EUROOPA LIIDU JA
Euroopa Liidu Nõukogu | |
Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) | |
6051/19 | |
Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0356 (NLE) | |
WTO 44 SERVICES 14 COASI 19 | |
SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID
Teema: | Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline vabakaubandusleping |
6051/19
RELEX.1.A
MA/kes
ET
EUROOPA LIIDU JA
VIETNAMI SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VAHELINE VABAKAUBANDUSLEPING
PREAMBUL
Euroopa Liit, edaspidi „liit“
ja
Vietnami Sotsialistlik Vabariik, edaspidi „Vietnam“,
edaspidi ühiselt „lepinguosalised“ või eraldi „lepinguosaline“,
TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat partnerlust, mis tugineb partnerlus- ja koostöölepingus esitatud ühistele põhimõtetele ja väärtustele, ning oma olulisi majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid,
SOOVIDES veelgi tugevdada oma majandussuhteid osana kõikidest nendevahelistest sidemetest ja viisil, mis on kooskõlas kõikide nendevaheliste sidemetega, ning olles veendunud, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused kaubanduse ja investeeringute edasiseks arendamiseks lepinguosaliste vahel,
TÕDEDES, et käesolev leping täiendab ja edendab piirkondliku majandusintegratsiooniga seotud jõupingutusi,
OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada oma majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes aspektides ning edendada käesoleva lepingu kohast kaubandust ja investeeringuid viisil, milles võetakse arvesse keskkonna- ja töökaitse kõrget taset ning asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid,
SOOVIDES xxxxx elatustaset, edendada majanduskasvu ja stabiilsust, luua uusi töövõimalusi, parandada üldist heaolu ning kinnitades selleks xxx xxxxx edendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist,
OLLES VEENDUNUD, et käesoleva lepinguga luuakse laiendatud ja turvaline kaupade ja teenuste turg ning etteaimatav kaubandus- ja investeerimiskeskkond, mis suurendab nende endi ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel,
KINNITADES veel kord xxx xxxxx järgida 26. juunil 1945 San Franciscos allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja ja ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud põhimõtteid,
TUNNUSTADES läbipaistvuse olulisust rahvusvahelises kaubanduses kõigi sidusrühmade jaoks,
PÜÜDES kehtestada selged ja vastastikku kasulikud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad ning vähendada vastastikuseid kaubandus- ja investeerimistõkkeid või need kaotada,
OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandustõkkeid kaotades xxxxx rahvusvahelise kaubanduse harmoonilisele arengule ja laienemisele ning vältida omavaheliste uute kaubandus- ja investeerimistõkete loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu,
TUGINEDES oma vastavatele õigustele ja kohustustele, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ning teistest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on,
SOOVIDES edendada oma ettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes neile kaubandus- ja investeerimissuhete jaoks etteaimatavat õiguslikku raamistikku,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
1. PEATÜKK EESMÄRGID JA ÜLDMÕISTED
ARTIKKEL 1.1
Vabakaubanduspiirkonna loomine
Käesolevaga loovad lepinguosalised vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga xx XXXXx V artikliga.
ARTIKKEL 1.2
Käesoleva lepingu eesmärgid on liberaliseerida ja lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeerimist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
ARTIKKEL 1.3
Käesoleva lepingu kohaldamisel on „partnerlus- ja koostööleping“ ühelt poolt Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline laiahaardeline partnerluse ja koostöö raamleping, mis allkirjastati Brüsselis 27. juunil 2012.
ARTIKKEL 1.4
WTO lepingud Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;
b) „riigihangete leping“ – WTO asutamislepingu 4. lisas sisalduv riigihangete leping;
c) „eksportkauba eelinspekteerimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv
eksportkauba eelinspekteerimise leping;
d) „päritolureeglite leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv päritolureeglite leping;
e) „dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;
f) „tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;
g) „vaidluste lahendamise käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. xxxxx sisalduv vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe;
h) „GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenustekaubanduse üldleping;
i) „GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta xxxxxx xxxxx- ja kaubanduskokkulepe;
j) „impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise protseduuride leping;
k) „kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;
1) „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv
subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;
m) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;
n) „tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste kaubandustõkete leping;
o) „TRIPS-leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping ja
p) „WTO asutamisleping“ – Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping, mis sõlmiti
15. aprillil 1994 Marrakechis.
ARTIKKEL 1.5
Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:
a) „päev“ – kalendripäev;
b) „riigisisene“ – liidu puhul liidu xx xxxxx liikmesriikide õigusnormidega seotud ning Vietnami1 puhul Vietnami keskse, piirkondliku või kohaliku tasandi õiguse või õigusnormidega seotud;
c) „kaubad“ – tooted GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti;
d) „harmoneeritud süsteem“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, sealhulgas kõik selle õiguslikud märkused ja muudatused;
e) „IMF“ – Rahvusvaheline Valuutafond;
f) „meede“ – lepinguosalise võetav meede seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldustoimingu või mõnel xxxx xxxxx;
g) „lepinguosalise füüsiline isik“ – liidu liikmesriigi või Vietnami kodanik nende vastavate riigisiseste õigusaktide kohaselt2;
h) „isik“ – füüsiline või juriidiline isik;
1 Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et Vietnami puhul on asjaomased määratlused sätestatud 22. juuni 2015. aasta seaduses nr 80/2015/QH13 seadusandlike normatiivdokumentide väljaandmise kohta, nii xxxx xxxx on muudetud.
2 Mõiste „füüsiline isik“ hõlmab füüsilisi isikuid, xxxxx alaline elukoht on Läti, kuid kes ei ole Läti ega ühegi muu riigi kodanikud, kuid kellel on Läti õigusnormide alusel õigus saada välismaalase pass.
i) „kolmas riik“ – riik või territoorium, mis asub väljaspool käesoleva lepingu artiklis 17.24 (Territoriaalne kohaldamine) kindlaksmääratud territoriaalset kohaldamisala;
j) „ÜRO mereõiguse konventsioon“ – ÜRO mereõiguse konventsioon, mis sõlmiti
10. detsembril 1982 Montego Bays;
k) „WIPO“ – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon ja
1) „WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon.
2. PEATÜKK
VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS
ARTIKKEL 2.1
Eesmärk
Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult kaubavahetuse ja parandavad turulepääsu käesoleva lepingu jõustumisest algava üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesoleva lepingu sätetele ja kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga.
ARTIKKEL 2.2
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse suhtes, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.
ARTIKKEL 2.3
Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „põllumajanduse eksporditoetused“ – eksporditoetused, mis on kindlaks määratud põllumajanduslepingu artikli 1 punktis e, xxxxx arvatud kõik kõnealuse artikli muudatused;
b) „põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode;
c) „konsulaartehing“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil või kolmanda riigi territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordiga seotud tollidokumendile;
d) „tollimaks“ – mis tahes maks või lõiv, mis on kehtestatud kaupade impordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaks või -lõiv, mis on kehtestatud sellise impordi suhtes või sellega seoses ja mis xx xxxxx järgmist:
i) lõiv, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2.4 (Võrdne kohtlemine);
ii) maks, mis on kehtestatud kooskõlas 3. peatükiga (Kaubanduse kaitsemeetmed);
iii) maksud, mida kohaldatakse vastavalt GATT 1994 VI, XXX xx XIX artiklile, dumpinguvastasele lepingule, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule, kaitsemeetmete lepingule, põllumajanduslepingu artiklile 5 ja vaidluste lahendamise käsitusleppele, ning
iv) tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2.18 (Impordi ja ekspordi suhtes kohaldatavad haldustasud ning muud lõivud ja formaalsused);
e) „ekspordi litsentsimise kord“ – ekspordi litsentsimise korra toimimisel kasutatavad haldusmenetlused,1 milles eksportiva lepinguosalise territooriumilt eksportimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide esitamist (muud kui tollivormistuseks nõutavad dokumendid) asjaomasele haldusasutusele;
f) „impordi litsentsimise kord“ – impordi litsentsimise korra toimimisel kasutatavad haldusmenetlused,1 milles importiva lepinguosalise territooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide esitamist (muud kui tollivormistuseks nõutavad dokumendid) asjaomasele haldusasutusele;
g) „ekspordi mitteautomaatne litsentsimise kord“ – ekspordi litsentsimise kord, xxx xx kiideta heaks kõikide selliste juriidiliste ja füüsiliste isikute taotlusi, kes vastavad asjaomase lepinguosalise nõuetele, mida kohaldatakse ekspordilitsentsi vajavate toodetega seotud eksporditoimingute tegemise suhtes;
h) „impordi mitteautomaatne litsentsimise kord“ – impordi litsentsimise kord, xxx xx kiideta heaks kõikide selliste juriidiliste ja füüsiliste isikute taotlusi, kes vastavad asjaomase lepinguosalise nõuetele, mida kohaldatakse impordilitsentsi vajavate toodetega seotud imporditoimingute tegemise suhtes;
i) „pärit“ – kauba päritolu, nagu see on kindlaks määratud vastavalt 1. protokollis (mõiste
„päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta) sätestatud päritolueeskirjadele;
j) „tulemuslikkusnõue“ – nõue, mille kohaselt
i) xxxxx eksporditakse kindlaksmääratud koguse, väärtuse või protsendimäära ulatuses;
ii) impordilitsentsi välja andnud lepinguosalise kaubad asendatakse imporditud kaupadega;
iii) impordilitsentsi kasutav isik ostab impordilitsentsi välja andnud lepinguosalise territooriumil muid xxxxx või eelistab omamaiselt toodetud xxxxx;
iv) impordilitsentsi kasutav isik toodab impordilitsentsi välja andnud lepinguosalise territooriumil xxxxx, millel on kindlaksmääratud koguse, väärtuse või protsendimäära ulatuses omamaine osalus, või
v) on mingil viisil seotud impordi mahu või väärtuse ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta sissevoolu summaga ja
k) „taastoodetud xxxx“ – xxxx, mis klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84, 85, 87, 90 või rubriiki 94.02, välja arvatud 2-A-5 liites (Kaubad, mis ei kuulu taastoodetud kaupade määratluse alla) loetletud xxxx,
i) mis koosneb täielikult või osaliselt osadest, mis on saadud varem kasutatud kaupadest, xx
xx) mille toimimis- ja töötingimused ning kasutusiga on sarnased uue originaalkauba omadega ning millele antakse samasugune garantii nagu uuele originaalkaubale.
ARTIKKEL 2.4
Võrdne kohtlemine
Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994
III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artiklis sisalduvad kohustused ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
ARTIKKEL 2.5
Kaupade klassifitseerimine
Kaupade klassifitseerimine lepinguosalistevahelises kaubanduses toimub iga lepinguosalise tariifinomenklatuuri alusel kooskõlas harmoneeritud süsteemiga.
ARTIKKEL 2.6
Lepinguosalised kohtlevad taastoodetud xxxxx samamoodi kui uusi samasuguseid xxxxx. Lepinguosaline võib nõuda taastoodetud kaupade asjakohast märgistamist, et vältida tarbijate petmist. Lepinguosalised rakendavad käesolevat artiklit üleminekuperioodil, mis ei või olla pikem xxx xxxx aastat alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
ARTIKKEL 2.7
Tollimaksude vähendamine või kaotamine
1. Lepinguosalised vähendavad teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade suhtes kohaldatavaid tollimakse või kaotavad need kooskõlas 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-1 liites (Liidu tariifitabel) ja 2-A-2 liites (Vietnami tariifitabel) esitatud vastavate tabelitega, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.
2. Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille alusel kohaldatakse lõike 1 kohaseid järjestikuseid vähendamisi, 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-1 liites (Liidu tariifitabel) ja 2-A-2 liites (Vietnami tariifitabel) esitatud tabelites märgitud määr. 2-A-2 liite (Vietnami tariifitabel) kohast tariifide kaotamist ei kohaldata harmoneeritud süsteemi rubriikide 87.02, 87.03 ja 87.04 alla kuuluvate kasutatud mootorsõidukite suhtes.
3. Kui lepinguosaline vähendab kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära allapoole vastavalt 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-1 liite (Liidu tariifitabel) ja 2-A- 2 liite (Vietnami tariifitabel) kohaselt kohaldatavat tollimaksumäära, võib teisest lepinguosalisest pärit kauba suhtes kohaldada kõnealust vähendatud tollimaksumäära.
