Sisukokkuvõte. Eelnõu annab täisealise xxxxxx puudega isiku (edaspidi xxxxxx puudega isiku) sugulastele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele ning eestkostjale (edaspidi lähedastele) ja sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 26 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) määratud hooldust teostavale isikule (edaspidi määratud hooldajale) õiguse saada kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust (edaspidi ka hoolduspuhkust), et tegeleda xxxxxx puudega isiku erivajadustega. Kehtiv töölepingu seadus (edaspidi TLS) võimaldab puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal saada lisapuhkepäevi selleks, et tegeleda lapse erivajadustega. Xxxxxx puudega lähedast hooldavatel töötavatel isikutel sarnane puhkuse saamise õigus seni puudub. Hoolduspuhkuse eesmärk on julgustada hoolduskoormuse jagamist isikute vahel, kes panustavad xxxxxx puudega isiku hooldamisse. Hoolduspuhkus soodustab hoolduskoormusega isiku tööelus püsimist ja julgustab tema sisenemist tööturule. Eesmärgi saavutamiseks nähakse eelnõuga ette töötajale tööst täiendav vaba aja andmine xxxxxx puudega isiku hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. Täiendav puhkus annab töötajale võimaluse käia vajadusel xxxxxx puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist, veeta xxxx xxxxxx puudega isikuga või võimaldada igapäevasele hooldajale vaba aega.
Sisukokkuvõte. Füüsilised isikud osutavad võlaõiguslike lepingute (edaspidi VÕS-leping) alusel teenuseid nii juriidilistel kui ka füüsilistele isikutele. Maksukohustus lasub sellisel juhul väljamakse tegijal1. Kui juriidilise isiku puhul on teiste väljamaksete hulgas VÕS-lepingu alusel tehtud väljamakse deklareerimine suhteliselt xxxxxx halduskoormusega, siis füüsilisest isikust teenuse saajale tähendab see arvestatavat täiendavat halduskoormust. Kuigi füüsiliste isikute vahelised VÕS-lepingud ei ole väga harvad (nt lapsehoidmine, abistamine majapidamistöödes jms), deklareeritakse makstud tasult xxxxx xxxxx. Põhjuseks võib pidada nii märkimisväärset halduskoormust kui ka suhteliselt kõrget maksukoormust. Eelnõu eesmärk on lihtsustada kahe füüsilise isiku vahelisest teenuse osutamisest xx xxxxx müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Selleks kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimuks maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil. Eelnõuga kehtestatava maksustamiskorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa (valdavalt 20% laekunud tuludest) automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise xxxx. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone.
Sisukokkuvõte. Eelnõuga muudetakse töölepingu seadust (edaspidi TLS), andes tööandjale võimaluse sõlmida järjestikkuseid lühiajalisi töölepinguid. Muudatuse kohaselt on tööandjal võimalik töötajaga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 10-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Muudatuste eesmärk on tuua rohkem paindlikkust töösuhetesse ning suunata tööandjaid kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse. Kehtiv õigus võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtulepingu). Muu võlaõigusliku lepingu sõlmimisel jääb töötaja xxxx tööõiguslikust kaitsest (nt ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, ülesütlemise kaitse reegleid, tööohutuse nõudeid).
Sisukokkuvõte. 19.02.2013. a allkirjastas Eesti ühtset patendikohut käsitleva lepingu (edaspidi ühtse patendikohtu leping) ja 04.03.2014. a ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe (edaspidi piirkondliku talituse kokkulepe). Ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemi loomise üle peeti läbirääkimisi ligikaudu 30 aastat, kuid xxxxx xxx jooksul ei suudetud saavutada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike rahuldavat kokkulepet, mistõttu otsustati luua ühtse patendikaitse süsteem tõhustatud koostöö raames. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 10. märtsil 2011. a vastu otsuse 2011/167/EL, millega anti 25 liikmesriigile (s.o Belgiale, Bulgaariale, Tšehhile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile) xxxx xxxxx sisse tõhustatud koostöö ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Süsteemis ei soovinud esialgu osaleda Hispaania ja Itaalia, kuid Itaalia ühines tõhustatud koostööga 30.09.2015. a. Seega osaleb ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemis 26 liikmesriiki. EL Nõukogu otsuse tulemusena võtsid 17. detsembril 2012. a Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, mis on üks kolmest õigusaktist, mis moodustab nn ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketi. Lisaks eelnimetatud määrusele kuuluvad ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketti veel nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega ning ühtse patendikohtu leping. Ühtse toimega Euroopa patendi määrusega loodav ühtse toimega patendikaitse süsteem annab patenditaotlejatele senise siseriikliku patendi ja Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Loodava süsteemi eeliseks on see, et isikul on võimalik xxxxx xxx taotlusega (s.o ühtse toimega Euroopa patendi taotlusega) oma leiutisele patendikaitse selliselt, et sellel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja see omab kõikides liikmesriikides ühesugust toimet. Taotlejatele, kes soovivad xxxxx xxx leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline süsteem o...
