Äriruumi üürileping
Äriruumi üürileping
Tallinnas, „_____ˮ ___________________ 20__. a
________________________, edaspidi nimetatud üürileandja, registrikood __________________, asukoht ______________________________________, xxxxx esindajana tegutseb _____________________________
ja
_____________________________, edaspidi nimetatud üürnik, registrikood ___________________, asukoht _____________________________________, xxxxx esindajana tegutseb _________________________, keda edaspidi nimetatakse eraldi pool ja mõlemat koos pooled, sõlmivad selle üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel:
1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule kasutada hoone, asukohaga ___________________________, üldpinnaga ______ m2, edaspidi nimetatud hoone. Hoone plaan on lepingu xxxx 1.
1.2. Hoone antakse üürnikule kasutada ______________ (otstarve).
1.3. Hoone valduse üürnikule üleandmise kohta koostavad pooled üleandmise-vastuvõtmise akti, mille peavad allkirjastama mõlemad. Selles fikseeritakse hoone seisukord, samuti muud ühe xxxxx nõudel vajalikud tingimused. Kui pooled on üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, moodustab akt käesoleva lepingu xxxx 2.
1.4. Üürniku esindaja tõendab allkirjaga lepingul, et üürnik on põhjalikult tutvunud hoonega, on teadlik selle seisukorrast ja kinnitab, et see vastab hoone lepingujärgse kasutamise seisundile.
2. Üür ja kõrvalkulud. Tagatisraha
2.1. Üürniku poolt hoone kasutamise eest üürileandjale tasumisele kuuluv üür alates hoone üürniku valdusse andmise päevast on _________________________ (___________) eurot ühes kuus, millele lisandub käibemaks selle kehtivas määras. Käesolevas punktis fikseeritud üürisumma sisaldab vaid tasu hoone kasutamise eest.
2.2. Lisaks punktis 2.1. toodud üürile tasub üürnik üürileandjale hoone kasutamisega seotud muud kõrvalkulud nagu arved veevarustuse ja kanalisatsiooni, elektrienergia, kütte, koristuse, prügiveo xx xxxxxxxx kasutamise eest, edaspidi nimetatud kommunaalteenus või kommunaalteenused. Üürnik tasub üürileandjale kommunaalteenuste eest arvestite näitude või teenuse osutaja kehtestatud tariifide alusel, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenuste eest tasutakse kooskõlastatult üürileandjaga teenuse vahetule osutajale viimasega sõlmitud eraldi lepingu alusel.
2.3. Kui üürnik hakkab kasutama hoone kasutamisega seotud kommunaalteenust, mida lepingu punktis 2.2. pole nimetatud, lähtuvad pooled tasumise korda kindlaks määrates lepingu punktis 2.2 sätestatust.
2.4. Lepingule allakirjutamise päevast ____________________ (____) pangapäeva jooksul tasub üürnik üürileandjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha _____ (____) kuu üürisumma ulatuses, s.t ____________________ eurot. Eelmises lauses fikseeritud tagatisraha tagab lepingu kehtivusajal ja ______ (____) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist lepingust tulenevate kõikide põhi- ja kõrvalnõuete täitmist. Tagatisrahalt intresse ei arvestata. Tagatisraha tasumisega viivitamisel rohkem xxx xxxxx (10) kalendripäeva, on üürileandjal õigus lepingust taganeda, teatades sellest kirjalikult üürnikule.
2.5. Lepingu punktis 2.4. fikseeritud tagatisraha kuulub lepingut nõuetekohaselt täitnud üürnikule tagastamisele ______ (____) kuu jooksul arvates lepingu lõppemisest eeldusel, et üürileandjal ei ole üürniku vastu rahalisi nõudeid ja/või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Tagatisrahast võib maha arvestada üürniku lepingujärgsed võlgnevused tasumisele kuuluvate maksete osas ja/või üürileandja varale tekitatud kahju. Tagatisraha üürnikule tagastamisega viivitamisel on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt viivist _________ protsenti (___%) tagatisraha summast iga tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest.