4. Lepinguosalised ei suurenda olemasolevaid tollimakse, mida kohaldatakse teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade suhtes vastavalt 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-1 liites (Liidu tariifitabel) ja 2-A-2 liites (Vietnami tariifitabel) esitatud tabelitele, ega kehtesta uusi tollimakse, kui käesoleva lepingus ei ole sätestatud teisiti.
5. Lepinguosaline võib ühepoolselt kiirendada selliste tollimaksude vähendamist või kaotamist, mida kohaldatakse teiselt lepinguosaliselt pärit kaupade suhtes vastavalt 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-1 liites (Liidu tariifitabel) ja 2-A-2 liites (Vietnami tariifitabel) esitatud tabelitele. Kui lepinguosaline kaalub sellist kiirendamist, teavitab ta teist lepinguosalist sellest võimalikult vara enne uue tollimaksumäära jõustumist. Ühepoolne kiirendamine ei mõjuta lepinguosalise õigust xxxxx tollimaksu pärast selle ühepoolset vähendamist asjaomase tollimaksu vähendamise või kaotamise mis tahes etapis vastavalt 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-1 liites (Liidu tariifitabel) ja 2-A-2 liites (Vietnami tariifitabel) esitatud tabelites kindlaks määratud tasemele.
6. Lepinguosalised konsulteerivad teise lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust kiirendada 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-1 liites (Liidu tariifitabel) ja 2-A-2 liites (Vietnami tariifitabel) esitatud tabelite kohaselt kohaldatavate tollimaksude vähendamist või kaotamist või laiendada vähendamise või kaotamise ulatust. Kui lepinguosalised otsustavad käesolevat lepingut tollimaksu kaotamise kiirendamiseks või selle ulatuse laiendamiseks muuta, asendatakse asjaomase kauba jaoks tabeli kohaselt kindlaks määratud tollimaksumäär või üleminekukategooria kokku lepitud muudatuses sätestatud tollimaksumäära või üleminekukategooriaga. Selline muudatus jõustub vastavalt artiklile 17.5 (Muudatused).
ARTIKKEL 2.8
Kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eelkõige
1. protokolli (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta) kohaldamises, ja xxx xxxxx veaga kaasnevad imporditollimakse mõjutavad tagajärjed, võib importiv lepinguosaline paluda artikli 17.1 kohaselt moodustatud kaubanduskomiteel (Kaubanduskomitee) uurida võimalust xxxxx olukorra lahendamiseks asjakohased meetmed.
ARTIKKEL 2.9
Tariifse sooduskohtlemisega seotud erimeetmed
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et võidelda käesoleva peatüki kohase tariifse sooduskohtlemise suhtes toime pandud tollirikkumiste vastu.
2. Lepinguosaline teeb lõike 1 kohaldamisel teisele lepinguosalisele ettepaneku halduskoostööks ja osutab talle tariifse sooduskohtlemise rakendamise ning kontrolli raames xxxxx xx tollialaste küsimustega seotud vastastikust haldusabi, mis muu hulgas hõlmab järgmisi kohustusi:
a) asjaomas(t)e too(de)te päritolustaatuse kontrollimine;
b) päritolutõendi hilisem kontrollimine xx xxxxx tulemuste edastamine teisele lepinguosalisele ja
c) importivale lepinguosalisele loa hankimine kontrollkäikudeks, mille eesmärk on kontrollida asjaomase sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.
3. Kui importiv lepinguosaline teeb lõikes 2 osutatud xxxxx xx tollialaste küsimustega seotud halduskoostöö või vastastikuse haldusabi sätete kohaselt kindlaks, et päritolutõend anti eksportiva lepinguosalise poolt välja nõuetevastaselt, rikkudes 1. protokollis (mõiste „päritolustaatusega
tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta) sätestatud nõudeid, võib kõnealune importiv lepinguosaline keelduda tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest deklarandi suhtes, kes taotles tariifset sooduskohtlemist kaupadele, mille kohta oli välja antud päritolutõendi.
4. Kui importiv lepinguosaline leiab, et konkreetse kaubasaadetise puhul ei ole tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest keeldumine vastavalt lõikele 3 piisav, et rakendada ja kontrollida asjaomase toote suhtes kohaldatavat sooduskohtlemist, võib asjaomane lepinguosaline lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt ajutiselt peatada tariifse sooduskohtlemise kohaldamise asjaomaste toodete suhtes, juhul kui
a) kõnealune lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohaste tariifse sooduskohtlemise taotluste puhul on järjepidevalt rikutud tollieeskirju või
b) kõnealune lepinguosaline leiab, et eksportiv lepinguosaline on lõikes 2 loetletud kohustused järjepidevalt täitmata jätnud.
5. Importiva lepinguosalise pädev asutus teatab oma järeldusest eksportiva lepinguosalise pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta, esitab järelduse aluseks oleva kontrollitava teabe ning alustab eksportiva lepinguosalise pädeva asutusega konsulteerimist, et xxxxx mõlemat lepinguosalist vastastikku rahuldav lahendus.
6. Kui pädevad asutused ei ole 30 päeva jooksul pärast lõikes 5 osutatud xxxxx esitamist vastastikku rahuldavat lahendust leidnud, suunab importiv lepinguosaline küsimuse põhjendamatu viivituseta kaubanduskomiteele.
7. Kui kaubanduskomitee ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele 60 päeva jooksul alates küsimuse edasisuunamisest, võib importiv lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te tariifse sooduskohtlemise.
Importiv lepinguosaline võib kohaldada tariifse sooduskohtlemise ajutist peatamist käesoleva lõike alusel ainult nii kauaks, kui see on vajalik tema finantshuvide kaitseks, xx xxxx, kuni eksportiv lepinguosaline esitab veenvad tõendid selle kohta, et ta suudab täita lõikes 2 osutatud kohustused ning piisaval määral kontrollida nende kohustuste täitmist.
Ajutist peatamist ei kohaldata kauem xxx xxxx kuud. Kui olukord, mis tingis esialgse peatamise, ei ole peatamise kohaldamisaja lõpuks oluliselt muutunud, võib importiv lepinguosaline otsustada pikendada peatamise tähtaega veel kolme kuu võrra. Kaubanduskomitees peetakse korrapäraseid konsultatsioone kõikide ajutise peatamise juhtude üle.
8. Importiv lepinguosaline avaldab importijatele oma riigisiseste menetluste kohaselt teadaanded kõikide lõikes 4 osutatud ajutist peatamist käsitlevate teadete ja otsuste kohta. Importiv lepinguosaline teatab sellistest teadetest või otsustest eksportivale lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele põhjendamatu viivituseta.
ARTIKKEL 2.10
1. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kauba suhtes, mis siseneb uuesti tema territooriumile pärast seda, xxx xxxx on ajutiselt tema territooriumilt eksporditud teise lepinguosalise territooriumile remondiks, sõltumata sellest, kas sellist remonti oleks saanud xxxx xxxxx lepinguosalise territooriumil, xxxx xxxx ajutiselt eksporditi.
2. Lõiget 1 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse remondiks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse.
3. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kauba suhtes, mis imporditakse ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt xxxxxxx eesmärgil.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab remont toote mis tahes töötlemist, mille eesmärk on parandada töödefekte või olulisi kahjustusi, millega kaasneb toote algse funktsiooni taastamine, või tagada toote vastavus selle kasutamise tehnilistele nõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada sel eesmärgil, milleks see oli ette nähtud. Kauba remont hõlmab selle restaureerimist ja hooldust. See xx xxxxx toimingut või protsessi,
a) mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote;
b) muudab lõpetamata toodangu valmistoodanguks või
c) mida kasutatakse kauba tehnilise taseme parandamiseks või täiustamiseks.
ARTIKKEL 2.11
Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud
1. Lepinguosaline ei kehtesta ega jäta teise lepinguosalise territooriumile suunatud kaupade ekspordi suhtes ega sellise ekspordiga seoses kehtima ühtegi tolli- või muud maksu, mis on suurem kui omamaisel turul tarbimiseks suunatud samasugustele kaupadele kehtestatud maksud, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-3 liites (Vietnami eksporditollimaksude tabel) esitatud tabeliga.
2. Kui lepinguosaline kohaldab kaupade ekspordi suhtes või sellise ekspordiga seoses tolli- või muid makse, mis on madalamad, kui 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) 2-A-3 liites (Vietnami eksporditollimaksude tabel) esitatud tabeli kohaselt arvestatud maksumäär, kohaldatakse kõnealust madalamat maksumäära. Käesolevat lõiget ei kohaldata kolmandate riikide puhul sooduskaubanduslepingu alusel toimuva sooduskohtlemise suhtes.
3. Kaubanduskomitee vaatab lepinguosalise nõudmisel läbi teise lepinguosalise territooriumile suunatud kaupade ekspordi suhtes või sellise ekspordiga seoses kehtestatud tolli- või muud maksud, kui lepinguosaline on kohaldanud sooduskaubanduslepingu alusel soodsamat kohtlemist mõne kolmanda riigi suhtes.
ARTIKKEL 2.12
Põllumajanduse eksporditoetused
1. Lepinguosalistel on mitmepoolsel tasandil ühine eesmärk kaotada paralleelselt kõik ekspordisubsiidiumide vormid ja selliseid ekspordimeetmeid käsitlevad eeskirjad, millel on põllumajandustoodetele samaväärne mõju, ning xxxxx xxx selliste vormide ja meetmete taaskehtestamine. Selle eesmärgi saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, tõhustades põllumajandustoodete ekspordiga tegelevate riigiettevõtete ning rahvusvahelise toiduabi ja ekspordi rahastamise toetamise suhtes kohaldatavaid mitmepoolseid eeskirju.
2. Eksportiv lepinguosaline ei kehtesta käesoleva lepingu jõustumisel ekspordisubsiidiume ega muid meetmeid, millel on samaväärne mõju põllumajandustoodetele, mille suhtes importiv lepinguosaline kohaldab vastavalt 2-A lisale (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) tollimaksude kaotamist või vähendamist ja mis on mõeldud kasutamiseks importiva lepinguosalise territooriumil, ega jäta selliseid meetmeid kehtima.
ARTIKKEL 2.13
Lepinguosalised haldavad kooskõlas GATT 1994 X artikliga ühtselt, erapooletult ja mõistlikult kõiki oma õigusakte, määrusi ning kohtu- ja haldusotsuseid, mis on seotud järgmisega:
a) kaupade klassifitseerimine või nende tolliväärtuse määramine;
b) tollimaksud või muud maksud;
c) impordi või ekspordi suhtes kohaldatavad nõuded, piirangud või keelud;
d) maksete ülekandmine ja
e) kaupade müügi, jaotamise, transpordi, kindlustuse, laokontrollide, näitamise, töötlemise, segamise või muu tollialase kasutamisega seotud küsimused.
ARTIKKEL 2.14
1. Lepinguosalised ei kehtesta ega jäta kehtima ühtegi keeldu või piirangut teiselt lepinguosaliselt pärit kauba impordi suhtes või teise lepinguosalise territooriumile suunatud mis tahes kauba ekspordi või ekspordiks müümise suhtes vastavalt GATT 1994 XI artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2. Lõikega 1 nähakse ette, et lepinguosaline ei või kehtestada ega jätta kehtima järgmisi meetmeid:
a) impordi litsentsimine, mis eeldab tulemuslikkusnõude täitmist või
b) vabatahtlikud ekspordipiirangud.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata 2-A-4 liites (Kaubad, mille suhtes võib Vietnam kohaldada erimeetmeid) loetletud kaupade suhtes. Kõik Vietnami õigusnormide muudatused, millega vähendatakse 2-A-4 liites (Kaubad, mille suhtes võib Vietnam kohaldada erimeetmeid) loetletud kaupade kohaldamisala, hakkavad käeoleva lepingu alusel automaatselt kehtima. Mis tahes sooduskohtlemine, mida Vietnam kohaldab 2-A-4 liites (Kaubad, mille suhtes võib Vietnam kohaldada erimeetmeid) sisalduva kaupade loetelu puhul mõne muu kaubanduspartneri suhtes, hakkab käeoleva lepingu alusel automaatselt kehtima. Vietnam teatab liidule kõikidest käesolevas lõikes osutatud muudatustest või sooduskohtlemisest.
4. Vastavalt WTO lepingule võib lepinguosaline rakendada teise lepinguosalise suhtes kõiki WTO vaidluste lahendamise organi poolt lubatud meetmed.
