Püsiva puude hüvitis Näiteklauslid

Püsiva puude hüvitis. If maksab Kindlustatule püsiva puude hüvitist, kui Kindlus- xxxx tervislik seisund on kindlustusjuhtumi tõttu püsivalt hal- venenud ja vastab kindlustusjuhtumist ühe aasta möödudes alltoodud tabelile.
Püsiva puude hüvitis. If maksab püsiva puude hüvitist, kui kindlustatul oli kindlustusjuhtumist tingitud püsiv puue ajal, mil sellest möödus 1 aasta. Puue on püsiv, kui keha või kehaosa tavapärane funktsioon ei xxx xxx aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumisest taastunud.
Püsiva puude hüvitis. If maksab kindlustatule püsiva puude hüvitist, kui kindlustatu tervislik seisund on kindlustusjuhtumi tõttu püsivalt halvenenud ja vastab kindlustusjuhtumist ühe aasta möödudes alltoodud tabelile. Inimene xx xxxx enamasti kõrvalist abi, kuid tema võimekus on alanenud: mälu halvenemine, kõne takistatud, raskendatud suhtlemine, liigutuste täpsus vähenenud, tasakaaluhäired, inimene väsib kiiresti jne. 25% Tervisliku seisund kirjeldus
Püsiva puude hüvitis püsiva puude hüvitist,
Püsiva puude hüvitis. 2.2.1 Kindlustuslepingu alusel makstakse püsiva puude hüvitist, kui kindlustatul kujuneb õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv puue. Püsiva puude hüvitise saamise õigus tekib, kui puue on kestnud vähemalt 1 (üks) aasta. 2.2.2 Õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva puude olemasolu ja suurus kindlustuslepingu tähenduses määratakse kindlaks 1 (ühe) aasta jooksul pärast õnnetusjuhtumi toimumist, võttes aluseks kindlustatu tervisliku seisundi sellel hetkel. 2.2.3 Püsiva puude määramisel võrreldakse kindlustatu tervislikku seisundit samaealise terve isiku tervisliku seisundiga, võttes arvesse xxxx puude raskust ja iseloomu, mitte aga kindlustatu individuaalseid omadusi nagu näiteks eluviisi, ametit ega harrastusi. Puude määramisel ei arvestata töövõimekaotust ega sissetuleku vähenemist. 2.2.4 Püsiv puue määratakse meditsiiniliste dokumentide põhjal. Püsiva puude hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud püsiva puude hüvitislimiidist. 2.2.5 Püsiva puude protsentuaalne suurus määratakse käesolevate üldtingimuste lisas 1 toodud "Püsiva puude protsendi määramise tabeli" alusel, mis kehtis kindlustuslepingu sõlmimise hetkel. 2.2.6 Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud funktsioonihäired vastavad mitme käesolevate üldtingimuste lisas 1 esitatud “Püsiva puude protsendi määramise tabeli” alajaotuse tunnustele, määratakse püsiva puude protsent selle alajaotuse alusel, kus kirjeldatud kahjustus (kehavigastus) on tekkinud funktsioonihäirete peamiseks põhjuseks. 2.2.7 Püsiva puude hüvitist makstakse üks xxxx xxx õnnetusjuhtumi kohta. 2.2.8 Kui 1 (ühe) aasta möödumisel õnnetusjuhtumi toimumisest ei ole kindlustatu aktiivravi või taastusravi lõpetatud, on kindlustusandjal õigus püsiva puude hüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus xxxx xxxxxx taastusravi lõppemist, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) aasta jooksul õnnetusjuhtumi toimumisest. 2.2.9 Arstliku Ekspertiisi Komisjoni (AEK) või muu riikliku meditsiinikomisjoni otsusega kindlaks määratud püsiva puude raskusaste ei ole kindlustusandjale siduv püsiva puude määramisel. 2.2.10 Püsiva puude hüvitist ei maksta, kui: 2.2.10.1 esmane hüvitistaotlus püsiva puude hüvitise saamiseks ei ole esitatud 13 (kolmeteistkümne) kuu jooksul pärast õnnetusjuhtumi toimumist v.a punktis 2.2.8 sätestatud juhtumil; 2.2.10.2 kindlustatu sureb antud õnnetusjuhtumi tagajärjel 1 (ühe) aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi toimumise päevast.
