KODUKORD
KODUKORD
Vaimset, füüsilist või seksuaalset turvalisust ohustavate olukordade ennetamise ning juhtumitele reageerimise, teavitamise ja lahendamise kodukord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Käesolev kodukord (edaspidi kord) on koostatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (edaspidi EADSE) 2021.a. juhendi Spordipersonali käitumisjuhend xxxxx xx noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks alusel ning lähtub selles esitatud mõistetest ja sätetest. Korra kinnitab spordialaliit/spordiklubi/spordikool ja see on organisatsiooni töötajatele, treeneritele, treenitavatele ja treenitavate vanematele ja/või eeskostjatele (edaspidi lapsevanematele) järgimiseks kohustuslik.
1.2. Mõisted
1) vaimse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Spordis võib vaimne väärkohtlemine xxxxx aset näiteks järgmistes olukordades: pidev kritiseerimine, sarkasmi kasutamine ja ironiseerimine sportlase suunal või tagasisidest ilmajätmine, sõimamine, alandamine, mahategemine, mõnitamine, sportlase ignoreerimine ja tõrjumine, liigse xxxxx avaldamine.
2) füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsilise jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi. Spordis võib füüsiline väärkohtlemine xxxxx aset näiteks järgmistes olukordades: treeningtsükli intensiivsus ületab lapse kehalist võimekust võistlema suunamine või võistlemise toetamine hoolimata vigastusest treener sunnib tegema harjutusi, hoolimata ohust tervisele.
3) seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine igasugusesse seksuaalsesse tegevusse, millega ta ei ole nõus või mille sisust ta ei saa aru ning mille paneb toime täiskasvanu või teine laps, kes on vanuse või arengutaseme poolest vastutus-, usaldus- või võimusuhetes kannatanuga.
4) ahistamine on teise inimese soovimatu käitumine, mis loob ebamugavust, alandab ahistatavat ja tema väärikust. Ahistamine võib olla seksuaalne või sooline. Väärkohtlemist ja ahistamist tuleb ennetada ja sellega võidelda, sest nendega kaasnevad mitmesugused lühi- ja pikaajalised mõjud: keskendumisvõime alanemine, unehäired ja unetus, ärevus, depressioon, stress, madal enesehinnang või liigne enesekindlus, kehvad sooritused treeningutel/võistlustel, negatiivne mõju klubi teistele liikmetele ja lähedastele, usaldustunde vähenemine.
5) laste väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
6) hädas olev laps on laps, kes on xxx xxx või tervist ohustavas olukorras, ja laps, xxxxx käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30). Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada hädaabinumbril 112 on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest (LasteKS § 31).
7) abivajav laps on laps, xxxxx heaolu on ohustatud või xxxxx puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, xxxxx käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS § 26).
8) hooletusse jätmine on lapsevanema, hooldaja jt (sh treeneri) kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, mis võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Lapse ohutuse tagamata jätmine, sh arvestades lapse sõltuvust täiskasvanust, on näiteks sportlase toidu või joogita jätmine,
ebapiisav puhkus ja taastumine, füüsiliselt turvalise treeningukeskkonna mittepakkumine, arenguliselt või kehaliste võimete mõttes ebasobivate treeningumeetodite kasutamine, ületreening ja ülekoormusvigasuste vältimata jätmine, ignoreerimine ning tähelepanust ja tagasisidest ilmajätmine jne. Hooletusse jätmiseks loetakse veel kohasest arstiabist keeldumist ja spordi turvavarustuse mitterakendamist treeningul või võistlusel.
9) spordipersonal on kes tahes juhendaja, treener, mänedžer, võistkonna abiline, ametnik, meditsiinitöötaja, füsioterapeut, massöör, kohtunik xx xxxx spordiorganisatsioonis.
10) treener on sportlasi xx xxxxx spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses
11) treenitav on spordiklubi, spordikooli või spordialaliidu sporditegevuses osalev laps või noor.
1.3. Kord reguleerib spordialaliidus, spordiklubis, spordikoolis jm tegutsevate juhatuse liikmete, töötajate (sh treenerid, tugipersonal), treenitavate (sh lapsed ja noored) ja lastevanemate suhteid ja käitumist. Kõik osapooled lähtuvad ausa mängu põhimõtetest, austades treenitavate õigust treenida avatud, lugupidavas, turvalisust ja heaolu tagavas keskkonnas.
