Individuaalne õppekava Näiteklauslid

Individuaalne õppekava. 7.1. Individuaalne õppekava koostatakse erivajadustega õpilasele. Õpilase erivajadused selgitatakse välja õpilase kooli vastuvõtul või jooksvalt õppetöö käigus. 7.2. Individuaalne õppekava koostatakse lähtudes haridus- ja teadusministri 09.05.2014 määruses nr 14 „Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused xx xxxx“ sätestatust. 7.3. Õpilasel on õigus taotleda individuaalset õppekava kuni üheks õppeaastaks. 7.4. Individuaalse õppekava taotlemiseks esitab õppija, kooli direktori nimele avalduse, milles tuuakse välja individuaalse õppekava taotlemise põhjused. 7.5. Individuaalse õppekava rakendamine otsustatakse aineõpetajate poolt koos. Õppetöö koordineerija korraldab individuaalse õppekava koostamise 30 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest. 7.6. Individuaalne õppekava, koos vastavate tegevuskavadega, koostatakse õppijale rühma juhataja, õpetajate ja õppetöö koordineerijaga koostöös. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. 7.7. Individuaalsed õppekavad registreeritakse õppetöö koordineerija juures ning hoitakse paberkandjal õpilase isiklikus kaustas.
Sample 1Sample 2
Law Insider
+
Microsoft® Word Add-in

Get the Official Word Add-in

Open in AppSource
Add to Word Now
Individuaalne õppekava. 6.5.1. Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks koostada õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava (IÕK), mille taotlemiseks esitab õpilane või alaealise õpilase lapsevanem (hooldaja, eestkostja) kirjaliku avalduse õppedirektorile. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on ,,Individuaalse õppekava järgi õppimise xxxx Xxxx‐Vigala Tehnika‐ ja Teeninduskoolis“, xxxx 10. 6.5.2. Individuaalne õppekava koostatakse lähtuvalt kooli õppekavast mille õpiväljundid peavad kattuma kooli õppekavas kirjeldatuga. 6.5.3. Individuaalne õppekava koostatakse koostöös tugirühmaga üheks õppeaastaks xx xxxxx kinnitab kooli direktor. 6.5.4. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 6.5.4.1. erisused õppekorralduses ja metoodikas, 6.5.4.2. õppeaja lühendamine või pikendamine, 6.5.4.3. kasutatav kohandatud õppevara, 6.5.4.4. vajalikud ruumikohandused, 6.5.4.5. täiendava inimressursi kaasamise vajadus, 6.5.4.6. tugimeetmete rakendamise põhimõtted.
Sample 1
Individuaalne õppekava. Individuaalne ainekava.
Sample 1
Individuaalne õppekava. Kool võib koostada haridusliku erivajadusega õpilasele, xxxxx arengu toetamine nõuab eritähelepanu, individuaalse õppekava. Individuaalne õppekava on õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks ning mille aluseks on põhikooli riiklik õppekava. Individuaalse õppekavaga võidakse õppe tempot kas aeglustada või kiirendada, teha muudatusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis, ja õppekeskkonnas, sellega võidakse hõlmata üht, mitut või xx xxxxx õppeaineid. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada ainult nõustamiskomisjoni soovitusel. Individuaalse õppekava koostamisse kaasatakse õpilase vanem. Vajadusel kaasatakse õpetajaid ja tugispetsialiste. Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise eest vastutab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija. Xxxxx individuaalse õppekava rakendamise kohta tehakse õpilasraamatusse ja e- päevikusse. Õpilase üleviimine individuaalsele õppekavale vormistatakse direktori käskkirjaga. Koduõpe Koduõpe on õpilase elukohas või haiglas koolikohustuse täitmiseks toimuv õpe. Elukohas õppides võib õpilane koolikohustust täita lapsevanema (eestkostja) soovil või tervislikel põhjustel. Tervislikel põhjustel elukohas toimuvat õpet korraldab kool. Xxxxxxxxxxx (eestkostja) soovil elukohas toimuvat õpet korraldab lapsevanem (eestkostja), kooli ülesanne on õpitulemuste kontrollimine ja hindamine. Õpilase tervislikel põhjustel koduõppele viimise xx xxxxx individuaalse õppekava rakendamise otsustab õppenõukogu perearsti või eriarsti määrangu alusel. Tervislikel põhjustel koduõpet läbiviivad õpetajad koostavad õpilasele koostöös lapsevanema ja õpilasega kooli õppekava või õpilasele nõustamiskomisjoni poolt määratud riikliku õppekava ning õpilasele ettenähtud tasustatavate nädalatundide põhjal õpilase võimeid arvestava individuaalse õppekava.
Sample 1
Individuaalne õppekava. 3.7.1. Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava (IÕK) järgmistel juhtudel. - Õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse (nt PGS § 58 lõige 8). - Kui õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast. - Kui õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse või kui õpilasele rakendatud kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli või riikliku õppekavaga. - Kui kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada kohustusliku õppeaine õppimisest (PRÕK § 17 lõige 8; PGS § 18 lõige 1). 3.7.2. Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilase vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste (PGS § 18 lõige 3). 3.7.3. Individuaalne õppekava koosneb kahest omavahel seotud osast: - individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise üldosa; - õpetaja individuaalne töökava IÕK rakendamiseks. 3.7.4. IÕK üldosa (koostamise ja rakendamise alused) on tihedalt seotud õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardiga. 3.7.5. Õpetaja individuaalne töökava IÕK rakendamiseks koosneb kahest seostatud osast: üldosast ja tööplaanist. 3.7.6. Töökava üldosas antakse ülevaade konkreetse õpilase/rühma/klassi õpetuse individualiseerimise põhimõtetest. 3.7.7. Tööplaan koosneb järgmistest osadest: aeg, teema, eeldatavad õpitulemused, valik alateemadest, teemakohane näitlikustamine (abistavad materjalid), kokkuvõte õpitulemuste saavutamisest. 3.7.8. Tööplaan on soovitatav koostada mitte pikemaks ajaks kui periood.
Sample 1

Related to Individuaalne õppekava

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja:

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 12.1 Müüja tagab Ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning 12.2 Ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja Müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad Müüja veebilehel. 12.3 Ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb Müüja järgmistel eesmärkidel: 12.3.1 Ostja isikuandmeid, sealhulgas Ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, gaasi tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja Ostja poolt Müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse Ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja Ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude lepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks; 12.3.2 Ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt Müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, Ostja vajadustele paremini vastavate 12.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab Müüja andmed Ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad Müüja veebilehel kes avaldavad andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata Ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 12.4 Kui õigusaktist ei tulene, et Müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja Ostja nõusolekuta, on Ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest Müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui Xxxxx poolt esitatud avalduse Müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 12.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja Ostja teenindamiseks. 12.6 Ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • Lepingu objekt 3.1. Lepingu objektiks on kasvava metsa raieõigus. Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, xxxx xx tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. 3.2. Ostjal on õigus langetada puid ainult lepingu punktis 3.3 näidatud eraldistel. Igal eraldisel on lubatud langetada puid p.3.3 näidatud pindala ulatuses. Lubatud raieala on märgitud lepingu lisaks oleval metsateatisel. Raieala piiride asukoha kahtluse korral on Ostja kohustaud viivitamatult võtma ühendust Müüjaga. 3.3. Andmed võõrandatava metsa kohta: KOKKU