2.6. Üürnik on kohustatud maksma üüri hiljemalt maksustatava kalendrikuu _____________ (____) kuupäevaks üürileandja esitatud arves osutatud arvelduskontole, kusjuures üürileandja on kohustatud väljastama üüri tasumise alusena arve hiljemalt __________ (____) kalendripäeva enne üüri tasumise tähtpäeva. Hoone üürniku valdusse üleandmise kalendrikuul tasub üürnik üüri proportsionaalselt üüriperioodi esimesel kalendrikuul hoone faktilise kasutamise päevade arvuga ______________ (____) päeva jooksul alates arve esitamisest.
2.7. Üürnik tasub kommunaalteenuste eest hiljemalt maksustamisele järgneva kalendrikuu ________ (____) kuupäevaks üürileandja esitatud arves osutatud arvelduskontole, kusjuures üürileandja on kohustatud väljastama kommunaalteenuste tasumise alusena arve hiljemalt ______________ (____) kalendripäeva enne kommunaalteenuste tasumise tähtpäeva. Kui üürnik tasub vastavalt kokkuleppele üürileandjaga mõne kommunaalteenuse eest otse teenuse vahetule osutajale, maksab üürnik vastava kommunaalteenuse eest teenuse osutaja esitatud arve alusel xxxxx näidatud tähtpäevaks.
2.8. Üürileandjal on õigus ühepoolselt xxxxx üürisumma suurust iga 12 (kaheteistkümne) kalendrikuu möödumisel. Esimest korda tekib üürisumma korrigeerimise õigus alates „____ˮ ______________ ________.a. Edaspidi korrigeeritakse üürisummat täiendavate kokkulepeteta iga 12 (kaheteistkümne) kalendrikuu möödumisel viimasest üürisumma korrigeerimise päevast arvates. Üürisumma korrigeerimise iga-aastane määr on kuni ________ protsenti (____%) eelmisel perioodil kehtinud üürisummast.
Üürniku keeldumine korrigeeritud üürisumma tasumisest lepingus fikseeritud alustel xx xxxxxx annab üürileandjale õiguse leping ühekuulise etteteatamistähtajaga üles öelda.
2.9. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel maksab üürnik viivist _____________________ protsenti (____%) tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1.1. kasutama hoonet hoolikalt ja vastavalt selle sihtotstarbele, st ____________;
3.1.2. õigeaegselt tasuma lepingus fikseeritud makseid;
3.1.3. takistamatult lubama üürileandja esindajaid hoone xx xxxxxx asuvate kommunikatsioonide seisukorra kontrollimiseks hoonesse tingimusel, et see ei takista üürniku normaalset majandustegevust;
3.1.4. taluma hoone suhtes tehtavaid töid xx xxxx mõjutusi, mis on vajalikud hoone säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;
3.1.5. omal kulul tegema hoone säilimiseks vajalikku hooldus- ja jooksvat remonti niivõrd, kuivõrd sellega ei suurendata hoone väärtust oluliselt;
3.1.6. üürileandja nõudmisel tegema lepingu kehtivuse ajal omal kulul hoone kapitaalremonti juhul, xxx xxxxx tegemise vajadus tekkis üürniku süül;
3.1.7. omal kulul varustama hoone tulekustutusvahenditega;
3.1.8. teatama viivitamatult üürileandjale ohust hoonele, xxx xxx tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele xxxxx, xx hoones toimunud avariist, tulekahjust jms, võttes kohe tarvitusele abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks;
3.1.9. üürniku jagunemisel, ühinemisel või ümberkujundamisel, kui sellega kaasneb xxxxx muutus, teatama sellest kirjalikult üürileandjale vähemalt 1 (üks) kuu ette, pankrotimenetluse algatamisest tema vastu kohe;
3.1.10. enne reklaami paigaldamist kooskõlastama üürileandjaga reklaami paigaldamise hoone välisfassaadile, jäädes ise reklaami eest vastutavaks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Samuti tasub üürnik reklaamimaksu, xxx xxxxxxx kohustus tuleneb õigusaktidest;
3.1.11. mitte kasutama seadmeid ja tehnoloogiat, mis tekitavad üldkehtivatest normidest suuremat vibratsiooni xx xxxx, raadio- ja teleteenuse häireid, ümbrust ja keskkonda kahjustavat tolmu, mürgiseid gaase, kahjulikku kiirgust, kanalisatsioonikahjustusi ning elektrivõrgu ülekoormust;