Sisukokkuvõte. Töölepingu seadusesse (edaspidi TLS) tehtavad muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, alaealise töötamiseks Tööinspektsiooni loa taotlemist, alaealiste tööaega, igapäevast puhkeaega, põhipuhkust ning Tööinspektsiooni järelevalvepädevust. Lisaks sätestatakse valveaja rakendamise erand IT tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele. Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) põhiliseks eesmärgiks on kaasajastada alaealiste töötingimuste regulatsiooni selliselt, et need võimaldaksid paindlikemaid töösuhteid, tagades xxxxx xxxx alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Alaealiste töötingimuste regulatsioon on püsinud suures osas muutumatuna alates 2001. aastast, mistõttu vajab regulatsioon kaasajastamist. Samuti on kehtiv regulatsioon oluliselt rangem Euroopa Liidu tasandi õigusaktides sätestatust, mistõttu piirab alaealise tööle võtmist, ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada määral, milleks nad tegelikult võimelised on. Seetõttu on alaealise jaoks töö leidmine ja nende tööle võtmine keeruline. Eelnõuga kaotatakse ära alaealistele lubatud tööde nimekiri ning Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustus. Xxxxxx kohustus jääb edaspidi kehtima xxxx 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel. Eelnõuga muudetakse alaealiste tööaega puudutavaid sätteid selliselt, et koolikohustuslike alaealiste1 puhul eristatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal ning võimaldatakse pikemat tööaega 15-17-aastastele mittekoolikohustuslikele alaealistele. Samuti kaotatakse alaealise põhipuhkuse erisus. Kehtiva õiguse kohaselt on alaealise töötaja põhipuhkus 35 kalendripäeva aastas, mille 28 kalendripäeva ületav osa hüvitatakse tööandjale riigieelarvest. Alaealise põhipuhkus viiakse samale tasemele täisealise töötaja põhipuhkusega (28 kalendripäeva). Eelnõuga sätestatakse Tööinspektsioonile õiguslik alus töö tegemise suhte sisu hindamiseks. Muudatus annab Tööinspektsioonile seadusliku pädevuse kvalifitseerida vajadusel näiteks käsundusleping või töövõtuleping ümber töölepinguks, kui lepingu sisu vastab töölepingu tunnustele. See võimaldab Tööinspektsioonil efektiivsemalt kontrollida tööd tegevate isikute töötingimusi, mis omakorda suurendab nende isikute kaitset töösuhtes. Pädevuse laiendamise vajadus tuleneb asjaolust, et sageli sõlmitakse töötajatega töö tegemiseks töölepingu asemel mõni muu võlaõiguslik leping (käsundusleping, töövõtuleping). Sellisel juhul jäävad töötajad ...
Sisukokkuvõte. Eelnõuga muudetakse töötuskindlustuse seadust (TKindlS), tööturuteenuste ja -toetuste seadust (TTTS) ja töövõimetoetuse seadust (TVTS). Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) muudatuste eesmärk on suurendada töötuskindlustushüvitise süsteemis paindlikkust ning pakkuda töötule keerulisemas tööturuolukorras suuremat sotsiaalset kaitset. Eelnõuga lahendatakse ka TKindlS-i ja TVTS-i rakendamisel tekkinud probleemkohad. Eelnõuga seotakse töötuskindlustushüvitise maksmise periood majandustsüklitega. Kehtiva TKindlS-i kohaselt sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood ainult inimese töötuskindlustusstaažist. Sõltumata majanduse olukorrast on töötuskindlustushüvitise maksmise periood sama. See tähendab seda, et praegune süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes xxxxx kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis. Muudatuste kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood osaliselt sõltuma tööturu olukorrast. Eelnõuga muudetakse TKindlS-is ka koondamise korral makstava kindlustushüvitise aluseks oleva töösuhte kestuse ja teenistusstaaži arvestuse põhimõtteid. Lisaks täpsustatakse, et TKindlS-iga ette nähtud hüvitist tööandja maksejõuetuse korral makstakse ainult neile töötajatele, kes on ise esitanud kohtusse tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse, ning xxxxx on hinnanud, et töötaja nõue on tõendatud, ja leidnud, et tööandja maksejõuetus on tõenäoline.