1.4. Kord on tööandja (spordialaliit, spordiklubi, spordikool) ja töötaja vahelises lepingus sätestatud ametijuhendi lahutamatu osa. Kord on ka treenitavaga (või tema lapsevanemaga/eeskostjaga) sõlmitava teenuslepingu lahutamatu osa. Kord on avalikult kättesaadav (organisatsiooni nimi) kodulehe aadressil (www….)
1.5. Sporditurvalisust (sh vaimne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine või ahistamine) ohustava olukorra ilmnemisel on töötaja, treener, lapsevanem või treenitav kohustatud reageerima. Tõsisema rikkumise puhul tuleb koheselt teavitada politseid.
1.6. Xxxxxx sätestatud rikkumiste esmaseks käsitlejaks on üldjuhul treener koos juhtumiga seotud osapooltega. Juhul kui on ohtu seatud ühe xxxxx turvalisus ja/või õigused, kaasatakse vajadusel juhtumi lahendamisse lapsevanem(ad) ja teised spetsialistid (spordiklubi/spordialaliidu juhtkond, lastekaitsetöötaja, psühholoog, noorsoopolitseinik, XXXXX xx).
1.7.Rikkumiste menetlemisel rakendatakse käesolevas korras kehtestatud distsiplinaarmenetluse sätteid.
2. TREENERI JA TÖÖTAJA KÄITUMINE
2.1. Xxxxxxxx ja töötaja lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab suhtlemisel lugupidavat kõnestiili;
2) xx xxxxx ega julgusta mis tahes kiusamist;
3) ei käitu teist alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt (sh märkused keha kohta);
4) ei kasuta rassistliku või diskrimineerivat kõnestiili;
5) ei kohtle treenitavaid ebavõrdselt;
2.2. Xxxxxxxx ja töötaja eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei flirdi alaealisest treenitavaga, isegi juhtudel, kui alaealine seda ise soovib;
2) ei paku alaealisele treenitavale küüti mootorsõiduki vm vahendiga xxxx eelnevalt lapsevanemat teavitamata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treenitavaga pidevalt kontakti (nt helistades);
4) ei kasutada treenitavaga ühist riietusruumi xxxxx xxxx;
5) ei ööbi xxxx lapsevanemaga eelnevalt kooskõlastamata alaealisega ühes toas;
6) ei kutsu treenitavat xxxxxx xxxxx ega lähe treenitava koju lapsevanemaga kooskõlastamata;
7) ei korralda üks-ühele kohtumisi kinnises ruumis (v.a. kasutades kasutada avalike ruume, teavitada lapsevanemat ja/või klubi juhtkonda);
8) ei kingi treenitavale raha ega tee ebasobivaid hinnalisi kingitusi;
9) ei sunni treenitavat vigastustega treenima/võistlema;
10) …. jne…. sõltuvalt spordiala spetsiifikast
2.3. Treener ja töötaja austab treenitava õigust kehalisele puutumatusele:
1) treenitavaga ei looda üldjuhul füüsilist kontakti, v.a. juhul, kui see toimub mõlema xxxxx nõusolekul ning on seotud juhendamise, julgustamise või lohutamisega;
2) kui spordiala spetsiifika nõuab treenerilt füüsilist kontakti treenitavaga, siis treener selgitab treeneritavale ja tema lapsevanematele/eestkostjatele tagamaks avatuse ja
üksteisemõistmise;
3) enne füüsilist kontakti nõudvate harjutuste sooritamist treeningu raames küsib treener treenitavalt nõusolekut.
2.4. Xxxxxxx ja töötaja tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei xxxxxx vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
2.5. Xxxxxxx ja töötaja tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse või mitmetähendusliku alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treenitava suunal ega kuuldes (sh ropendamine, suguelunditesse saatmine jne);
2) ei tee märkusi treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
3) ei tee treenitavatest ega treenitavatele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok jt) kaudu;
4) ei tee ettepanekut astuda seksuaalvahekorda.
2.6. Xxxxxxx ja töötaja tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita tööülesannete täitmisel alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (xxxx arsti ettekirjutuseta) ega ole alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
2.7. Xxxxxxxx või töötaja poolsed rikkumised:
1) kui treener või töötaja on treenitava arvates xxxxx ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitab treenitav sellest lapsevanemat. Lapsevanem hindab saadud teavet ning pöördub selgitusteks kas treeneri, töötaja, juhtkonna või määratud usaldusisiku xxxxx;
2) kui treener või töötaja on lapsevanema arvates xxxxx ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitab lapsevanem sellest klubi juhtkonda;
3) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda treenerilt või töötajalt seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.