Püsiva puude hüvitis. Sõidukikindlustuse välistused ja piirangud Kehtivad alates 29.03.2022
Püsiva puude hüvitis. 8.2.1 Püsiva puude hüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale hiljemalt 13 (kolmeteistkümne) kuu jooksul pärast õnnetusjuhtumi toimumist järgmised dokumendid: 8.2.1.1 kirjalik hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil; 8.2.1.2 „Arsti otsus“ funktsioonihäire olemuse ning kestvuse kohta; 8.2.1.3 tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport; 8.2.1.4 kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politseipoolne kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta. 8.2.2 Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei täida punktis 7 nimetatud kohustusi ning xxxxxx rikkumistel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest või hüvitist vähendada.
Püsiva puude hüvitis. 10.3.1 Püsivaks puudeks käesolevate kindlustustingimuste mõistes on 1 (ühe) aajsotoaksul xxxxx õnnetusjuhtumi toimumist välja kujunenud meditsiiniliselt tõestatpuüdsiv: vastavad mitmekäesolevate üldtingimuste lisas 2 esitatud “Püsiva puude protsendi määramise tabalealij”aotuse tunnustele, määratakse püsiva puude protsent selle alajaotuse alusel, kuksirjeldatud kahjustus (kehavigastus) on tekkinud funktsioonihäirete peamisepkõshjuseks.
Püsiva puude hüvitis. 15.3.1 Püsiva puude hüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale hiljemalt 13 (kolmeteistkümne) kuu joopkäsrualst õnnetusjuhtumi toimumist järgmised dokumendid: 15.3.1.1 kirjalik hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil; 15.3.1.2 „Arsti otsus“ funktsioonihäire olemuse ning kestvuse kohta;

Related to Püsiva puude hüvitis

  • TEADETE EDASTAMINE 7.1. Kõik Poolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest esitataval xxxxx, või telefoni xxxx, v.a kui Lepingus on ettenähtud teistsugune vorminõue. 7.2. Teated edastatakse Poolte poolt Lepingus nimetatud kontaktandmetele. Palun arvestage, et xxxxx Xxxx poolt Xxxxxxxx esitatud kontaktandmed õigeteks, kuni Te ei xxx Xxxxx teatanud kontaktandmete muutumisest. Seetõttu palume xxxx Xxxxx koheselt teada (e-posti, telefoni või posti xxxx) xxx Xxxx kontaktandmed muutuvad, s.h kui Teil puudub võimalus xxxxx xxxxx Xxxx kontaktandmetele saadetud teavet. 7.3. Telefoni xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks xxxxx tööpäeval. E-posti xxxx edastatud teade loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks edastamisele järgneval tööpäeval. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti xxxx ning loetakse teise Xxxxx poolt kättesaaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. 7.4. Iga Lepingu rikkumisest tulenev nõue esitatakse teisele Poolele kirjalikus vormis posti või e-posti xxxx.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Kus ma xxxx kindlustatud? ✓ Kindlustus kehtib poliisil märgitud aadressil või territooriumil.

  • Lepingu lõpetamine Sõltumata seaduses sätestatust on kõrgkoolil xxxx täiendavate vorminõuete täitmise kohustuseta õigus leping (erakorraliselt) üles öelda või lõpetada, kui osaleja ei täida lepingus kokku lepitud tingimusi ja ei asu lepingut täitma 30 päeva jooksul alates vastavasisulise tähitud ja/või vastuvõtuteatisega teavituskirja saamisest. Kui osaleja lõpetab lepingu enne lepingu lõppemise tähtaega või kui osaleja ei suuda lepingus kokku lepitud tingimusi täita, maksab osaleja saadud toetuse tagasi väljaarvatud juhul, kui saatva kõrgkooliga on kokkulepitud teisiti. Kui osaleja lõpetab lepingu seoses vääramatu jõu asjaolude ilmnemisega või seoses asjaoludega, mis on väljaspool osaleja mõjuvõimu ning ei xxx xxxxx hooletuse või süü tõttu etteheidetavad, on osalejal õigus saada toetust õpirändes tegelikult osaletud aja eest, mis arvestatakse punktis 2.2 kokku lepitud reeglite alusel. Ülejäänud toetuse maksab osaleja kõrgkoolile tagasi välja arvatud juhul kui kõrgkooliga on kokku lepitud teisiti.

