Lepitusmenetlus Näiteklauslid

Lepitusmenetlus. Juhul, kui vaidluse pooled ei suuda vaidlust 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates vaidlusküsimuse tekkimisest läbirääkimiste xxxx lahendada, kohustuvad vaidluse pooled lahendama vaidluse lepitusmenetluse kaudu. Lepitusmenetluse korral valivad vaidluse pooled vaidluse lahendamiseks ühe või mitu isikut, keda nad usaldavad ning kes püüavad xxxxx vaidlusele lahenduse poolte lepitamise xxxx (Lepitaja). Lepitaja või Lepitajad vahendavad vaidluse poolte vahelise kokkuleppe saavutamist ning teevad ettepanekuid vaidluse lahendamiseks. Kui vaidluse pooled ei suuda 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul alates lepitusmenetluse alustamisest kokkulepet sõlmida, lahendab vaidluse Arbitraažikohus. Kui pooled ei suuda valida Lepitajat, võivad nad kohe pöörduda Arbitraažikohtusse.
Sample 1Sample 2
Law Insider
+
Microsoft® Word Add-in

Get the Official Word Add-in

Open in AppSource
Add to Word Now
Lepitusmenetlus. Kui asjaomased konventsiooniosalised ei otsusta teisiti, toimub lepitusmenetlus kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega. 1. Ühe konventsiooniosalise taotluse esitamisel teisele luuakse konventsiooni artikli VIII kohaldamiseks lepituskomisjon. 2. Konventsiooniosalise esitatud lepitustaotlus sisaldab juhtumi selgitust ja toetavaid dokumente. 3. Kui kahe konventsiooniosalise vahel on algatatud menetlus, võib lepitusmenetlusega ühineda mis tahes muu konventsiooniosaline, xxxxx kodanikke või vara on samade meetmetega mõjustatud, või rannikuriik, kes on võtnud samasuguseid meetmeid, teatades sellest menetluse algatanud konventsiooniosalistele kirjalikult, kui kumbki viimati nimetatud konventsiooniosalistest ei ole ühinemise vastu. 1. Lepituskomisjon koosneb kolmest liikmest: ühe liikme nimetab meetmed võtnud rannikuriik, ühe liikme nimetab xxxx, xxxxx kodanikke või vara on asjakohased meetmed mõjustanud, ja need kaks liiget nimetavad kokkuleppel kolmanda liikme, kellest saab komisjoni eesistuja. 2. Lepitajad valitakse kooskõlas artiklis 4 sätestatud korraga eelnevalt koostatud nimekirjast. 3. Kui konventsiooniosaline ei ole 60 päeva jooksul alates lepitustaotluse kättesaamise päevast teavitanud teist vaidlusosalist lepitaja nimetamisest või kui kaks esimest lepitajat ei ole 30 päeva jooksul alates päevast, mil teine konventsiooniosaline on määranud komisjoniliikme, suutnud nimetada ühisel kokkuleppel komisoni eesistujat, teeb organisatsiooni peasekretär ükskõik kumma konventsiooniosalise taotlusel nõutavad nimetamised 30 päeva jooksul. Komisjoni nimetatavad liikmed valitakse eelmises lõikes sätestatud nimekirjast. 4. Komisjoni eesistuja ei või olla või olla olnud menetluse algatajariikide kodanik, olenemata tema nimetamise meetodist. 1. Artiklis 3 sätestatud nimekiri sisaldab kvalifitseeritud isikuid, xxxxx on määranud konventsiooniosalised, xx xxxx ajakohastab organisatsioon. Konventsiooniosaline võib nimekirja arvamiseks määrata neli inimest, kes ei pea tingimata xxxxx xxxxx konventsiooniosalise riigi kodanikud. Määramine tehakse kuueaastaseks perioodiks ning seda saab uuendada. 2. Nimekirjas esineva isiku xxxxx või ametist lahkumise korral võib sellise isiku kandidatuuri ülesseadnud konventsiooniosaline nimetada ülejäänud ametisoleku ajaks asendusliikme. 1. Kui konventsiooniosalised ei lepi kokku teisiti, kehtestab lepituskomisjon töökorra, mis igal juhul võimaldab õiglast ärakuulamist. Kui komisjon ei otsusta ühehäälselt teisiti, teostab ta uur...
Sample 1
Lepitusmenetlus. 33. Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis (1) Lepitusmenetlusele töövaidluskomisjonis kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (2) Töövaidluskomisjoni kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks lepitusseaduse tähenduses töövaidluskomisjoni juhataja. (1) Töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani xxxxx pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 avalduse ja avalduse menetlusse võtmise kohta sätestatut. (2) Töövaidluse lahendamise xxxxxx lepitusmenetluse alustamiseks võib avaldaja esitada taotluse töövaidluse lahendamise aluseks olnud avalduse menetlusse võtmiseks töövaidluskomisjoni lepitusmenetluses. (3) Töövaidluse lahendamise xxxxxx saab töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani xxxxx pöörduda kuni töövaidlusasjas otsuse tegemiseni. (4) Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku. (5) Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses.
Sample 1
Lepitusmenetlus. 31. Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis (1) Lepitusmenetlusele töövaidluskomisjonis kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (2) Töövaidluskomisjoni kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks lepitusseaduse mõistes töövaidluskomisjoni juhataja. (1) Töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani xxxxx pöördumise avaldusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 24 sätestatut. (2) Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku. (3) Avaldusele peab olema lisatud lepitusosaliste kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav allkirjastatud kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks avalduses kirjeldatud vaidluses.
Sample 1

Related to Lepitusmenetlus

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Lepingu lõpetamine Sõltumata seaduses sätestatust on kõrgkoolil xxxx täiendavate vorminõuete täitmise kohustuseta õigus leping (erakorraliselt) üles öelda või lõpetada, kui osaleja ei täida lepingus kokku lepitud tingimusi ja ei asu lepingut täitma 30 päeva jooksul alates vastavasisulise tähitud ja/või vastuvõtuteatisega teavituskirja saamisest. Kui osaleja lõpetab lepingu enne lepingu lõppemise tähtaega või kui osaleja ei suuda lepingus kokku lepitud tingimusi täita, maksab osaleja saadud toetuse tagasi väljaarvatud juhul, kui saatva kõrgkooliga on kokkulepitud teisiti. Kui osaleja lõpetab lepingu seoses vääramatu jõu asjaolude ilmnemisega või seoses asjaoludega, mis on väljaspool osaleja mõjuvõimu ning ei xxx xxxxx hooletuse või süü tõttu etteheidetavad, on osalejal õigus saada toetust õpirändes tegelikult osaletud aja eest, mis arvestatakse punktis 2.2 kokku lepitud reeglite alusel. Ülejäänud toetuse maksab osaleja kõrgkoolile tagasi välja arvatud juhul kui kõrgkooliga on kokku lepitud teisiti.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 12.1 Müüja tagab Ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning 12.2 Ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja Müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad Müüja veebilehel. 12.3 Ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb Müüja järgmistel eesmärkidel: 12.3.1 Ostja isikuandmeid, sealhulgas Ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, gaasi tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja Ostja poolt Müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse Ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja Ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude lepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks; 12.3.2 Ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt Müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, Ostja vajadustele paremini vastavate 12.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab Müüja andmed Ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad Müüja veebilehel kes avaldavad andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata Ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 12.4 Kui õigusaktist ei tulene, et Müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja Ostja nõusolekuta, on Ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest Müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui Xxxxx poolt esitatud avalduse Müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 12.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja Ostja teenindamiseks. 12.6 Ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.