Hindamine Näiteklauslid

Hindamine. 4.6.1. Hindamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 28.08.2013 määrusele nr 24 „Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja –kriteeriumid ning hinnete kirjeldused“ ning on reguleeritud dokumendis „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste hindamise kord“ (xxxx 2). 4.6.2. Hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine, on õppeprotsessi lahutamatu osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava ja mooduli läbimiseks vajaliku miinimumi tasemel. 4.6.3. Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta. 4.6.4. Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundavat ja kokkuvõtvat. 4.6.4.1. Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse üldjuhul sõnaliselt xx xxxxx eesmärk on korrigeerida õppeprotsessi enne kokkuvõtvat hindamist. 4.6.4.2. Kokkuvõtva hindamisega mõõdetakse õppekavas või moodulis kirjeldatud õpiväljundite saavutatust. 4.6.4.3. Mooduli kokkuvõttev hindamine sätestatakse mooduli rakenduskavas. Kokkuvõttev hindamine võib olla eristav või mitteeristav. 4.6.4.4. Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse tase määratakse õppetööpäevikus numbrilise hindena: „5“ – „väga hea“; „4“ – „hea“; „3“ – „rahuldav“; „2“ – „puudulik“. 4.6.4.5. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel xx xxxx väljendatakse sõnaga „arvestatud” (õppetöö päevikus „A“). Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud” (õppetöö päevikus „MA“). 4.6.4.6. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium sõnastatakse õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. 4.6.4.7. Sissejuhataval tunnil teeb õpetaja õpilastele teatavaks kindlad hindamispõhimõtted, mille alusel antakse hinnang õpilase kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele, samuti nende hindamise xxx xx meetodi (test, kontrolltöö, hindeline arvestus, aineeksam, lõpueksam vms). 4.6.4.8. Tegemata v...
Hindamine. Selleks et xxxx xxxxx väärtuse hindamisel kindlaks, kas tegu on käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, hankija:
Hindamine. 1. Kahe aasta jooksul käesoleva protokolli jõustumisest antakse sellele haldusnõukogu järelevalve all hinnang. 2. Artikli 8 lõike 1 punkti a kohane puutumatus antakse üksnes ametitoimingute suhtes, mis tuleb teha konventsiooni, nagu see on 26. juuli 1995. aastal allkirjastatud sõnastuses, artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks. Iga kord enne konventsiooni artikli 3 kohaste ülesannete muutmist või laiendamist antakse esimese lõike kohane hinnang, mis käsitleb eeskätt artikli 8 lõike 1 punkti a ja artiklit 13.
Hindamine. 8.4.1. Hindamine toimub üldjuhul tavapärasel viisil. Rohkem kasutatakse arvestuslikku hindamist . 8.4.2. Hindamisel ollakse paindlikud, kasutades senisest enam erinevaid ja õppijaid toetavaid hindamise meetodeid (sh kujundavat hindamist). 8.4.3. Nulli „0” võib kasutada tähtajaliselt esitamata tööülesande puhul. 8.4.4. I kooliastmel rakendatakse sõnalist tagasisidet.
Hindamine. Esiteks hindas komisjon üldkohtu otsuse valguses seda, kas eksisteerib olemuslik seos maksuvähendusena antud abimeetme ja imporditud kaupade diskrimineeriva maksukohtlemise vahel. Kuna selline seos käesoleval juhul tuvastati, pidi komisjon hindama, kas abimeede kujutab endast diskrimineerivat riigi­ maksu, mis on vastuolus XXx toimimise lepingu artikliga 110 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 90). Komisjon pöörab tähe­ lepanu peamiselt pretsedendiõigusele seoses liikmesriikide õigus­ aktidega, millega antakse maksusoodustusi liikmesriigis toodetud kaupadele juhul, kui need toodetakse teatavaid kesk­ konnastandardeid järgides. Kui soodustust ei laiendata samade standardite kohaselt toodetud importkaupadele, ei loeta sellist riigimaksu XXx toimimise lepingu artikliga 110 kooskõlas olevaks. Põhja-Iirimaa täitematerjalidele kohaldatava maksu vähendamise puhul xxxx xx tehtud, seetõttu on komisjonil xxxx­ xxxx, kas Põhja-Iirimaal kehtiv täitematerjalidele kohaldatava maksu vähendamise uus kord oli kooskõlas aluslepingutega, eelkõige XXx toimimise lepingu artikliga 110. Need kahtlused seoses vastavusega XXx toimimise lepingu artik­ xxxx 110 takistavad praeguses etapis komisjonil pidada meedet siseturuga kokkusobivaks. Meenutades neid kahtlusi, mis käsit­ levad meetme kokkusobivust riigiabi eeskirjadega, hindas komisjon kõnealust meedet keskkonnaabi suunistest lähtuvalt, eelkõige xxxx sisalduvate eeskirjade alusel, mis käsitlevad kesk­ konnamaksudest vabastamisena või nende vähendamisena antavat abi. Võttes arvesse Põhja-Iirimaal täitematerjalidele kohaldatavast maksust vabastamise uue korra alusel antud abi ebaseaduslikkust üldkohtu poolt meetme siseturuga kokkusobi­ vuse aluse kehtetuks tunnistamise tõttu, hindas komisjon kõne­ alust meedet 2001. aasta keskkonnaabi suuniste ja alates 2. april­ list 2008 (st nende kehtivuse päevast) 2008. aasta keskkonnaabi suuniste alusel. Konkreetselt 2001. aasta keskkonnaabi suuniste alusel toimunud hindamise küsimuses jõudis komisjon järeldusele, et suuniste tingimused on täidetud, meenutades veelkord, et kaht­ lused seoses kooskõlaga XXx toimimise lepingu artikliga 110 takistavad praeguses etapis komisjonil pidada meedet siseturuga kokkusobivaks. 2008. aasta keskkonnaabi suuniste osas jõudis komisjon esialg­ sele järeldusele, et tal on kahtlusi abi vajalikkuse tingimuse xxxx­ mise suhtes, eelkõige seoses sellega, kas tootmiskulude märki­ misväärset suurenemist ei saa xxxx xxxxx olulise vähenemiseta kanda üle lõppklientidele...