5. Kui lepinguosaline kehtestab impordi või ekspordi suhtes keelu või piirangu või jätab selle kehtima, peab xx xxxxxx, et asjaomane keeld või piirang oleks läbipaistev.
ARTIKKEL 2.15
Ravimitega seotud kauplemisõigused ja sellega kaasnevad õigused
1. Vietnam kehtestab xx xxxxx kehtima asjakohased õigusaktid, mis võimaldavad välismaistel ravimifirmadel asutada ravimite importimiseks välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtjad, kellel on Vietnami pädevatelt asutustelt saadud müügiluba. Xxxx et see mõjutaks 8-B lisas (Vietnami erikohustuste tabel) esitatud tabeleid, on kõnealustel välisinvesteeringutel põhinevatel ettevõtjatel lubatud müüa ravimeid, mille nad on seaduslikult importinud turustajatele või hulgimüüjatele, kellel on õigus tegeleda Vietnamis ravimite turustamisega.
2. Lõikes 1 osutatud välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtjad võivad teha järgmist:
a) ehitada endale ladusid selliste ravimite ladustamiseks, mille nad on vastavalt tervishoiuministeeriumi või selle õigusjärglase välja antud õigusaktidele seaduslikult Vietnami importinud;
b) esitada teavet selliste ravimite kohta, mille nad on vastavalt tervishoiuministeeriumi või selle õigusjärglase ja muude Vietnami pädevate asutuste välja antud õigusaktidele seaduslikult Vietnami importinud, ja
c) korraldada kliinilisi uuringuid ja katseid vastavalt 2-C xxxx (Ravimid ning meditsiiniseadmed) artiklile 3 (Rahvusvahelised standardid) ning vastavalt tervishoiuministeeriumi või selle õigusjärglase välja antud õigusaktidele selle tagamiseks, et asjaomaste ettevõtjate poolt seaduslikult Vietnami imporditud ravimid sobivad omamaisel turul tarbimiseks.
ARTIKKEL 2.16
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad impordi litsentsimise lepingust.
2. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma impordi litsentsimise korrast, xxxxx arvatud selle õiguslikust alusest ja asjakohasest ametlikust veebisaidist 30 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui ta on asjakohase teabe impordi litsentsimise lepingu artikli 5 või artikli 7 lõike 3 kohaselt juba edastanud või esitanud. Selline teavitus sisaldab sama teavet, millele on osutatud impordi litsentsimise lepingu artiklis 5 või artikli 7 lõikes 3.
3. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist impordi litsentsimise korrast, mille ta kavatseb kehtestada, või selle kavandatavatest muudatustest hiljemalt 45 päeva enne uue korra või muudatuse jõustumist. Lepinguosaline edastab asjaomase xxxxx hiljemalt 60 päeva jooksul pärast kõnealuse korra kehtestamist või muutmist käsitleva xxxxx avaldamist, välja arvatud juhul, kui ta on asjakohase teabe vastavalt impordi litsentsimise lepingu artiklile 5 juba esitanud. Selline teavitus sisaldab sama teavet, millele on osutatud impordi litsentsimise lepingu artiklis 5.
4. Lepinguosaline avaldab oma ametlikul veebisaidil kogu teabe, mis tuleb avaldada vastavalt impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõike 4 punktile a.
5. Lepinguosaline vastab teise lepinguosalise taotluse korral 60 päeva jooksul teise lepinguosalise põhjendatud päringule impordi litsentsimise korra kohta, mille ta kavatseb kehtestada või on kehtestanud, või mille xx xxxxx kehtima, samuti impordilitsentside andmise või eraldamise kriteeriumide kohta, xxxxx arvatud isikute, ettevõtete ja asutuste sobivus selliste taotluste esitamiseks, haldusorgan(id), mille xxxxx pöörduda, ning nende toodete nimekirjad, mille suhtes impordi litsentsimise nõuet kohaldatakse.
6. Lepinguosalised kehtestavad impordi litsentsimise korra ja haldavad sellist korda kooskõlas
a) impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõigetega 1–9;
b) impordi litsentsimise lepingu artikliga 2 ja
c) impordi litsentsimise lepingu artikliga 3.
Selleks inkorporeeritakse punktides a, b ja c osutatud sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
7. Lepinguosaline kehtestab impordi automaatse litsentsimise korra või jätkab selle kohaldamist oma territooriumile importimise tingimusena üksnes selleks, et täita pärast asjakohase mõjuhinnangu läbiviimist õiguspäraseid eesmärke.
8. Lepinguosaline annab impordilitsentsid välja sobivaks ajavahemikuks, mis ei ole lühem kui impordi litsentsimisnõudeid käsitlevates riigisisestes õigusaktides sätestatud ajavahemik ja mis ei välista importi.
9. Kui lepinguosaline on andnud teise lepinguosalise impordilitsentsi taotlusele eitava vastuse, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja põhjendab asjaomase taotleja nõudmise korral oma otsust kirjalikult. Taotlejal on õigus algatada kõnealuse otsuse suhtes apellatsiooni- või läbivaatamismenetlus vastavalt importiva lepinguosalise riigisisestele õigusaktidele või menetlustele.
10. Lepinguosaline kehtestab impordi mitteautomaatse litsentsimise korra või jätkab selle kohaldamist ainult siis, kui see on vajalik käesoleva lepinguga, sealhulgas artikliga 2.22 (Üldised erandid) kooskõlas oleva meetme võtmiseks. Lepinguosaline, kes kehtestab impordi mitteautomaatse litsentsimise korra, märgib selgelt ära eesmärgi, mida sellise litsentsimiskorra abil soovitakse saavutada.
ARTIKKEL 2.17
1. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma ekspordi litsentsimise korrast, xxxxx arvatud selle õiguslikust alusest ja asjakohasest ametlikust veebisaidist 30 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ekspordi litsentsimise korrast, mille ta kavatseb kehtestada, või selle kavandatavatest muudatustest hiljemalt 45 päeva enne uue korra või muudatuse jõustumist. Lepinguosaline edastab asjaomase xxxxx hiljemalt 60 päeva jooksul pärast kõnealuse korra kehtestamist või muutmist käsitleva xxxxx avaldamist.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) ekspordi litsentsimise korra tekst koos kõikide muudatustega;
b) tooted, mille suhtes konkreetset ekspordi litsentsimise korda kohaldatakse;
c) iga konkreetse ekspordi litsentsimise korra puhul kirjeldatakse järgmist:
i) ekspordilitsentsi taotlemise menetlus xx
xx) kriteeriumid, millele taotleja ekspordilitsentsi taotlemiseks peab vastama;
d) kontaktpunkt(id), xxxx huvitatud isikud saavad täiendavat teavet ekspordilitsentsi taotlemise tingimuste kohta;
e) haldusorgan(id), kellele taotlus või muud asjakohased dokumendid tuleb esitada;
f) konkreetse ekspordi litsentsimise korra kehtivusaeg;
g) kui lepinguosaline kavatseb kasutada ekspordi litsentsimise korda ekspordikvoodi haldamiseks, siis kvoodi kogusuurus ja võimaluse korral kvoodi väärtus ning selle avamise ja sulgemise kuupäevad ning
h) kõik ekspordi litsentsimise nõudega seotud erandid ja kõrvalekalded, nende taotlemise võimalused ning lubamise kriteeriumid.
4. Lepinguosaline avaldab oma ekspordi litsentsimise korra, sealhulgas selle õigusliku aluse ja viited asjakohasele ametlikule veebisaidile. Lepinguosaline avaldab ka ekspordi litsentsimise uue korra või ekspordi litsentsimise korra muudatused nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt 45 päeva pärast asjaomase korra või muudatuse vastuvõtmist ja 25 tööpäeva enne selle jõustumist.
5. Lepinguosaline vastab teise lepinguosalise taotluse korral 60 päeva jooksul teise lepinguosalise põhjendatud päringule ekspordi litsentsimise korra kohta, mille ta kavatseb kehtestada või on kehtestanud, või mille kohaldamist ta jätkab, samuti ekspordilitsentside andmise või eraldamise kriteeriumide kohta, xxxxx arvatud isikute, ettevõtete ja asutuste sobivus selliste taotluste esitamiseks, haldusorgan(id), xxxxx xxxxx pöörduda, ning nende toodete loetelud, mille suhtes kohaldatakse ekspordi litsentsimise nõuet.
6. Lepinguosalised kehtestavad ekspordi litsentsimise korra ja haldavad sellist korda kooskõlas
a) impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõigetega 1–9;
b) impordi litsentsimise lepingu artikliga 2;
c) impordi litsentsimise lepingu artikliga 3, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 5 punktid a, c, j xx x.
Selleks inkorporeeritakse punktides a, b ja c osutatud impordi litsentsimise lepingu sätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
7. Lepinguosalised tagavad, et ekspordi litsentsimise korda kohaldatakse erapooletult ja et seda hallatakse ausal, õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil.
8. Lepinguosaline annab ekspordilitsentsid välja sobivaks ajavahemikuks, mis ei ole lühem kui ekspordi litsentsimise nõudeid käsitlevates riigisisestes õigusaktides sätestatud ajavahemik ja mis ei välista eksporti.
9. Kui lepinguosaline on andnud teise lepinguosalise ekspordilitsentsi taotlusele eitava vastuse, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja põhjendab asjaomase taotleja nõudmise korral oma otsust kirjalikult. Taotlejal on õigus algatada kõnealuse otsuse suhtes apellatsiooni- või läbivaatamismenetlus vastavalt eksportiva lepinguosalise riigisisestele õigusaktidele või menetlustele.
10. Lepinguosaline kehtestab ekspordi automaatse litsentsimise korra või jätkab selle kohaldamist oma territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimise tingimusena üksnes selleks, et täita pärast asjakohase mõjuhinnangu läbiviimist õiguspäraseid eesmärke.
11. Lepinguosaline kehtestab ekspordi mitteautomaatse litsentsimise korra või jätkab selle kohaldamist üksnes siis, kui see on vajalik käesoleva lepinguga, sealhulgas artikliga 2.22 (Üldised erandid) kooskõlas oleva meetme võtmiseks. Lepinguosaline, kes kehtestab ekspordi mitteautomaatse litsentsimise korra, märgib selgelt ära sellise litsentsimiskorra eesmärgi.
ARTIKKEL 2.18
Impordi ja ekspordi suhtes kohaldatavad haldustasud ning muud lõivud ja formaalsused
1. Lepinguosalised tagavad, et kõik tasud, lõivud, formaalsused ja nõuded, välja arvatud artikli 2.3 (Mõisted) punkti d alapunktides i, ii ja iii loetletud impordi- ja eksporditollimaksud ja
meetmed, on kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis tulenevad GATT 1994 VIII artiklist, selle märkustest ja lisasätetest.
2. Lepinguosaline kehtestab tasud ja lõivud ainult kaupade importimise ja eksportimisega seotud teenuste suhtes. Tasusid ja lõive ei kehtestata väärtuse alusel ja need ei tohi olla suuremad kui osutatud teenuste ligikaudne maksumus. Lepinguosalised avaldavad kaupade importimise ja eksportimisega seotud teenuste suhtes kehtestatud tasusid ja lõive käsitleva teabe vastavalt
artiklile 4.10 (Tasud ja lõivud).
3. Lepinguosaline ei nõua lepinguosalise mis tahes kauba impordi või ekspordi puhul konsulaartehinguid ega nendega seotud tasusid ja lõive. Lepinguosaline ei nõua pärast kolme aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade impordi puhul konsulaarset tõendamist.
ARTIKKEL 2.19
Liidu mittepõllumajanduslike toodete puhul käsitab Vietnam päritoluriigi kohustusliku märkimise nõuetele vastavana xxxxx, mis kannavad kohustuslikku xxxxxx „Made in EU“ või sellega sarnast xxxxxx kohalikus keeles, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.
ARTIKKEL 2.20
1. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artiklist, selle märkustest ja lisasätetest ning WTO asutamislepingus sisalduvast GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise käsitusleppest, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2. Kui üks lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse teabe saamiseks riiklike kaubandusettevõtetega seotud üksikjuhtumite kohta, nende tegutsemisviisi ja nende tegevuse mõju kohta kahepoolsele kaubandusele, tagab taotluse saanud lepinguosaline võimalikult suure läbipaistvuse vastavalt 1994. xxxxx XXXXx kokkuleppe XVII artikli lõike 4 punktile d.
