Sotsiaalteenused ja -toetused Näiteklauslid

Sotsiaalteenused ja -toetused. 8.3.1. Lepinguosaliste eesmärk sotsiaaltöös on eneseteadlik, vastutustundlik ja iseseisvalt toimetulev vallakodanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond. Sotsiaalteenused ei tohi halveneda. 8.3.2. Ühinenud Valla suurem mastaap ja väikeste sotsiaalabisihtrühmade laienemine võimaldavad välja arendada sihtrühmaspetsiifilisi sotsiaalteenuseid (puuetega inimesed, eakad, täiskasvanute hoolekanne, lapsed ja noored) ja võimaldada juurdepääsu sotsiaalteenustele (xxxx- xx toimetulekunõustamine, perenõustamine, perelepitus jne). 8.3.3. Võetakse eesmärgiks arendada välja erineva profiiliga sotsiaalvaldkonna spetsialistide ametikohad koos asjakohase tugisüsteemiga, et võimaldada spetsialiseerumist ja sellega teenuste kvaliteedi kasvu. 8.3.4. Teenuse osutamisel abivajajatele lähtutakse abivajaja reaalsetest vajadustest ja lähemuse printsiibist, mistõttu sotsiaalnõustamise ja sotsiaalteenuste osutamine korraldatakse osavallas ja vallakeskuses. 8.3.5. Sotsiaalteenused ja -toetused kehtestatakse kogu xxxxxx ühesugustel alustel ja määrades. Lepinguosaliste sotsiaaltoetuste toetusmäärade ühtlustamine toimub lepingu kehtivusaja jooksul järk- järgult solidaarsuse põhimõttel (s.t konsensuslikult). Toimetulekutaseme tõstmiseks eelistatakse vajaduspõhiseid toetusi. 8.3.6. Arendatakse sotsiaaltransporditeenust (nt invabuss, sotsiaalteenustele juurdepääs, transpordivõimalused meditsiiniasutustesse). 8.3.7. Luuakse elanikule kättesaadav sotsiaalteenuste nõustamissüsteem ja lihtsasti arusaadav sotsiaaltoetuste ja -teenuste ülevaade. 8.3.8. Tehakse koostööd kodanikeühendustega nende sotsiaalteenuste osutamisel, kus ühendustel on valmisolek ja professionaalsus osutada sihtrühmale kvaliteetset teenust. 8.3.9. Kaasajastatakse sotsiaaleluruumide võrgustik, seejuures arvestatakse erinevate sihtgruppide vajadustega, pidades silmas elanikkonna vananemist ja eakate hoolduskohtade nõudluse kasvu, seatakse eesmärgiks eakate hooldekoduteenuse arendamine. 8.3.10. Valla struktuuri luuakse vajadusel erihoolekandespetsialisti ametikoht.
Sotsiaalteenused ja -toetused. 7.2.1. Lepinguosaliste põhieesmärgid sotsiaalvaldkonnas on järgmised: • Säilitada sotsiaalteenuste senine xxxx xx panustada teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamisesse, sh tagada esmane sotsiaalnõustamine kohapeal. • Sotsiaalvaldkonna viimine ühtse koordineerimise alla. • Töötada välja ühtne sotsiaaltoetuste maksmise ja teenuste osutamise kord. • Vastavalt vajadusele arendada uusi sotsiaalteenuseid. • Toetada esmatasandi tervishoiuteenuste osutamise võimaldamist kohapeal (perearst, pereõde). • Tagada lastekaitse valdkonna arendamine. • Suurendada võimekust sotsiaalküsimustes xxxxx rääkimiseks nii teiste kohalike omavalitsuse üksustega kui ka riiklikul tasandil. • Toetada hoolekandeasutuste võrgustiku arendamist.
Sotsiaalteenused ja -toetused. 7.3.1. Lepinguosaliste eesmärk sotsiaaltöös on eneseteadlik, vastutustundlik ja iseseisvalt toimetulev kodanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond. 7.3.2. Sotsiaalteenused ja toetused kehtestatakse kogu Linnas ühesugustel alustel ja määrades. Lepinguosaliste sotsiaaltoetuste ühtlustamisel ning toetusemäärade kehtestamisel võetakse aluseks Lepinguosaliste kehtestatud kõrgem toetusmäär. Toimetulekuvõime tõstmiseks eelistatakse vajaduspõhiseid toetusi ja teenuseid. 7.3.3. Abi andmisel võetakse arvesse inimese toimetulekut mõjutavate asjaoludena nii isiku personaalne tegevusvõime kui ka füüsiline ja sotsiaalne elukeskkond. 7.3.4. Kõigis Linna paikkondades ühtlustatakse sotsiaalteenuste sh sotsiaaltranspordi kättesaadavus. 7.3.5. Töötatakse välja ja rakendatakse omaste hooldamise kord, mis lähtub hooldust vajava isiku vajadusest ja abi osutamise võimalikust parimast kättesaadavusest. 7.3.6. Tagatakse eluasemeteenuste kättesaadavus. Sotsiaaleluruumide kasutamise teenuse kord ühtlustatakse. Olemasolev sotsiaaleluruumide võrgustik säilitatakse arvestades Linna vajadusi. 7.3.7. Sotsiaalhoolekande teenuseid osutavate asutuste, ettevõtete ja ühingute (Haapsalu Sotsiaalmaja, Haapsalu Hoolekandekeskus jt) võimekust analüüsitakse ja kohandatakse vastavalt loodava Linna vajadustele. 7.3.8. Kodanikeühendustele ja kogukondadele delegeeritakse järk-järgult nende sotsiaalteenuste osutamine, kus ühendustel on valmisolek ja professionaalsus teenust osutada xx xxxxx lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvaliteediga teenust.
Sotsiaalteenused ja -toetused. 7.2.1 Sotsiaaltoetused ja -teenused ühtlustatakse järk-järgult, lähtutakse ühtselt väljatöötatud korrast, mis valmistatakse ette 2017. aasta lõpuks ja rakendatakse 2018. aastast. Teenuste osutamisel abivajajale lähtutakse tema vajadustest ja võimaliku lähimuse printsiibist. 7.2.2 Sotsiaalhoolekande asutused säilitatakse ja asutused viiakse ühtse juhtimise alla. Hooldekodude xxxxx säilivad ja arendatakse seal pakutavaid teenuseid. Teenuste arendamisel eelistatakse seniseid sotsiaalhoolekande asutusi. 7.2.3 Esmatasandi sotsiaaltöötaja töökohad tagatakse teenuskeskustes. Panustatakse ühtse sotsiaalvaldkonna tugivõrgustiku arendamisse. 7.2.4 Tööle võetakse lastekaitsespetsialist. Panustatakse psühholoogi ja logopeedi teenuste arendamisse. 7.2.5 Laiendatakse sotsiaaltranspordi ühtset arendamist ja toetatakse uudsete lahenduste kasutuselevõttu (näit koostöö taksoteenuste osutajatega). 7.2.6 Parendatakse sotsiaaleluruume ja vajadusel laiendatakse sotsiaalhoolekande asutuste võrgustikku. 7.2.7 Arendatakse sotsiaalteenuseid, prioriteedid on koduhoolduse arendamine ja sotsiaaltranspordi tagamine.