3.1.12. vastutama vastavuses kehtivate õigusaktidega hoones xx xxxxx ümbruses avaliku korra eest, samuti tagama, et üürniku kliendid järgivad kehtivaid avaliku korra nõudeid;
3.1.13. järgima hoones sanitaar-, tööohutuse, tuleohutuse xx xxxxx ekspluateerimise eeskirju;
3.1.14. kooskõlastama kõik hoones tehtavad muudatused ja parendused eelnevalt kirjalikult üürileandjaga, s.h lepingu punktis 3.1.5. nimetatud xxxxxxx;
3.1.15. kooskõlastama hoone osalise või täieliku allüürile või muul alusel kasutusse andmise eelnevalt kirjalikult üürileandjaga;
3.1.16. lepingu lõppemisel andma hoone valduse üle üürileandjale lepingu viimasel kehtivuspäeval. Valduse üleandmisega viivitamisel kohustub üürnik maksma üürileandjale leppetrahvi ____________ protsenti (__%) ühe kuu üürisummast iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hoone valduse tagastamisel üürileandjale peab xxxxx xxxxx üürnikule üleandmisel koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades hoone lepingujärgsest kasutamisest tulenevat normaalset kulumist või üürniku poolt üürileandja loal tehtud parenduste või muudatuste tõttu eelnimetatud aktis fikseeritust paremas seisundis. Hoone valduse üürileandjale üleandmisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mille peavad allkirjastama mõlemad pooled;
3.1.17. hüvitama täielikult hoone hävimisest ja kahjustumisest tuleneva kahju, mis tekib ajal, xxx xxxxx oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta hoone hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad hoone lepingujärgse kasutamisega.
3.2. Üürileandja on kohustatud:
3.2.1. andma hoone xx xxxxx päraldised, mis on lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis, valduse üle üürnikule hiljemalt ___. ____________ 20__. a. Kui üürileandja tahtlikult viivitab hoone valduse üleandmisega, on üürileandja kohustatud tasuma üürnikule viimase nõudel leppetrahvi ____________ protsenti (___%) lepingu punktis 2.1. fikseeritud üürisummast iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest. Enam kui kolmekümne (30) kalendripäevase viivituse korral on üürnikul õigus lepingust taganeda, teatades sellest kirjalikult üürileandjale;
3.2.2. võimaldama üürnikul kooskõlas lepinguga kasutada hoonet ulatuses ja viisil, mis on vajalik hoone lepingujärgseks valdamiseks ja kasutamiseks;
3.2.3. oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult xxxx üürniku majandustegevust;
3.2.4. teatama üürnikule talle teadaolevatest võimalikest elektri-, vee- või muu varustuse katkestustest või häiretest;
3.2.5. tasuma hoone eest kõik riiklikud ja kohalikud maksud;
3.2.6. mitte keelduma nõusoleku andmisest hoones üürniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parendused ja muudatused on vajalikud hoone kasutamiseks või selle mõistlikuks majandamiseks.
3.3.1. kasutada takistamatult hoonet xx xxxxxx olevaid kommunikatsioone, sh elektrit, xxxx xx kanalisatsiooni vastavalt üürniku vajadustele ning hoone kasutamise eesmärgile;
3.3.2. teha hoones parendusi ja muudatusi xxxx üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul;
3.3.3. paigaldada omal kulul üürileandjaga kooskõlastatult hoone fassaadi välisküljele ja/või hoonesse sisult ja vormilt õigusaktide nõuete xx xxxxx kommetega kooskõlas olevat välisreklaami, äriühingu nimesilte ja logo ning muud sümboolikat, jäädes ise eeltoodu eest vastutavaks ja tasudes kõik sellega seoses olevad xxxxxx xx kulud;
3.3.4. lepingu lõppemisel xxxxx xxx hoones tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik hoonet kahjustamata.
3.4.1. saada üüri xx xxxx lepingu alusel üürniku poolt tasumisele kuuluvaid summasid;
3.4.2. kontrollida hoone lepingujärgset sihipärast kasutamist, selle hooldamist ja säilitamist ning vajadusel teha üürnikule ettekirjutusi, et xxx xxxxx xxxxx tehnilise seisundi halvenemist, kui üürnik kohustusi ei täida;
3.4.3. siseneda hoonesse, et xxx xxxxx avarii või õnnetus või likvideerida nende tagajärgi.