Sisukokkuvõte. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) reguleerib töötajate tööle esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. Eelnõuga muudetakse töötajate tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks, kaitstakse töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohutegurite korral ning viiakse juhendamise ja väljaõppe kord, samuti esmaabi regulatsioon ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks. Muudatustega parandatakse kehtiva regulatsiooni õigusselgust ning vähendatakse tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Eelnõuga muudetakse tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks. Eelnõu kohaselt on tööandja kohustatud saatma töötaja tervisekontrolli, kui töökeskkonna riskide hindamise käigus selgub, et töötaja puutub kokku ohuteguriga, mis võib mõjutada tema tervist. Muudatuse tulemusena seostatakse tervisekontrolli korraldamise vajadus senisest enam töötaja töökeskkonna riskide hindamise tulemustega ning seaduses tuuakse välja ohutegurid ja töö laadid, mille korral on tööandja kohustatud töötajale tervisekontrolli korraldama. Lisaks kehtestatakse teatud töökeskkonna ohutegurite puhul kohustus korraldada tervisekontroll enne ohuteguriga (bioloogilised ohutegurid, kantserogeenid ja mutageenid, plii xx xxxxx ühendid, asbestitolm) kokkupuutumist, et veenduda, kas töötaja sobib teatud tingimustel töötama, ja välistada juhud, millal kokkupuude ohuteguriga võib töötaja tervist kahjustada. Tervisekontrolli korralduse muudatused aitavad xxxxx tervisekontrolli kvaliteedi paranemisele. Eelnõuga muudetakse juhendamise ja väljaõppe kord töötajate ja tööandja vajadustest lähtuvaks ning ebavajalike piirangute kaotamisega muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe senisest sihitatumaks ja tõhusamaks. Eelnõuga lihtsustatakse juhendamise liike nagu sissejuhatav-, xxxxxx xx täiendjuhendamine. Juhendamise eriliikide asemel jääb seadusesse juhendamine ja väljaõpe, mida tuleb teatud tingimustel vajalikus osas xx xxxxx korrata. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning l...
Sisukokkuvõte. Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi TsMS), et keelata tarbijaga sõlmitud lepingutest, sh tarbijale krediidi andmise lepingutest, tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus, ning võlaõigusseadust (edaspidi VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (edaspidi TsÜS), et kehtestada ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale. Vaidluste lahendamise võimalus vahekohtus on loodud eelkõige selleks, et võimaldada ettevõtjatel kokkuleppe olemasolul lahendada tõhusalt omavahelisi majandustegevusest tulenevaid vaidlusi. TsMS § 716 lg 1 kohaselt eeldatakse vaidluse lahendamise korral alalises vahekohtus, et poolte kokkulepe hõlmab vastava alaliselt tegutseva vahekohtu reglementi. Alalise vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema xxxxx huvide ja õigustega. Näiteks lihtsustatud kättetoimetamise reeglitega ei pruugi olla tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. Kuigi vahekohtu kokkulepe peab xxxxx xxxxx eraldi kokku lepitud (TsMS § 717 lg 2) ning tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkulepe peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud (TsMS § 719 lg 2), ei taga ega sisalda vahekohtu kokkuleppe sõlmimise reeglid võimalust rääkida xxxx xxxxxx reglemendi tingimusi. Xxxxx tühistab vahekohtu otsuse TsMS § 751 kohaselt üksnes menetluslikel alustel ega vaata lahendit läbi sisuliselt. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole nõrgema xxxxx kaitse eesmärgil lubatud teatud vaidluste vahekohtule lahendamiseks andmine. Sellisteks vaidlusteks on töölepingu lõpetamise ja eluruumi üürilepingu vaidlused. TsMS § 718 lõige 4 võimaldab täiendavalt teatud liiki vaidluste vahekohtu lahendada andmist keelata või piirata. Kuigi praeguseks ajaks ei ole vahekohtutes tarbijalepingust tulenevaid vaidlusi massiliselt lahendatud, võib eeldada, et kuivõrd näiteks krediidiandjal on vahekohtumenetluses võimalik soovitud sundtäidetav lahend saada võrdlemisi kiiresti, võib vahekohtumenetluse kasutamine muutuda tarbijale krediidi pakkujate hulgas järjest populaarsemaks. Olemasolevad õiguskaitsevahendid – võimalus kaevata vahekohtu otsuse xxxxx vastavalt TsMS § 751 lg 1 p-le 3 või VÕS § 42 lg 3 kaudu vahekohtu reglemendis sisalduva reegli kui tarbija suhtes kahjuliku tüüptingimuse tühisusele tuginemine – ei oleks tarbija jaoks ilmselt piisavalt otstarbekad ja tõhusad abinõud. Muudatusega soovitakse xxx xxxxx võimalikku tarbijate põhi- ja menetlusõiguste rikkumist eelkõige kõrge krediidikulukuse määraga tarbijakrediid...