ARTIKKEL 2.21
Valdkondlike mittetariifsete meetmete kaotamine
1. Lepinguosalised rakendavad kohustusi seoses kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega, nagu on sätestatud 2-B lisas (Mootorsõidukid ning mootorsõidukite xxxx xx varustus) ja 2-C lisas (Ravimid ja meditsiiniseadmed).
2. Kümme aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist alustab lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral vastavalt oma riigisisestele menetlustele läbirääkimisi, et laiendada kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatust, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.
ARTIKKEL 2.22
1. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX artikli, selle märkuste ja lisasätetega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2. Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli alapunktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid xxxxx kavatsev eksportiv lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe. Lepinguosalised peavad kummagi lepinguosalise taotluse korral konsultatsioone rahuldava lahenduse leidmiseks. Lepinguosalised võivad kokku leppida mis tahes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui eelnev teavitamine või uurimine on viivitamata reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu võimatu, võib eksportiv lepinguosaline xxxxx vajalikke ettevaatusmeetmeid ning ta teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.
ARTIKKEL 2.23
1. Artikli 17.2 (Erikomiteed) alusel loodud kaubavahetuskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest.
2. Kaubavahetuskomitee arutab kõiki käesoleva peatüki ja 1. protokolli (mõiste
„päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta) alusel tõstatatud küsimusi.
3. Kaubavahetuskomitee täidab vastavalt artiklile 17.2 (Erikomiteed) järgmisi ülesandeid:
a) vaatab läbi lõikes 2 osutatud sätete rakendamise ja toimimise ning teostab sellekohast järelevalvet;
b) selgitab välja võimalike erimeelsuste lahendamiseks vajalikud meetmed ja esitab sellekohaseid soovitusi ning edendab, lihtsustab ja parandab turulepääsu, kiirendades muu hulgas artikli 2.7 (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) kohaste tariifikohustuste täitmist;
c) annab kaubanduskomiteele vajaduse korral soovitusi töörühmade loomiseks;
d) täidab täiendavaid ülesandeid, mida kaubanduskomitee võib talle anda, ning
e) teeb kaubanduskomiteele ettepanekuid otsuste kohta, millega muudetakse 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) B jao (Tariifikvoodid) 1. alajao (Liidu tariifikvoodid) punktis 8 sisalduvat aromaatse riisi sortide loetelu.
3. PEATÜKK KAUBANDUSE KAITSEMEETMED
A JAGU
DUMPINGUVASTASED JA TASAKAALUSTAVAD TOLLIMAKSUD
ARTIKKEL 3.1
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxx õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.
2. Tõdedes, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid saab kuritarvitada kaubanduse tõkestamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises:
a) kaubanduse kaitsemeetmeid tuleks xxxxx täielikult kooskõlas asjakohaste WTO nõuetega ning need peaksid põhinema õiglasel ja läbipaistval süsteemil ning
b) hoolikalt tuleb kaaluda selle lepinguosalise huve, xxxxx suhtes teine lepinguosaline selliseid meetmeid kavatseb xxxxx.
3. Käesoleva jao kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt päritolureeglite lepingu artiklile 1.
ARTIKKEL 3.2
Läbipaistvus
1. Xxxx et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12.4 kohaldamist, tagavad lepinguosalised meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate kõigi oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise huvitatud isikutele kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.
2. Huvitatud isikutele antakse võimalus esitada kaubanduse kaitsemeetmete uurimise ajal oma seisukohti, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.
ARTIKKEL 3.3
Avaliku huvi arvessevõtmine
Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete võtmine ei ole avalikes huvides, ei tohi lepinguosaline selliseid meetmeid xxxxx. Avaliku huvi raames võtab lepinguosaline arvesse omamaise tootmisharu, importijate xx xxxx esindavate ühingute olukorda ning kasutajate esindajate ja tarbijaid esindavate organisatsioonide olukorda, võttes aluseks uurimisasutusele esitatud asjakohase teabe.
ARTIKKEL 3.4
Väiksema tollimaksu reegel
Lepinguosalise kehtestatud dumpinguvastane või tasakaalustav tollimaks ei tohi olla suurem kui dumpingumarginaal või tasakaalustavad subsiidiumid ning lepinguosaline püüab tagada, et see oleks asjaomasest marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.
ARTIKKEL 3.5
Vaidluste lahendamise korra kohaldamise erand Käesoleva jao sätete suhtes ei kohaldata 15. peatükki (Vaidluste lahendamine).
B JAGU ÜLEMAAILMSED KAITSEMEETMED
ARTIKKEL 3.6
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, kaitsemeetmete lepingust ja põllumajanduslepingu artiklist 5.
2. Lepinguosalised ei tohi xxxxx sama kauba suhtes xxxxx xxxx
a) käesoleva peatüki C jao (Kahepoolne kaitseklausel) kohast kahepoolset kaitsemeedet ning
b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.
3. Käesoleva jao kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt päritolureeglite lepingu artiklile 1.
ARTIKKEL 3.7
Läbipaistvus
1. Olenemata artiklist 3.6 (Üldsätted) esitab kaitsemeetmeid käsitlevat üldist uurimist algatada või üldisi kaitsemeetmeid xxxxx kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral, kui viimasel on oluline huvi, talle viivitamata sellekohases kirjalikus xxxxxx kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev xxxxxx uurimine algatatakse või tehakse ettepanek üldiste kaitsemeetmete võtmiseks, sealhulgas asjakohasel juhul ka uurimise esialgsed järeldused. See xx xxxxx kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist.
2. Üldiste kaitsemeetmete võtmise korral püüavad lepinguosalised xxxx xxxx viisil, mis mõjutab kahepoolset kaubandust kõige vähem.
3. Kui üks lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud nõuded lõplike kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva jooksul pärast teatamist rahuldavat lahendust xx xxxxx, võib lepinguosaline lõplikud üldised kaitsemeetmed vastu xxxxx. Teisele lepinguosalisele tuleks pakkuda konsulteerimisvõimalust, et vahetada arvamusi lõikes 1 osutatud teabe kohta.
ARTIKKEL 3.8
Vaidluste lahendamise korra kohaldamise erand
Käesoleva jao sätete suhtes, milles osutatakse WTO õigustele ja kohustustele, 15. peatükki (Vaidluste lahendamine) ei kohaldata.
C JAGU KAHEPOOLNE KAITSEKLAUSEL
ARTIKKEL 3.9
Mõisted Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „omamaine tootmisharu“ – käsitatakse vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktile c; selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkt c käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks;
b) „tõsine kahju“ ja „tõsise kahju oht“ – käsitatakse vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkidele a ja b; selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks, ning
c) „üleminekuperiood“ – kümneaastane periood alates käesoleva lepingu jõustumisest.
ARTIKKEL 3.10
Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine
1. Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühe lepinguosalise riigist pärit xxxxx teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid xxxxx valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline üksnes üleminekuperioodi xxxx xxxxx lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ette nähtud tingimustel xx xxxxxx, välja arvatud juhul, kui artikli 3.11 (Tingimused ja piirangud) lõike 6 punktis c on sätestatud teisiti.
2. Importiv lepinguosaline võib xxxxx kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega
a) peatatakse asjaomase kauba suhtes 2-A lisas (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või
b) suurendatakse kauba suhtes kehtivat tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:
i) enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis kauba suhtes meetme võtmise ajal, või
ii) 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) tabelites artikli 2.7 (Tollimaksude kaotamine või vähendamine) kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.
ARTIKKEL 3.11
Tingimused ja piirangud
1. Lepinguosaline võtab kahepoolse kaitsemeetme üksnes pärast xxxx, xxx tema pädevad asutused on teostanud kaitsemeetmete lepingu artikli 3 ja artikli 4 lõike 2 punkti c kohase uurimise. Selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
2. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 1 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist, et vaadata läbi uurimise tulemusel saadud teave ja vahetada arvamusi meetme kohta.
3. Lõikes 1 osutatud uurimise käigus peab lepinguosaline täitma kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a nõudeid. Selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkt a käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
4. Lisaks peab uurimine objektiivsete tõendite alusel näitama, et on olemas põhjuslik seos teise lepinguosalise suurenenud impordi ning tõsise kahju või tõsise kahju ohu vahel. Uurimise käigus tuleb lisaks impordi suurenemisele arvesse xxxxx xx kõiki muid asjaolusid, mis samuti võivad xxxxx xxxx kahju tekitada.
5. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused viivad lõikes 1 osutatud uurimise lõpule ühe aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.
6. Lepinguosaline võib kohaldada kahepoolset kaitsemeedet
a) üksnes sellises ulatuses xx xxx kaua kui on vaja selleks, et xxxxx xxx või heastada tõsine kahju ja hõlbustada kohanemist;
b) mitte kauem kui kaks aastat, kuid seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja kohanemise hõlbustamiseks, ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning eeldusel et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg xx xxxxx pikendamine, ei ületa nelja aastat, või
c) üksnes kuni üleminekuperioodi lõppemiseni, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.
7. Selleks et hõlbustada kohanemist olukorras, kus kahepoolset kaitsemeedet kohaldatakse eeldatavasti rohkem kui kahe aasta jooksul, liberaliseerib kahepoolse kaitsemeetme võtnud lepinguosaline asjaomase meetme kohaldamist korrapäraste ajavahemike xxxxx xxxx-järgult kogu kaitsemeetme kohaldamisaja jooksul.
8. Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks kohaldatud vastavalt 2-A xxxx (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) tabelile, kui meedet ei oleks võetud.
ARTIKKEL 3.12
Ajutised meetmed
Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline xxxxx ajutise kahepoolse kaitsemeetme, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teise lepinguosalise riigist pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma artikli 3.11 (Tingimused ja piirangud) lõigete 1 ja 3 nõudeid. Lepinguosaline maksab suurendatud tollimaksu viivitamata tagasi, kui artikli 3.11 (Tingimused ja piirangud) lõikes 1 kirjeldatud uurimisega ei tehta kindlaks, et
artikli 3.10 (Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine) lõike 1 nõuded on täidetud. Ajutise meetme võtmisaeg arvestatakse artikli 3.11 (Tingimused ja piirangud) lõike 6 punktiga b sätestatud ajavahemiku osaks.
ARTIKKEL 3.13
Kahju hüvitamine
1. Kahepoolset kaitsemeedet võttev lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, mille mõju kaubandusele on kahepoolse kaitsemeetme mõjuga sisuliselt võrdväärne või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Kahepoolset kaitsemeedet võttev lepinguosaline võimaldab korraldada sellise konsultatsiooni hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme võtmise algust.
2. Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul konsulteerimise algusest, võib lepinguosaline, xxxxx kaupade suhtes kaitsemeede võetakse, peatada selliste kontsessioonide kohaldamise kahepoolset kaitsemeedet võtvalt lepinguosaliselt pärit kaupade suhtes, mille mõju kaubandusele on kahepoolse kaitsemeetme mõjuga sisuliselt võrdväärne. Kahepoolse kaitsemeetme võtnud lepinguosalise kohustus pakkuda kompensatsiooni xx xxxxx lepinguosalise õigus peatada käesoleva lõike kohased kontsessioonid lõpevad xxxxx kuupäeval, kui lõpetatakse kahepoolse kaitsemeetme võtmine.
3. Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, eeldusel et kaitsemeede on kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.
ARTIKKEL 3.14
Xxxxxxx xxxxx kasutamine
Selleks et tagada kaubanduse parandusmeetmeid käsitlevate eeskirjade võimalikult tõhus kohaldamine käesoleva peatüki alusel, kasutavad lepinguosaliste uurimisasutused kaubanduse parandusmeetmete uurimise käigus teadete ja dokumentide vahetamisel inglise keelt.
4. PEATÜKK
TOLLITEGEVUSE JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE
ARTIKKEL 4.1
Eesmärgid
1. Lepinguosalised tunnistavad tollitegevuse ja kaubanduse lihtsustamise tähtsust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas. Lepinguosalised tugevdavad veelgi koostööd nimetatud valdkonnas selle tagamiseks, et kummagi lepinguosalise vastavad tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid oleksid kooskõlas kaubanduse lihtsustamise eesmärkidega, tagades samas tõhusa tollikontrolli.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et õigusaktid on mittediskrimineerivad ning et tolliprotseduurid põhinevad tänapäevaste meetodite ja tõhusate kontrollide kasutamisel pettuste vastu võitlemiseks ja seadusliku kaubanduse kaitsmiseks.