4. Lepingu jõustumine ja lõppemine
4.1.Käesolev leping jõustub hetkest, mil pooled on sellele alla kirjutanud, ja kehtib tähtajalisena ______________ (____) aastat, s.o kuni __. ___________ 20__. a.
4.2. Leping lõpeb:
4.2.1. tähtaja möödumisel;
4.2.2. hoone hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel või juhul, xxx xxxxx sundvõõrandatakse;
4.2.3. lepingu lõppemisel muul seaduses või lepingus toodud alusel, sh siis, kui pool lepingust taganeb või lepingu üles ütleb.
4.3. Üürnikul on õigus leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult üks (1) kuu ette, kui üürileandja rikub oluliselt lepingut.
4.4. Üürileandjal on õigus leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest üürnikule kirjalikult üks (1) kuu ette, kui üürnik rikub oluliselt lepingut. Oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:
4.4.1. üürnik kasutab hoonet vastuolus lepingus ettenähtud sihtotstarbega;
4.4.2. üürniku tegevus halvendab hoone seisundit;
4.4.3. üürnik takistab oma tegevusega hoone normaalset ekspluateerimist või takistab üürileandjat täitmast oma lepingujärgseid kohustusi;
4.4.4. üürnik teeb hoones ümberehitusi, parendusi või muudatusi üürileandja kirjaliku nõusolekuta;
4.4.5. üürnik ei tee hoolimata üürileandja eelnevast hoiatusest hoones remonti juhtudel, kui see lepingu järgi kuulub tema kohustuste hulka;
4.4.6 üürnik on andnud xxxxx xxxx üürileandja kirjaliku nõusolekuta osaliselt või täielikult allüürile või muul viisil kolmandate isikute kasutusse.
4.5. Üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda samuti, kui:
4.5.1. üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega;
4.5.2. võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri või;
4.5.3. võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.
4.6. Üürileandja võib üürilepingu käesoleva lepingu punktis 4.5 nimetatud juhtudel üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles.
4.7. Pooltel on õigus xxxxxx xxxx ajal olenemata põhjusest erakorraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette vähemalt __________ (___) kuud.
5.1. Selles lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadusandlusest.
5.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja alla kirjutavad mõlemad pooled.
5.3. Üks pool edastab lepinguga seotud teated teise xxxxx lepingus märgitud aadressil. Xxxxxx teavitavad teist xxxxx xxx aadressi muutusest viivitamata.
5.4. Teadete edastamine toimub telefoni, e‑posti või faksi xxxx, välja arvatud juhtudel, kui lepingus on ette nähtud xxxxx kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele poolele posti xxxx tähitud kirjaga või antakse teisele poolele üle allkirja vastu. Kirjalik teade loetakse teisele poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud viis (5) kalendripäeva.
5.5. Xxxxx iga nõue, mis esitatakse tulenevalt teise xxxxx poolt lepingu rikkumisest, peab olema esitatud kirjalikus vormis.
5.6. Pool ei vastuta lepinguga võetud kohustuste täitmise eest, kui ta tõendab, et ei täitnud oma kohustust või täitis seda mittekohaselt vääramatu jõu tõttu.
5.7. Selle lepingu täitmisest tulenevad vaidlused ja lahkarvamused püütakse lahendada poolte heas usus peetavate läbirääkimiste xxxx. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud alustel xx xxxxxx.
5.8. Leping on koostatud ja alla kirjutatud kahes identses, võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb üürileandjale ja teine üürnikule.
Üürileandja: Üürnik:
_____________ (kontaktisiku nimi) __________________________
asukoht: __________________ asukoht: ___________________
tel: _______________________ tel: _______________________
e‑post: ____________________ e‑post: ____________________
5.10. Lepingul on selle sõlmimisel lahutamatu xxxx: Xxxx 1 – Xxxxx plaan
Poolte esindajate allkirjad:
Üürileandja: Üürnik:
___________________________ ____________________________