Taust. Saunum Group AS on 2014.aastal asutatud Eesti sau- natehnoloogia ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on saunakeriste ja sisekliimaseadmete arendamine, tootmine ja müümine. Kuivõrd ettevõte ise ei oma tootmisüksust, siis kasutab Saunum seadmete tootmi- seks koostööpartnerite AS Xxxxx Elekter Teletehnika, AS Favor xx Xxxxxx Xxxxxxx AS tootmisüksuseid.
Taust. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) pakub poliitikakujundajatele sõltumatuid tõenduspõhiseid nõuandeid, et aidata tagada põhiõiguste täielik austamine kogu XXxx xxxxx jaoks. Amet kogub ja analüüsib selleks teavet ning andmeid mitmesuguste põhiõigustega seotud küsimuste kohta, pakub XXx institutsioonidele xx XXx liikmesriikide valitsustele abi ning eksperditeadmisi, tõstab teadlikkust õigustest, teavitab oma tähelepanekutest ning tugevdab koostööd ja sidemeid põhiõiguste valdkonnas tegutsejate vahel.
Taust. Rapla Kesklinna Kooli (endise Rapla Ühisgümnaasiumi) staadion rajati 1968. aastal. Eesti spordiregistri andmetel on staadionil 400-meetrine asfaltkummi kattega ringrada, 140 sprindisirge, 2 kaugushüppekasti, kõrgushüppepaik, odaviskepaik, kaitsevõrguga xxxxx- xx vasaraheitepaik ning 90 x 45 m murukattega jalgpalliväljak. Staadioni rajatised on amortiseerunud ja vajavad põhjalikku uuendamist. Staadion on munitsipaalomandis. Olemasolevast staadionist xxxxx xxxxx kavandatakse kunstmurukattega jalgpallistaadioni rajamist. Koostatud on põhiprojekt (AB Artes Terrae töö nr 1762KP3). Arutlusel on Vigala xxx kaldapromenaadi pikendamise võimalused ning Hariduse tänavale staadioni piirkonnas uue kulgemistee rajamise võimalikkus ja otstarbekus. Praegune tänav on kitsas ning eraldab staadioni muudest spordirajatistest. 2017. aastal enne Tammemäe laululava projekteerimist koostati piirkonna linnaehituslik analüüs (AB Artes Terrae töö nr 1678KP3), mille tulemused kinnitasid Staadioni tänava xxxxx olulisust Rapla linna liiklusskeemis. Kuna staadion paikneb maakonnakeskuses, võiks sellest tulevikus saada olulisem maamärk kui ainuüksi koolistaadion. Piirkonnale on xxxxxx Rapla kesklinnnast jalgsi juurde pääseda. Sulupere, Staadioni ja Kevade tänavate kaudu saavad staadioni juurde sõita autod ja bussid. Staadionist ca 400 m raadiusesse jäävad nii Rapla keskväljak kui Tammemäe laululava, mis kõik koos saavad olla ka suuremate rahvakogunemiste läbiviimise kohaks. Piirkonnas on lisaks Rapla Kesklinna Koolile ka Rapla Gümnaasium ning Rapla Muusikakool. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt moodustab staadionite piirkond koos jõeäärsete parkidega olulise xxxx xxxxx avalikus ruumis.
Taust. Töötajate õigus olla teavitatud ja ära kuulatud ning töötajate osalusõigus on olnud Euroopa arutelu põhiteema alates esimese sotsiaalvaldkonna tegevuskava vastuvõtmisest 1974. aastal. Ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta (säilinud XXx toimimise lepingu artiklis 151) rõhutati soovi edendada töötajate osalust. Komisjoni ettepanekutele selles valdkonnas avaldatakse aga sageli vastuseisu. Nõuetekohane õiguslik alus ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseks puudus, kuni 1997. aastal lisati Amsterdami lepingusse sotsiaalpoliitika kokkulepe. 2009. aastal lisati Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikesse 1. Harta artiklis 27 tunnustatakse töötajate õigust olla teavitatud ja ära kuulatud. Töötajate kaasamise küsimuses antakse XXx toimimise lepingu artikliga 153 Euroopa Parlamendile ja nõukogule pädevus vastu xxxxx — meetmeid, mille eesmärk on julgustada koostööd liikmesriikide vahel; — direktiive, millega kehtestatakse järkjärgulise rakendamise miinimumnõuded. Kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, millele eelneb konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.
Taust. Maastrichti ja Amsterdami valitsustevahelistel konverentsidel (1.1.3.) käsitleti mitmeid institutsioonilisi küsimusi, kuid neile ei leitud rahuldavat lahendust (lõpetamata küsimustele viidatakse kui „Amsterdami ülejääkidele“): komisjoni suurus ja koosseis, häälte arvestamine nõukogus, kvalifitseeritud häälteenamuse laialdasem kasutamine. Eesistujariigi Soome aruande põhjal otsustati 1999. xxxxx xxxxx Euroopa Ülemkogu kohtumisel Helsingis, et järgmine valitsustevaheline konverents peab käsitlema „Amsterdami ülejääke“ xx xxxxx laienemise ettevalmistamiseks vajalikke muudatusi.