3. Lepinguosalised tunnistavad, et õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas neid, mis on seotud julgeoleku, pettuste ärahoidmise ja pettusevastase võitlusega, ei kahjustata.
ARTIKKEL 4.2
Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi
1. Lepinguosaliste asjaomased ametiasutused teevad tolliküsimustes koostööd, et tagada artiklis 4.1 (Eesmärgid) sätestatud eesmärkide saavutamine.
2. Tollikoostöö suurendamiseks teevad lepinguosalised muu hulgas järgmist:
a) vahetavad teavet tollialaste õigusaktide, nende rakendamise ja tolliprotseduuride kohta eelkõige järgmistes valdkondades:
i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine;
ii) piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine tolliasutuste poolt;
iii) transiidi ja ümberlaadimise lihtsustamine ning
iv) suhted äriringkondadega;
b) kaaluvad impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuridega, sealhulgas tehnilise abiga seotud ühisalgatusi, et tagada äriringkondadele osutatavate teenuste tulemuslikkus;
c) tugevdavad tollialast koostööde selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu WTO ja Maailma Tolliorganisatsioon ning
d) asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubanduse lihtsustamise meetmete vastastikuse tunnustamise.
3. Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt 2. protokollile (vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes).
ARTIKKEL 4.3
Tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid
1. Kummagi lepinguosalise asjakohased tollialased õigusaktid ning tolliprotseduurid põhinevad järgmisel: rahvusvahelised dokumendid ja standardid, mida kohaldatakse xxxxx xx kaubanduse valdkonnas, sealhulgas 26. juunil 1999 Brüsselis allkirjastatud tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni („muudetud Kyoto konventsioon“) sisulised elemendid, rahvusvaheline kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon („HS konventsioon“), Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistik ning Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudel.
2. Lepinguosaliste tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride suhtes kohaldatakse järgmist:
a) nende eesmärk on kaitsta seaduslikku kaubandust õigusnormide tulemusliku rakendamise ja järgimise xxxx;
b) need aitavad vältida liigset või diskrimineerivat halduskoormust ettevõtjatele ning veelgi lihtsustada kaubandust nende ettevõtjate jaoks, kes nõudeid korralikult järgivad, ning
c) nendega nähakse ette kaitsemeetmed pettuste ning ebaseadusliku ja kahjustava tegevuse vastu.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et kummagi lepinguosalise tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid, sealhulgas kaitsemeetmed, on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende kohaldamine ei põhjusta liigseid viivitusi kaupade vabastamisel.
4. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:
a) lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi ning
b) töötavad tolliasutuse ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide lihtsustamise või standardimise nimel.
ARTIKKEL 4.4
Kauba vabastamine
1. Lepinguosaline tagab, et tema tolliasutused kohaldavad nõudeid ja protseduure, millega tagatakse, et xxxx vabastatakse ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik tema tolli- ja muude kaubandusalaste õigusnormide ning formaalsuste täitmise tagamiseks. Lepinguosalised töötavad selle nimel, et kõnealust ajavahemikku veelgi lühendada ja vabastada kaubad põhjendamatu viivituseta.
2. Lepinguosaline näeb muu hulgas ette võimaluse, et xxxx vabastatakse tollimaksu maksmata, eeldusel, et esitatakse tagatis, xxx xxxx nõutakse vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele, et tagada tollimaksude lõplik maksmine.
3. Lepinguosaline tagab, et tema tolliasutused näevad ette andmete saabumiseelse töötlemise (st elektrooniline esitamine ja seejärel töötlemine enne kauba tegelikku saabumist), et xxxx xxxxx saabumisel võimalik vabastada.
ARTIKKEL 4.5
Lihtsustatud tolliprotseduurid
1. Lepinguosaline näeb ette lihtsustatud, läbipaistvad ja tõhusad impordi- ning ekspordiprotseduurid, et vähendada ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kulusid ja suurendada etteaimatavust. Volitatud kauplejatele nähakse ette lihtsustatud tolliprotseduurid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
2. Kauba tolliprotseduuridega seotud formaalsuste täitmiseks kasutatakse ühtset haldusdokumenti või selle elektroonilist vastet.
3. Lepinguosalised kohaldavad kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tänapäevaseid tollimeetodeid, sealhulgas riskihindamist ning tollivormistusjärgse kontrolli meetodeid.
4. Lepinguosalised edendavad süsteemide, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate süsteemide jätkuvat arendamist ja kasutamist, et hõlbustada elektroonilist andmevahetust kauplejate, tolliasutuste ja muude asjaomaste asutuste vahel.
ARTIKKEL 4.6
Transiit ja ümberlaadimine
1. Lepinguosaline tagab kogu oma territooriumil ümberlaadimistööde ja transiidi lihtsustamise ning tõhusa kontrolli.
2. Lepinguosaline tagab kõikide tema territooriumil asuvate asjakohaste ametiasutuste ja ametkondade vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et hõlbustada transiitliiklust.
ARTIKKEL 4.7
Riskijuhtimine
1. Lepinguosaline tugineb uurimisel ja vabastamismenetlustes ning sisenemisjärgse kontrolli menetlustes riskihindamise põhimõtetele ja audititele, mitte iga saadetise põhjalikule kontrollimisele kõikidele impordinõuetele vastavuse kindlakstegemiseks.
2. Lepinguosalised võtavad kauba impordi, ekspordi, transiidi ja ümberlaadimise kontrolli nõuded ja menetlused vastu ning kohaldavad neid lähtudes riskijuhtimise põhimõtetest, mis kehtestatakse selleks, et vastavusmeetmete korral keskendutaks tähelepanu väärivatele tehingutele.
ARTIKKEL 4.8
Läbipaistvus
1. Lepinguosaline tagab, et teave tema tolli- ja muude kaubandusalaste õigusnormide ja üldiste haldusmenetluste ning muude nõuete, sealhulgas tasude ja lõivude kohta, on kõigile huvitatud isikutele hõlpsasti kättesaadavad, võimaluse korral ametliku veebisaidi kaudu.
2. Lepinguosaline määrab või jätab alles vähemalt ühe konsultatsiooni- või teabepunkti, mis tegeleb huvitatud isikute poolt mõistliku tähtaja jooksul esitatud päringutega tolli- ja muude kaubandusküsimuste kohta.
ARTIKKEL 4.9
Eelotsused
1. Kaupleja asjakohase taotluse korral väljastavad lepinguosalise tolliasutused enne kauba importimist asjaomase lepinguosalise territooriumile riigisisestele õigusnormidele vastava kirjaliku eelotsuse tariifse klassifitseerimise või mis tahes muu küsimuse kohta, milles lepinguosalised kokku lepivad.
2. Lepinguosaline avaldab oma õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid järgides kirjalikud eelotsused tariifse klassifitseerimise või mis tahes muu küsimuse kohta, milles lepinguosalised kokku lepivad, kasutades selleks näiteks ametlikku veebisaiti.
3. Kaubanduse lihtsustamiseks käsitlevad lepinguosalised oma kahepoolses dialoogis korrapäraselt ajakohastusi, mida kumbki lepinguosaline on teinud oma eelotsuseid käsitlevates õigusnormides.
ARTIKKEL 4.10
Tasud ja lõivud
1. Lepinguosaline avaldab tasusid ja lõive käsitleva teabe ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. See teave peab hõlmama osutatava teenuse eest võetava tasu või lõivu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavat tasu või lõivu ning makse tegemise aega ja viisi.
2. Lepinguosaline ei kehtesta uusi või muudetud tasusid ja lõive enne, kui teave on vastavalt lõikele 1 avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.
ARTIKKEL 4.11
Tollimaaklerid
Lepinguosaliste vastavad tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid ei sisalda tollimaakleri kasutamise kohustust. Lepinguosalised kohaldavad tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.
ARTIKKEL 4.12
Tolliväärtuse määramine
1. Lepinguosalised kohaldavad kauba tolliväärtuse määramisel GATT 1994 VII artiklit ja tolliväärtuse lepingut.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.
ARTIKKEL 4.13
Eksportkauba eelinspekteerimine
Lepinguosalised lepivad kokku, et nende asjakohastes tollialastes õigusaktides ja tolliprotseduurides ei nõuta eraettevõtjate poolt enne tollivormistust tehtavat eksportkauba kohustuslikku eelinspekteerimist, mis on määratletud eksportkauba eelinspekteerimise lepingus, või muud sihtkohas tehtavat inspekteerimistoimingut.
ARTIKKEL 4.14
Läbivaatamine ja kaebuse esitamine
Lepinguosaline kehtestab tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja hõlpsasi teostatavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebusi tolli- ja muude asutuste sellise haldustoimingute, ettekirjutuste ja otsuste kohta, mis mõjutavad kaupade importi, eksporti või transiiti.
ARTIKKEL 4.15
Suhted äriringkondadega Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:
a) oluline on aegsasti konsulteerida kaubandusala esindajatega tollitegevust ja kaubavahetuse hõlbustamist puudutavate seadusandlike ettepanekute ja üldiste protseduuride küsimustes. Selleks korraldab lepinguosaline vajaduse korral tolliasutuste ja äriringkondade vahelisi asjakohaseid konsultatsioone;
b) nad avaldavad või teevad muul viisil kättesaadavaks (võimaluse korral elektrooniliselt) uued tollitegevuse ja kaubanduse lihtsustamisega seotud õigusaktid ja üldised protseduurid ning kõnealuste õigusaktide ja protseduuride muudatused ning tõlgendused enne nende rakendamist; samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks asjakohase haldusteabe, sealhulgas asutuste kehtestatud nõuded ja sisenemisprotseduurid, tolliasutuste tööajad ja töökorra sadamates ja piiriületuspunktides, ning kontaktpunktid teabepäringute xxxxxx;
c) uute või muudetud õigusaktide, menetluste ja lõivude või tasude avaldamise ja nende kehtimahakkamise vahele peab jääma mõistlik ajavahemik ning
d) tagatakse, et kummagi lepinguosalise tollialased ja tolliga seotud nõuded ning protseduurid vastavad jätkuvalt äriringkondade vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad ka edaspidi võimalikult xxxx kaubandust.
ARTIKKEL 4.16
Tollikomitee
1. Artikli 17.2 (Erikomiteed) alusel loodud tollikomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest.
2. Tollikomitee peab tagama, et käesolevat peatükki, tolli poolt 12. peatüki (Intellektuaalomand) C jao (Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine) 4. alajao (Piiril võetavad meetmed) kohaselt intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks piiril võetavaid meetmeid, 1. protokolli (mõiste
„päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta) ja 2. protokolli (vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes) käsitlevad sätted ning lepinguosaliste kokku lepitud mis tahes muud täiendavad tollialased sätted toimiksid nõuetekohaselt.
3. Tollikomitee selgitab välja, kas lõikes 2 osutatud sätete rakendamisel tekkinud probleemide lahendamiseks on xxxx xxxx otsuseid või ettepanekuid xx xxxx arvamusi või soovitusi, ja võtab need vastu. Tollikomiteel on õigus vastu xxxxx otsuseid üksteise asjakohaste riskijuhtimismeetodite, riskikriteeriumide ja -standardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerlusprogrammide, sealhulgas selliste aspektide nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused, vastastikuse tunnustamise kohta
5. PEATÜKK TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED
ARTIKKEL 5.1
Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine
Lepinguosalised kinnitavad neile tehniliste kaubandustõkete lepingust üksteise suhtes tulenevaid õigusi ja kohustusi ning kõnealune leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
ARTIKKEL 5.2
Eesmärgid
1. Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada ja suurendada kahepoolset kaubandust, kasutades selleks tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse kuuluvate tarbetute kaubandustõkete vältimist, kindlakstegemist ja kaotamist, ning tõhustada kahepoolset koostööd lepinguosaliste vahel.
2. Lepinguosalised loovad tehniliste kaubandustõketega seotud küsimuste lahendamiseks tehnilise suutlikkuse ja institutsioonilise taristu ning arendavad neid.
ARTIKKEL 5.3
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, välja arvatud
a) ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusorganid on koostanud valitsusorganite tootmis- või tarbimisnõuete kohta, või
b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes.
2. Lepinguosalisel on õigus välja töötada, vastu xxxxx xx kohaldada standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi vastavalt käesolevale peatükile ja tehniliste kaubandustõkete lepingule.
3. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.
ARTIKKEL 5.4
Tehnilised normid
1. Lepinguosaline kasutab tehniliste kaubandustõkete lepingus ja käesolevas peatükis sätestatud xxxx reguleerimistavasid xxxxxxx viisil,
a) hinnates kavandatava tehnilise normi olemasolevaid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspäraseid eesmärke vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklile 2.2, ning püüdes muu hulgas kasutada kavandatava tehnilise normi mõju hindamiseks regulatiivset mõjuhinnangut, nagu on soovitanud tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 13 kohaselt loodud tehniliste kaubandustõkete komitee;
b) kasutades tehniliste normide alusena rahvusvahelisi standardeid, nagu Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni, Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ja Codex Alimentarius’e komisjoni välja töötatud standardid, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid ei oleks lepinguosalise õiguspäraste eesmärkide täitmiseks tõhusad või asjakohased; kui lepinguosaline ei ole oma tehniliste normide alusena kasutanud rahvusvahelisi standardeid, selgitab xx xxxxx lepinguosalise taotluse korral välja, kas kõnealused normid erinevad oluliselt asjaomasest rahvusvahelisest standardist, ning põhjendab, miks see rahvusvaheline standard ei ole lepinguosalise õiguspäraste eesmärkide täitmiseks tõhus või asjakohane;
c) vaadates oma tehnilised normid läbi, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, xxxx et see piiraks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.3 kohaldamist. Selle läbivaatamise käigus peaks lepinguosaline muu hulgas arvesse võtma kõiki asjakohaste rahvusvaheliste standarditega seotud uusi arengusuundumusi ning seda, kas asjaolud, mille tõttu lepinguosalise tehnilised normid asjakohastest rahvusvahelistest standarditest erinevad, on muutunud või mitte;
d) täpsustades tehnilisi norme, mis põhinevad toote tulemuslikkusnõuetel, mitte kujundusel või tunnuste kirjeldusel.
2. Vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklile 2.7 kaalub lepinguosaline positiivset suhtumist üles näidates teise lepinguosalise tehnilise normi samaväärsena tunnustamist isegi siis, kui see erineb tema riigisisesest normist, eeldusel et teise lepinguosalise tehniline norm täidab piisaval määral tema riigisisese normi eesmärke.
3. Lepinguosaline, kes on välja töötanud tehnilise normi, mida ta peab samaväärseks teise lepinguosalise tehnilise normiga, kuna sellel on kokkusobiv eesmärk xx xxxx kohaldatakse samade toodete suhtes, võib taotleda teiselt lepinguosaliselt selle tehnilise normi samaväärsena tunnustamist. Kõnealune taotlus esitatakse kirjalikult xx xxxxxx selgitatakse üksikasjalikult põhjusi, miks asjaomast tehnilist normi tuleks pidada samaväärseks, sealhulgas põhjusi, mis on seotud toodetega, mille suhtes normi kohaldatakse. Lepinguosaline, kes ei nõustu tehnilise normi samaväärsusega, põhjendab teise lepinguosalisele taotluse korral oma otsust.
ARTIKKEL 5.5
Standardid
1. Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 4.1 kohast kohustust tagada, et nende standardimisasutused tunnustaksid ja järgiksid tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas esitatud standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise hea tava juhendeid. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et nad järgivad põhimõtteid, mis on sätestatud dokumendis „WTO tehniliste kaubandustõkete komitee otsused ja soovitused alates
1. jaanuarist 1995“ (G/TBT/1/rev. 13, 8. märts 2017), sealhulgas WTO tehniliste kaubandustõkete otsuses rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamise põhimõtete kohta seoses lepingu artiklitega 2 ja 5 ning 3. lisaga, millele on osutatud eespool nimetatud dokumendi 1. osa lisades.
2. Selleks et ühtlustada standardeid nii suures ulatuses kui võimalik, julgustavad lepinguosalised oma standardimisasutusi, samuti piirkondlikke standardimisasutusi, mille liikmed nemad või nende standardimisasutused on,
a) tegema vastavalt oma võimalustele asjakohaste rahvusvaheliste standardimisasutustega koostööd rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel;
b) kasutama oma standardite väljatöötamisel asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid lepinguosalise õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või sobimatud näiteks ebapiisava kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või oluliste tehnoloogiaprobleemide tõttu;
c) tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardimisasutuste tööd ega kattuks sellega;
d) vaatama korrapäraselt läbi riigisisesed ja piirkondlikud standardid, mis ei põhine asjakohastel rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele ning
e) tegema rahvusvahelise standardimistegevuse raames koostööd teise lepinguosalise asjaomaste standardimisasutustega. Koostööd võib teha nii rahvusvaheliste standardimisasutuste tasandil kui ka piirkondlikul tasandil.
3. Lepinguosalised vahetavad teavet järgmistes valdkondades:
a) standardite kasutamine tehniliste normide alusena;
b) üksteise standardimisprotsessid ja rahvusvaheliste või piirkondlike standardite kasutamine lepinguosaliste riiklike standardite alusena ning
c) lepinguosalise rakendatud standardimisalased koostöölepingud, sealhulgas standardimisküsimusi käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped kolmandate riikidega, kui see ei ole asjaomastes lepingutes sõnaselgelt keelatud.
4. Lepinguosalised tunnustavad, et standardite järgimine on vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisale vabatahtlik. Kui lepinguosaline muudab standardite järgimise kohustuslikuks, inkorporeerides tehnilised normid või vastavushindamismenetlused või lisades asjakohased viited, kohaldatakse artiklit 5.7 (Läbipaistvus).
ARTIKKEL 5.6
Vastavushindamismenetlused
1. Lepinguosalised kohaldavad kohustuslike vastavushindamismenetluste suhtes artikli 5.4 (Tehnilised normid) lõiget 1 mutatis mutandis, et vältida tarbetuid kaubandustõkkeid ning tagada läbipaistvus ja mittediskrimineerimine.
2. Kui importiv lepinguosaline nõuab kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu
artikliga 5.1.2, et tõendataks vastavust tema kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele, ei või tema riigisisesed vastavushindamismenetlused olla rangemad ning xxxx xx või kohaldada rangemini, kui on vaja selleks, et kõnealune lepinguosaline saaks xxxx xxxxxx, et tooted vastavad kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele, võttes arvesse mittevastavusest tingitud xxxxx.
3. Lepinguosalised tunnistavad, et on olemas mitmesuguseid mehhanisme, mis hõlbustavad teise lepinguosalise territooriumil läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamist, sealhulgas
a) tarnija vastavusdeklaratsiooni tunnustamine importiva lepinguosalise poolt;
b) kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil paiknevate asutuste poolt seoses konkreetsete tehniliste normidega läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta;
c) akrediteerimismenetluste kasutamine kummagi lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;
d) vastavushindamisasutuste, sealhulgas teise lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste riiklik määramine;
e) teise lepinguosalise territooriumil läbi viidud vastavushindamismenetluste tulemuste ühepoolne tunnustamine teise lepinguosalise poolt;
f) kummagi lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud kokkulepped ning
g) selliste piirkondlike või rahvusvaheliste mitmepoolse tunnustamise lepingute ja korralduste kasutamine, milles lepinguosalised on osalised.
4. Võttes eelkõige arvesse lõikes 3 osutatud kaalutlusi, teevad lepinguosalised järgmist:
a) suurendavad teabevahetust lõikes 3 osutatud ja samalaadsete mehhanismide kohta, et hõlbustada vastavushindamise tulemuste tunnustamist;
b) vahetavad teavet vastavushindamismenetluste xxxxx xx eelkõige kriteeriumide kohta, mida kasutatakse konkreetsete toodete jaoks sobivate vastavushindamismenetluste väljavalimiseks;
c) käsitavad tarnija vastavusdeklaratsiooni ühe võimalusena tõendada vastavust riigisisesele õigusele;
d) käsitlevad kokkuleppeid vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta kooskõlas lõikes 5 sätestatud protseduuriga;
e) vahetavad teavet akrediteerimispoliitika xxxxx xx kaaluvad võimalusi, kuidas kasutada xxxxxxx viisil ära rahvusvahelisi akrediteerimisstandardeid ning lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorgani ja rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi kaudu;
f) kaaluvad proovivõtu-, kontrollimis- ja sertifitseerimisasutuste (vastavalt vajadusele) ühinemist või julgustavad neid ühinema rahvusvaheliste lepingutega või vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamise hõlbustamisega;
g) tagavad, et ettevõtjatel oleks võimalik valida vastavushindamisüksuste vahel, mille ametiasutused on määranud täitma ülesandeid, mis on riigisisese õiguse kohaselt vajalikud nõuete täitmise tagamiseks;
h) püüavad kasutada vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks akrediteerimismenetlust ning
i) tagavad akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste sõltumatuse ja nendevahelise huvide konflikti puudumise.
5. Lepinguosalise taotluse korral võib teine lepinguosaline otsustada alustada konsultatsioone, et määrata kindlaks valdkondlikud algatused seoses vastavushindamismenetluse kasutamisega või selliste vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamise hõlbustamisega, mis on vastavates valdkondades asjakohased. Taotluse esitanud lepinguosaline peaks esitama asjakohast teavet, mis näitab, kuidas selline valdkondlik algatus lihtsustaks kaubandust. Kui teine lepinguosaline selle taotluse tagasi lükkab, põhjendab xx xxxxx lepinguosalise taotluse korral oma otsust.
6. Lepinguosalised kinnitavad neile tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklist 5.2.5 tulenevat kohustust tagada, et imporditud toodete kohustusliku vastavushindamise jaoks kehtestatud tasud oleksid õiglased võrreldes omamaise päritoluga või mis tahes muust riigist pärit samasuguste toodete vastavushindamise eest võetavate mis tahes tasudega, võttes arvesse side-, transpordi- xx xxxx kulusid, mis tulenevad taotleja tööruumide ja vastavushindamisasutuse erinevast asukohast.
ARTIKKEL 5.7
Lepinguosalised tunnistavad läbipaistvuse olulisust standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise puhul. Sellega seoses kinnitavad lepinguosalised oma tehnilise kaubandustõkete lepingu kohaseid läbipaistvusega seotud kohustusi. Lepinguosaline
a) võtab tehnilise normi väljatöötamise protsessi teatud osa üle toimuva avaliku arutelu käigus arvesse teise lepinguosalise seisukohti ning annab teise lepinguosalise märkustele taotluse korral õigeaegselt kirjaliku vastuse;
b) tagab, et teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele antakse võimalus osaleda tehniliste normide väljatöötamist käsitlevatel ametlikel avalikel aruteludel vähemalt sama soodsatel tingimustel kui need, mida võimaldatakse oma juriidilistele või füüsilistele isikutele;
c) vastavalt artikli 5.4 (Tehnilised normid) lõike 1 punktile a teavitab mõjuhinnangu koostamise järel teist lepinguosalist asjakohase taotluse korral kavandatava tehnilise normi mõju hindamise tulemustest;
d) tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9.2 või 5.6.2 kohase teavitamise korral
i) annab teisele lepinguosalisele pärast teavitamist ettepaneku kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega vähemalt 60 päeva ning juhul, kui see on võimalik, võtab nõuetekohaselt arvesse põhjendatud taotlusi märkuste esitamiseks ette nähtud ajavahemiku pikendamiseks;
ii) esitab teatatud teksti elektroonilise versiooni;
iii) kui teatatud tekst ei ole koostatud ühes WTO ametlikest keeltest, esitab meetme sisu üksikasjaliku ja üldise kirjelduse WTO xxxxx vormis;
iv) esitab teise lepinguosalise poolt ettepaneku kohta tehtud kirjalikele märkustele kirjaliku vastuse hiljemalt lõpliku tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval ning
v) esitab teabe teatatud meetme vastuvõtmise ja jõustumise ning lõpliku vastuvõetud teksti kohta, saates esialgsele teatele addendumi;
e) jätab tehniliste normide avaldamise ja nende jõustumise vahele piisavalt aega, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid kohaneda, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid;
f) tagab, et kõik vastuvõetud ja jõustunud tehnilised normid ning kohustuslikud vastavushindamismenetlused on ametlikel veebisaitidel avalikkusele tasuta kättesaadavad ning
g) tagab, et tehniliste kaubandustõkete artikli 10.1 kohaselt loodud teabekeskused annavad teisele lepinguosalisele või teise lepinguosalise huvitatud isikutele vastuvõetud tehniliste normide, vastavushindamismenetluste ja standardite kohta teavet ja vastuseid mõnes WTO ametlikest keeltest.