3. TREENITAVA KÄITUMINE
3.1. Treenitava, sh alaealisest treenitava lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) ei käitu teiste suhtes alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
3) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi;
4) aktsepteerib kohtunike otsuseid;
5) aktsepteerib treenerite/töötajate otsuseid.
3.2. Alaealisest treenitava eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) alaealine treenitav ei flirdi treeneri ja/või töötajaga, isegi juhtudel kui treener või töötaja seda lubab või soovib;
2) alaealine treenitav ei lase end sõidutada treeneri ja/või töötaja mootorsõiduki vm vahendiga xxxx lapsevanema loata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treeneri ja/või töötajaga mittevajalikku kontakti (nt helistades);
4) alaealine treenitav ei kasuta treeneri ja/või töötajaga ühist riietusruumi xxxxx xxxx;
5) alaealine treenitav ei ööbi treeneri ja/või töötajaga ühes toas xxxx eelnevalt lapsevanemaga kooskõlastamata;
6) alaealine treenitav ei kutsu treenerit/töötajat xxxxxx xxxx xxxx lapsevanemaga kooskõlastamata;
7) alaealine treenitav ei lähe treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisele xxxx, et oleks teavitanud sellest enda lapsevanemat;
8) alaealine treenitav ei otsi põhjendamatult treeneri ja/või töötajaga füüsilist kontakti, mis ei ole seotud eesmärkidega nagu julgustamine või lohutamine;
9) alaealine treenitav ei xxxx xxxx lapsevanema nõusolekuta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.
3.3. Treenitav tagab ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei xxxxxx vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
3.4. Treenitav tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu;
3.5. Treenitav tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (xxxx arsti ettekirjutuseta) ning ei ole treeningutel, võistlustel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenerile/töötajale ega teisele treenitavale alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
3.6. Treenitava poolsed rikkumised:
1) kui treenitav on xxxxx ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, on treeneril õigus treenitav treeningust eemaldada. Sõltuvalt rikkumise ulatusest teavitab treener sellest lapsevanemat ja vajadusel klubi juhtkonda;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on treeneril või töötajal õigus treenitavalt jt asjaosalistelt nõuda seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib treener või töötaja teha juhtkonnale ettepaneku algatada distsiplinaarmenetlus.
4. LAPSEVANEMA KÄITUMINE
4.1. Lapsevanema lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) vastutab oma lapse käitumise eest nii treeningkeskkonnas kui võistlustel
3) aktsepteerib kohtunike otsuseid kui see ei sa ohtu lapse tervist;
4) aktsepteerib treeneri/töötaja otsuseid ning ei häiri nende tööd;
5) ei käitu alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
6) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi.
4.2. Lapsevanema eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei varja või jäta treeneriga jagamata infot lapse tervislikust seisundist, mis võib vajada lisatähelepanu;
2) ei tülita põhjendamatult treenerit ja/või töötajat ega xxxx xxxx teha ka enda alaealisel lapsel;
3) xx xxxx treenerilt ja/või töötajalt tema eraelu puudutavaid küsimusi ning ei xxxx xxxx teha ka enda alaealisel lapsel;
4) xxxx eelneva kokkuleppeta ei lase treeneril ja/või töötajal enda alaealist last sõidutada;
5) ei sisene riietus- või duširuumi xxxx xxxxx, austades treenitavate privaatsust;
6) ei ööbi ühes toas teiste treenitavatega xxxx lapsevanemate nõusolekuta;
7) ei xxxx xxxx eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel kutsuda treenerit/töötajat koju;
8) ei xxxx xxxx eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisi;
9) ei xxxx xxxx eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel xxxxx vastu treeneri/töötaja poolt tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.
10) … lisada sõltuvalt spordiala spetsiifikast.
4.3. Lapsevanem tagab ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei xxxxxx vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
4.4. Lapsevanem tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu;
4.5. Lapsevanem tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei viibi treeningul, võistlusel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
4.6. Lapsevanem pöörab tähelepanu lapse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele ning piisavale puhke- ja uneajale.
