(2) Teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) investeerimisloa taotlus teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks ning käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.
(3) Investoreurofondi tingimuste või põhikirja muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 37.
(4) Investoreurofond esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotluse hiljemalt kaks kuud pärast ühiseurofondi likvideerimise teate avaldamist.
(5) Kui ühiseurofondi likvideerimise teade on avaldatud rohkem kui viis kuud enne ühiseurofondi likvideerimise menetluse algust, tuleb investoreurofondil esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotlus või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotlus vähemalt kolm kuud enne likvideerimismenetluse alguse kuupäeva.
§ 214. Ühiseurofondi lõpetamisel investoreurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste muudatuse kooskõlastamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotlus ei vasta nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fond või investeeringu tegemine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlusega seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja - dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse alusel loa või kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon
15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi, selle fondivalitsejat ja depositooriumi.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse alusel loa või kooskõlastuse andmisest, kui ühiseurofondist osakute või aktsiate tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investoreurofondi piisavat likviidsust enne teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimist või investoreurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investoreurofond.
(8) Investoreurofond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.
(9) Investoreurofondil tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse saamist teavitada oma osakuomanikke või aktsionäre vastavalt käesoleva seaduse §-s 200 sätestatule.
§ 215. Finantsinspektsiooni teavitamiskohustused seoses investoreurofondi ja ühiseurofondiga
(1) Finantsinspektsioon teavitab Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondi viivitamata igast ühiseurofondi, selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitorettevõtjaga seotud otsusest, rakendatavast meetmest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmisest või käesoleva seaduse § 87 lõike 1 alusel antavast teabest.
(2) Kui ühiseurofondi on investeerinud teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofond, teavitab Finantsinspektsioon investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimisest, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludest.
(3) Kui teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus edastab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata investoreurofondi.
16. peatükk
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond
1. jagu
Asutamine
§ 216. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asutamine ja põhikiri
(1) Lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele pakutava määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiaseltsina asutamisel kinnitavad asutajad depoolepingu.
(2) Enne määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi registreerimist äriregistris tuleb aktsiaseltsil taotleda tegevusluba käesolevas jaos sätestatu kohaselt.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond teavitab äriregistri kande tegemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas peavad olema märgitud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 2, 8, 13 ja 15, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning § 43 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud andmed ning:
1) fondi ärinimi;
2) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele tehtavate väljamaksete kokkulepitud suurus, sealhulgas väljamaksete suurus, juhul kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas kehtestatud tähtpäeva saabumist;
3) kõigi pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende määrad ja arvestamise kord;
4) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele kuuluva fondi vara tagastusväärtuse arvestamise kord.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
(6) Pensioniskeemiga hõlmatud isikud on töötajad, avalikud teenistujad ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kelle eest lepinguriigi tööandja teeb sissemakseid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, samuti isikud, kelle eest enam sissemakseid ei tehta, kuid kelle ees fondil on kohustused, sealhulgas isikud, kellele tehakse fondist väljamakseid.
§ 217. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevusloa taotlemine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevusloa taotlemisel tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avaldus ning:
1) käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktides 1–9 ja 11 sätestatud andmed ning dokumendid;
2) fondi aktuaari andmed, mis sisaldavad tema nime ja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi;
3) depooleping.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi äriplaan peab sisaldama fondi juhtimisstruktuuri ning fondiga seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti kõigi fondi olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi vähemalt kolme aasta kohta, sealhulgas järgmiste asjaolude kohta:
1) taotleja omavahendite suurus ja loetelu;
2) käesoleva seaduse §-s 228 sätestatud tehniliste eraldiste arvutuspõhimõtted ja -metoodika;
3) taotleja tulud ja kulud;
4) taotleja bilanss ja kasumiaruanne;
5) fondi tehtavate sissemaksete, fondi suhtes esitatavate nõuete ja tegevuskulude prognoositav maht ning edasikindlustuse osa nendes ja tehniliste eraldiste suurus kavandatavate kohustuste kaupa.
(3) Käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
§ 218. Tegevusloa taotluse menetlemine ja otsus
(1) Kui esitatud tegevusloa taotlus on oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse §-s 217 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid muudetud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kohta teabe kättesaamise päeva. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teavitama taotlejat uuest menetlustähtajast.
(3) Kui käesoleva seaduse §-s 217 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotleja vastab käesolevas seaduses määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kehtestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(4) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid andmekogudest, küsida suulisi selgitusi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(5) Tegevusloa taotluse menetlemise ja Finantsinspektsiooni otsuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse
§ 315 lõikes 1 ja lõike 3 esimeses lauses sätestatut.
§ 219. Tegevusloa andmisest keeldumise alused
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 33 punktides 1, 2, 5 ja 8–11 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile tegevusloa andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta õigusaktides määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kehtestatud nõuetele;
2) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks määratud väljamaksetega tööandja pensionifondina;
3) taotleja juhatuse või nõukogu liige, audiitorettevõtja või aktsionär ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
4) taotleja aktuaar ei vasta seaduses sätestatud nõuetele;
5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistaksid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
6) käesoleva seaduse §-s 224 nimetatud sise-eeskirjad ei ole määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet;
3) käesoleva seaduse § 217 lõikes 2 sätestatud äriplaani ja selle piisavust;
4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit ja mainet.
§ 220. Põhikirja muutmine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja muudatused tuleb kooskõlastada Finantsinspektsiooniga.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja ei või muuta nii, et fond ei ole enam määratud väljamaksetega tööandja pensionifond käesoleva seaduse mõistes.
(3) Põhikirja muutmise otsuse kooskõlastab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
§ 221. Põhikirja muudatuste kooskõlastamine
(1) Põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks esitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, fondi sissemakseid tegeva tööandja nõusoleku fondi põhikirja muutmiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus).
(2) Taotluse läbivaatamisele, muudatuste kooskõlastamise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja õigusaktidega kooskõlla viimisel ei tule muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse põhikirja redaktsioonis parandusi, mis ei mõjuta pensioniskeemiga hõlmatud isikute õigusi ja kohustusi;
2) muudetud fondi põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
§ 222. Põhikirja muutmine
(1) Põhikirja muutmise korral avalikustab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi põhikirja muudetud teksti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja teatab Finantsinspektsioonile muudatuste avalikustamise kuupäeva.
(2) Kui käesoleva seaduse kohaselt ei tule põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, avalikustab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond oma põhikirja muudetud teksti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele viivitamata pärast põhikirja muudatuste Finantsinspektsioonile esitamist.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda muudetud põhikirja alusel pärast nende muudatuste jõustumist, kuid mitte enne ühe kuu möödumist pensioniskeemiga hõlmatud isikutele põhikirja muudetud teksti avalikustamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud avalikustamise tähtaega ei kohaldata määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja õigusaktidega kooskõlla viimisel.
2. jagu
Fondi tegevus ja fondi juhtimine
§ 223. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevus ja juhtimine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab oma tegevuses arvestama käesoleva seaduse §-
des 309, 340 ja 341 sätestatut, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimisel lähtutakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4,
§ 49 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 ning §-des 310–312, 342 ja 354 aktsiaseltsifondi kohta sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peab olema aktuaar, kes peab omama ja vajaduse korral olema võimeline tõendama kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis vastavad fondi tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.
§ 224. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sise-eeskirjad, sisekontrolli süsteem ja huvide konflikti maandamine ning vältimine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peavad olema käesoleva seaduse §-s 344 sätestatud nõuetele vastavad sise-eeskirjad.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sise-eeskirjadega määratakse kindlaks ka fondi tehniliste eraldiste arvutuspõhimõtted ja -metoodika.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sisekontrolli süsteem peab vastama käesoleva seaduse
§-des 347–350 sätestatule, kusjuures fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut kohaldatakse pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab kehtestama fondivalitseja suhtes käesoleva seaduse
§-des 351–353 sätestatud nõuetele vastava huvide konflikti maandamise ja vältimise korra ning järgima nimetatud paragrahvides sätestatud nõudeid, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
3. jagu
Fondi aktsiad, aktsiakapital ja usaldatavusnõuded
§ 225. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiad, aktsiakapital ja algkapital
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei või välja lasta eelisaktsiaid.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi algkapital on vähemalt kolm miljonit eurot.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiakapitali vähendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 337 lõigetes 3–6 ja aktsiakapitali suurendamisele sama paragrahvi lõigetes 7–9 sätestatut.