Hindamine. 18.7.1. Hindamine toimub üldjuhul tavapärasel viisil TMG hindamisjuhendi alusel. Rohkem kasutatakse arvestuslikku hindamist (A/MA). 18.7.2. Hindamisel ollakse paindlikud, kasutades senisest enam erinevaid ja õppijaid toetavaid hindamise meetodeid (sh kujundavat hindamist “KH”). 18.7.3. I kooliastmes rakendatakse sõnalist tagasisidet. 18.7.4. Järelevastamiste ja konsultatsioonide korraldamisel arvestatakse distantsõppe erisustega.
Hindamine toimub jooksvalt õppetöö käigus oskuste demonstreerimise ja praktiliste tööde hindamisega ning õpimapi ( portfoolio ) koostamisega; • hinnatakse töövõtteid, -meetodeid, probleemsituatsioonide lahendamist, töö korrektsust, töökoha korraldamist, töövahendite tööks ettevalmistamist nende kasutamist ja hooldamist. Praktikant töötab väga hästi, hoolikalt ja vastutustundlikult. Täidab tööjuhiseid, tuleb enamike tööülesannetega iseseisvalt toime, oskab tööd planeerida, tema xxxxx võib loota. Näitab üles omaalgatust ja suhtub töösse innustunult ja initsiatiiviga. Kutsesobivus - väga hea.
Hindamine. 1. Varasemaid õpi‐ ja töökogemusi hindab direktori käskkirjaga määratud VÕTA komisjon (edaspidi komisjon). 2. Komisjoni koosseisu kuuluvad õppedirektor, erialaosakondade juhtivõpetajad, õppeosakonna sekretär ning vajadusel kaasatakse komisjoni töösse õpetajaid ja eksperte väljastpoolt. 3. Hindamise aluseks on haridustasemete ja õppekavas olevate õpitulemuste kirjeldused. 4. Komisjon hindab taotleja teadmiste ja oskuste vastavust õppeaine, õppemooduli või õppekava õpiväljunditele. 5. Taotleja teadmisi ja oskusi hinnatakse terviklikult, arvestades nii formaalset kui ka mitteformaalset õppimist. 6. Xxxxx õppetasemel ning samas mahus teistes õppeasutustes sooritatud õpingute arvestamine toimub taotleja poolt esitatud dokumentide alusel vastava hinde ülekandmise kaudu. 7. Erineval õppetasemel sooritatud või väiksemas mahus kui õppekavas ettenähtud läbitud õpingute arvestamine toimub sisulise hindamise (eksam, arvestuslik töö jne) tulemusena. Hindamise tulemusi tõendavad dokumendid (test, kontrolltöö, tasemetöö eksami, protokoll) tuleb esitada komisjonile. 8. Üldhariduslike ainete ülekandmine toimub vastavalt õpitulemustele. Kui ülekantava aine läbitud osa maht on väiksem kui 60% õppekavas etteantud mahust, ei saa hinnet üle kanda.
Hindamine. Komisjon on teinud esialgse järelduse, et alternatiivne pakett ei kujuta endast abi RBSile, kuna riik ei annaks RBSile vahendeid alternatiivsete meetmete rahastamiseks. Komisjon on koostanud ka esialgsele järelduse, mille kohaselt võib alternatiivset paketti pidada siseturuga kokkusobivaks isegi siis, xxx xxxx loetakse riigiabiks pankadele, kes saaksid meetmest kasu, sest see on vajalik osa kohustustest, mille alusel RBSi toetavaid meetmeid peetaks siseturuga kokkusobivaks vastavalt ümberkorraldusotsusele, muudetud ümberkorraldusotsusele ja käesoleva juhtumi lõppotsu- sele.
Hindamine. 4.1 Varasemaid xx xxxxx sooritatud õpinguid ja töökogemust hindab VÕTA- komisjon. 4.2.Hindamiskriteeriumid ja - põhimõtted: 4.2.1 Hindamise aluseks on haridustasemete ja õppekavas olevate õpitulemuste kirjeldused. 4.2.2 Hinnatakse taotleja teadmiste ja oskuste vastavust õppeaine, õppemooduli ning õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele. 4.2.3 Taotleja teadmisi ja oskusi hinnatakse terviklikult, arvestades nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õppimist. 4.2.4 Hinnatakse teadmisi, oskusi, pädevusi, sh oskusi teadmisi üldistada ja rakendada.