ARTIKKEL 5.8
Lepinguosalised peavad tegema järgmist:
a) vahetama arvamusi turujärelevalve xx xxxxx rakendamise tagamise kohta;
b) tagama, et turujärelevalveülesandeid täidavad pädevad asutused ning et turujärelevalve ja vastavushindamisega seotud funktsioonide vahel ei ole huvide konflikti ning
c) tagama, et turujärelevalveorganite ja nende kontrolli või järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate vahel ei oleks huvide konflikti.
ARTIKKEL 5.9
1. Lepinguosalised võtavad teadmiseks, et tehnilised normid võivad hõlmata või käsitleda üksnes märgistamis- või etikettimisnõudeid. Kui lepinguosalise tehnilised normid sisaldavad kohustuslikku märgistamist või etikettimist, järgib ta tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtteid, eelkõige seda, et tehnilisi norme ei või koostada eesmärgiga tekitada või tekitades tarbetuid tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele, xx xxxx, et need ei tohiks piirata kaubandust rohkem kui õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik.
2. Lepinguosaline, kes nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist,
a) nõuab ainult sellist teavet, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis näitab toote vastavust kohustuslikele tehnilistele nõuetele;
b) ei nõua turule laskmise eeltingimusena ühtki eelnevat heakskiitu ega märgistuse või etiketi registreerimist või sertifitseerimist, kui xxxxx xxxx osas vastab lepinguosalise kohustuslikele tehnilistele nõuetele, välja arvatud juhul, xxx xxxx peetakse vajalikuks, kuna toode kujutab endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele või elule, keskkonnale või riiklikule julgeolekule; selle lõiguga ei piirata lepinguosalise õigust nõuda sellise konkreetse teabe eelnevat heakskiitmist, mis tuleb asjakohaseid riigisiseseid õigusnorme arvesse võttes etiketil või märgistusel esitada;
c) väljastab teise lepinguosalise ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerival viisil kordumatu identifitseerimisnumbri, kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad sellist numbrit kasutaksid;
d) kui see ei ole eksitav, vastuoluline ega xxxxx importiva lepinguosalise nõutud teabega seoses segadust tekitav, lubab lepinguosaline kasutada järgmist:
i) teave muudes keeltes lisaks xxxxx importiva lepinguosalise riigis nõutavale keelele;
ii) rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või graafilised kujutised või
iii) xxxxx importiva lepinguosalise riigis nõutavat teavet täiendav teave;
e) nõustub, et etikettimine, sealhulgas uuesti etikettimine ja etikettide parandamine toimub, kui see on asjakohane, vastava loaga kohas (näiteks tollilaos või litsentsitud tollilaos impordi ajal) importiva lepinguosalise riigis enne toote levitamist ja müüki; lepinguosaline võib nõuda, et originaalmärgistust ei eemaldata;
f) lepinguosaline püüab aktsepteerida ajutisi või eemaldatavaid etikette või saatedokumentides olevat ja tootele füüsiliselt kinnitamata märgistust või etiketti, kui ta leiab, et see ei kahjusta tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid õiguspäraseid eesmärke.
ARTIKKEL 5.10
Koostöö ja kaubanduse lihtsustamine
1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et mõista paremini teise lepinguosalise asjakohaseid süsteeme ja lihtsustada omavahelist kaubandust. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormidealast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.
2. Lepinguosalised püüavad kindlaks määrata, arendada ja edendada selliseid standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega seotud kahepoolseid algatusi, mis on konkreetsete teemade või valdkondade jaoks asjakohased ja lihtsustavad kaubandust. Nende algatuste raames võib muu hulgas teha järgmist:
a) edendada õigusalase koostöö kaudu xxxx regulatiivseid tavasid, vahetades muu hulgas teavet, kogemusi ja andmeid, et xxxxx xxx standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kvaliteeti, suurendada nende tulemuslikkust ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;
b) kohaldada vastavushindamise suhtes riskipõhist lähenemisviisi, näiteks tugineda tarnija vastavusdeklaratsioonile xxxxxx riskitasemega toodete puhul ning vajaduse korral lihtsustada tehnilisi norme, standardeid ja vastavushindamismenetlusi;
c) lähendada oma standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele või soovitustele;
d) vältida tarbetuid erinevusi standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste suhtes kasutatavate lähenemisviiside vahel, kui rahvusvahelised standardid, suunised või soovitused puuduvad;
e) edendada või parandada koostööd selliste era- või avalik-õiguslike organisatsioonide vahel, kes vastutavad standardimise, vastavushindamise ja metroloogia eest;
f) tagada reguleerivate asutuste tõhus suhtlemine ja koostöö piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil ning
g) vahetada võimalikult palju teavet tehniliste kaubandustõketega seotud lepingute ja kokkulepete kohta, mida nad rahvusvahelisel tasandil tunnustavad.
3. Lepinguosaline võtab taotluse korral nõuetekohaselt arvesse ettepanekuid, mida teine lepinguosaline esitab käesoleva peatüki kohase koostöö tegemiseks. See koostöö hõlmab muu hulgas asjakohastes foorumites peetavaid dialooge ja ühisprojekte ning standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega seotud tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise programme vastastikuse kokkuleppe alusel valitud tööstusvaldkondades.
ARTIKKEL 5.11
1. Lepinguosaline kaalub viivitamata ja positiivset suhtumist üles näidates teise lepinguosalise taotlust konsultatsioonide pidamiseks käesoleva peatüki rakendamisega seotud probleemide üle.
2. Kaubanduskomitee võib lõikes 1 osutatud probleemide selgitamiseks või lahendamiseks luua töörühma, et töötada välja teostatav ja otstarbekas lahendus kaubanduse lihtsustamiseks. Töörühm koosneb lepinguosalise esindajatest.
ARTIKKEL 5.12
1. Lepinguosaline määrab vastavalt Vietnami teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi ning Euroopa Komisjoni juures kontaktpunkti ning edastab teisele lepinguosalisele käesolevat peatükiga seotud küsimuste eest vastutava ameti või ametniku kontaktandmed, sealhulgas telefoni- ja faksinumbri, e- posti aadressi ning muu asjakohase teabe.
2. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele viivitamata kõikidest kontaktpunkti ja lõikes 1 osutatud teabega seotud muudatustest.
3. Kontaktpunktid täidavad muu hulgas järgmisi ülesandeid:
a) jälgivad käesoleva peatüki rakendamist ja haldamist;
b) vajaduse korral hõlbustavad koostööd kooskõlas artikliga 5.10 (Koostöö ja kaubanduse lihtsustamine);
c) tegelevad viivitamata kõigi küsimustega, mille lepinguosaline tõstatab seoses standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise, kohaldamise või rakendamise tagamisega;
d) teise lepinguosalise taotluse korral peab konsultatsioone käesoleva peatüki alusel tõstatatud küsimustes;
e) võtab muid meetmeid, mis aitavad lepinguosalistel käesolevat lepingut rakendada, ning
f) täidab muid kaubanduskomitee delegeeritud ülesandeid.
4. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 10.1 kohaselt loodud teabekeskused täidavad järgmisi ülesandeid:
a) hõlbustavad standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi käsitleva teabe vahetamist lepinguosaliste vahel, vastates kõikidele asjakohastele ja põhjendatud teabenõuetele, mille teine lepinguosaline esitab, ning
b) edastavad teise lepinguosalise päringud asjaomasele reguleerivale asutusele.
6. PEATÜKK
SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED
ARTIKKEL 6.1
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust.
2. Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste 5. peatükist (Tehnilised kaubandustõkked) tulenevaid õigusi seoses meetmetega, mis ei kuulu käesoleva peatüki kohaldamisalasse.
ARTIKKEL 6.2
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:
a) edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu põhimõtete ja valdkondade ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt välja töötatud rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste tõhusat rakendamist;
b) kaitsta inimeste, loomade või taimede elu või tervist mõlema lepinguosalise territooriumil, lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubandust ning tagada, et kummagi lepinguosalise vastuvõetud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei tekitaks tarbetuid kaubandustõkkeid;
c) tõhustada teabevahetust ja koostööd ning käsitleda selliseid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimusi, mis mõjutavad lepinguosalistevahelist kaubandust ning muid ühist huvi pakkuvaid küsimusi, milles lepinguosalised on kokku leppinud, ning
d) suurendavad kummagi lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise raames läbipaistvust ja vastastikust mõistmist.
ARTIKKEL 6.3
Mõisted
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas sätestatud mõisted;
b) „pädevad asutused“ – kummagi lepinguosalise ametiasutused, kes vastutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise, rakendamise ja haldamise eest tema territooriumil, ning
c) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ – artikli 17.2 (Erikomiteed) kohaselt loodud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee, millele on osutatud artiklis 6.11 (Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee).
2. Lepinguosalised võivad kokku leppida muudes käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavates mõistetes, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide sõnastikke ja mõistemääratlusi, näiteks Codex Alimentarius’e komisjoni („Codex Alimentarius“), Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) omasid.
ARTIKKEL 6.4
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad veel xxxx xxxxx sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid kehtivaid õigusi ja kohustusi teineteise suhtes.
2. Lepinguosaline kohaldab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingut kõikide selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamisel, kohaldamisel või tunnustamisel, mille eesmärk on lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubandust ja kaitsta oma territooriumil inimeste, loomade või taimede tervist või elu.
ARTIKKEL 6.5
Pädevad asutused ja kontaktpunktid
1. Selleks et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamiseks lepinguosaliste vahel tihedad ja tõhusad töösuhted, peavad pädevad asutused tegema järgmist:
a) Vietnami puhul on vastutus sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimuste eest jagatud valitsusasutuste vahel järgmiselt:
i) põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium või selle õigusjärglane vastutab looma- ja taimetervise eest; ta haldab järelevalve- ja kontrollimeetmeid, mille eesmärk on xxx xxxxx inimeste ja loomade tervist kahjustavaid haigusi; ta haldab põhjalikku programmi, mille eesmärk on kontrollida majandust ja taimetervist kahjustavate haiguste ja kahjurite levikut xx xxxxx see ära; ta vastutab ekspordiks ettenähtud loomsete ja taimsete saaduste kontrollimise, karantiinide ning liiduga kokkulepitud standarditele ja nõuetelevastavust tõendavate sertifikaatide väljaandmise eest, ning
ii) tervishoiuministeerium, põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium ning tööstus- ja kaubandusministeerium või nende õigusjärglased vastutavad igaüks oma pädevuse piires inimtoidu ohutuse eest; nad haldavad toiduainete impordi suhtes kohaldatavaid järelevalve- ja kontrollimeetmeid ning töötavad välja riigisiseseid tehnilisi norme ja heakskiidumenetlusi, korraldavad toodete riskihindamist ja kontrollivad ettevõtteid, et tagada Vietnamiga kokkulepitud standardite ja nõuete täitmine; lisaks vastutavad nad toiduainete ekspordi puhul tervisesertifikaatide kontrollimise ja väljaandmise eest;
b) liidu puhul on vastutus jagatud liikmesriikide haldusasutuste ja Euroopa Komisjoni vahel järgmiselt:
i) Vietnamisse suunatud ekspordi puhul vastutavad liikmesriigid tootmistingimuste ja - nõuete kontrolli eest, sealhulgas kohustuslikud kontrollid, ning annavad välja veterinaar- (või loomade heaolu) sertifikaate Vietnami standarditele ja nõuetele vastavuse kohta;
ii) Vietnamist pärit impordi puhul vastutavad liikmesriikide ametiasutused liidu imporditingimustele vastavuse kontrollimise eest;
iii) Euroopa Komisjon vastutab üldise koordineerimise, inspekteerimise ja inspekteerimissüsteemide auditite ning õigusalase tegevuse eest, mis on vajalik selleks, et tagada standardite ja nõuete ühetaoline kohaldamine liidu siseturul.
2. Mõlema lepinguosalise pädevad asutused edastavad alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast teisele lepinguosalisele andmed oma kontaktpunkti kohta, mida kasutatakse teabe vahetamiseks kõikides käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes. Kontaktpunkti ülesanded on muu hulgas järgmised:
a) tihendada lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete eest vastutavate ametiasutuste ja ministeeriumide vahelist suhtlemist ning
b) hõlbustada teabevahetust, et suurendada vastastikust arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, nendega seotud reguleerimisprotsessidest ning sellest, kuidas need mõjutavad asjaomaste toodetega kauplemist lepinguosaliste vahel.