§ 226. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendid
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse
§ 334 lõikes 1 sätestatut.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peavad oma kohustuste tagamiseks olema omavahendid vähemalt omavahendite miinimumi ja omavahendite normatiivi ulatuses.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite miinimum on kolm miljonit eurot ning omavahendite normatiiv leitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 227.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond esitab Finantsinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes, kui tema tootluse või väljamaksed pensioniskeemiga hõlmatud isikutele on garanteerinud sellesse fondi sissemakseid tegev lepinguriigi tööandja.
§ 227. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiiv
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiiv leitakse vastavalt tema kohustustele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5–7 alusel leitud komponentide summana.
(2) Omavahendite normatiiv leitakse kahe alljärgneva komponendi summana:
1) tehniliste eraldiste suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,04 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud tehniliste eraldiste ning tehniliste eraldiste kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,85;
2) positiivse riskikapitaliga kohustuste korral riskikapitali suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,003 ja seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.
(3) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatust korrutatakse riskikapital surmariski katvate kohustuste korral järgmiselt:
1) kuni kolmeaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,001 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5;
2) kolme- kuni viieaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,0015 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.
(4) Riskikapital käesoleva paragrahvi tähenduses on väljamaksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud pensioniskeemiga hõlmatud isiku ees võetud kohustustele vastav tehniliste eraldiste suurus.
(5) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 10 nimetatud elukindlustuse liigile, korrutatakse vastava vara väärtus koefitsiendiga 0,01.
(6) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktides 8 ja 12 nimetatud elukindlustuse liikidele, leitakse omavahendite normatiiv alljärgnevate korrutiste summana:
1) tehniliste eraldiste suurus kohustuste korral, mille puhul määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kannab investeerimisriski, korrutatakse koefitsiendiga 0,04;
2) tehniliste eraldiste suurus kohustuste korral, mille puhul määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei kanna investeerimisriski ja mille valitsemistasud on fikseeritud pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,01;
3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile tema tehtud investeeringutelt tagasimakstud valitsemis- või muu tasu võrra vähendatud administratiivkulude summa kohustuste korral, mille puhul fond ei kanna investeerimisriski ja mille valitsemistasud on fikseerimata pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,25;
4) riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski, korrutatakse esmalt koefitsiendiga 0,003 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.
(7) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele, on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9 või 10 ja 11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(8) Majandusaasta brutopreemiad või teenitud preemiate brutosumma, olenevalt sellest, kumb on suurem, summas kuni 50 miljonit eurot korrutatakse koefitsiendiga 0,18 ja seda ületav summa koefitsiendiga 0,16.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt saadud tulemused liidetakse ja korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.
(10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa jagatakse kolmega ja korrutatakse summas kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt saadud tulemused liidetakse ja korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ning samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv on väiksem aasta varem arvutatud omavahendite normatiivist, leitakse omavahendite normatiiv suurimana käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiivist ja käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel arvutatud omavahendite normatiivist.
(13) Omavahendite normatiivi arvutamisest aasta varem arvutatud omavahendite normatiiv korrutatakse koefitsiendiga, mis saadakse majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldise jagamisel eelmise majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldisega. Nimetatud koefitsiendi maksimaalväärtus on 1.
§ 228. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja neile vastav vara
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised peavad igal hetkel vastama pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste suurusele, mida fond saab põhjendatult ette näha.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond lähtub tehniliste eraldiste suuruse arvutamisel usaldusväärsetest majanduslikest ja aktuaarsetest hinnangutest, võttes sealjuures arvesse ka nende hinnangute andmise aluseks olnud tingimuste muutumisega kaasnevaid riske ning arvestades pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustusi, sealhulgas:
1) kõiki garanteeritud hüvitisi;
2) eelmistel perioodidel määratud või garanteeritud boonuseid;
3) fondi põhikirjas kehtestatud pensioniskeemiga hõlmatud isikute valikutest tulenevaid fondi võimalikke kohustusi;
4) kulusid.
(3) Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustustest tulenevate tulevaste rahavoogude diskonteerimisel arvutamisele eelneval viimasel arvelduspäeval Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud kõrgeima krediidireitinguga europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäärasid.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võlaväärtpaberite tulukõveral ei ole esitatud tehniliste eraldiste arvutamiseks vajaliku kestusega võlaväärtpaberite intressimäärasid, tuleb tulukõvera ekstrapoleerimise meetodist Finantsinspektsiooni varem teavitada.
(5) Kui Euroopa Keskpanga veebilehega seotud tehniliste probleemide tõttu ei ole sellel avaldatav käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võlaväärtpaberite tulukõver kättesaadav, kasutab määratud
väljamaksetega tööandja pensionifond tehniliste eraldiste arvutamisel parimaid teada olevaid andmeid nimetatud võlaväärtpaberite tulukõveral esitatud intressimäärade kohta, teavitades sellest varem Finantsinspektsiooni.
(6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond avalikustab tehniliste eraldiste arvutamise põhimõtted ning metoodika oma veebilehel ja põhjendab Finantsinspektsioonile tehniliste eraldiste arvutamise põhimõtete ja metoodika muutmist.
(7) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele vastava vara suurus peab pidevalt olema võrdne vähemalt fondi tehniliste eraldiste suurusega.
(8) Tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 232 sätestatust, arvestades määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võetud kohustuste iseloomu ja kestust. Tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel peavad investeeringud olema kvaliteetsed ning tuleb tagada investeeringute turvalisus, likviidsus ja kasumlikkus, säilitades samal ajal investeeringute mitmekesisuse ning hajutatuse.
(9) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab hiljemalt majandusaasta aruande avalikustamise ajal esitama Finantsinspektsioonile aktuaari aruande järgmiste valdkondade kohta:
1) tehniliste eraldiste piisavus ning nende arvutamise põhimõtted ja metoodika;
2) tehnilistele eraldistele vastav vara;
3) sissemaksete piisavus;
4) fondi omavahendite piisavus ja nende vastavus käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele.
(10) Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega keelata fondi varaga seotud tehingu või toimingu tegemise või piirata varaga seotud tehingute või toimingute mahtu.
(11) Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele vastava vara suurus on väiksem tehniliste eraldiste suurusest, võib määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kokkuleppel sinna sissemakseid tegeva tööandjaga suurendada tema sissemakseid fondi või kokkuleppel nimetatud tööandja ja pensioniskeemiga hõlmatud isikutega vähendada fondi põhikirjas kokku lepitud väljamaksete suurust, sealhulgas võimaldada pensioniskeemist väljumist põhikirjas sätestatud tagastusväärtuse arvestamise põhimõtetest erinevatel alustel leitud tagastusväärtusega.
4. jagu
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakkumine, avalikustatav teave ja aruandlus
§ 229. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakkumine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda üksnes sellise lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kus vastavat pensioniskeemi on lubatud pakkuda.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei või pakkuda Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ega juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi piiriülesele tegevusele ja pakkumisele teises lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 437 ja 438 sätestatut.
§ 230. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta teabe avalikustamine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta avalikustatav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asukohas, tema filiaalides ja veebilehel peab sinna fondi sissemakseid tegeval ning sissemakseid tegema hakkaval tööandjal ja igal tema pensioniskeemiga hõlmatud isikul olema võimalus tutvuda käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentidega.
(3) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid peavad olema avalikustatud vähemalt ingliskeelsena. Kui dokumentide tõlked ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse ingliskeelsetest dokumentidest.
