MAAVARAD. Alus: „Maapõueseadus” 09.11.1994 (RT I 1994, 86/87, 1488 „Maapõueseaduse muutmise ja täiendamise seadus” (RT I 1995, 75, 1321; RT I 1996, 49, 153; RT I 1997, 52, 833, RT I 1997, 86, 1461; RT I 1997, 93, 1562) „Maareformiseadus ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210; 37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366) „Saastetasu seadus” 10.02. 1999 (RT I 1999, 24, 361) „Ranna xx xxxxx kaitse seadus” 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 382) Vabariigi Valitsuse määruse 26. 01. 1995.a. nr. 42 (RT I 1995, 13, 156) kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlaid Lohusuu valla territooriumile ei jää. Kohaliku tähtsusega maavaradeks valla territooriumil on liiv, kruus,turvas. Väljavõtteid seadustest:
MAAVARAD. Vald on suhteliselt rikas maavarade poolest. Märkimisväärsemad on turbavarud, esineb ka lubjakivi, kruusa, xxxxx xx järvemuda. Üleriigilise tähtsusega maardlatest ulatub xxxxx Vasalemma ehituslubjakivi maardla (VV 26.01.1995.a. määrus nr. 42, RT I 1995,13,156), kusjuures Xxxxx xxxxx territooriumil paiknevad aktiivsed tarbevarud (maa-ala suurus 37 ha). Arvestatavaks maavaraks on turvas. Uuritud turbamaardlate ja leiukohtade maa-ala suurus on 2,4 tuh. ha. Suurematest turbamaardlatest on valla territooriumil Ohtu ja Klooga (-Kiimsoo). Turbatootmine on seni toimunud ainult Ohtu maardlas (Ohtu turbatootmisala, maa-ala suurus 305 ha, turvast toodab AS Farve). Klooga(-Kiimsoo) maardlas esineb paiguti turba all küllaltki suures mahus järvemuda. Xxxxxx paiknevad maardlad ja tootmisalad (k.a. väljaspool maavaravarude bilanssi olevad varemuuritud leiukohad) on kantud joonisele 1A (M 1:20 000). Maardlate ja leiukohtade piirid ja andmed maavarade varude kohta on esitatud Eesti Geoloogiakeskuse Geoloogiafondi andmetel - vt. "Kasutatud materjalid".
MAAVARAD. Alus: Maapõueseadus 23.11.2004 (RT I 2004,84,572; 2005,15,87) Tehnilise järelevalve seadus 08.07.1998 (RT I 1998, 64/65, 1005) Maareformi seadus (RT I 2001, 52, 304 - terviktekst; 93, 565; 2002, 11, 59; 47,297 ja 298; 99,579; 100,586; 2003,26,155; 2004,30,208; 38,258) Üleriigilise tähtsusega maardlad 26. 01. 1995 (RT I 1995, 13, 156) Vabariigi Valitsuse 26. 01. 1995 määruse nr. 42 (RT I 1995, 13, 156) jääb valda üleriigilise tähtsusega maardlatest Vasalemma lubjakivimaardla (osaliselt). Kohaliku tähtsusega maavaradest esineb vallas kruusa, liiva, turvast ja järvemuda. Joonisele 1A kantud maardlad ja maavarade leiukohad on piiritletud Eesti Geoloogiakeskuse Geoloogiafondi ja Maa-ameti materjalide alusel(vt.“Kasutatud materjalid” ja ptk.I p.4). § 3. Maardlate jagunemine
MAAVARAD. Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei ole planeeritaval alal registrisse kantud maavara. Planeeritaval alal geodeetilisi märke ei ole. Planeeritav ala paikneb nõrgalt lainja reljeefiga rannikumadalikul Ihasalu tee ja Kaberneeme lahe vahel. Maaüksused on suuremas osas kaetud kõrghaljastusega, milles leidub üksikuid lagendikke. Maaüksuste lääneosas Ihasalu tee äärsel alal kasvab männimets, mere suunas liikudes asenduvad männid vähemväärtuslike liikidega (kask, xxxx xx). Ala keskosas on xxxxx lagendik xx xxxxx, mille kaudu alalt juhitakse Ihasalu tee 36 maaüksuse põhjapiiril oleva drenaažitoruga vett merre. Maapind madaldub läänest itta, Kaberneeme lahe kaldaalal xxxxx xxxxx xxxxx liivane tasandik. Pinnakattes esineb leetjas gleimuld või nõrgalt leetunud muld (vt. xxxx 1.8. - Ihasalu küla Ihasalu tee 38 ja 40 maaüksuste paiknemine mullastikukaardil, väljavõte Maa-ameti kaardiserverist). Ihasalu tee ääres levib liivane nõrgalt leetunud muld, kus maapinna kõrgused seljandikel ulatuvad kohati isegi kuni 5-7 meetrini. Kaberneeme lahe suunas maapinna kõrgus langeb xxxx xxx meetrini. Mulla lõimiseks on kruusliiv või gleistunud leetunud muld. Huumushorisondi tüsedus ulatub ala lääneosa seljandikel kohati 15-17 cm-ni vähenedes Kaberneeme lahe suunas alla 10 cm. Pinnakattes esineb leetjas gleimuld ja nõrgalt leetunud muld (vt. xxxx 1.8. - Ihasalu küla Ihasalu tee 38 ja 40 maaüksuste paiknemine mullastikukaardil (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist).