Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik Näiteklauslid

Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik. 4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus. 4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi rakendaja igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades nende täitmise eest. Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja tegevust puuduvate strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt olulisimate dokumentide (eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine, krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Samuti on nõukogu heakskiit vajalik kõikide projektide puhul, kus rahastamisvahendi rakendaja antud tagatise, käenduse või laenu kogusumma ületab 1 miljonit eurot ühe ettevõtte kohta. 4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindaja. 4.2.4 01.06.2018 seisuga on nõukogu liikmeteks: Xxxxxx Xxxx – nõukogu esimees, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi xxxxxxxx; Xxxxx Xxxx – nõukogu aseesimees, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees; Xxxxx Xxxxx – nõukogu liige, AS Eesti Talleks juhatuse esimees Xxxxx Xxxxxx-Nisula – nõukogu liige, Aon Baltic Eesti filiaali juhataja Xxxxx Xxxx – nõukogu liige, Paide linnapea 4.2.5 Käendustaotluste ja laenude menetlemises osalevad struktuuriüksused on büroo, ettevõtlusdivisjon, finantsosakond ja riskiosakond: 4.2.5.1 büroo vormistab nii finantskomitee kui ka nõukogu otsused ning korraldab dokumentide digitaalse allkirjastamise ning registreerimise dokumendihalduse süsteemis DocLogix; 4.2.5.2 ettevõtlusdivisjon konsulteerib ja menetleb laenutaotlusi, teostab täielikku kontrolli ja laenude järelvalvet ja VTA-ga seotud toiminguid ning koostab maksegraafikuid; 4.2.5.3 finantsosakond teostab laenude väljamakseid, koostab arveid ning edastab infot tähtajaks laekumata maksete kohta; 4.2.5.4 riskiosakond teostab juriidilist- ja riskianalüüsi. 4.2.6 Rahastamisvahendi rakendaja koosseisus töötab 35 inimest, neist kümme omavad üle kümneaastast tööstaaži. Üks personalipoliitika olulisemaid tegevusi on koolitustegevus, mille kaudu tagatakse ameti-, juhtimis- ja meeskonnatööalaste teadmiste andmine. Samuti on olulisel kohal kogemuste vahetus, mille eesmärk on kontaktide loomine ning hoidmine teiste riikide organisatsioonidega rakendamaks saadud teadmisi rahastamisvahendi rakendaja eesmärkide saavutamiseks.
Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik. 4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus. 4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi rakendaja igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades nende täitmise eest. Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja tegevust puuduvate strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt olulisimate dokumentide (eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine, krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Samuti on nõukogu heakskiit vajalik kõikide projektide puhul, kus rahastamisvahendi rakendaja antud tagatise, käenduse või laenu kogusumma ületab 1 miljonit eurot ühe ettevõtte kohta. 4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindaja. 4.2.4 01.08.2015 seisuga on nõukogu liikmeteks: Xxxxxx Xxxx – nõukogu esinaine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi xxxxxxxx;

Related to Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Tellija kohustub 4.1.1. Tagama kogu lubatud teenindusaja vältel 6:00 kuni 22:00-ni jäätmeveoki takistamatu juurdepääsu jäätmemahuti vahetusse lähedusse ja jäätmemahuti paiknemise jäätmeveokiga xxxxx tasandil oleval kõvakattega (asfalt, betoon vms.) alusel või pinnal, mis ulatuks auto võimaliku peatumise ja laadimise xxxxxx xx hoidma töötsooni jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaane puhtana lumest ja jääst, nii et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahuti ümber peab olema vähemalt üks (1) meeter vaba ruumi jäätmemahuti teenindamiseks. Koduloomad peavad olema hoitud nii, et xxxx ei oleks võimalust rünnata TÖÖVÕTJA töötajaid. 4.1.2. Käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga xx xxxx peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. 4.1.3. Jäätmemahuti, värava või jäätmemaja ukse lukustamise korral peab TELLIJA kindlustama nende avamise tühjenduspäeval kogu lubatud teenindamise ajal, xxx xxxx ei ole käesoleva lepingu lisades teisiti kokku lepitud. 4.1.4. Täitma TÖÖVÕTJA poolt kinnitatud lisas 2 jäätmemahuti kasutusjuhendis sätestatud tingimusi. XXXXXXX vastutab jäätmemahuti mittenõuetekohase kasutamisega ja tema süülise käitumisega põhjustatud tagajärgede eest. 4.1.5. Jälgima, et jäätmemahutisse ei pandaks ohtlikke jms sobimatuid jäätmeid ning jäätmemahuti tühjendamist raskendavaid või vigastusi põhjustavaid materjale või esemeid (toksilised ja plahvatusohtlikud ained, rasked metallesemed, kustutamata tuhk ja šlakk, kivid, ehituspraht, vedelad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmeid jms.). 4.1.6. Hüvitama tema süülise käitumise tõttu tekitatud kahju TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumisel vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu pooled koostavad renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta akti. 4.1.7. Mitte kasutama TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahutit muuks otstarbeks ega paigaldama seda mujale ja andma xxxx xxx kolmandatele isikutele xxxx TÖÖVÕTJAGA kooskõlastamata. 4.1.8. XXXXXXX vastutab tema kasutusse antud jäätmemahuti säilimise, korrashoiu, valve ja puhtuse eest xx xxxxx, et kaanega varustatud jäätmemahuti kaas oleks suletud asendis. 4.1.9. TELLIJA kohustub jäätmete sorteerimisel jaotama taaskasutatavad jäätmed liigiti TÖÖVÕTJA poolt märgistatud vastava jäätmeliigi jäätmemahutisse. 4.1.10. TELLIJA ei või kasutada TÖÖVÕTJA omandis olevat jäätmemahutit vastuolus selle otstarbega ega muuta selle asukohta xxxx TÖÖVÕTJA eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.11. Lepingu lõppemisel on TELLIJAL kohustus renditud jäätmemahutid TÖÖVÕTJALE tagastada kui ei lepita kokku teisiti. 4.1.12. Vastutama, et TELLIJA postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga. 4.1.13. Tasuma teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele õigeaegselt.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Xxxxxx ja kuidas ma maksan? Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on poliisil. Tavaliselt tasutakse makse pangaülekandega arve alusel. Kui leping loetakse sõlmituks makse tasumisest, siis pakkumuses on märgitud aeg, mille jooksul tuleb makse tasuda.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 500 000 — 453 626 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012