(4) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentide ärakirja annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikule viimase nõudmisel tasuta.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikule antakse tema nõudmisel kord aastas tasuta teavet ka tööandja poolt tema eest tehtud sissemaksete suuruse ja fondi põhikirjas kokku lepitud väljamaksete suuruse kohta, sealhulgas väljamaksete suuruse kohta juhul, kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas kehtestatud tähtpäeva saabumist.
§ 231. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi raamatupidamine ja aruandlus
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on kohustatud eraldi arvestust pidama iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku eest tasutud sissemaksete, välja teenitud õiguste ja fondi vara tagastusväärtuse, samuti isikule tehtud väljamaksete kohta.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi majandusaastaks on kalendriaasta ning tema raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ning fondi sise-eeskirjast.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi majandusaasta aruande ja poolaastaaruande avalikustamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 4 sätestatut.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi auditi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 86, 87 ja 371 sätestatut.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi audiitorettevõtja peab hindama ka fondi tehniliste eraldiste piisavust.
(6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 370 lõigetes 1–8 sätestatut.
5. jagu
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara valitsemine ja investeerimine
§ 232. Nõuded määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara investeerimisele
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara, sealhulgas tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel lähtutakse käesolevas seaduses tööandja pensionifondi vara investeerimise kohta sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond investeerib tehnilistele eraldistele vastava vara samas valuutas, milles on võetud kohustused. Muus valuutas võib tehnilistele eraldistele vastavat vara investeerida kokku kuni 30 protsendi ulatuses tehniliste eraldiste suurusest.
§ 233. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ülesannete osaline edasiandmine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega ja ei või osutada fondi valitsemise teenust ega teisi teenuseid kolmandatele isikutele.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ülesannete edasiandmisel lähtutakse käesoleva seaduse
§-des 364–367 sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib fondi vara investeerimise lisaks käesoleva seaduse
§ 365 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele edasi anda ka Eestis või välisriigis asutatud kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba.
6. jagu
Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine, ümberkujundamine, ühinemine ja lõpetamine
§ 234. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine ja ümberkujundamine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine ei ole lubatud.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki äriühinguks.
§ 235. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib ühineda üksnes teise Eesti õiguse alusel asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondiga.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku § 393 lõikes 2 ning §-des 399 ja 4331–4339 sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast ühinemisloa andmist, kui lepingus või ühinemisloas ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
(4) Ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühise ühinemiskava, mis sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning fondi ühinemisjärgset struktuuri.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemislepingu vandeaudiitori aruandes tuleb anda arvamus selle kohta, kas ühendaval või asutataval fondil on nõuetekohased tehnilised eraldised ja neile vastav vara.
§ 236. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemisluba
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond taotleb ühinemiseks Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas paragrahvis ühinemisluba), esitades kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus):
1) ühinemisleping;
2) ühinemisaruanne;
3) käesoleva seaduse § 235 lõikes 5 nimetatud vandeaudiitori aruanne.
(2) Finantsinspektsioon annab ühinemisloa, kui ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide pensioniskeemidega hõlmatud isikute huvid on piisavalt kaitstud ning fondide omavahendite normatiiv ja tehnilistele eraldistele vastav vara on nõuetekohased.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei esitanud tähtaegselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet;
3) ühendava määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) ühendamine võib kahjustada ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide pensioniskeemidega hõlmatud isikute õigustatud huve.
(4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse esitamist.
§ 237. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemisest teavitamine
(1) Ühendav ja ühendatav määratud väljamaksetega tööandja pensionifond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate fondi ühinemise kohta oma veebilehel, märkides andmed ühinemisloa andmise ja ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäeva kohta.
(2) Ühendav ja ühendatav määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on kohustatud teavitama fondi sissemakseid tegevaid tööandjaid ja oma pensioniskeemidega hõlmatud isikuid, arvestades käesoleva seaduse
§ 159 lõigetes 3–5 osakuomanikule teabe esitamise kohta sätestatut ja esitades:
1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
2) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teabe ühinemisotsuse vastuvõtmise ja ühinemisotsuse jõustumise kavandatud kuupäeva kohta;
3) tööandjate ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute õigused, sealhulgas väljamaksete tegemise tingimused.
§ 238. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vabatahtlik lõpetamine ja sundlõpetamine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi üldkoosolek võib otsustada fondi lõpetamise üksnes tingimusel, et kõik pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara on teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, üle antud või kõik pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused on täidetud ja fondi vara on piisav kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.
(2) Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale üleandmisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-des 131–136 kindlustusportfelli üleandmise kohta sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond esitab 20 päeva jooksul pärast fondi lõpetamise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile taotluse fondi vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos depositooriumi arvamuse ja andmetega, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.
(4) Finantsinspektsioon annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vabatahtliku lõpetamise loa üksnes juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamise algatab Finantsinspektsioon.
(6) Finantsinspektsioon võib teha kohtule avalduse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamiseks, kui fondi tegevusluba on kehtetuks tunnistatud.
(7) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamise suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-des 162–164 kindlustusandja sundlõpetamise kohta sätestatut.
(8) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi likvideerimise teate suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 172 ja 180 sätestatut ning äriregistrile fondi likvideerimise kohta avalduse esitamise suhtes §- s 181 sätestatut.
(9) Finantsinspektsioon teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi lõpetamise otsusest viivitamata nende lepinguriikide, mille tööandjate töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele seda fondi pakutakse, finantsjärelevalve asutusi ning selgitab otsuse tagajärgi ja muid Finantsinspektsiooni hinnangul tähtsust omavaid asjaolusid.
§ 239. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrot
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrotiavalduse esitamine ja menetlus, pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetlus toimuvad pankrotiseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 389–393 ja 395 fondivalitseja kohta sätestatud erisusi ning käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2) Finantsinspektsioon teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankroti väljakuulutamisest viivitamata nende lepinguriikide, mille tööandjate töötajatele ja avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele seda fondi pakutakse, finantsjärelevalve asutusi.
(3) Pensioniskeemist tulenevad pensioniskeemiga hõlmatud isikute nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras enne pankrotiseaduse § 153 lõikes 1 nimetatud nõudeid. Pensioniskeemist tulenevad nõuded rahuldatakse iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku ees võetud kohustustele vastavate tehniliste eraldiste ulatuses.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrotimenetluse käigus ei kuulu tagasivõitmisele tehingud, mis on tehtud seoses pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, üleandmisega enne fondi pankroti väljakuulutamist.
(5) Pankrotitoimkonna nõusolekul on pankrotihalduril õigus müüa tervikuna kogu määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara. Pankrotitoimkond annab oma nõusoleku üksnes juhul, kui ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.
3. osa MITTEAVALIK FOND
17. peatükk Üldsätted
§ 240. Osa kohaldamine
(1) Käesolevat osa kohaldatakse käesoleva seaduse alusel Eestis moodustatud või asutatud mitteavalikele fondidele. Käesoleva seaduse §-des 267–271 sätestatut kohaldatakse mitteavalikule fondile, mida valitseb alternatiivfondi valitseja.
(2) Fondi kohta Finantsinspektsioonile teabe esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 453 ja 454 sätestatud nõudeid, kui käesolevast seadusest ei tulene fondivalitsejale teabe esitamisele täiendavaid nõudeid.
18. peatükk
Mitteavaliku fondi moodustamine ja asutamine
1. jagu
Mitteavaliku fondi moodustamise ja asutamise tingimused
§ 241. Lepingulise fondi moodustamine
(1) Lepingulise fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja juhatus.
(2) Fondi tingimused jõustuvad ja lepinguline fond loetakse moodustatuks sellekohase otsuse tegemisest arvates, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtaega.
§ 242. Aktsiaseltsifondi asutamine ja registrisse kandmine
(1) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks märkida ja aktsiaseltsifondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
1) märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus;
3) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja aadress;
4) aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.
(2) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada märge selle kohta, et fondivalitsejale on väljastatud fondi valitsemiseks tegevusluba.
(3) Aktsiaseltsi võib aktsiaseltsifondiks muuta, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid. Aktsiaseltsi tulevane fondivalitseja tuleb määrata üldkoosolekul aktsiaseltsifondiks muutmise otsustamisel. Aktsiaseltsi aktsiaseltsifondiks muutmisel kinnitab valitsemislepingu aktsiaseltsi üldkoosolek.
§ 243. Usaldusfondi asutamine ja registrisse kandmine
(1) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ja usaldusfondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
1) märge, et usaldusfond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond;
2) usaldusfondi täisosaniku ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) kui fondi valitseb valitsemislepingu alusel fondivalitseja, siis fondivalitseja ärinimi, registrikood ja aadress;
4) usaldusfondi osade registri pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.
(2) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada Finantsinspektsiooni kinnitus selle kohta, et vähemalt ühele usaldusfondi täisosanikule või usaldusfondi määratud fondivalitsejale on väljastatud fondi valitsemiseks tegevusluba või ta on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud vastavalt käesoleva seaduse 5. osas sätestatule.
(3) Usaldusfondi äriregistrisse kandmisele ei kohaldata äriseadustiku § 84 punktis 4 ja §-s 127 sätestatut.
(4) Tegutseva usaldusühingu muutmine usaldusfondiks ei ole lubatud.
(5) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avaldusele ja äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutavad alla usaldusfondi kõik täisosanikud ja usaldusfondi valitseja.
2. jagu
Fondi tingimused, põhikiri ja ühinguleping
§ 244. Nõuded fondi tingimustele, põhikirjale ja ühingulepingule
(1) Fondi tingimustes peab olema märgitud:
1) fondi nimetus ja teave, et fond on moodustatud lepingulise fondina;
2) fondi asukoht;
3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
4) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
5) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
6) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
7) osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
8) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
9) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning osakuomanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
10) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
11) fondi osakute registri pidaja ja registreerimise kord;
12) osakuomanike õigus osa võtta lepingulise fondi üldkoosolekust ja selle õiguse omandamisega seotud tingimused, osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord, sealhulgas üldkoosoleku pidamise koht ja üldkoosoleku pidamise kulude katmise tingimused;
13) üldkoosoleku esindaja olemasolul tema valimise kord;
14) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
15) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
16) fondi tingimuste muutmise kord;
17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ei märgita äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 31 nimetatud teavet. Aktsiaseltsifondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmist teavet:
1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsifondina, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus ning miinimum- ja maksimumkapitali suurus ja märge, et miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta;
3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
4) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
5) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
6) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
7) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning aktsionäridele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
8) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
9) fondi aktsiaraamatu pidaja ja aktsiate registreerimise kord;
10) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
11) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
12) fondi juhtorganite pädevuse erisused võrreldes äriseadustikus ja käesolevas seaduses sätestatuga;
13) valitsemiselepingust tulenevad fondivalitseja kohustused;
14) alusdokumendi muutmise kord;
15) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(3) Usaldusfondi ühinguleping peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmist teavet:
1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt usaldusfondina;
2) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
3) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
4) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
5) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
6) osade väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
7) osade liigid, kui fondil on eri liiki osasid;
8) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning osanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
9) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
10) fondi osade registri pidaja ja registreerimise kord;
11) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
12) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
13) ühingulepingu muutmise kord;
14) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(4) Lepingulise fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, on lepingulise fondi asukohaks selle isiku asukoht, kellega fondivalitseja on sõlminud lepingu fondide osakute ostu ja müügi korraldamiseks. Kui välisriigi fondivalitseja ei ole lepingulise fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingut sõlminud, on lepingulise fondi asukohaks fondivalitseja asukoht.
(5) Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades lepinguriigi alternatiivfondi valitseja, on fondi asukohaks fondi depositooriumi või depositooriumi Eesti filiaali asukoht.
(6) Kui sellise fondi, millel käesoleva seaduse kohaselt ei pea olema depositooriumi, vara hoiab kolmas isik, tuleb fondi tingimustes või põhikirjas märkida, et sellise kolmanda isiku depositooriumi õigused, kohustused ja vastutus tulenevad poolte vahel sõlmitud depoolepingust.
(7) Fondi tingimustes tuleb ette näha osakuomanike õigus võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid osakuomanike üldkoosolekul (edaspidi käesolevas jaos üldkoosolek).
(8) Fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
(9) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, esitatakse kohaldatavuse korral käesolevas paragrahvis nimetatud teave ka iga allfondi kohta, kui see erineb fondi kohta fondi tingimustes sätestatust.
§ 245. Fondi tingimuste muutmine
(1) Fondi tingimuste muutmise otsustab üldkoosolek, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi tingimuste muudatustest teavitab fondivalitseja osakuomanikke ja olemasolul fondi depositooriumi viivitamata pärast fondi tingimuste muutmise otsustamist.
§ 246. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmine
(1) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustab üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmisest teavitab aktsiaseltsifond viivitamata aktsionäre ja selle olemasolul depositooriumi. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmisest ei tule teavitada aktsionäre, kui aktsiaseltsifondi põhikirja kohaselt otsustab põhikirja muutmise üldkoosolek.
§ 247. Usaldusfondi ühingulepingu muutmine
Usaldusfondi ühingulepingu muutmisest teavitab usaldusfond osanikke ja olemasolul fondi depositooriumi viivitamata pärast usaldusfondi ühingulepingu muutmise otsustamist.
19. peatükk Mitteavaliku fondi juhtimine
1. jagu Lepingulise fondi juhtimine
§ 248. Osakuomanike üldkoosolek
(1) Osakuomanikud teostavad oma õigusi lepingulise fondi suhtes üldkoosolekul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Üldkoosoleku pidamise kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.
§ 249. Üldkoosoleku pädevus
(1) Üldkoosoleku pädevuses on:
1) fondi tingimuste muutmine, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti;
2) fondi ühinemise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
3) fondi lõpetamise või maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamise otsustamine;
4) olemasolul fondi depositooriumi vahetamise kinnitamine;
5) olemasolul üldkoosoleku esindaja valimine ja tagasikutsumine;
6) fondivalitseja asendamine;
7) muud fondi tingimustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused võtab üldkoosolek vastu fondivalitseja või enda algatusel.
(3) Fondi tingimustega või üldkoosoleku otsusel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4, 6 või 7 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda lepingulise fondi valitseja nõukogule või juhatusele. Kui see on ette nähtud fondi tingimustes, võib üldkoosolek oma otsusega vastavad õigused üldkoosoleku pädevusse tagasi võtta. Üldkoosoleku otsus otsuste tegemise üleandmise ja tagasivõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
§ 250. Üldkoosoleku esindaja
(1) Kui see on ette nähtud fondi tingimustes või kui fondil puudub vastava fondi valitsemise õigust omav fondivalitseja, võib üldkoosolek enda esindamiseks ja teabevahetuseks fondivalitsejaga valida üldkoosoleku volitatud esindaja (edaspidi üldkoosoleku esindaja). Üldkoosoleku esindaja valimise kord sätestatakse fondi tingimustes.
(2) Üldkoosoleku esindaja volitused kehtivad tähtajatult, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
(3) Üldkoosoleku esindaja õigused nähakse ette fondi tingimustes. Kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti, on üldkoosoleku esindajal üldkoosoleku otsuse täitmiseks või üldkoosoleku kokkukutsumise ettevalmistamiseks õigus:
1) saada fondivalitsejalt teavet, mida fondivalitseja on seaduse või fondi tingimuste kohaselt kohustatud osakuomanikele esitama;
2) tutvuda osakute registriga ja osakuomanike andmetega;
3) kutsuda kokku üldkoosolek;
4) juhtida või protokollida üldkoosolekut, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti;
5) esitada kohtule fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus.
(4) Üldkoosoleku esindaja on kohustatud:
1) edastama fondivalitsejale ja osakuomanikele teavet üldkoosoleku toimumise ja sellel vastu võetud otsuste kohta;
2) tegema koostööd fondivalitseja ja üldkoosolekuga;
3) hoidma saladuses oma volituste ajal ja pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ning lepingulise fondi ja fondivalitsejaga seotud teavet, mis on konfidentsiaalsena kindlaks määratud fondi tingimustes;
4) täitma muid fondi tingimustes ette nähtud ülesandeid.