  • Üldosa 6.1.1 Põhivõrguettevõtja on kehtestanud alltoodud korra võrgueeskirjas ja RfG-s toodud jaotusvõrguettevõtjate elektrivõrkudega liituvate tootmismoodulite põhivõrguettevõtjaga seotud kohustuste täpsustamiseks. 6.1.2 Tootja algatab kooskõlastusprotsessi C- ja D-tüüpi tootmismoodulite elektrivõrguga liitumisel pärast tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelise liitumislepingu sõlmimist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja tootmismooduli nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt punktile 6.4 või 6.5. 6.1.3 C- ja D-tüüpi tootmismoodulite kooskõlastamiseks tasub tootja põhivõrguettevõtjale menetlustasu 2 000 eurot. Menetlustasu arve esitatakse tootjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmismooduli liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale maksetähtajaga kakskümmend üks (21) päeva. 6.1.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates tootja poolt kooskõlastustaotlusega esitatavate dokumentide ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada tootjale teavitus puudustest tootja poolt esitatud dokumentides. Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni nõuetekohaste materjalide esitamiseni. 6.1.5 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmise vajaduse, alustab jaotusvõrguettevõtja lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessi, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 2.1 ning millele kohaldub punktis 2.3.2.1 nimetatud menetlustasu ja punktis 2.3.4.1 nimetatud toimingutasu. 6.1.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti, s.h andmeside projekti läbi kolmekümne (30) päeva jooksul, esitades vastusena kooskõlastuse tootja elektripaigaldise elektriosa projektile või märkused puuduste kõrvaldamiseks.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Kindlustusjuhtum 2.1 Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune auto ootamatu ja ettenä- gematu kahjustumine (näiteks liiklus- ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, xxxxxx, röövimine, tehniline xxxx (arvestades käesolevates tingimustes toodud piiranguid)), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 välistatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal puudub alati kahju hüvitamise kohustus). 2.2 Asendusauto kasutamine hüvitatakse ainult poliisil sätesta- tud vastava erikokkuleppe korral. 2.3 Hüvitamisele ei kuulu: 2.3.1 kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kindlus- tusterritooriumi; 2.3.2 kahju, mis on põhjustatud vargusest või auto omavolilisest kasutamisest (edaspidi ärandamine), kui auto võti (võt- meks loetakse kõiki kindlustatud auto avamiseks, auto või selle turva- ning alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehhaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid) oli auto varastamise või ärandamise ajal autos; 2.3.3 kahju, mis tekitati auto või selle kindlustatud osade varguse või ärandamisega, kui auto ei olnud lukustatud või autol puudusid RSA nõutud ärandamis- ja/või vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne kahju tekkimist sisse lülitatud või töökorras; 2.3.4 kulu, mis tuleneb kindlustusjuhtumist sõltumatust hooldu- sest, remondist, pesemisest ja puhastamisest; 2.3.5 kahju, kui auto tehnoseisund xx xxxxx kindlustuslepingu ning õigusaktide nõuetele; 2.3.6 kahju, kui RSA´le ei ole auto võõrandamisest nõueteko- haselt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva möödumisel ajast, mil RSA oleks pidanud vastava xxxxx saama; 2.3.7 kahju, mis on tingitud auto seadmete käitamisel neile mõ- junud ülekoormusest; 2.3.8 kulu seoses auto osade kiirendatud kohaletoimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.3.9 kahju, mis on tekkinud auto ebastandardsest ümberehi- tamisest (ka võimsuse suurendamisest), kui poliisil ei ole märgitud teisti; 2.3.10 kahju, mis on tekkinud auto kulumisest (ka seoses varguse või ärandamisega); 2.3.11 kahju, mis on tekkinud korrodeerumisest, hallitusest vm pikaajalisest protsessist; 2.3.12 kahju, mis on tekkinud külmumisest; 2.3.13 kahju, mis on tekkinud vee sattumisest