Related to Sotsiaalteenused ja -toetused

  • Poolte õigused ja kohustused 2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajalikud hanked välja hiljemalt ....................... kuu jooksul pärast liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt. Põhivõrguettevõtjal on õigus lepingu täitmiseks kasutada xx xxxx lepingu sõlmimist läbiviidud põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguid. 2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist enne lepingus sätestatud liitumistasu esimese osamakse tasumist, tasudes põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt lepingu punktile 3.6. 2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud xxxxx tulemuste selgumisest teatab põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult xxxxx tulemustest. Juhul, kui lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud hange on korraldatud enne lepingu sõlmimist, teatab põhivõrguettevõtja pärast lepingu sõlmimist klienti kirjalikult varasemalt läbiviidud hangete tulemustest. 2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul punktis 2.3 nimetatud xxxxx saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja poolt või enne lepingu sõlmimist läbiviidud hangete tulemustega. Kui klient ei teata põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest, loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille järgnevad lepingu punktis 7.5 toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga kooskõlastama hangete tulemusi (sh enne lepingu sõlmimist läbi viidud hanked), mille eeldatav maksumus jääb alla ....................... EUR-i. 2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks või varasemalt sõlmitud hankelepingu rakendamiseks ja täidetud on punktis 1.7 nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud hankelepingu või lähtub varasemalt sõlmitud hankelepingust xx xxxxx liitumispunktist põhivõrgu xxxxx jäävate elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, xxx xxxxx vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et vaatamata lepingu täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja järgimine. 2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja ehitamise tähtajas. 2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu oluliselt suureneda. 2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest. 2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud xxxxxx xxx kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa- ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu hulka. 2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise.

  • Poolte kohustused Ostja kohustub tasuma ostetud toodangu eest müüjale vastavalt käesoleva lepingu punktile 7.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Millised on minu kohustused? Teie põhikohustus on tasuda kindlustusmakse. Kindlustusandjat tuleb teavitada riskiasjaoludest ja nende muutumisest, näiteks sõiduki peamisest kasutusotstarbest. Liikluses tuleb järgida liiklusreegleid ja mõistlikult käituda. Kindlustusandjat tuleb liiklusõnnetusest viivitamata teavitada ja järgida tema juhiseid. Liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduk ja xxx xxxx tuleb säilitada õnnetusejärgses seisundis kindlustusandja juhisteni. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja muutumisest tuleb kindlustusandjat kohe teavitada.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Kus ma xxxx kindlustatud? ✓ Kindlustus kehtib poliisil märgitud aadressil või territooriumil.

  • Lepingu objekt 3.1. Lepingu objektiks on kasvava metsa raieõigus. Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, xxxx xx tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. 3.2. Ostjal on õigus langetada puid ainult lepingu punktis 3.3 näidatud eraldistel. Igal eraldisel on lubatud langetada puid p.3.3 näidatud pindala ulatuses. Lubatud raieala on märgitud lepingu lisaks oleval metsateatisel. Raieala piiride asukoha kahtluse korral on Ostja kohustaud viivitamatult võtma ühendust Müüjaga. 3.3. Andmed võõrandatava metsa kohta: KOKKU