§ 251. Üldkoosoleku kokkukutsumine
(1) Üldkoosoleku kutsub kokku fondivalitseja või üldkoosoleku esindaja.
(2) Üldkoosolek kutsutakse kokku ja küsimus võetakse üldkoosoleku päevakorda, kui seda nõuavad osakuomanikud, kelle osakutega on esindatud vähemalt üks kümnendik häältest.
(3) Kui osakuomanike nõude saamisel fondivalitseja ei kutsu üldkoosolekut kokku või kui fondivalitseja õigus fondi valitseda on lõppenud, on osakuomanikel või üldkoosoleku esindajal õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
(4) Kui lepingulise fondi vara puhasväärtus on negatiivne või null, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kümme päeva pärast asjaolu ilmnemist kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku. Kui fondivalitseja ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud, tuleb üldkoosolek viivitamata kokku kutsuda üldkoosoleku esindajal.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab erakorraline üldkoosolek otsustama:
1) abinõude tarvitusele võtmise, et tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine;
2) lepingulise fondi ühinemise;
3) lepingulise fondi lõpetamise või
4) lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamise.
§ 252. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade
(1) Üldkoosoleku toimumisest teavitatakse osakuomanikke vastavalt fondi tingimustes sätestatule.
(2) Üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fondi osakute registris märgitud osakuomanike aadressidel.
(3) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata vähemalt:
1) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
2) üldkoosoleku päevakord;
3) koht, kus on võimalik tutvuda üldkoosoleku päevakorra aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas fondi tingimuste eelnõuga, kui üldkoosoleku päevakorras on fondi tingimuste muutmine.
(4) Kui fondi tingimuste kohaselt on lubatud elektrooniline osalemine või hääletamine, esitatakse teates teave elektroonilise osalemise ja hääletamise korra ning elektroonilise hääletamise tähtaja kohta.
§ 253. Üldkoosoleku pidamine ja üldkoosoleku otsus
(1) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seadust või fondi tingimusi, ei ole üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik osakuomanikud.
(2) Üldkoosolekul koostatakse osalevate osakuomanike nimekiri, millesse kantakse osakuomanike nimed ja nende osakutest tulenevate häälte arv, samuti osakuomanike esindajate nimed. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
(3) Osakuomaniku häälte arv üldkoosolekul määratakse osakuomanikule kuuluvate häälte arvu ja kõigi välja lastud ning tagasi võtmata osakute häälte arvu suhtena enne üldkoosoleku toimumist.
(4) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
(5) Kui üldkoosolekul ei ole esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, võib kolme nädala jooksul viimase üldkoosoleku toimumisest arvates, kuid mitte varem kui seitse päeva pärast koosolekut kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest.
(6) Küsimuse, mida ei olnud varem üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt üheksa kümnendiku üldkoosolekul osalevate osakuomanike nõusolekul, kui nende osakutega on esindatud vähemalt kaks kolmandikku koosolekul esindatud häältest.
(7) Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku osakuomanikud, nimetavad osakuomanikud üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja sellega seotud toimingute teostamiseks oma esindaja ning määravad üldkoosoleku juhataja ja protokollija üldkoosoleku otsusega, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.
(8) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(9) Häälte arvestamisel võetakse aluseks osakuomanike nimekiri.
(10) Kui üldkoosolekul otsustatakse allfondiga seotud küsimust, siis sellises küsimuses üldkoosoleku pidamisel, sealhulgas üldkoosoleku kvoorumi ja osakuomanike häälte kindlaksmääramisel või muude osakuomanike õiguste teostamisel, võetakse arvesse üksnes selle allfondi suhtes õigusi andvad osakud. Allfondiga seotud üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul seda allfondi esindavatest häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(11) Kohus võib osakuomaniku, üldkoosoleku esindaja või fondivalitseja nõudel seaduse või fondi tingimustega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 254. Elektrooniline osalemine üldkoosolekul ja elektrooniline hääletamine
(1) Fondi tingimustega võib ette näha, et:
1) osakuomanikud võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat määramata, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik (edaspidi elektrooniline osalemine);
2) osakuomanikud võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik (edaspidi elektrooniline hääletamine).
(2) Elektrooniline osalemine käesoleva seaduse tähenduses on üldkoosolekul osalemine kogu üldkoosoleku kestel reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab osakuomanikul eemal viibides üldkoosolekut jälgida, üldkoosoleku kestel iga otsuse eelnõu suhtes elektrooniliselt hääletada ja üldkoosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta.
(3) Fondi tingimustega nähakse ette elektroonilise osalemise korraldamise täpne kord, mis peab tagama osakuomanike tuvastamise ja elektroonilise osalemise, sealhulgas hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse, ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.
(4) Elektrooniliselt hääletanud osakuomanik loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema osakutega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta osakuomanik ei edasta üldkoosoleku kestel ühtegi häält, siis ei loeta osakuomanikku üldkoosolekul osalevaks.
(5) Fondi tingimustega võib määrata aja, milleni on võimalik enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel elektrooniliselt hääletada.
(6) Fondi tingimuste või fondivalitseja otsusega võib ette näha, et toimub üldkoosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande jälgimist ei loeta üldkoosolekul osalemiseks käesoleva seaduse tähenduses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 255. Üldkoosoleku protokoll
(1) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
1) fondi nimetus;
2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
3) koosoleku toimumise aeg ja koht;
4) koosoleku juhataja ja protokollija nimi;
5) koosoleku päevakord;
6) koosolekul vastu võetud otsused koos hääletamistulemustega ja hääletamisviisidega;
7) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osakuomaniku nõudmisel tema eriarvamus;
8) muud üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.
(2) Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalenud osakuomanike nimekiri. Kui osakuomanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.
(3) Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema osakuomanikele kättesaadav ja osakuomanikul on õigus saada protokolli või selle osa ärakiri.
(4) Fondivalitseja või nende osakuomanike nõudmisel, kelle osakutega on esindatud vähemalt üks kümnendik häältest, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud.
2. jagu
Aktsiaseltsifondi juhtimine
§ 256. Aktsiaseltsifondi üldkoosoleku pädevuse erisused
(1) Aktsiaseltsifondi üldkoosoleku pädevuses ei ole aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine ning vahetusvõlakirjade väljalaskmine.
(2) Fondi põhikirjaga või üldkoosoleku otsusel võib üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogule, kui see ei tekita fondi, aktsionäride ja nõukogu vahelist huvide konflikti. Kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud, võib nõukogu oma otsusega vastavad õigused üldkoosoleku pädevusse tagasi anda, teavitades sellest üldkoosolekut.
(3) Otsuste tegemise õiguse edasiandmisel tuleb põhikirjale lisada huvide konflikti maandamise ja vältimise kord. Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada ja avalikustada ning neid tuleb juhtida ja jälgida fondi huvide konflikti maandamise ja vältimise korras sätestatud viisil.
§ 257. Üldkoosoleku erakorraline kokkukutsumine
(1) Kui aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui 25 000 eurot, peab aktsiaseltsifondi juhatus viivitamata kirjalikult teavitama aktsiaseltsifondi aktsionäre ja kokku kutsuma aktsionäride erakorralise üldkoosoleku. Aktsiaseltsifondi vara vähenemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 301 sätestatut.
(2) Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja küsimuste üldkoosoleku päevakorda võtmist on õigus nõuda ka aktsiaseltsifondi valitsejal ning olemasolul depositooriumil.
(3) Aktsionäride erakorraline üldkoosolek peab otsustama:
1) abinõude tarvitusele võtmise, et viia aktsiaseltsifondi vara väärtus vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;
2) aktsiaseltsifondi ühinemise või
3) aktsiaseltsifondi lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.