4.7. Lapsevanema poolsed rikkumised:
1) kui lapsevanem on treeneri, töötaja või treenitava arvates xxxxx ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitatakse sellest treenerit/klubi juhtkonda. Treener/klubi juhtkond hindab saadud teavet ning pöördub selgitusteks lapsevanema või vajadusel juhtkonna xxxxx;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda lapsevanemalt seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.
5. KÄITUMNE KAHTLUSE VÕI TEAVITUSE KORRAL
5.1 Kõiki teateid, vihjeid ja kahtlustusi peab võtma äärmiselt tõsiselt ja nendele tuleb reageerida ning neid tuleks käsitleda kiireloomulistena. Teavitatud juhtumite analüüsimine ja edasiste tegevuste planeerimine on tegevjuhi vastutusalas. Abi vajavast lapsest tuleb igal juhul teavitada lasteabi telefonil 116 111. Hädaohus lapsest tuleb teada anda hädaabinumbrile 112;
5.2 Kui kannatanu teavitab juhtumist treenerit või spordiklubi/spordialaliidu töötajat, on nad kohustatud edastama selle info tegevjuhile. Tegevjuhi võimaliku huvide konflikti puhul teavitatakse juhatust;
5.3 Kui kannatanu on täisealine ja ta on teavitanud juhtumist spordiklubi/spordialaliitu, tuleks julgustada teda seksuaalse väärkohtlemise või muu vägivalla juhul pöörduma politseisse. Soovitatav on kannatanule pakkuda tuge politseisse pöördumisel ning veenduda, et talle on teada võimalikud psühholoogilise jm abi võimalused;
5.4 Kui kannatanu on alaealine, tuleb esmalt veenduda:
1) kas alaealise kannatanu lapsevanemad on juhtumist teadlikud või mitte;
2) kas kannatanu on nõus, et lapsevanemad saaksid sellest teada (või ta mingil põhjusel xxxx xx soovi).
Klubipoolne täiskasvanu (määratud kontaktisik) peab võtma lapsevanematega ise ühendust, et teavitada juhtunust ja leppida kokku edasised tegevused. Kui lapsevanemad ei tea, kuidas edasi tegutseda, peab abi küsima lasteabist. Xxxxxxx on, et vastutus ei jääks lapsele;
5.5 Kui on kahtlus, et väärkohtleja on lapsevanem, tuleb spordiklubil/spordialaliidul aidata last ja pöörduda juhtumi iseloomust lähtuvalt kas kohalikku omavalitsusse, lasteabisse või politseisse.
5.6 Kui on alust arvata, et kannatanuks on treener või töötaja, tuleb sellest teavitada juhtkonda.
5.7 Kui on kahtlus, et juhtumi puhul võib, aga ei pruugi tegu xxxx xxxx- või väärteoga, tuleb pöörduda politseisse ja küsida nõu. Kui on veendumus, et tegu võib olla kuriteoga (sh seksuaalkuriteoga) või väärteoga, võta ühendust hädaabinumbril 112. Politseisse tuleks pöörduda kohe xxxxx päeval. Politseile saab teatada ka kirjalikult vastavat vormi kasutades või e-kirja xxxx xxx@xxxxxxxx.xx või lähimasse politseijaoskonda pöördudes. Spordiklubi/spordialaliit peab politseiga kooskõlastama edasised tegevused, et mitte takistada politseiuurimist.
5.8 Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks asuvad Lastemajad tegutsevad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemaja xxxxx võib pöörduda xx xxx tavakodanik kui spetsialist telefonil 5854 5494 või kirjutades xxxx@xxxxxxxxx.xx. Nõu saab samuti lasteabitelefonil 116 111, mis on 24/7 kättesaadav eesti, xxxx xx inglise keeles.
5.9 Tööandja peab teadma olukorrast, kus lastega töötab isik, kellele on alus esitada kahtlustus laste vastu toime pandud süütegudes (kuri- või väärtegu).
5.10 Juhul kui tööandja ei peata töösuhet või kahtlustatav ei lahku ajutiselt töölt, tuleb sellest teada anda politseile, EADSE-le või Spordikoolituse ja -Teabe SA-le.
