Amortisatsiooni arvestus Näiteklauslid

Amortisatsiooni arvestus. Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui ka akumuleeritud kulumit seni, xxxx xxxx on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse põhivaragruppide keskmisest kasulikust elueast järgmiselt: Kinnisvarainvesteeringud 20–50 2–5 Maa ja ehitised 10–40 2,5–10 Masinad ja seadmed 5–10 10–20 Inventar 2–10 10–50 Muu materiaalne põhivara 2–10 10–50 Immateriaalne põhivara 2–20 5–50 Individuaalselt oluliste objektide puhul määratakse amortisatsioonimäär igale varaobjektile eraldi, lähtudes objekti eeldatavast kasulikust elueast. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse selle vara amortisatsiooniperioodi aruandeaasta alguses. Tegevjuhi xxxxxx otsus on aluseks muudatuste tegemiseks raamatupidamisandmetes.
Amortisatsiooni arvestus. Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil igakuiselt. Põhivara amortisatsiooni tuleb arvestada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Amortisatsiooni arvestatakse kõigilt piiratud kasutuseaga põhivaradelt. Põhivara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, xxxx xxxx on lõplikult kasutusest eemaldatud. Amortisatsiooni arvutamist ei katkestata põhivahendi xxxxxxx ajaks. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse järgmisi amortisatsiooni norme: Hooned, rajatised ja nende struktuurikomponendid 2-10 % aastas;
Amortisatsiooni arvestus. 1) Enne 01.01.2004.x. xxxxxxxx ja ümberhindamata põhivaral kehtivad varem kehtestatud amortisatsiooninormid kuni põhivara on ümberhindamata. Xxxxx 01.01.2004 soetatud põhivara amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb ettepaneku vara tundev spetsialist, kes on määratud vallavalitsuse poolt. 2) Kui ilmneb, et vara kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Selleks tuleb kasulikku eluiga hinnata aastainventuuri ajal. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgnevates perioodides, mitte tagasiulatuvalt. 3) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. 4) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb eelarve vastutavale täitjale või volitatud täitjale vara eest vastutav isik (kasutades vajadusel spetsialisti abi). Amortisatsiooninormi kehtestamisel lähtutakse vara eeldatavast kasulikust elueast. Amortisatsiooninormi kinnitab eelarve vastutav täitja või volitatud täitja. 5) Uute xxxxxx puhul lähtutakse järgmistest vahemikest: Hooned 20-50 aastat 2-5% Rajatised 10-40 aastat 2,5-10% Masinad ja seadmed 5-10 aastat 10-20% Inventar 2-10 aastat 10-50% Arvutustehnika 2-3 aastat 33-50% Immateriaalne põhivara 2-20 aastat 5-50% 6) Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt üks kord kuus. Täielikult amortiseerunud põhivaralt lõpetatakse kulumi arvestamine. 7) Vara hakatakse amortiseerima alates kasutuselevõtmise xxxxx xx lõpetatakse kasutusest eemaldamise kuule eelnenud kuul. Kui 100% -liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse kulumit bilansis seni, xxx xxxx on lõplikult kasutusest eemaldatud.

Related to Amortisatsiooni arvestus

  • Kus ma xxxx kindlustatud? ✓ Kindlustus kehtib poliisil märgitud aadressil või territooriumil.

  • Poolte õigused ja kohustused 2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajalikud hanked välja hiljemalt ....................... kuu jooksul pärast liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt. Põhivõrguettevõtjal on õigus lepingu täitmiseks kasutada xx xxxx lepingu sõlmimist läbiviidud põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguid. 2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist enne lepingus sätestatud liitumistasu esimese osamakse tasumist, tasudes põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt lepingu punktile 3.6. 2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud xxxxx tulemuste selgumisest teatab põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult xxxxx tulemustest. Juhul, kui lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud hange on korraldatud enne lepingu sõlmimist, teatab põhivõrguettevõtja pärast lepingu sõlmimist klienti kirjalikult varasemalt läbiviidud hangete tulemustest. 2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul punktis 2.3 nimetatud xxxxx saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja poolt või enne lepingu sõlmimist läbiviidud hangete tulemustega. Kui klient ei teata põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest, loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille järgnevad lepingu punktis 7.5 toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga kooskõlastama hangete tulemusi (sh enne lepingu sõlmimist läbi viidud hanked), mille eeldatav maksumus jääb alla ....................... EUR-i. 2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks või varasemalt sõlmitud hankelepingu rakendamiseks ja täidetud on punktis 1.7 nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud hankelepingu või lähtub varasemalt sõlmitud hankelepingust xx xxxxx liitumispunktist põhivõrgu xxxxx jäävate elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, xxx xxxxx vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et vaatamata lepingu täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja järgimine. 2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja ehitamise tähtajas. 2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu oluliselt suureneda. 2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest. 2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud xxxxxx xxx kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa- ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu hulka. 2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Poolte rekvisiidid TÖÖVÕTJA: TELLIJA:

  • Millised on minu kohustused? Teie põhikohustus on tasuda kindlustusmakse. Kindlustusandjat tuleb teavitada riskiasjaoludest ja nende muutumisest, näiteks sõiduki peamisest kasutusotstarbest. Liikluses tuleb järgida liiklusreegleid ja mõistlikult käituda. Kindlustusandjat tuleb liiklusõnnetusest viivitamata teavitada ja järgida tema juhiseid. Liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduk ja xxx xxxx tuleb säilitada õnnetusejärgses seisundis kindlustusandja juhisteni. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja muutumisest tuleb kindlustusandjat kohe teavitada.

  • TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval xxxxx, või telefoni xxxx, v.a kui Lepingus on ettenähtud teistsugune vorminõue. 7.2. Teated edastatakse Poolte poolt Lepingus nimetatud kontaktandmetele. Palun arvestage, et xxxxx Xxxx poolt Xxxxxxxx esitatud kontaktandmed õigeteks, kuni Te ei xxx Xxxxx teatanud kontaktandmete muutumisest. Seetõttu palume xxxx Xxxxx koheselt teada (e-posti, telefoni või posti xxxx) xxx Xxxx kontaktandmed muutuvad, s.h kui Teil puudub võimalus xxxxx xxxxx Xxxx kontaktandmetele saadetud teavet. 7.3. Telefoni xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks xxxxx tööpäeval. E-posti xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks edastamisele järgneval tööpäeval. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti xxxx ning loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. 7.4. Iga Lepingu rikkumisest tulenev nõue esitatakse teisele Poolele kirjalikus vormis posti või e-posti xxxx.

  • Poolte kohustused Ostja kohustub tasuma ostetud toodangu eest müüjale vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Vääramatu jõud 9.1 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Lepingupool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida Lepingupool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Xxxxxxx sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kumbki Lepingupool ei vastuta Lepingujärgsete kohustuste mittetäitmise eest vääramatu jõu tõttu, st tingimuste tõttu, mis on Lepingupoolte mõistliku kontrolli alt väljas. 9.2 Lepingupool peab teist Lepingupoolt punktis 9.1 nimetatud asjaolude saabumisest ja lõppemisest koheselt informeerima. 9.3 Kui vääramatu jõud kestab rohkem kui 3 kuud, on mõlemal Lepingupoolel õigus Lepingust taganeda teisele poolele kirjaliku taganemisavalduse tegemisega. Lepingust taganemise korral on kummalgi Lepingupoolel õigus nõuda tema poolt Lepingu alusel üleantu tagastamist.