§ 258. Nõukogu pädevuse erisused
Kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti, kuulub aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse:
1) valitsemislepingu tingimuste kinnitamine ja muutmine ning valitsemislepingu lõpetamine;
2) depositooriumi olemasolul depoolepingu tingimuste kinnitamine ja muutmine ning depoolepingu lõpetamine.
§ 259. Juhatuse pädevuse erisused ja fondivalitseja pädevus aktsiaseltsifondi valitsemisel
(1) Aktsiaseltsifondi juhatus teostab valitsemislepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle ning muude fondi valitsemisega seotud ja edasi antud ülesannete täitmise üle kolmandate isikute poolt.
(2) Aktsiaseltsifondi juhatuse pädevusse kuulub aktsiaseltsifondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.
(3) Aktsiaseltsifondi valitseja pädevuses on vara investeerimine vastavalt käesoleva seaduse §-s 305 sätestatule. Fondi vara käsutab seaduses ja valitsemislepingus ette nähtud ulatuses fondivalitseja.
(4) Fondivalitseja vastutab aktsiaseltsifondile või selle aktsionäridele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.
3. jagu Usaldusfondi juhtimine
§ 260. Usaldusfondi osanike otsuse vastuvõtmine
(1) Usaldusfondi ühingulepingus võib ette näha toimingud, mille tegemiseks vajab juhtima õigustatud osanik või fondivalitseja osanike otsust. Kui ühingulepingus on nimetatud toimingud loetletud, ei kohaldata usaldusfondi kohta äriseadustiku §-s 89 sätestatut.
(2) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest ja seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teistsugust häälteenamuse nõuet.
§ 261. Usaldusfondi juhtimine ja osanike vastutus
(1) Usaldusfondi juhtimise õigus loetakse usaldusfondi usaldusosanikule antuks üksnes juhul, kui ühingulepingu kohaselt on tal õigus ja kohustus osaleda usaldusfondi igapäevases juhtimises. Usaldusfondi igapäevaseks juhtimiseks ei loeta järgmisi usaldusosaniku tegevusi:
1) usaldusfondi esindamine usaldusosanikule antud volituse piires;
2) õigusaktidest või ühingulepingust tulenevate üldiste usaldusosanike õiguste teostamine;
3) täisosaniku või fondivalitseja nõustamine usaldusfondi juhtimist puudutavates küsimustes, välja arvatud usaldusfondi juhtimiseks siduvate korralduste andmine;
4) usaldusfondi kohustuste tagamine;
5) ühingulepingu muutmise otsustamine.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ei loeta usaldusfondi igapäevaseks juhtimiseks hääletamist või muul viisil seisukoha väljendamist järgmistes küsimustes:
1) fondi lõpetamine või tegevuse jätkamine;
2) fondi arvel tehingute tegemine vara omandamiseks;
3) osakute võõrandamine või koormamine;
4) usaldusfondi investeerimispoliitika muutmine;
5) usaldusfondi ühinemine;
6) osaniku ühinemine fondiga;
7) osaniku lahkumine või väljaarvamine;
8) usaldusfondi arvel osanikega tehingu tegemine.
(3) Usaldusfondi usaldusosaniku sissemaksete tagastamisele ja vähendamisele ei kohaldata äriseadustiku § 132 lõigetes 2–4 ning §-s 133 sätestatut.
(4) Usaldusfondist lahkuvale usaldusosanikule ei kohaldata äriseadustiku § 102 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
§ 262. Usaldusfondi vara ise valitsevale usaldusfondile fondivalitsejas olulise osaluse omandamise nõuete kohaldamine
Usaldusfondi vara ise valitseva usaldusfondi täisosanikule ja nendele usaldusosanikele, kes osalevad fondi igapäevases juhtimises, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud fondivalitsejas olulise osaluse omandamise nõudeid.
20. peatükk
Fondi osakute, aktsiate või osade registreerimine ja vara puhasväärtus
§ 263. Osakute, aktsiate või osade registreerimine
(1) Fondi osakute, aktsiate või osade registrit peab fondivalitseja, kui fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi osakute või aktsiate registrisse kantakse järgmised andmed:
1) fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi ärinimi, asukoht ning registrikood;
2) fondi nimetus;
3) osakuomaniku või aktsionäri nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või olemasolul registrikood;
4) kui osakuomanikuks või aktsionäriks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood ning olemasolul selle fondi valitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
5) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja liik, valuuta ning olemasolul nimiväärtus;
6) osakute või aktsiate omandamise aeg ja väljalaskmishind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud või aktsiad on tagasi võetud;
7) muud osaku või aktsiaga seotud õigused ja õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg;
8) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.
(3) Fondi osade registrisse kantakse järgmised andmed:
1) usaldusfondi ärinimi, asukoht ja registrikood;
2) fondivalitseja selle olemasolul;
3) fondi nimetus;
4) osaniku nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või olemasolul registrikood ning kontaktandmed;
5) kui osanikuks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood ning olemasolul selle fondi valitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
6) osanike sissemaksete suurus;
7) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.
(4) Osakute, aktsiate või osade registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda fondi valitsejal, Finantsinspektsioonil, olemasolul depositooriumil ning järgmistel õigustatud huvi omavatel isikutel ja asutustel:
1) kohtul kohtumenetlust reguleerivates seadustes ette nähtud juhtudel ja korras;
2) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel, Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmisel;
5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
8) Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse alusel;
9) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul, notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide
konsulaaresindustel pärandvara ja sellega seotud andmete kohta pärimismenetluse käigus kirjalike dokumentide esitamiseks;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
11) rahapesu andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
12) krediidiasutusel;
13) Finantsinspektsiooni tegevusluba omaval finantseerimisasutusel;
14) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine.
(5) Osakuomanikul, aktsionäril ja osanikul on õigus tutvuda üksnes tema kohta osakute, aktsiate või osade registrisse kantud andmetega, kui käesolevas seaduses või fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.
(6) Üldkoosoleku esindajal on õigus tutvuda lepingulise fondi osakuomanike kohta registrisse kantud andmetega.
(7) Kui osakuomanikule, aktsionärile või osanikule kuuluvaid osakuid, aktsiaid või osasid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev õigus hoida osakuid, aktsiaid või osasid oma nimel ja teise isiku arvel, võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 või lõike 3 punktis 4 nimetatud andmetena kanda
registrisse kolmanda isiku andmed. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kolmandal isikul on õigus anda fondivalitsejale infot investorite kohta, kellele kuuluvaid osakuid, aktsiaid või osasid nimetatud kolmas isik hoiab.
§ 264. Fondi osakute, aktsiate või osade puhasväärtuse kindlaksmääramine
(1) Fondivalitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond määrab fondi vara puhasväärtuse kindlaks ja avalikustab selle osakuomanikele, aktsionäridele või osanikele fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ette nähtud tähtajal ja korras.
(2) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, määratakse kindlaks ja avalikustatakse fondi vara puhasväärtus iga allfondi kohta.
(3) Kui fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramisele käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud avaliku fondi osaku või aktsia puhasväärtuse määramise korda.
21. peatükk
Fondi kohta teabe esitamine ja raamatupidamine
§ 265. Investorile esitatav teave
(1) Lepingulise fondi valitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond teeb investorile viimase nõudel kättesaadavaks vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
1) fondi tingimused, põhikiri või ühinguleping;
2) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid tehakse investorile kättesaadavaks kas eesti või inglise keeles, kui raamatupidamise seaduses või fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.
§ 266. Fondi raamatupidamise korraldamine
(1) Fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning aktsiaseltsifondi või fondivalitseja raamatupidamise sise- eeskirjas fondi raamatupidamise kohta sätestatust. Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide vastuolu korral lähtutakse käesolevast seadusest.
(2) Fondile tuleb nimetada audiitorettevõtja, kui see tuleneb fondi tingimustest, põhikirjast, ühingulepingust, käesolevast seadusest või audiitortegevuse seadusest.
(3) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, kohaldub käesolevas seaduses aastaaruande kohta sätestatu ka allfondi kohta aruande koostamisele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aruanded koostatakse ja teave esitatakse lepingulise fondi ning iga allfondi kohta eraldi.
