Jätkuv lennukõlblikkus Näiteklauslid

Jätkuv lennukõlblikkus. Tehnilised asutused kohustuvad võtma meetmeid, et kõrvaldada nende sertifitseeritud toodete puhul ilmnevad ohuolukorrad. Lepinguosalise pädev asutus peab teise lepinguosalise pädeva asutuse taotluse korral aitama tal otsustada, mida on xxxx xxxx esimese lepinguosalise projekti alusel või tootmissüsteemis valminud tsiviillennundustoote jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks. Kui käesoleva xxxx kohaldamisalasse kuuluva tootega seoses on teenindus- või muid ohutusprobleeme, mille tõttu sertifitseerimisasutus alustab uurimist, peab teise lepinguosalise tehniline asutus aitama taotluse korral uurimisele xxxxx, andes vajalikku teavet, mille on esitanud asjaomased reguleeritud üksused tootega seotud rikete, talitlushäirete, puuduste ja muude asjaolude kohta. Sertifikaadiomaniku selline teatamiskohustus sertifitseerimisasutuse ees ja käesoleva lisaga kehtestatud teabevahetussüsteem on piisavad, et pidada täidetuks sertifikaadiomanike kohustust teatada valideerimisasutusele tootega seotud riketest, talitlushäiretest, puudustest ja muudest asjaoludest. Punktides 4.7.1–4.7.4 käsitletud ohuolukordade suhtes võetavad meetmed ja ohutusalane teabevahetus määratakse kindlaks tehnilise rakendamise korras. Lepinguosaliste tehnilised asutused hoiavad teineteist kursis kogu jätkuvat lennukõlblikkust käsitleva kohustusliku teabega nende järelevalve all projekteeritud või toodetud tsiviillennundustoodetega, mis kuuluvad käesoleva xxxx kohaldamisalasse. Lepinguosalise tehnilise asutuse välja antud sertifikaadiga seotud lennukõlblikkusstaatuse muutumisest tuleb kiiresti teavitada teise lepinguosalise tehnilist asutust.
Sample 1
Law Insider
+
Microsoft® Word Add-in

Get the Official Word Add-in

Open in AppSource
Add to Word Now
Jätkuv lennukõlblikkus. 3.5.1. Kaks lepinguosalist teevad koostööd käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate ja küsitava lennukõlblikku­ sega tsiviillennundustoodetega seoses toimunud õnnetuste ja vahejuhtumite lennukõlblikkusaspektide analüüsi­ xxxxx. 3.5.2. Eksportiv lepinguosaline määrab tema pädevuses projekteeritud või toodetud tsiviillennundustoodete suhtes kindlaks kõik sobivad meetmed, et parandada pärast tsiviillennundustoote kasutuselevõttu tuvastatavaid ohtlikke tüübiprojekti näitajaid, sealhulgas kõik meetmed eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval territoo­ riumil asuva peatöövõtjaga sõlmitud lepingu alusel tarnija projekteeritud ja/või toodetud komponentide suhtes. 3.5.3. Eksportiv lepinguosaline aitab importival lepinguosalisel määrata eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni all projekteeritud või toodetud tsiviillennundustoodete suhtes kindlaks kõik meetmed, mida importiv lepinguosaline peab vajalikuks toodete jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks. 3.5.4. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kõigist kohustuslikest lennukõlblikkust käsitlevatest direk­ tiividest ja muudest meetmetest, mida ta peab vajalikuks kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni all projekteeritud või toodetud ning käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tsiviillennundustoodete jätkuva lennukõlblik­ xxxx tagamiseks.
Sample 1

Related to Jätkuv lennukõlblikkus

  • Sissejuhatus 1.1. ERGO Insurance SE kindlustuslepingute üldtingimused regulee- rivad ERGO Insurance SE ja kliendi vahelisi suhteid. 1.2. Kindlustuslepingute üldtingimustes on määratletud kindlus- tuslepingutes kasutatavad terminid ning sõnastatud ERGO Insurance SE ja kliendi õigused ja kohustused lepingu sõlmi- xxxxx xx täitmisel. ERGO Insurance SE kohaldab kindlustus- lepingute üldtingimusi ka liikluskindlustuslepingutele niivõrd, kuivõrd üldtingimused ei ole vastuolus liikluskindlustuse seadusega. 1.3. Kindlustuslepingute üldtingimused on kindlustusandja ja kindlus- tusvõtja vahel sõlmitava kindlustuslepingu lahutamatu osa.

  • Xxxxxx ja kuidas ma maksan? Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on poliisil. Tavaliselt tasutakse makse pangaülekandega arve alusel. Kui leping loetakse sõlmituks makse tasumisest, siis pakkumuses on märgitud aeg, mille jooksul tuleb makse tasuda.

  • Kus ma xxxx kindlustatud? ✓ Kindlustus kehtib poliisil märgitud aadressil või territooriumil.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 453 626 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012