TAUSTAINFORMATSIOON. Xxxxx xxxx asub Eesti kirdeosas Venemaa piiril, Tallinnast 212 km xxx pool ja Sankt- Peterburgist 150 km lääne pool. Linn seisab Xxxxx xxx vasakul kaldal, 14 km kaugusel selle Soome lahte suubumise kohast, kus asub kuurortlinn Narva-Jõesuu. Linna pindala on 84,5 km2. Narva kuulub Xxx-Viru maakonna koosseisu ja on Eesti kõige suurem piirilinn. Xxxxx Eesti astumist Euroopa Liitu 2004. aastal, sai Narvast EL piirilinn. Xxxxx xxxxx elanike arv seisuga 01.01.09 on 65 886 inimest. Viimastel aastatel on loomulik juurdekasv (sündide/surmade suhe) linnas olnud negatiivne. Väljaränne ületab sisserände. Aastane keskmine rahvastiku vähenemine on 500 inimest. Prognooside kohaselt kestab see trend kuni aastani 2010. Xxxxx xxxxx Xxxxx xxxx. Xxxxx vanem osa paikneb Põhja-Eesti lavamaa serval iidses sillakohas. Linna ajaloolisest tuumikust (Narva ordulinnus) läänes asub nüüdne keskus Peetri väljak ning lõunas Joaorg (Juhkental). Raudteejaamast lõunas paiknev Kreenholmi linnaosa hõlmab xx Xxxxx joast ülemal olevad tööstushoonestusega Kreenholmi xx Xxxxxx saare. Kaugemal edelas Narva veehoidla piirkonnas on Balti ja Eesti elektrijaam ning Narva põlevkivikarjäär (kaks viimast paiknevad Vaivara valla territooriumil). Linna lääneserval asub Paemurru linnaosa. Narvas tegutseb mitmesuguseid asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone. Tähtsaimad neist on arenguperspektiivi omavad AS Narva Elektrijaamad, Kreenholmi Valduse AS, Balti SE ja Nakro. Narva linnas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust 100% Xxxxx xxxxx xx Xxxxx-Jõesuu linna omandis olev ettevõte - AS Narva Vesi. Ettevõtte restruktureerimist, likvideerimist ega uue operaatori määramist ei ole Narva Linnavalitsusel kavas. Ettevõtte andmetel on vee- ja kanalisatsiooniteenusega kaetud 31.12.2008 kogu linna elanikkond. Narva linnas kasutatakse joogiveena pinnavett. Kõik Narva linnas asuvad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatised (Narva VPJ, Mustajõe veehaare, Narva HPJ, joogivee-, sadevee- ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveepumplad (2 tk), reoveepumplad (3 suuremat ja 10 pakettpumplat) ja puurkaevpumplad) kuuluvad AS-le Narva Vesi. Teistele tööstusettevõtetele (nagu Kreenholm Valdus AS, Balti ES, Nakro) kuuluvad nende territooriumitel või nende tootmise tehnoloogiliseks vajaduseks rajatud veevõtu- ning kanalisatsiooni ärajuhtimise süsteemid. Reovett kanaliseerivad kõik tööstusettevõtted Xxxxx xxxxx ühiskanalisatsiooni. Ettevõte teenindusalas on 2007 aasta andmetel 23 392 füüsilist ja 603 juriidilist isikut. Alates aastast 2...
