Mõõtmine Näiteklauslid

Mõõtmine. 6.1. Edastatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu mõõdab või määrab ja mõõteandmed töötleb võrguettevõtja õigusaktides ja/või tüüptingimustes ja/või võrgulepingus sätestatud korras. 6.2. Seni, kuni tarbijal on kohustus mõõteandmed võrguettevõtjale ise teatada, võtab tarbija võrguettevõtjaga kokkulepitud arveldusperioodi viimase kuu viimasel päeval mõõteandmed ja teatab need võrguettevõtjale 3 (kolme) päeva jooksul. Tarbimiskohas kauglugemisseade olemasolul võtab mõõteandmed võrguettevõtja. 6.3. Võrgutasude hinnakirja või seaduses sätestatud riikliku koormise (maks, tasu) muutuse jõustumisel esitab tarbija võrguettevõtjale muudatuse jõustumiskuupäevale eelneva kuupäeva seisuga mõõteandmed 3 (kolme) päeva jooksul, välja arvatud kauglugemisseadme korral, kui mõõteandmed võtab võrguettevõtja ise. 6.4. Kui tarbija ei esita võrgulepingus või tüüptingimustes ettenähtud juhtudel xx xxxxxx võrguettevõtjale mõõteandmeid, on võrguettevõtjal õigus mõõteandmed prognoosida. 6.5. Võrguettevõtja ei paigalda mõõtepunkti mõõteseadet, kui tarbija 1-faasilise elektripaigaldise nimivõimsus ei ületa 50 W ja tarbija mõõteseadme paigaldamist ei soovi. Edastatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu määrab võrguettevõtja sellisel juhul 50 W võimsuse ja kasutustundide alusel ning tarbija tasub võrguteenuste eest edastamistasu põhitariifiga. 6.6. Kui tarbijale madalpingel peakaitsme nimivooluga üle 63A või keskpingel ja on mõõtepunkti paigaldatud reaktiivenergia mõõtmisseade, tasub tarbija arveldusperioodil tarbitud ja/või võrku antud reaktiivenergia eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. 6.7. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramise kord on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. 6.8. Tarbijast sõltumatul põhjusel nõuetekohase mõõteseadmega mõõtmata elektrienergia tarbimise korral määrab võrguettevõtja elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu, seejuures lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel nõuetekohastest mõõtmistulemistest arvestades sesoonsusest tuleneva eripäraga. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel, kaitsmeseadme nimivoolust xx xxxxx kasutegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust, keskpingel eelmisel kuul makstud võrguühenduse kasutusvõimsuse korrutamisest ajaperioodiga tundides. Nim...
Mõõtmine. 7.1. Müüdud elektrienergia kogused ja kasutusvõimsuse määrab võrguettevõtja mõõtepunktidesse paigaldatud mõõtesüsteemidega. 7.2. Mõõtesüsteem on üldjuhul paigaldatud liitumispunkti. Kui mõõtesüsteem ei asu liitumispunktis, siis vastavalt mõõtesüsteemi asukohale on võrguettevõtjal õigus liita või lahutada mõõtesüsteemide abil määratud energiakogustele arvestuslikud elektrienergia kaod. 7.3. Mõõtesüsteemi ümberehitamine või vahetus ostja soovil toimub võrguettevõtja xxxxx xx ostja kulul 7 tööpäeva jooksul pärast turuosaliselt taotluse saamist. 7.4. Võrguühenduse kaitseseadmed, mõõtesüsteemi seadmed, nende ahelad ja mõõtmata elektrienergia ahelad plommib võrguettevõtja. 7.5. Mõõtesüsteemide rikete korral toimub tarbitud elektrienergia arvestus võrguettevõtja ja ostja kokkuleppel .
Mõõtmine. Punkte antakse järgnevalt: • AEG - mõõdetakse digitaalse kellaga minutites, sekundites ja sajandikes, 0,1 sekundilise täpsusega (Tabel 9) • Keti/mutri mahapillamine Vana keti või mutri mahapillamine - 20punkti Võistleja võib maha pillatud keti/mutri üles xxxxx xx sooritust jätkata.
