Tsiviilseadustiku üldosa seadus Näiteklauslid

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, 22 03.2021, 8.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus. 27.03.2002 - RT I 2002, 35, 216. VÕS § 759 sätestab lepingu sõlmimise erisused. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS §-i 759 eesmärk on kehtestada täiendav regulatsioon võrreldes lepingu sõlmimise üldregulatsiooniga. Tervishoiuteenust osutatakse teinekord ka isikule, kes ei ole võimeline tahet avaldama ega ole xxx xxxxx varem ka avaldanud. Tahet ei saa tuletada xx xxx tegemisest (§9 lg 2), kuna võib olla olukordi, kus patsient ei tee mingit tegu. Xxxx eriregulatsioonita ei oleks võimalik nendevahelisele suhtele lepingulise võlasuhte regulatsiooni kohaldada ja nende puhul jääks leping sõlmimata, kuna puuduks tahteavaldus.7 TsÜS-i § 68 lõike 4 kohaselt ei loeta vaikimist üldjuhul tahteavalduseks, välja arvatud juhul, kui pooled on nii kokku leppinud või tuleneb nii seadusest. VÕS-i §-s 759 on sätestatud , et leping loetakse sõlmituks ka siis, kui patsiendile hakatakse teenust osutama, st patsiendipoolne tegevusetus ja vaikimine loetakse lepingu sõlmimisega nõustumiseks ja leping sõlmituks, xxxx, et patsient peaks üldse midagi tegema.8 Tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmine patsiendi nõusolekul tähendab xxxx, xxx näiteks patsient A jääb haigeks ja pöördub perearsti xxxxx xxxx saamiseks ning perearst teeb kõik endast oleneva, et A terveks xxxxxx, kuid A tervis ei parane. Perearst mõistab, et tema teadmised pole selle valdkonna kohta nii põhjalikud ja saadab A eriala arsti juurde haiglasse. Seega sellises olukorras on tervishoiuteenuse osutamise leping A ja eriala arsti vahel sõlmitud automaatselt. Kui patsient ei ole nõus temale tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega teise tervishoiuteenuse osutaja poolt, siis teisel tervishoiuteenuse osutajal ei teki tervishoiuteenuse osutamise lepingut.9 Seega ei teki tervishoiuteenuse osutamise lepingut näiteks olukorras, kus perearst saadab oma mittepiisavate teadmiste tõttu A eriala arsti juurde haiglasse, aga kuna A 7 P. Xxxxx, X. Xxxx, X. Xxxx, X. Käerdi. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Lk 296. 8A. Xxxxxx, X. Sootak. Meditsiiniõigus. 2007. Lk 60.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, 12.03.2015, 106. õiguslikke tagajärgi. Tavapäraste eraõiguslike lepingute puhul rakendub tühisuse kontseptsioon automaatselt, mis tähendab, et tehingu õiguslikud tagajärjed puuduvad algusest xxxxx ning xxxx xx pea täitma. Hankelepingute tühisuse puhul nii ei ole. RHS § 121 käsitleb hankelepingu tühisust ning nimetatud paragrahvi neljanda lõike kohaselt on tühisusele võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu see on tuvastatud vastavalt RHS-is sätestatule. RHS §-i 185 kohaselt toimub hankelepingu tühisuse tuvastamine kaebuse esitamisega riigihangete vaidlustuskomisjonile. Seega paneb õiguskaitsemeetmete direktiiv liikmesriikidele kohustuse näha siseriiklikul tasemel ette hankelepingu kehtivuse lõpetamise võimalus, milleks Eestis on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue. Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude saab Eestis esitada riigihangete vaidluskomisjonile. Kui vaidluskomisjon hankelepingu tühisuse tuvastab, loetakse tühisuse tuvastamise hetkel hankeleping algusest xxxxx kehtetuks. Arutluse all oleva probleemküsimuse kontekstis on oluline, et hankija ei pea pärast tühisuse tuvastamist tegema täiendavaid samme hankelepingu kehtivuse lõppemiseks. Õiguskaitsemeetmete direktiiv ei ole seega õiguslik allikas, milles sisalduks hankija kohustus õigusvastaselt muudetud hankeleping lõpetada. 1.2.2. Hankelepingu lõpetamise õigus enne või pärast lubamatut muutmist