6. DISTSIPLINAARMENETLUS
6.1. Rikkumised käesoleva korra alusel:
1) Eetika alased rikkumised (p. 2.1; p. 3.1; p. 4.1);
2) Lugupidava kohtlemisega seotud rikkumised (p. 2.2; p. 3.2; p. 4.2);
3) Õigus puutumatusele (p. 2.3);
4) Soopõhine ahistamine (p. 2.4; p. 3.3; p. 4.3);
5) Seksuaalne ahistamine (p. 2.5; p. 3.4; p. 4.4);
6) Uimastivaba keskkonnaga seotud rikkumised (p. 2.6; p. 3.5; p. 4.5);
7) Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise ning piisava puhke- ja uneajaga seotud rikkumised (p. 4.6).
6.2. Distsiplinaarmenetluse (edaspidi menetlus) algatamine
1) Kõik pöördumised fikseeritaks kirjalikult (registreeritakse) ja kahtluse korral algatatakse distsiplinaarmenetlus. See tähendab, et märgitakse xxxx xxxx juhtumiga seotud sündmused, toimingud ja kontaktid, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja juhtumi kirjeldus.
[Kuupäev] [Kellaaeg] X sai juhtumi kohta telefonitsi/e-kirja xxxx infot inimeselt Y. [Kuupäev] [Kellaaeg] X rääkis juhtumist spordiklubi töötajaga.
[Kuupäev] [Xxxx] Spordiklubi töötaja vestles inimesega Y. [Kuupäev] [Xxxx] Spordiklubi töötaja teavitas spordiklubi tegevjuhti.
Vältida tuleb põhjendamatute küsimuste küsimist, mis on kantud pelgalt uudishimust.
2) Juhtkond (kas juhatus või juhataja/tegevjuht) peab juhtumi käsitlemisel hindama võimalikku huvide konflikti ja protokollima sellekohase teabe;
3) Distsiplinaarmenetlust viib läbi juhtkonna poolt määratud isik või komisjon. Kui huvide konflikti ei suudeta vältida, edastatakse juhtum spordialaliidule või EADSEle;
4) Juhtkond (kas juhatus või juhataja/tegevjuht) peab määrama spordialaliidu sees juhtumi eest vastutava isiku;
5) Töötaja või treeneri puhul käsitletakse rikkumist ametialase rikkumisena;
6) Kui juhtum on esitatud politseile, peab spordialaliit hindama, kas kahtlustatav saab seni oma tegvust jätkata;
7) Juhtumikorralduse eest vastutavad töötajad peavad asjaosalistega läbi viima individuaalsed vestlused ja hindama ning analüüsima olemasolevat teavet. Selle põhjal tuleb esitada juhatusele üldistav kokkuvõte, mis sisaldab ettepanekuid edasiseks tegevuseks.
NB! Isikuandmete kirjapanemisel tuleb lähtuda Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuetega.
• Dokumenteerimise eesmärk on anda xxxxx xx üksikasjalik ülevaade juhtumi käsitlemisest organisatsiooni sees. See on oluline juhul, kui hilisemas etapis hakkab juhtumit uurima ajakirjandus või politsei.
• Dokumenteerimist tuleb käsitleda äärmiselt konfidentsiaalsena ning sellega hakkab tegelema piiratud arv isikuid.
• Juhtkond peab tagama, et teavet juhtumite kohta ei edastataks kellelegi xxxxx konkreetse juhtumiga tegelejatele.
o Juhtumite puhul, mis võivad olla kriminaalkorras karistatavad, peab spordiorganisatsioon enne spordiklubi või treeninggrupi teavitamist küsima nõu
politseilt, samuti enne lapsevanemate/hooldajate/eeskostjate ning teiste xxxxx xx noorte teavitamist. Vajadusel meediale jagatav info peab olema lühike, konkreetne ja detailideta.
• Kuulujutud muudavad politseiuurimise või spordiorganisatsiooni juhtumi käsitlemise keerulisemaks ning lisavad asjasse puutuvatele inimestele soovimatut survet. Samuti on keelatud hinnangute andmine juhtunust info avaldaja ning ohvrite kohta. Iga kannatanu versiooni kahtluse alla seadev käitumine või väljaütlemine võib olla taasohvristav ning tema või teiste võimalike ohvrite tervist mõjutavate tagajärgedega. Sellise käitumise ennetamine ning vajadusel lõpetamine on organisatsiooni (xxxx) vastutusel.
Juhul kui tekib vajadus lisainformatsiooni saamiseks, võtke ühendust EADSE-ga.