Mõõtmine. Kõik mõõtmistulemused kirjutatakse ketastele koos stardinumbriga. Antakse järgmised punktid: • AEG-võetakse kahe stopperiga ja keskmine tulemus protokolitakse: minutid, sekundid ja sajandikud (tabel 10) • LÕIKE NURK - (4-st küljest) nurgad mõõdetakse horisontaalselt ja vertikaalselt paku otsast 0,50 täpsusega (joonis 23). Kõik nelja nurga kraadid kirjutatakse üles. Max punktid on 30 punkti paku kohta. Otsustav on kõrvalekalle täisnurgast. (Joonis 23) (Tabel 11) keskelt. Kohtunik peab jälgima visuaalselt ja tegutsema ausalt (joonis 24). • ASTE - mõõdetakse nii pakult, kui ka kettalt (joonis 25). Mõõdetakse mm-tes. Punkte antakse vastavalt tabelile 12. Xxx punktid on 45 punkti paku kohta. KARISTUSPUNKTID • Vale start - 20 pnkti • Turvalisus (tabel 1) • Punase xxxxx ületus -50 punkti paku kohta (joonis 26-28). Kohtunikud jälgivad mõlemalt poolt pakku visuaalselt. Samas peab olema pakul/kettal näha lõikejoon. Viga märgitakse ka kettale (joonis 28). Oluline on korrektne jälgimine. • Ülaltlõike vale alustamine - lõike alustamine väljaspool rohelist joont, mida hinnatakse visuaalselt. Karistus mõlema paku eest eraldi. • Ebakorrektne montaaž - xxx xxxx kiilub kinni, tuleb maha, mutter tuleb xxxxx, võib võistleja sae xxxxx xxxx ja jätkata võistlust, aga KETIVAHETUS-e punktid nullitakse ja KOMBI aja eestpunkte ei saa. lõiget, on karistus 20 punkti. Mõõdetakse mõlemal pakul eraldi.
Mõõtmine. AEG - kahe stopperiga keskmine aeg (min./sek./saj.) (tabel 13) • LÕIKENURK - mõõdetakse 3-st kohast (horis. ja vertik.) 0,50 täpsusega. Max punktid on 20 punkti paku kohta (tabel 14). Oluline on 900 (joonis 35). • LÕIKE TÄPSUS - kui võistlejal õnnestus lõigata ketas xxxxx xxxx alusplaati vigasta- xxxx, saab ta max 80 punkti paku kohta. Xxx xxxx vigastab alusplaati, siis ta täpsuse eest punkte ei saa. Xxxxx xxxxx osa mõõtmine toimub alati kõrgemast kohast xx xxxxx maapin- naga (joonis 36). Mõõdetakse 0,1 mm täpsusega (tabel 15). • Vale start -20 punkti • Üle paku/otsaraskuse astumine -50 punkti (joonis 37) • Ketas õhem/paksem -50 punkti (joonis 30) • Üldised turvanõuded (tabel 1) • Saepuru eemaldamine 0 punkti
Mõõtmine. The geogrid shall be laid according to the instructions provided by the manufacturer or supplier. The geogrid shall be rolled out along or cross the alignment in the direction of advancing construction. A 25 cm minimum overlap is required at all joints (both transverse and longitudinal). The geogrid shall be tensioned by hand. Care shall be taken to ensure that geogrid sections do not separate at overlaps during construction. If geogrid shall be laid over aggregate material, the following procedure shall apply: the aggregate shall be back dumped and spread in a uniform lift maintaining the design aggregate thickness at all times. If the underlying material is capable of supporting rubber tire trucks (end and belly dumps) they may drive over the grid at speeds less than 8 km/h, and dump aggregate as they go. No tracked vehicles shall be allowed on the grid until there is a minimum of 15 cm of material between the tracks and the grid. Aggregate base material shall not be mixed or processed on the geogrid. The aggregate base material shall be premixed at the stockpile area or another location in a manner approved by the Engineer. Aggregate base materials will be sampled for acceptance after premixing and prior to placement on the geogrid material. Contamination and segregation of aggregate base materials prior to or during placement shall be minimized.
Mõõtmine. 5.1. Raiutud metsamaterjal mõõdetakse Töövõtja poolt vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr.64 - 15.11.2006.a. „Puidu mõõtmise xx xxxx määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded” esitatud metoodikale ja kooskõlas Tööde üleandmise aktiga kokku lepitud sortimentide kvaliteedinõuetele. 5.2. Üldjuhul tuleb määrata metsamaterjali virnastusmaht ning virnatäiuse koefitsiendi alusel xxxxxx xxxxx puidu maht v.a järgmiste sortide osas: kuuse-, xxxxx- xx kasepalgid (peen-, xxxx- xx madalakvaliteedilised) ning kuuse- ja männipostid – notthaaval mõõtes.