Taust. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) pakub poliitikakujundajatele sõltumatuid tõenduspõhiseid nõuandeid, et aidata tagada põhiõiguste täielik austamine kogu XXxx xxxxx jaoks. Amet kogub ja analüüsib selleks teavet ning andmeid mitmesuguste põhiõigustega seotud küsimuste kohta, pakub XXx institutsioonidele xx XXx liikmesriikide valitsustele abi ning eksperditeadmisi, tõstab teadlikkust õigustest, teavitab oma tähelepanekutest ning tugevdab koostööd ja sidemeid põhiõiguste valdkonnas tegutsejate vahel. Õigusküsimuste, digitaalvaldkonna xx xxxxx osakonna töö on temaatiliselt jagatud projektideks ja seonduvateks tegevusteks kolme talituse vahel: 1) õigus- ja julgeolekuküsimused, 2) andmed ja digitaalvaldkond ning 3) xxxxx- xx varjupaigaküsimused. Osakonna töö seisneb nende kolme teemaga seotud sotsiaal-õiguslikus uurimistöös ja tegevustes, mis hõlmavad dokumentide analüüsi ja põhjalikku kvalitatiivset välitööd. Osakond vastutab xx xxxxx teatud suuremahuliste kvantitatiivsete uuringute eest, nimelt naistevastase vägivalla ja antisemitismi valdkonnas. Osakond tegeleb sihipärase suutlikkuse suurendamisega konkreetsetes valdkondades, tuginedes ameti uurimistulemustele ja asutusesisestele eksperditeadmistele. Osakonna töö arendamisel, teostamisel ja levitamisel – ja et tagada selle asjakohasus õiguse ja poliitika seisukohast – teevad töötajad tihedat koostööd teiste XXx ametite xx XXx eri institutsioonidega ning küsivad konkreetsetes valdkondades abi ekspertidelt ja erinevate rahvusvaheliste ja riiklike organisatsioonide esindajatelt.
Taust. Moppi on veebiplatvormi xxx.xxxxx.xx operaator, mille kaudu kliendid saavad broneerida ja hallata puhastusettevõtete puhastusteenuseid.
Taust. Töötajate teavitamine, ärakuulamine ja osalemine otsustamisel on olnud Euroopa-teemalise arutelu põhiteemaks alates esimese sotsiaaltegevuse programmi vastuvõtmisest nõukogus 1974. aastal. Ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta (sotsiaalharta) rõhutatakse, et on soovitatav edendada töötajate osalemist otsustamisel. Komisjoni ettepanekutele selles valdkonnas on aga sageli avaldatud vastuseisu. Asjakohane õiguslik alus ühenduse õigusaktidele töötajate teavitamise ja ärakuulamise valdkonnas loodi alles siis, kui Amsterdami lepinguga inkorporeeriti sotsiaalpoliitika kokkulepe EÜ asutamislepingu teksti. Varem vastuvõetud õigusaktid põhinesid peamiselt aluslepingu artiklitel, millega sätestatakse ühenduse meetmed, mille eesmärk on saavutada asutamisvabadus või õigusnormide ühtlustamine ühis- või siseturul. Esimene selle valdkonna asjakohane direktiiv Euroopa töönõukogu kohta (nõukogu direktiiv 94/45/EÜ) võeti vastu kooskõlas sotsiaalpoliitika kokkuleppega ja see laienes Ühendkuningriigile 1997. aastal. Töötajate osalemise osas antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 153 Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitused vastu xxxxx: — meetmed, mille eesmärk on ergutada koostööd liikmesriikide vahel; — direktiivid, millega kehtestatakse järkjärgulise rakendamise miinimumnõuded. Selles valdkonnas kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, millele eelneb konsultatsioon Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komiteega.
Taust. Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping jõustus 1. jaanuaril 2008.
Taust. Circle K EXTRA lojaalsusprogrammi eesmärk on anda lisaväärtust kliendile ja Circle K-le nendevahelises kliendisuhtes. Circle K EXTRA lojaalsusprogrammiga liitudes hakkab klient saama lojaalsusprogrammi liikmele mõeldud soodustusi, nagu allahindlused ja eripakkumised, kõigis Eesti Circle K täisteenindus- ja automaatjaamades, mis on välja toodud Circle K veebilehel. Liikmelisus kestab nii kaua, kuni klient selle vastavalt punktis 10 kirjeldatule selgesõnaliselt tühistab.