Common use of ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS Clause in Contracts

ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS. Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS. Xxxx xxxxxx on üks piirkonna 110 kV alajaam (Türi A022) ja seitse kõrgepinge õhuliini: 110 xX Xxxx haru (L134AH, L133AH), Paide-Suure-Jaani (L134A), Paide-Vändra (L133A) xx Xxxxx-Rapla (L187) ning 330 xX Xxxxx-Xxxxx (L357) xx Xxxxx-Xxxxx (L346). Põhiliini osas nähakse vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule ette uute 110 kV nimipingega õhuliinide trassi planeerimise vajadus Xxxx xx Käru alajaamade vahel Xxxx xxxxx osas, asendades Türi linnasisese trassi linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega elektriliinilt L134A. Läänemere meretuuleparkide arendamise projekti raames on vajalik läbilaskevõime suurendamiseks rekonstrueerida 330 kV õhuliinid Sopi-Paide L346 xx Xxxxx-Xxxxx L357. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste xxxxx. Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil. Elektripaigaldiste lähialal tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide kaitsevöönditega, mis tuleneb õigusaktidest. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa- ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusega alad ning enamkasutatavad puhkealad. 1) planeeritud uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering; 2) xxxxx tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 xX xxxxx üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering; 3) alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata üldjuhul uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km; 4) jaotusvõrk on soovitatav viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades suurendada õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada õhuliine; 5) uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaaluda võimalusel maakaabli rajamist; 6) kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga; 7) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest; 8) riigiteede kaitsevööndis tuleb vältida liiklejate pimestamist vm häirivat mõju (ka mõjualas olevale asustusele). Riigitee valgustamise nõuded esitab Transpordiamet; 9) kasutada energiasäästlikke valgusteid.

ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS. Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS. Xxxx xxxxxx on üks piirkonna 110 kV alajaam (Türi A022) ja seitse kõrgepinge õhuliini: 110 xX Xxxx haru (L134AH, L133AH), Paide-Suure-Jaani (L134A), Paide-Vändra (L133A) xx Xxxxx-Rapla (L187) ning 330 xX Xxxxx-Xxxxx (L357) xx Xxxxx-Xxxxx (L346). Põhiliini osas nähakse vastavalt Järvamaa maakonnaplaneeringule on ette uute 110 kV nimipingega õhuliinide trassi planeerimise vajadus Xxxx xx Käru alajaamade vahel Xxxx xxxxx osas, asendades Türi linnasisese trassi linnaäärselt uue trassiga ning Oisu alajaama sisseviik 110 kV nimipingega elektriliinilt L134A. Läänemere meretuuleparkide arendamise projekti raames on vajalik läbilaskevõime suurendamiseks rekonstrueerida 330 kV õhuliinid Sopi-Paide L346 xx Xxxxx-Xxxxx L357nähtud osalist olemasoleva liinikordori rekonstrueerimist. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste xxxxx. Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil. Peipsiääre xxxxxx on üks piirkonna 110 kV alajaam (Alatskivi) ja kaks kõrgepinge õhuliini: 110 kV (Xxxx- Alatskivi) ja 330 kV (Viru-Tsirguliina). Elering AS rekonstrueerib 330 kV Viru-Tsirguliina õhuliini olemasolevas liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd 2025. aasta detsembris. Elektripaigaldiste lähialal tuleb maakasutuse planeerimisel arendustegevusel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide kaitsevöönditega, mis tuleneb õigusaktidest. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa- maa-ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: 🔾 35 kV (xxxxx arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 🔾 220 xX xxxx 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, tiheasustusega olemasolevad ja kavandatavad tiheasustusalad ja kompaktse asustusega alad ning enamkasutatavad puhkealad. 1) planeeritud uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering; 2) xxxxx tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 xX xxxxx üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering; 3) alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata üldjuhul uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km; 4) jaotusvõrk on soovitatav viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades suurendada õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada õhuliine; 5) uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaaluda võimalusel maakaabli rajamist; 6) kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga; 7) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest; 8) 2) riigiteede kaitsevööndis tuleb vältida liiklejate pimestamist vm häirivat mõju (ka mõjualas olevale asustusele)mõju. Riigitee valgustamise nõuded esitab Transpordiamet; 93) tagada kohtvalgustite olemasolu eelkõige ühiskondlike hoonete lähiümbruses ja enamkasutatavatel puhkealadel; 4) kasutada energiasäästlikke valgusteid.