Related to Tsiviilseadustiku üldosa seadus

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Üldosa 6.1.1 Põhivõrguettevõtja on kehtestanud alltoodud korra võrgueeskirjas ja RfG-s toodud jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudega liituvate tootmismoodulite põhivõrguettevõtjaga seotud kohustuste täpsustamiseks. 6.1.2 Tootja algatab kooskõlastusprotsessi C- ja D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga liitumisel pärast tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelise liitumislepingu sõlmimist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja tootmismooduli nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt punktile 6.4 või 6.5. 6.1.3 C- ja D-tüüpi tootmismoodulite kooskõlastamiseks tasub tootja põhivõrguettevõtjale menetlustasu 2 000 eurot. Menetlustasu arve esitatakse tootjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmismooduli liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale maksetähtajaga kakskümmend üks (21) päeva. 6.1.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates tootja poolt kooskõlastustaotlusega esitatavate dokumentide ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada tootjale teavitus puudustest tootja poolt esitatud dokumentides. Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni nõuetekohaste materjalide esitamiseni. 6.1.5 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmise vajaduse, alustab jaotusvõrguettevõtja lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessi, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 2.1 ning millele kohaldub punktis 2.3.2.1 nimetatud menetlustasu ja punktis 2.3.4.1 nimetatud toimingutasu. 6.1.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti, s.h andmeside projekti läbi kolmekümne (30) päeva jooksul, esitades vastusena kooskõlastuse tootja elektripaigaldise elektriosa projektile või märkused puuduste kõrvaldamiseks.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Omavastutus 8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus (kindlustuspoliisil) kokku lepitud osa, mida Compensa ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Kindlustuslepingus võib olla määratud nii põhiomavastutus, kui ka eriomavastutused kindlustusjuhtumite, kaupade, regioonide vms osas. 8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 453 626 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

  • Tellija kohustub 4.1.1. Tagama kogu lubatud teenindusaja vältel 6:00 kuni 22:00-ni jäätmeveoki takistamatu juurdepääsu jäätmemahuti vahetusse lähedusse ja jäätmemahuti paiknemise jäätmeveokiga xxxxx tasandil oleval kõvakattega (asfalt, betoon vms.) alusel või pinnal, mis ulatuks auto võimaliku peatumise ja laadimise xxxxxx xx hoidma töötsooni jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaane puhtana lumest ja jääst, nii et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahuti ümber peab olema vähemalt üks (1) meeter vaba ruumi jäätmemahuti teenindamiseks. Koduloomad peavad olema hoitud nii, et xxxx ei oleks võimalust rünnata TÖÖVÕTJA töötajaid. 4.1.2. Käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga xx xxxx peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. 4.1.3. Jäätmemahuti, värava või jäätmemaja ukse lukustamise korral peab TELLIJA kindlustama nende avamise tühjenduspäeval kogu lubatud teenindamise ajal, xxx xxxx ei ole käesoleva lepingu lisades teisiti kokku lepitud. 4.1.4. Täitma TÖÖVÕTJA poolt kinnitatud lisas 2 jäätmemahuti kasutusjuhendis sätestatud tingimusi. XXXXXXX vastutab jäätmemahuti mittenõuetekohase kasutamisega ja tema süülise käitumisega põhjustatud tagajärgede eest. 4.1.5. Jälgima, et jäätmemahutisse ei pandaks ohtlikke jms sobimatuid jäätmeid ning jäätmemahuti tühjendamist raskendavaid või vigastusi põhjustavaid materjale või esemeid (toksilised ja plahvatusohtlikud ained, rasked metallesemed, kustutamata tuhk ja šlakk, kivid, ehituspraht, vedelad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmeid jms.). 4.1.6. Hüvitama tema süülise käitumise tõttu tekitatud kahju TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumisel vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu pooled koostavad renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta akti. 4.1.7. Mitte kasutama TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahutit muuks otstarbeks ega paigaldama seda mujale ja andma xxxx xxx kolmandatele isikutele xxxx TÖÖVÕTJAGA kooskõlastamata. 4.1.8. XXXXXXX vastutab tema kasutusse antud jäätmemahuti säilimise, korrashoiu, valve ja puhtuse eest xx xxxxx, et kaanega varustatud jäätmemahuti kaas oleks suletud asendis. 4.1.9. TELLIJA kohustub jäätmete sorteerimisel jaotama taaskasutatavad jäätmed liigiti TÖÖVÕTJA poolt märgistatud vastava jäätmeliigi jäätmemahutisse. 4.1.10. TELLIJA ei või kasutada TÖÖVÕTJA omandis olevat jäätmemahutit vastuolus selle otstarbega ega muuta selle asukohta xxxx TÖÖVÕTJA eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.11. Lepingu lõppemisel on TELLIJAL kohustus renditud jäätmemahutid TÖÖVÕTJALE tagastada kui ei lepita kokku teisiti. 4.1.12. Vastutama, et TELLIJA postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga. 4.1.13. Tasuma teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele õigeaegselt.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 12.1 Müüja tagab Ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning 12.2 Ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja Müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad Müüja veebilehel. 12.3 Ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb Müüja järgmistel eesmärkidel: 12.3.1 Ostja isikuandmeid, sealhulgas Ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, gaasi tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja Ostja poolt Müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse Ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja Ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude lepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks; 12.3.2 Ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt Müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, Ostja vajadustele paremini vastavate 12.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab Müüja andmed Ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad Müüja veebilehel kes avaldavad andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata Ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 12.4 Kui õigusaktist ei tulene, et Müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja Ostja nõusolekuta, on Ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest Müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui Xxxxx poolt esitatud avalduse Müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 12.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude Ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja Ostja teenindamiseks. 12.6 Ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.