Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, 12.03.2015, 106.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus. 27.03.2002 - RT I 2002, 35, 216. VÕS § 759 sätestab lepingu sõlmimise erisused. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS §-i 759 eesmärk on kehtestada täiendav regulatsioon võrreldes lepingu sõlmimise üldregulatsiooniga. Tervishoiuteenust osutatakse teinekord ka isikule, kes ei ole võimeline tahet avaldama ega ole xxx xxxxx varem ka avaldanud. Tahet ei saa tuletada xx xxx tegemisest (§9 lg 2), kuna võib olla olukordi, kus patsient ei tee mingit tegu. Xxxx eriregulatsioonita ei oleks võimalik nendevahelisele suhtele lepingulise võlasuhte regulatsiooni kohaldada ja nende puhul jääks leping sõlmimata, kuna puuduks tahteavaldus.7 TsÜS-i § 68 lõike 4 kohaselt ei loeta vaikimist üldjuhul tahteavalduseks, välja arvatud juhul, kui pooled on nii kokku leppinud või tuleneb nii seadusest. VÕS-i §-s 759 on sätestatud , et leping loetakse sõlmituks ka siis, kui patsiendile hakatakse teenust osutama, st patsiendipoolne tegevusetus ja vaikimine loetakse lepingu sõlmimisega nõustumiseks ja leping sõlmituks, xxxx, et patsient peaks üldse midagi tegema.8 Tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmine patsiendi nõusolekul tähendab xxxx, xxx näiteks patsient A jääb haigeks ja pöördub perearsti xxxxx xxxx saamiseks ning perearst teeb kõik endast oleneva, et A terveks xxxxxx, kuid A tervis ei parane. Perearst mõistab, et tema teadmised pole selle valdkonna kohta nii põhjalikud ja saadab A eriala arsti juurde haiglasse. Seega sellises olukorras on tervishoiuteenuse osutamise leping A ja eriala arsti vahel sõlmitud automaatselt. Kui patsient ei ole nõus temale tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega teise tervishoiuteenuse osutaja poolt, siis teisel tervishoiuteenuse osutajal ei teki tervishoiuteenuse osutamise lepingut.9 Seega ei teki tervishoiuteenuse osutamise lepingut näiteks olukorras, kus perearst saadab oma mittepiisavate teadmiste tõttu A eriala arsti juurde haiglasse, aga kuna A 7 P. Xxxxx, X. Xxxx, X. Xxxx, X. Käerdi. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Lk 296. 8A. Xxxxxx, X. Sootak. Meditsiiniõigus. 2007. Lk 60.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, 12.03.2015, 106. õiguslikke tagajärgi. Tavapäraste eraõiguslike lepingute puhul rakendub tühisuse kontseptsioon automaatselt, mis tähendab, et tehingu õiguslikud tagajärjed puuduvad algusest xxxxx ning xxxx xx pea täitma. Hankelepingute tühisuse puhul nii ei ole. RHS § 121 käsitleb hankelepingu tühisust ning nimetatud paragrahvi neljanda lõike kohaselt on tühisusele võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu see on tuvastatud vastavalt RHS-is sätestatule. RHS §-i 185 kohaselt toimub hankelepingu tühisuse tuvastamine kaebuse esitamisega riigihangete vaidlustuskomisjonile. Seega paneb õiguskaitsemeetmete direktiiv liikmesriikidele kohustuse näha siseriiklikul tasemel ette hankelepingu kehtivuse lõpetamise võimalus, milleks Eestis on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue. Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude saab Eestis esitada riigihangete vaidluskomisjonile. Kui vaidluskomisjon hankelepingu tühisuse tuvastab, loetakse tühisuse tuvastamise hetkel hankeleping algusest xxxxx kehtetuks. Arutluse all oleva probleemküsimuse kontekstis on oluline, et hankija ei pea pärast tühisuse tuvastamist tegema täiendavaid samme hankelepingu kehtivuse lõppemiseks. Õiguskaitsemeetmete direktiiv ei ole seega õiguslik allikas, milles sisalduks hankija kohustus õigusvastaselt muudetud hankeleping lõpetada. Leidmaks vastust küsimusele, kas RHS § 124 lg 1 punkti 1 alusel tekib hankelepingu ühepoolse lõpetamise õigus enne või pärast lepingu lubamatut muutmist, tuleb tähelepanu pöörata ka direktiivi esialgsele sõnastusele ning menetluse käigus tehtud muudatuste põhjustele. Riigihankedirektiivi eelnõus99 reguleeris hankelepingu muudatusi artikli 73 punkt b. Viidatud sätte ingliskeelsee sõnastuse järgi tekkis hankijal hankelepingu ühepoolse lõpetamise õigus, kui hankelepingu muudatus tähendaks uue hankemenetluse korraldamise kohustust riigihankedirektiivi artikli 72 mõttes: „/.../a modification of the contract constitutes a new award within the meaning of Article 72.“ Riigihankedirektiivi artikli 73 punkti a sõnastuse kohaselt tekib hankelepingu lõpetamise õigus, kui hankelepingut on muudetud selliselt, et see oleks nõudnud uue xxxxx korraldamist vastavalt riigihankedirektiivi artiklile 72: „/.../ the contract has been subject to a substantial modification, which would have required a new