(4) Lepingulise fondi ja tema allfondi raamatupidamisele ning aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.
(5) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja ning seda tuleb pidada lahus fondivalitseja ja fondivalitseja teiste fondide raamatupidamisest.
(6) Lepingulise fondi majandusaastaks on kalendriaasta, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Fondivalitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond teeb investoritele kättesaadavaks fondi aastaaruande või majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.
(7) Nõuded fondi aastaaruande või majandusaasta aruande sisule ja koostamise metoodikale võib kehtestada valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
22. peatükk
Alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi pakkumise, fondi kohta teabe avalikustamise, aruandluse ja investeerimise nõuded
§ 267. Peatüki kohaldamine
(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis.
(2) Käesolevas peatükis alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondi kohta.
§ 268. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt fondi pakkumise alustamisele
(1) Alternatiivfondi valitseja esitab enne fondi pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (teatis, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis teatis):
1) fondi tingimused, põhikiri või ühinguleping;
2) teave fondi depositooriumi kohta;
3) käesoleva seaduse §-s 269 nimetatud investoritele esitatav teave iga fondi kohta;
4) kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
5) teave selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.
(2) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teatise saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav. Finantsinspektsioon võib teha otsuse fondi pakkumise keelamise kohta, kui fondi juhtimine või fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatule. Fondivalitseja võib alustada Eestis fondi pakkumist Finantsinspektsioonilt fondi pakkumise lubatavuse kohta otsuse saamisest arvates.
(3) Fondivalitseja teavitab enne teatisele lisatud dokumentide olulist muutmist Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(4) Finantsinspektsioon võib teha otsuse, millega keelatakse teatisele lisatud dokumentides olulise muudatuse tegemine, kui muudatuse jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus enam käesoleva seadusega kooskõlas.
(5) Kui teatisele lisatud dokumentide muudatus jõustub enne Finantsinspektsiooni teavitamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, sealhulgas keelata fondi pakkumine.
(6) Kui fondivalitseja teavitab soovist pakkuda Eestis teises lepinguriigis asutatud fondi, siis teavitab Finantsinspektsioon fondi pakkumise lubatavusest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust vastavalt käesoleva seaduse §-le 411.
(7) Kui see on kooskõlas fondi tingimuste, põhikirja või ühingulepinguga, võib fond olla investorfond, mille vara investeeritakse suures ulatuses ehk vähemalt 85 protsendi ulatuses ühisfondi osakutesse, aktsiatesse või osadesse. Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse investorfondi pakkumise alustamisele, kui ühisfondi valitsejaks on alternatiivfondi valitseja.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente ei tule Finantsinspektsioonile esitada, kui fondivalitseja on need Finantsinspektsioonile varem esitanud ja neid ei ole muudetud.
§ 269. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt investoritele teabe esitamisele
(1) Fondivalitseja teeb valitsetava fondi kohta investorile kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) teave fondi investeerimispoliitika kohta;
2) fondi investeerimispoliitika muutmise kord;
3) vaidluste lahendamise kohtualluvus;
4) andmed fondivalitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja ja nende kolmandate isikute kohta, kellele on fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded edasi antud, samuti huvide konflikti maandamise ja vältimise kord;
5) teave fondivalitseja omavahendite nõude täitmise kohta;
6) fondi vara hindamise ja osaku, aktsia või osa puhasväärtuse kindlaksmääramise kord;
7) fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise tingimused tava- ja erandolukorras;
8) kõigi fondi või investorite arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende piirmäärad;
9) teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise, sooduskohtlemiseks õigust andvate aluste ja soodustatud investorite kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga;
10) fondi osakute, aktsiate või osade väljalaskmise ja müümise kord;
11) fondi vara puhasväärtus või osaku, aktsia või osa viimane turuhind;
12) olemasolul fondi varasem tootlus;
13) peamaakleri olemasolul andmed peamaakleri kohta ning peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja fondi vara uuesti kasutamise tingimused depoolepingus;
14) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud teabe andmise kord.
(2) Fondi investeerimispoliitika kohta tehakse investoritele vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 kättesaadavaks vähemalt järgmine teave:
1) teave sellise ühisfondi või muu fondi asukoha kohta, millesse fondi vara investeeritakse, kui fond on investorfond või fond, mille kogu vara investeeritakse teistesse fondidesse, ehk fondifond;
2) teave vara kohta, millesse fondi vara investeeritakse, investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud.
(3) Fondivalitseja teavitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata ka kõikidest kokkulepetest, millega depositoorium on ennast vastavalt käesoleva seaduse § 298 lõikele 4 vastutusest vabastanud, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.
(4) Fondivalitseja teeb fondi investorile regulaarselt kättesaadavaks järgmise teabe:
1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse selle vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
3) fondi riskiprofiil ja riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus.
(5) Finantsvõimendust kasutava fondi kohta avaldatakse regulaarselt järgmine teave:
1) teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, vara ja tagatiste uuesti kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud;
2) muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras;
3) õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt;
4) fondi finantsvõimenduse kogusuurus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teavet ei tule eraldi kättesaadavaks teha juhul, kui see on esitatud fondi tingimustes, põhikirjas, ühingulepingus või muus investoritele esitatud dokumendis.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel fondi likviidsuse juhtimiseks osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise korra muutmisest ning käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud teabe muutmisest, tuleb fondivalitsejal investoreid teavitada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul viivitamata.
(8) Nõuded fondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
§ 270. Täiendavad nõuded aruannete avalikustamisele
(1) Alternatiivfondi valitseja valitsetava fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne (edaspidi käesolevas paragrahvis aastaaruanne) tehakse investoritele ja Finantsinspektsioonile kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi aastaaruanne koosneb vähemalt bilansist, kulude ja tulude aruandest ning tegevusaruandest. Lisaks eelmises lauses nimetatule peab fondi aastaaruanne sisaldama järgmisi andmeid:
1) muudatused käesoleva seaduse § 269 kohaselt investoritele esitatavas teabes;
2) alternatiivfondi valitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusummat, töötasu saajate arv ning alternatiivfondi valitsejale makstud osa fondi kasumist;
3) majandusaastal alternatiivfondi valitseja juhtidele ja teistele töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub fondi riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, makstud töötasude summa.
(3) Fondi aastaaruanne peab olema auditeeritud.
(4) Kui aastaaruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, tuleb aastaaruandele lisada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave, kui seda ei ole esitatud emitendi aastaaruandes.
(5) Alternatiivfondi valitseja valitsetava muu ühisteks investeeringuteks loodud varakogumi või juriidilise isiku aastaaruanne peab olema auditeeritud ja vandeaudiitori aruanne lisatakse selle kogumi või juriidilise isiku aastaaruandele.
(6) Nõuded aastaaruande sisule ja vormile on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
§ 271. Alternatiivfondi kohta Finantsinspektsioonile esitatav täiendav teave
Alternatiivfondi valitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teabe vastavalt käesoleva seaduse
§-s 92 sätestatule.
23. peatükk
Fondi jagunemine, ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja maksejõuetus
§ 272. Peatüki kohaldamine allfondile
Lepingulise fondi allfondi jagunemisele, ümberkujundamisele, ühinemisele ja lõpetamisele kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
1. jagu
Fondi jagunemine, ümberkujundamine ja ühinemine
§ 273. Jagunemise keeld
Fondi jagunemine ei ole lubatud.
§ 274. Fondide ühinemine
(1) Fond (edaspidi käesolevas peatükis ühendatav fond) võib ühineda teise fondiga (edaspidi käesolevas peatükis ühendav fond), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mitteavaliku fondi ühinemisel avaliku fondiga kohaldatakse käesolevas seaduses avaliku fondi ühinemise kohta sätestatut.
(2) Allfond võib ühineda sama fondi allfondi või muu fondi või allfondiga, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
§ 275. Lepingulise fondi ühinemise tingimused
(1) Lepinguline fond võib ühineda teise Eestis moodustatud või moodustatava lepingulise fondiga.