Related to Mõõtmine

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Lepingu lõpetamine Sõltumata seaduses sätestatust on kõrgkoolil xxxx täiendavate vorminõuete täitmise kohustuseta õigus leping (erakorraliselt) üles öelda või lõpetada, kui osaleja ei täida lepingus kokku lepitud tingimusi ja ei asu lepingut täitma 30 päeva jooksul alates vastavasisulise tähitud ja/või vastuvõtuteatisega teavituskirja saamisest. Kui osaleja lõpetab lepingu enne lepingu lõppemise tähtaega või kui osaleja ei suuda lepingus kokku lepitud tingimusi täita, maksab osaleja saadud toetuse tagasi väljaarvatud juhul, kui saatva kõrgkooliga on kokkulepitud teisiti. Kui osaleja lõpetab lepingu seoses vääramatu jõu asjaolude ilmnemisega või seoses asjaoludega, mis on väljaspool osaleja mõjuvõimu ning ei xxx xxxxx hooletuse või süü tõttu etteheidetavad, on osalejal õigus saada toetust õpirändes tegelikult osaletud aja eest, mis arvestatakse punktis 2.2 kokku lepitud reeglite alusel. Ülejäänud toetuse maksab osaleja kõrgkoolile tagasi välja arvatud juhul kui kõrgkooliga on kokku lepitud teisiti.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Lepingu lõppemine 13.1. Pooled võivad Lepingu üles öelda, teatades sellest ette teisele Poolele vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. 13.2. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool Lepingu erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, xxx xxxxx esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt Xxxxxxx kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta Lepingu täitmist jätkab. 13.3. Rendileandjal on õigus Leping etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda kui: 13.3.1. Rentnik ei kasuta Lepingu eset vastavalt Lepingus ette nähtud otstarbele; 13.3.2. Rentnik ei tasu renti või muid Lepingu esemega seotud kõrvalkulusid. 13.3.3. Rentnik on andnud Xxxxxxx eseme allrendile või muul viisil loovutanud Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ja/või nõudeid kolmandatele isikutele xxxx Rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 13.3.4. Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 13.4. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras. 13.5. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise xxxxx kättesaamisest lepingu üles öelda. 13.6. Lepingu eseme valduse tagasi andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Xxxxxxx lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse vabastamine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu xxxxx xxx.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 12.1 Müüja tagab Ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning 12.2 Ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja Müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad Müüja veebilehel. 12.3 Ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb Müüja järgmistel eesmärkidel: 12.3.1 Ostja isikuandmeid, sealhulgas Ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, gaasi tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja Ostja poolt Müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse Ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja Ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude lepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks; 12.3.2 Ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt Müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, Ostja vajadustele paremini vastavate 12.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab Müüja andmed Ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad Müüja veebilehel kes avaldavad andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata Ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 12.4 Kui õigusaktist ei tulene, et Müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja Ostja nõusolekuta, on Ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest Müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui Xxxxx poolt esitatud avalduse Müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 12.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja Ostja teenindamiseks. 12.6 Ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval xxxxx, või telefoni xxxx, v.a kui Lepingus on ettenähtud teistsugune vorminõue. 7.2. Teated edastatakse Poolte poolt Lepingus nimetatud kontaktandmetele. Palun arvestage, et xxxxx Xxxx poolt Xxxxxxxx esitatud kontaktandmed õigeteks, kuni Te ei xxx Xxxxx teatanud kontaktandmete muutumisest. Seetõttu palume xxxx Xxxxx koheselt teada (e-posti, telefoni või posti xxxx) xxx Xxxx kontaktandmed muutuvad, s.h kui Teil puudub võimalus xxxxx xxxxx Xxxx kontaktandmetele saadetud teavet. 7.3. Telefoni xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks xxxxx tööpäeval. E-posti xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks edastamisele järgneval tööpäeval. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti xxxx ning loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. 7.4. Iga Lepingu rikkumisest tulenev nõue esitatakse teisele Poolele kirjalikus vormis posti või e-posti xxxx.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 453 626 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

  • Omavastutus 8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus (kindlustuspoliisil) kokku lepitud osa, mida Compensa ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Kindlustuslepingus võib olla määratud nii põhiomavastutus, kui ka eriomavastutused kindlustusjuhtumite, kaupade, regioonide vms osas. 8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.