mootorisse; 2.3.14 kahju, mis on tekkinud auto puudulikust või valest hooldu- sest, remondist ning käsitsemisest; 2.3.15 kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest toitesüsteemile (sh kõrgsurvepumbale ja sissepritsesüstee- mile); 2.3.16 kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ning sidurivede- liku ebapiisavast kogusest või halvast kvaliteedist; 2.3.17 kahju, mis on tekkinud seoses rikkega, veaga, kahjustusega vms, mis kuulub garantiikorras parandamisele; 2.3.18 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega, välja arvatud kui tegemist on auto mootori, mootori jahutussüsteemi, moo- tori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüs- teemi, jõuülekande juhtelektroonika; piduri- ning roolisüs- teemi ootamatu ja ettenägematu rikkega.Viimati nimetatu korral hüvitatakse taastamiskulud ainult kõigi järgnevate tingimuste samaaegsel esinemisel: - auto esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödunud üle 6 aasta; - väljaspool Eesti Vabariiki esmaselt registreeritud au- tode tehnilist korrasolekut ning tõrgeteta töötamist on kinnitanud vastava automargi esindaja Eestis või RSA poolt heakskiidetud ettevõte (loetelu xxx.xxxxxxxx.xx). Kinnitamine peab olema toimunud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjujuhtumi toimumise eelselt, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustu- mist; - auto tegelik läbisõit tehnilise rikke toimumise hetkel ei ületa 130 000 km; - autot ei ole kasutatud takso või lühirendi sõidukina; - autole on õigeaegselt ja pädeva isiku poolt tehtud kõik hooldused. Kõikide käesolevas punktis xx xxxxx osades loetletud tingi- muste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud auto demonteerimise, diagnostika ja ekspertarvamuse ning auto kokkumontee- rimise kulud.Vastasel juhul või kui ei ole tegemist tehnilise rikke kindlustusjuhtumiga, auto kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.3.19 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega auto mootori toite- süsteemis (k.a turbo-, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris); väljalaske- ja heitgaaside puhastamise süsteemis (k.a katalüsaatoris); kliimaseadmes (k.a konditsioneeris); näidikus; vedrustuses; ratta laagris; pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas; 2.3.20 kahju, mis on seotud tehnilise rikkega xxx xxxxx toimumine on seotud auto või selle osa modifitseerimisega (k.a tuuni- misega); 2.3.21 kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalism), kui sellega ei kaasnenud auto muid hüvitatavaid vigastusi; 2.3.22 kahju, mille põhjuseks oli auto väljumine kindlustusvõtja valdusest kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuse kestuse ajal autole tekita- tud kahjustused; 2.3.23 kahju, mis on põhjustatud kindlustusvõtja poolt või tema teadmisel autolt eemaldatud või mahamonteeritud osade vargusest või röövimisest; 2.3.24 kahju, mis on tekkinud auto vargusest või ärandamisest, kui RSA’le ei esitatud hüvitistaotlusega kõiki auto võtmeid; 2.3.25 kahju, mis on tekkinud autost välja voolanud või kaduma läinud kütuse tõttu; 2.3.26 kahju, mis on tekkinud seoses automaalingu(te)ga; 2.3.27 kahju, mis on tekkinud auto võistlustel või treeningul osale- misest; 2.3.28 kahju, mis on tekkinud auto kasutamisest liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel alal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.3.29 kahju, mis on tekkinud seoses sõjaga, kodusõjaga, invasioo- niga, terrorismiga, massilise korratusega, revolutsiooniga, riigipöördega, streigiga, konfiskeerimisega, arestimisega, lokaudiga; 2.3.30 kahju, mis on põhjustatud tuumaenergiast.

  • Lepingu ese Lepingu ese on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Omavastutus 8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus (kindlustuspoliisil) kokku lepitud osa, mida Compensa ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Kindlustuslepingus võib olla määratud nii põhiomavastutus, kui ka eriomavastutused kindlustusjuhtumite, kaupade, regioonide vms osas. 8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.