(2) Lepingulise fondi ühinemise otsustab fondivalitseja juhatuse ettepanekul lepingulise fondi üldkoosolek.
(3) Lepingulise fondi ühinemiseks sõlmitakse ühinemisleping.
(4) Lepingulise fondi ühinemisel läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile ja ühendatav fond loetakse lõppenuks.
(5) Lepingulisi fonde võib ühendada uue fondi moodustamise teel. Sel juhul läheb ühendatavate fondide vara üle uuele moodustatavale fondile ja ühendatavad fondid loetakse lõppenuks.
(6) Fondi ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule välja selline kogus ühendava fondi osakuid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule kuulunud ühendatava fondi osakute puhasväärtusele. Kinnise fondi ühinemisel võib välja lastavate fondi osakute väärtus erineda puhasväärtusest käesoleva seaduse § 143 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel. Uue fondi moodustamisel saavad selle osakuomanikeks ühendatavate fondide osakuomanikud.
(7) Välja lastud osakute eest tasuvad osakuomanikud varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.
(8) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud võetakse enne ühinemist tagasi.
(9) Ühinemisega tühistatakse ühendatava fondi osakud.
(10) Ühendatav fond loetakse lõppenuks pärast selle osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaskmist ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisele ei kohaldata käesolevas seaduses fondi lõpetamise kohta sätestatut.
(11) Ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmise eest väljalaskmistasu ei võeta.
(12) Kõik ühinemisega seotud fondi kulud katab selle fondi valitseja, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.
(13) Lepingulise fondi allfondi ühinemisele kohaldatakse käesolevas seaduses lepingulise fondi ühinemise kohta sätestatut.
§ 276. Aktsiaseltsifondi või usaldusfondi ühinemine
(1) Aktsiaseltsifond võib ühineda teise Eestis asutatud aktsiaseltsifondiga. Aktsiaseltsifonde võib ühendada ka uue aktsiaseltsifondi moodustamise teel.
(2) Usaldusfond võib ühineda teise Eestis asutatud usaldusfondiga. Usaldusfonde võib ühendada ka uue usaldusfondi moodustamise teel.
(3) Aktsiaseltsifond või usaldusfond võib ühineda muu äriühinguna asutatud fondiga, mida valitseb väikefondi valitseja, tingimusel, et aktsiaseltsifond või usaldusfond on ühendav fond.
(4) Kõik ühinemisega seotud kulud katab aktsiaseltsifondi valitseja, kui fondi põhikirjas või ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti.
2. jagu
Fondi lõpetamine ja maksejõuetus
§ 277. Lepingulise fondi lõpetamine
(1) Lepinguline fond lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsusega;
2) fondi maksejõuetuse väljakuulutamisega;
3) fondi maksejõuetusmenetluse raugemisega enne maksejõuetuse väljakuulutamist;
4) muul fondi tingimustes sätestatud alusel.
(2) Lepingulise fondi lõpetamisel üldkoosoleku otsusega või muul fondi tingimustes sätestatud alusel toimub lepingulise fondi likvideerimine.
(3) Üldkoosolek määrab fondi likvideerija ja tema tasu.
(4) Lepingulise fondi likvideerib fondivalitseja, kui üldkoosoleku otsusega ei ole otsustatud teisiti.
(5) Fondivalitseja või üldkoosoleku esindaja teavitab fondi lõpetamisest viivitamata fondi osakuomanikke kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(6) Fondi likvideerija võõrandab võimalikult kiiresti ja osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad, rahuldab fondi võlausaldajate nõuded ja jaotab likvideerimisel järele jäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.
(7) Fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, fondivalitseja sundlõpetamisel, fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse tegemisel, millega lõpetati fondivalitseja õigus fondi valitseda, tuleb kolme kuu jooksul sellest otsusest arvates kokku kutsuda fondi üldkoosolek ja otsustada vähemalt uue fondivalitseja kinnitamine või fondi lõpetamine, fondi likvideerija ja tema tasu määramine.
(8) Käesolevas jaos lepingulise fondi lõpetamise, fondi maksejõuetuse ja fondi lõpetamisest teavitamise kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondi lõpetamisele, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
§ 278. Aktsiaseltsifondi lõpetamise erisused
Aktsiaseltsifondi valitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, fondivalitseja sundlõpetamisel ja fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse korral, millega lõpetati fondivalitseja õigus fondi valitseda, tuleb üldkoosolekul kolme kuu jooksul fondi valitsemise õiguse lõppemisest arvates otsustada uue fondivalitseja kinnitamine või fondi lõpetamine, fondi likvideerija ja tema tasu määramine.
§ 279. Usaldusfondi lõpetamise erisused
(1) Usaldusfond lõpetatakse osanike otsusega, mille poolt on antud üle kolmveerandi häältest, kui ühingulepinguga ei ole osanike otsuse alusel fondi lõpetamise võimalust välistatud või kehtestatud lõpetamise suhtes teistsuguseid tingimusi.
(2) Osaniku või Finantsinspektsiooni nõudel võib kohus otsustada usaldusfondi sundlõpetamise, kui:
1) ühingulepingu või õigusaktide kohaselt on fondi lõpetamine kohustuslik;
2) fondivalitseja või fondi juhtima õigustatud täisosanik on oluliselt rikkunud ühingulepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja sellist rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada või
3) usaldusfond ei ole vastu võtnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsust.
(3) Ühingulepinguga võib kokku leppida usaldusfondi vabatahtliku lõpetamise tähtaja saabumisel, eesmärgi saavutamisel või muul alusel. Lisaks ühingulepingus ette nähtud usaldusfondi lõpetamise alustele võib ühingulepinguga võimaldada usaldusfondi jätkamise või ühinemise otsustamise vastavalt ühingulepinguga kehtestatud korrale. Otsuse usaldusfondi tegevuse jätkamise kohta esitavad äriregistrile fondi juhtima õigustatud täisosanikud ühiselt.
(4) Usaldusfondi lõpetamise või osaniku väljaarvamise äriregistri kanne tehakse fondi juhtima õigustatud täisosanike ühise avalduse alusel, millele lisatakse kande aluseks olev osanike otsus või kohtulahend.
(5) Kui usaldusfondi täisosanik või fondivalitseja ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele, fondivalitseja sundlõpetamisel, fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud
pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse korral, millega lõpetati fondivalitseja õigus usaldusfondi valitseda, tuleb usaldusfondi osanikel kolme kuu jooksul fondi valitsemise õiguse lõppemisest arvates otsustada käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava täisosaniku võtmine usaldusfondi, uue fondivalitseja kinnitamine, usaldusfondi muutmine oma vara ise valitsevaks usaldusfondiks või fondi lõpetamine ja likvideerija määramine.
§ 280. Fondi maksejõuetus
Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse, maksejõuetus kuulutatakse välja ja maksejõuetus kõrvaldatakse pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
§ 281. Lepingulise fondi maksejõuetuse erisused
(1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse võib lisaks võlausaldajatele esitada fondi valitseja või likvideerija. Fondivalitseja või likvideerija esitatud maksejõuetuks kuulutamise avaldusele ja lepingulise fondi maksejõuetusmenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
(2) Kui lepinguline fond on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole fondi majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(3) Kui fondi likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, peab fondi likvideerija viivitamata esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(4) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel esindab lepingulist fondi selle valitseja või likvideerija. Fondivalitsejale või likvideerijale laieneb pankrotiseaduse §-des 85−90 sätestatu.
(5) Lepingulise fondi või selle allfondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamiseks esitatakse lepingulisele fondile või selle allfondile fondivalitseja kaudu maksejõuetuse hoiatus. Maksejõuetuks kuulutamise avalduses tuleb märkida, millise fondi kohta avaldus esitatakse. Lepingulise fondi allfondi kohta avalduse esitamine ei too kaasa lepingulise fondi maksejõuetusmenetlust.
(6) Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või fondivalitseja teha fondi arvel makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Fondivalitseja on kohustatud