TAUSTAINFORMATSIOON. Sillamäe linn asub Soome lahe lõunarannikul, Xxxxx xxx suudmes. Kaugus maakonna keskuseni 24 km. Linn loodi 1940. aastate xxxxx rajatud metallitöötlustehase ümber. Linnaõigused sai 1957.aastal. Tähtsamad tegevusharud on seotud keemiatööstusega (haruldaste muldmetallide tootmine). Sellel põhineb AS Silmeti tootmistegevus. Xxxxx xxxxx Xxxxx xxx org, mille veerudele ja terrassidele ongi ehitatud linn. Jõgi on siin paisutatud väikeseks veehoidlaks. Elanike vee- ja kanalisatsioonitarbe põhiindikaatorid on toodud tabelis 1. Elanike arv elanikku 16 491 15 952 15 150 Ühisveevärgiga ühendatud elanike arv elanikku 16 491 15 952 15 150 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv elanikku 16 491 15 952 15 150 Ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 100 100 100 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 100 100 100 Elanikkonna ühiktarbimine l/d el 114 97 100 *Allikas: rahastustaotlus. Sillamäe linnas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust 100% Sillamäe linna omandis olev ettevõte - AS Sillamäe Veevärk. Sillamäe Linnavolikogu 27. veebruari 2001.a. istungi nr. 23 otsusega on kehtestatud AS Sillamäe Veevärk tegevuspiirkonnaks vee-ettevõtjana tema omandis oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi piirkond. Ettevõtte andmetel on vee- ja kanalisatsiooniteenusega kaetud kogu linna elanikkond; osaliselt tarbivad ettevõtted xxxx xxxxx kuuluvatest puurkaevudest, samas kogu reovesi juhitakse siiski Sillamäe reoveepuhastisse. Sillamäe linna ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste, millele on moodustatud katastriüksus, omanikuks on AS Sillamäe Veevärk. Muude rajatiste osas on maa erastamine käimas või maa omanikuks on Eesti Vabariik. Teistele ettevõtetele kuuluvad nende territooriumitel või nende tootmise tehnoloogiliseks vajaduseks rajatud veevõtu- ning kanalisatsiooni ärajuhtimise süsteemid. Ettevõttes töötab 01.01.2009 seisuga kokku 81 inimest, sh. n.n administratsioonis töötab 10 inimest ning muudel töökohtadel 71 inimest. Sillamäe linna veevarustussüsteemi võib tinglikult jaotada xxxxx- xx tööstuspiirkonna veevarustussüsteemiks. Joogiveeallikana kasutatakse mõlemas süsteemis põhjavett. Tööstusettevõtted kasutavad osaliselt põhjavett ka tehnoloogilisteks vajadusteks. Sillamäe linna piires on kõik elanikud, linnaeelarvelised asutused ja teised ettevõtted varustatud ühisveevärgiteenusega. Kokku tarbijaid 01.01.2007.a. seisuga 16 491 elanikku. AS Sillamäe Veevärk halduses on 2009.a. seisuga 20 puurkaevpumplat, millest 2009. a esimese kvartali seisuga on töötanud 11...
TAUSTAINFORMATSIOON. Xxxxx xxxxx haldusterritooriumil asub Xxxxx xxx kanjoni maastikukaitseala, mis on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi – Xxxxx xxx astangu baasil. Kaitseala põhieesmärk on esindusliku alamordoviitsiumi paasi lõikunud Xxxxx xxx kanjoni ja joaastangute kaitse. Xxxxx xxx kanjoni maastikukaitseala piirid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13.05.1999. a määrusega nr 155 ”Panga maastikukaitseala xx Xxxxx xxx kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Maastikukaitseala piirid on toodud joonisel 1. xxx kanjoni maastikukaitseala piirid. Allikas: Maaameti geoportaali kaart, xxxx://xxxxxxxxxx.xxxxxxx.xx Xxxxx xxxxx Kreizbergi park ja kanjoni tugimüür on Xxxxx xxx kanjoni maastikukaitseala osa. 2013. aastal oli Keskkonnaametil kavas tellida kaitsekorralduskava, mille eesmärgiks oleks Xxxxx xxx kanjoni kaitse planeerimise kõrval tagada parkide looduskaitseliste väärtuste esiletoomine ja säilimine. Kaitsekorralduskava koostamise eesmärgiks oli muu hulgas luua alusdokument kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. Kaitsekorralduskava reguleeriks parkide esialgset korrastamist ja hilisemat regulaarset hooldust, mis on vajalik nii ajalooliste kui loodusväärtuste säilitamiseks. Korralduskava käsitleks muu hulgas pargis olevate rajatiste koorashoidu1. Tänaseks ei ole Xxxxx xxx kanjoni maastikukaitseala kaitsekorralduskava kehtestatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.05.1999. a määruse nr 155 ”Panga maastikukaitseala xx Xxxxx xxx kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” p-dele 5 ja 7 on inimestel lubatud viibida kogu kaitsealal, kusjuures tuleb arvestada piirialal viibimist reguleerivate õigusaktidega. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejatega rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
TAUSTAINFORMATSIOON. Sillamäe linn asub Soome lahe lõunarannikul, Xxxxx xxx suudmes. Kaugus maakonna keskuseni 24 km. Linn loodi 1940. aastate xxxxx rajatud metallitöötlustehase ümber. Linnaõigused sai 1957.aastal. Tähtsamad tegevusharud on seotud keemiatööstusega (haruldaste muldmetallide tootmine). Sellel põhineb AS Silmeti tootmistegevus. Xxxxx xxxxx Xxxxx xxx org, mille veergudele ja terrassidele ongi ehitatud linn. Jõgi on siin paisutatud väikeseks veehoidlaks. Elanike vee- ja kanalisatsioonitarbe põhiindikaatorid on toodud tabelis 1. Elanike arv elanikku 16 491 15 952 15 150 Ühisveevärgiga ühendatud elanike arv elanikku 16 491 15 952 15 150 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv elanikku 16 491 15 952 15 150 Ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal % 100 100 100 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike osakaal % 100 100 100 Elanikkonna ühiktarbimine l/d el 114 97 100