Sissejuhatus. Majanduse digitaalne ümberkujundamine on mitmetahuline teema, millel on kaugeleulatuv mõju tööturgudele, töömaailmale ja kogu ühiskonnale üldisemalt. XXx liikmesriigid käsitlevad seda erineval viisil, tulenevalt erinevast sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast, tööturgudest ja töösuhete süsteemidest ning olemasolevatest algatustest, tavadest ja kollektiivlepingutest. Digitaalne ümberkujundamine loob selgeid eeliseid nii tööandjatele kui ka töötajatele ja tööotsijatele seoses uute töövõimaluste, tööviljakuse suurenemise, töötingimuste parandamise ja uue töökorralduse ning teenuste ja toodete parema kvaliteediga. Üldkokkuvõttes võib see õigete strateegiate kasutamisel xxxxx xxxx tööhõive kasvu ja töökohtade säilimise. Ümberkujundamisega kaasnevad ka väljakutsed ja riskid töötajatele ja ettevõtetele, kuna mõned ülesanded kaovad ja paljud teised muutuvad. Selleks tuleb muutusi ennetada ning varustada töötajad ja ettevõtted digiajastul hakkama saamiseks vajalike oskustega. Samuti tuleb tegeleda uue töökorralduse ja töötingimustega, töö- ja eraelu tasakaalu küsimustega ning tehnoloogia kättesaadavusega, sealhulgas infrastruktuuri juurdepääsetavusega, erinevates majandussektorites ja piirkondades. Samuti on vaja spetsiifilisi lähenemisviise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks, et nad saaksid rakendada digitaliseerimist vastavalt oma konkreetsetele oludele. Kuna kasu ei teki automaatselt, peame kohandama oma tööturge, haridust ja koolitust ning sotsiaalkaitsesüsteeme, mis aitavad tagada, et üleminek on nii tööandjatele kui ka töötajatele vastastikku kasulik. ELil ja riikide valitsustel on oluline roll selles, et raamtingimused võimaldaksid ja toetaksid tööandjaid ja töötajaid võimaluste kasutamisel ja jätaksid neile ruumi sobivate lahenduste leidmiseks, et väljakutsetega toime tulla. Samas tuleb pidada meeles, et tööandjad ja töötajad tunnevad kohapealset olukorda kõige paremini ja teavad, milliseid meetmeid on vaja rakendada ettevõtete ja töötajate hüvanguks. Samuti on oluline arvestada kliima- ja keskkonnamõjudega. Lisaks peavad tööandjad, töötajad ja nende esindajad tegema ühiselt jõupingutusi selleks, et uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja rakendada väljakutsetega tegelemisel partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, austades samas asjaosaliste erinevaid xxxxx. Xxxxx raamkokkuleppega võtavad Euroopa valdkonnaülesed sotsiaalpartnerid ühise kohustuse1 optimeerida töömaailma digitaalsest ümberkujundamisest tulenevaid eeliseid ja tegeleda ühiselt sellega kaasnevate probleemidega.
Appears in 3 contracts
Samples: www.employers.ee, resourcecentre.etuc.org, erc-online.eu
Sissejuhatus. Majanduse digitaalne ümberkujundamine on mitmetahuline teema, millel on kaugeleulatuv mõju tööturgudele, töömaailmale ja kogu ühiskonnale üldisemalt. XXx liikmesriigid käsitlevad seda erineval viisil, tulenevalt erinevast sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast, tööturgudest ja töösuhete süsteemidest ning olemasolevatest algatustest, tavadest ja kollektiivlepingutest. Digitaalne ümberkujundamine loob selgeid eeliseid nii tööandjatele kui ka töötajatele ja tööotsijatele seoses uute töövõimaluste, tööviljakuse suurenemise, töötingimuste parandamise ja uue töökorralduse ning teenuste ja toodete parema kvaliteediga. Üldkokkuvõttes võib see õigete strateegiate kasutamisel xxxxx xxxx tööhõive kasvu ja töökohtade säilimise. Ümberkujundamisega kaasnevad ka väljakutsed ja riskid töötajatele ja ettevõtetele, kuna mõned ülesanded kaovad ja paljud teised muutuvad. Selleks tuleb muutusi ennetada ning varustada töötajad ja ettevõtted digiajastul hakkama saamiseks vajalike oskustega. Samuti tuleb tegeleda uue töökorralduse ja töötingimustega, töö- ja eraelu tasakaalu küsimustega ning tehnoloogia kättesaadavusega, sealhulgas infrastruktuuri inf rastruktuuri juurdepääsetavusega, erinevates majandussektorites ja piirkondades. Samuti on vaja spetsiifilisi lähenemisviise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks, et nad saaksid rakendada digitaliseerimist vastavalt oma konkreetsetele oludele. Kuna kasu ei teki automaatselt, peame kohandama oma tööturge, haridust ja koolitust ning sotsiaalkaitsesüsteeme, mis aitavad tagada, et üleminek on nii tööandjatele kui ka töötajatele vastastikku kasulik. ELil ja riikide valitsustel on oluline roll selles, et raamtingimused võimaldaksid ja toetaksid tööandjaid ja töötajaid võimaluste kasutamisel ja jätaksid neile ruumi sobivate lahenduste leidmiseks, et väljakutsetega toime tulla. Samas tuleb pidada meeles, et tööandjad ja töötajad tunnevad kohapealset olukorda kõige paremini ja teavad, milliseid meetmeid on vaja rakendada ettevõtete ja töötajate hüvanguks. Samuti on oluline arvestada kliima- ja keskkonnamõjudega. Lisaks peavad tööandjad, töötajad ja nende esindajad tegema ühiselt jõupingutusi selleks, et uusi võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja rakendada väljakutsetega tegelemisel partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, austades samas asjaosaliste erinevaid xxxxx. Xxxxx raamkokkuleppega võtavad Euroopa valdkonnaülesed sotsiaalpartnerid ühise kohustuse1 optimeerida töömaailma digitaalsest ümberkujundamisest tulenevaid eeliseid ja tegeleda ühiselt sellega kaasnevate probleemidega.
Appears in 1 contract
Samples: transformwork.eu