Võlaõigusseadus osa Speditsioonileping
Võlaõigusseadus. RT I, 04.01.2021, 19. 37 Xxxx, I., VÕS I § 8/p 4.1, lk 58. – P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Komm vlj. Tallinn: Juura 2016.
Võlaõigusseadus. RT I, 04.01.2021, 19.
Võlaõigusseadus. RT I, 22.03.2018, 4.
Võlaõigusseadus. 1.2.9. Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seadus (COTIF).
Võlaõigusseadus. 26.09.2001 - RT I 2001, 81, 487. Tervishoiuteenuse osutaja on toime pannud ravivea juhul, kui tervishoiuteenust osutades jääb selle kvaliteet alla arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise xxxx xx/või xxxx xx ole osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Tervishoiuteenuse osutaja lepingulise vastutuse eeldusteks on tervishoiuteenuse osutaja poolne kohustuse rikkumine (raviviga), tervishoiuteenuse osutaja süü, kahju tekitamine ja põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Võlaõigusseaduse § 770 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja teda abistavad isikud vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Lepinguõiguses ei pea patsient tõendama tervishoiuteenuse osutaja süüd. Samuti eeldatakse süüd ka deliktiõiguses. Kohustuse rikkumise fakti olemasolul võib patsient kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid xxxx, et ta peaks näitama põhjuslikku seost arsti tegevuse ja tervisekahjustuse vahel: õigus lepingut mitte täita ja õigus alandada kokkulepitud tasu. Alles tervishoiuteenuse osutaja vastutuse tuvastamisel on võimalik nõuda kahju hüvitamist ja lepingu täitmist. Patsiendil on alati õigus leping ühepoolselt lõpetada. Kui ravivea tagajärjel on tekkinud isikule tervisekahjustus, siis vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka lepinguvälisel alusel, täpsemalt õigusvastase kahjutekitamise eest. Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse üheks erinevuseks on see, et kohalduvad erinevad õiguskaitsevahendid. Kui lepingulise vastutuse korral saab kohaldada kõiki eelnimetatud õiguskaitsevahendeid, siis deliktilise vastutuse korral on võimalik üksnes kahju hüvitamise nõue. Raviveaga ei ole tegemist olukorras, kui patsiendil tekib tüsistus, mille tekkimise risk paratamatult kaasneb kirurgilise raviga xx xxxxx patsient on eelnevalt andnud teavitatud nõusoleku. Patsiendi nõusoleku saamine on lepinguõiguses üks tervishoiuteenuse osutaja kohustusi. Nõusoleku andmiseks on vajalik eelnev arstipoolne patsiendi teavitamine xx xxxxx seejärel saab patsient anda oma nõusoleku. Patsiendi nõusolek välistab arsti vastutuse nii lepinguõiguses kui ka deliktiõiguses tingimusel, et tervishoiuteenust osutatakse reeglite kohaselt. Nõusolek peab vastama VÕS §-s 766 nimetatud tingimustele. Nõusoleku kehtivuse protsessides peab lepingulise vastutuse korral patsient tõendama, et tervishoiuteenuse osutajal puudub kehtiv nõusolek (st on rikku...
Võlaõigusseadus. RT I, 11.03.2016, 2.