6.3. Menetluse käik
1) Xxxxxxxx osapooltele menetluse algatamisest või algatamata jätmise kohta – mitte hiljemalt kui 5 kalendripäeva xxxxx xxxxx saamisest (k.a);
2) Menetluse algatamisel avatakse toimik ning antakse osapooltele aega (maksimaalselt 15 päeva) esitada tõendeid, taotlusi, vastulaused, selgitusi ning tagada võimalus menetlustoimikuga tutvumiseks;
3) Esitatud tõendid, taotlused, vastulaused esitatakse e-kirja, posti xxxx allkirjastatult;
4) Menetluse komisjonil (MK) on õigus küsida osapooltelt ja kolmandatelt isikutelt täiendavaid selgitusi, tõendeid;
5) MK koostab toimiku xx xxxxx alusel koostab (väär)teo protokolli või etteheite/süüdistuse;
6) MK võib pöörduda XXXXX-xx xxxxx ekspertarvamuse saamiseks;
7) Xxxxxx koos karistusettepanekuga edastatakse juhtkonnale otsuse tegemiseks;
8) Menetluses olev teave on menetluse ajal konfidentsiaalne;
9) Karistusotsuse tegija määrab juhtumi avalikustamise ulatuse.
6.4. Karistuse liigid
1) suuline või kirjalik hoiatus (TLS mõistes);
2) rahatrahv;
3) töötasust kinnipidamine;
4) treeningul osalemise või juhendamise keeld määratud ajaks;
5) töölepingu/teenuslepingu lõpetamine
6) muu … spordiala spetsiifikast lähtuvalt
6.5. Karistuse määramine
1) Suuline või kirjalik hoiatus, milles märgitakse, et korduvuse korral võetakse kasutusele rangemad meetmed;
2) Trahv tuleb tasuda xxx päeva jooksul alates otsuse kätte saamisest/kokkuleppel saab kinni pidada töötasust mingi x summa mingi xxx aeg (tasumata trahv edastatakse inkassole täitemenetluse algatamiseks);
3) Spordialaliidu/spordiklubi/spordikooli kirjalik otsus, kus on märgitud juhendamise keelu aeg ja tingimused (nt keelatud viibida spordiklubi ruumides xxx ajavahemikul);
4) Kirjalik otsus töölepingu/teenuslepingu lõpetamisest;
5) Liitkaristuse määramine, nt rahatrahv ja juhendamise keeld xxx ajaks.
6.6. Menetluse otsus
1) Otsus tehakse (toimiku alusel) teatavaks mõlemale osapoolele, milles on märgitud:
2) Juhtunus osalejate nimed, sünniaeg (isikukood), elukoht;
3) Rikkumise sisu (faabula);
4) Asjaolud ja menetluskäik;
5) Otsus tuginedes karistusliikidele.
6) Materjalide edastamise otsus politseisse:
7) väärteo tunnuste esinemisel;
8) kuriteo tunnuste esinemisel;
9) Otsusest teavitamine (oma kodulehel, info teistele organisatsioonidele, sh EOK, EADSE, SKTSA vm, võttes arvesse isikuandme kaitse seaduses tulenevaid nõudeid).
6.7. Edasikaebamise kord
1) Spordialaliidu/spordiklubi distsiplinaarkomisjonis süüdi mõistetud isikul on õigus pöörduda EADSE xxxxx ekspertarvamuse saamiseks.
2) Kaebus määratud apellatsiooniüksusele (nt spordialaliidu apellatsioonikomisjon, juhatus, EOK spordiarbitraaž, xxxxx xx)
6.8. Distsiplinaarmenetluse lõpetamise alus
1) Koosseisu puudumisel;
2) Aegumine (rikkumise toime panemisest 5 aastat);
3) Surm;
4) Otstarbekuse kaalutusel;
5) Kokkuleppe saavutamisel (leppemenetlus)
6) .. muu
7. LÕPPSÄTTED
1) Muudatused korras tehakse üldjuhul vahetult enne hooaja algust või seoses muutustega seadusandluses või spordialaliidu/spordiklubi põhikirjas;
2) Lähtuvalt antud korrast võib kehtestada täiendavaid juhendid või reegleid;
3) Iga hooaja alguses tutvustatakse (spordiklubi/spordialaliit, treenerid) töötajatele, treenitavatele kui lastevanematele korda xx xxxxx uuendusi;
4) Treenitavate vahelised erimeelsused lahendatakse rahumeelselt ja vajadusel pöördutakse abi saamiseks treeneri või töötaja xxxxx;