3. Lepinguosalised tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet ajakohastatakse.
ARTIKKEL 6.6
Impordinõuded ja -protseduurid
1. Lepinguosalise üldisi impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil, xxxx et see piiraks importiva lepinguosalise õigust xxxxx vastu otsuseid ja kohaldada meetmeid kooskõlas artiklis 6.9 (Looma- ja taimetervisega seotud meetmed) sätestatud kriteeriumidega.
2. lepinguosaline võtab ainult teaduslikult põhjendatud meetmeid, mis on kooskõlas nendega kaasneva riskitasemega, kõige vähem piiravad ning takistavad võimalikult xxxx inimeste, kaupade ja transpordivahendite liikumist.
3. Importiv lepinguosaline tagab, et tema impordinõudeid kohaldatakse proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil.
4. Impordiprotseduuride kahjulik mõju kaubandusele peaks olema võimalikult väike, need peaksid kiirendama tollivormistuse protsessi ja xxxxx xxxxx ajal kooskõlas kõikide importiva lepinguosalise nõuete ja protseduuridega.
5. Importiv lepinguosaline xxxxx xxx impordinõuete ja -protseduuride läbipaistvuse.
6. Eksportiv lepinguosaline tagab, et ta järgib importiva lepinguosalise impordinõudeid.
7. Lepinguosaline koostab teaduslikku terminoloogiat kasutades reguleeritud kahjurite loetelu, ajakohastab xxxx xx teeb xxxxx teisele lepinguosalisele kättesaadavaks.
8. Impordiga seotud fütosanitaarmeetmed piirduvad meetmetega, millega tagatakse importiva lepinguosalise kaitse asjakohasel tasandil ja mis hõlmavad xxxx importiva lepinguosalise jaoks probleemseid reguleeritud kahjureid. Lepinguosaline ei kehtesta ega jäta kehtima reguleerimata kahjureid käsitlevaid meetmeid, xxxx et see mõjutaks IPPC artikli 6 kohaldamist.
9. Lepinguosaline viib kahjurite riskianalüüsi põhjendamatu viivituseta läbi kohe pärast xxxx, xxx eksportiv lepinguosaline on esitanud esialgse taotluse. Probleemide tekkimisel lepivad lepinguosalised sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees kokku kahjurite riskianalüüsi läbiviimise ajakavas.
10. Importival lepinguosalisel on õigus teha impordikontrolle, mis põhinevad impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest tulenevatel ohtudel. Kontrollid tehakse põhjendamatu viivituseta ning viisil, mis mõjutab kaubandust nii xxxx xxx võimalik. Kui toode xx xxxxx importiva lepinguosalise nõuetele, peaksid importiva lepinguosalise võetavad meetmed olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja proportsionaalsed nõuetele mittevastava toote impordiga seotud riski suhtes.
11. Importiv lepinguosaline teeb kättesaadavaks toodete impordikontrollide sagedust käsitleva teabe. Impordikontrollide sagedust võib lepinguosalistevaheliste kontrollide ja impordikontrollide tulemusel või lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel muuta.
12. Käesoleva peatüki kohaselt imporditud toodetega seotud menetluste eest kehtestatud tasud peavad olema õiglased võrreldes omamaise päritoluga samasuguste toodete eest võetavate tasudega ning ei tohi olla suuremad kui teenuse tegelik maksumus.
ARTIKKEL 6.7
1. Selleks et olla nii praegu kui ka edaspidi xxxxxx käesoleva peatüki tõhusas rakendamises, on importival lepinguosalisel õigus teha xxxx xxxx kontrolle, mis muu hulgas hõlmavad järgmist:
a) kontrollkäigud eksportiva lepinguosalise riiki, et kontrollida osaliselt või terviklikult eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste kontrollisüsteemi kooskõlas Codex Alimentarius’e, XXX xx IPPC asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega; sellise kontrollkäigu kulud kannab kontrolli korraldanud pool, ning
b) eksportivalt lepinguosaliselt nõutakse teavet tema kontrollisüsteemi ning selle alusel teostatud kontrollide tulemuste kohta.
2. Lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele tema territooriumil teostatud kontrollkäikude tulemused ja järeldused.
3. Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele sellisest kontrollkäigust hiljemalt
60 kalendripäeva enne kontrollkäiku, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Kõik asjaomase kontrollkäiguga seotud muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.
4. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele 45 tööpäeva jooksul pärast kontrolli lõpuleviimist esialgse kontrolliaruande. Eksportival lepinguosalisel on esialgse kontrolliaruande kohta märkuste esitamiseks aega 30 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse ja vajaduse korral kantakse kontrolli lõpparuandesse, mis tuleb esitada 30 tööpäeva jooksul. Kui importiv lepinguosaline teeb kontrolli käigus kindlaks, et on olemas oluline oht inimeste, loomade või taimede tervisele, teavitab ta eksportivat lepinguosalist sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul kümne tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.
ARTIKKEL 6.8
Ettevõtete loetelu koostamise menetlus
1. Eksportiv lepinguosaline esitab importiva lepinguosalise nõudmise korral importivale lepinguosalisele nimekirja ettevõtetest, mis vastavad importiva lepinguosalise heakskiidunõuetele xx xxxxx kohta on 6. xxxx (Nõuded ja menetlused tooteid käitlevate ettevõtete heakskiitmiseks) kohaselt piisavad terviseohutustagatised.
2. Importiv lepinguosaline kiidab eksportiva lepinguosalise taotluse korral 45 tööpäeva jooksul heaks lõikes 1 osutatud ettevõtete nimekirja, xxxx et ta ettevõtteid eelnevalt ükshaaval inspekteeriks.
3. Kui importiv lepinguosaline nõuab täiendavat teavet, pikendatakse lõikes 2 osutatud ajavahemikku kuni 30 tööpäeva võrra. Pärast ettevõtete nimekirja heakskiitmist võtab importiv lepinguosaline kohaldatavate riigisiseste menetluste kohased meetmed, mis võimaldavad alustada asjaomaste toodete importi.
4. Juhul kui importiv lepinguosaline heakskiidutaotluse tagasi lükkab, teatab ta eksportivale lepinguosalisele viivitamata taotluse tagasilükkamise põhjused.
ARTIKKEL 6.9
Looma- ja taimetervisega seotud meetmed
1. Lepinguosalised tunnustavad taudivabade xxxxx xx vähese taudilevikuga alade ning piirkondadeks jaotamise kontseptsiooni vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning OIE standarditele, suunistele või soovitustele. Lepinguosalised tunnustavad ka loomatervise staatust vastavalt OIE määratlusele.
2. Lepinguosalised tunnustavad kahjurivabade alade, vähese kahjurilevikuga alade, kaitstavate piirkondade ja kahjurivabade tootmiskohtade kontseptsiooni vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning IPPC standarditele, suunistele või soovitustele.
3. Lepinguosalised võtavad arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus.
4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee määrab kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud kontseptsioonide tunnustamise menetluse täiendavad üksikasjad, võttes arvesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingut ning XXX xx IPPC standardeid, suuniseid või soovitusi.
5. Importiv lepinguosaline tugineb eksportiva lepinguosalise antud loomade või taimede tervisliku seisundi määratlust hinnates põhimõtteliselt teabele, mille eksportiv lepinguosaline või xxxx xxxxx osa esitab vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning XXX xx IPPC standarditele, suunistele või soovitustele. Eksportiva lepinguosalise asjakohase hindamistaotluse korral püüab importiv lepinguosaline teavitada eksportivat lepinguosalist oma otsusest põhjendamatu viivituseta.
6. Kui importiv lepinguosaline ei ole eksportiva lepinguosalise antud loomade või taimede tervisliku seisundi määratlusega nõus, peab xx xxxx põhjendama ja eksportiva lepinguosalise asjakohase taotluse korral olema valmis alustama konsultatsioone, et xxxxx võimalikult kiiresti alternatiivne lahendus.
7. Eksportiv lepinguosaline esitab asjakohased tõendid, mille põhjal võib importiv lepinguosaline objektiivselt järeldada, et loomade või taimede tervislik seisund nendes piirkondades tõenäoliselt ei muutu. Selleks võimaldab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele taotluse korral piisava juurdepääsu inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste tegemiseks.
ARTIKKEL 6.10
1. Lepinguosalised tunnustavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 4 sätestatud võrdväärsuse põhimõte on oluline vahend kaubanduse hõlbustamiseks, mis toob ühist kasu nii eksportivatele kui ka importivatele riikidele.
2. Konkreetse(te) sanitaar- ja fütosanitaarmeetme(te) võrdväärsuse võib heaks kiita kas teatava toote, tootekategooriate või süsteemide tasandil.
3. Importiv lepinguosaline kiidab eksportiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmed võrdväärsetena heaks juhul, kui eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt, et tema meetmed tagavad importiva lepinguosalise asjakohase sanitaar- ja fütosanitaarkaitse taseme. Selleks et võrdväärsust hõlpsamini kindlaks teha, selgitab importiv lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral oma asjaomase sanitaar- ja fütosanitaarmeetme eesmärke.
4. Lepinguosalised korraldavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja -süsteemide võrdväärsuse kindlakstegemiseks konsultatsiooni kolme kuu jooksul pärast xxxx, xxx importiv lepinguosaline on saanud eksportivalt lepinguosaliselt asjakohase taotluse.
5. Importiv lepinguosaline määrab kavandatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja süsteemide võrdväärsuse põhjendamatu viivituseta kindlaks pärast xxxx, xxx eksportiv lepinguosaline on esitanud asjakohased tõendid.
6. Importiv lepinguosaline kiirendab võrdväärsuse kindlaksmääramist eelkõige selliste toodete puhul, mida ta on eksportivast lepinguosalisest juba varem importinud.
7. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees kokku protsessi algatamise ajakavas.
8. Vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklile 9 kaalub importiv lepinguosaline igakülgselt taotlusi, mille eksportiv lepinguosaline on esitanud selleks, et saada tehnilist abi käesoleva artikli hõlpsamaks rakendamiseks. Sellist abi võib kasutada selleks, et kindlaks teha ja rakendada võrdväärsena tunnustatavaid meetmeid või lihtsustada turulepääsu mõnel muul viisil.
9. Asjaolu, et importiv lepinguosaline vaatab läbi eksportiva lepinguosalise taotlust tunnustada teatava tootega seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võrdväärsust, ei xxxx iseenesest alust selle toote impordi katkestamiseks ega peatamiseks. Kui importiv lepinguosaline on võrdväärsuse kindlaks teinud, koostavad lepinguosalised selle kohta ametliku dokumendi ja alustavad viivitamata selle kohaldamist lepinguosaliste vahel asjaomases piirkonnas toimuva kaubavahetuse suhtes.
ARTIKKEL 6.11
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee
1. Artikli 17.2 (Erikomiteed) alusel loodud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteesse kuuluvad lepinguosaliste pädevate asutuste esindajad. Kõik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsused tehakse vastastikusel kokkuleppel.
2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee tuleb kokku ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Pärast seda kohtub komitee vähemalt kord aastas või vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee kehtestab esimesel koosolekul oma kodukorra. Komitee kohtumised võivad toimuda isiklikult, telefoni- või videokonverentsi xxxx või xxxxx xxxx viisil, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud.
3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib teha kaubanduskomiteele ettepaneku luua töörühmad, mis teevad kindlaks ja käsitlevad käesolevast peatükist tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi ning uurivad täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks vastastikku huvi pakkuvates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes.
4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib käsitleda kõiki küsimusi, mis on seotud käesoleva peatüki tõhusa toimimisega, sealhulgas teabevahetuse hõlbustamise ja lepinguosaliste vahelise koostöö tugevdamisega. Eelkõige on komiteel järgmised kohustused ja ülesanded:
a) töötada välja vajalikud menetlused või kord käesoleva peatüki rakendamiseks;
b) teha järelevalvet käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusammude üle;
c) luua võimalusi teatavate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevate probleemide arutamiseks, et xxxxx vastastikku rahuldav lahendus ja viivitamata kõrvaldada kõik probleemid, mis võiksid lepinguosaliste vahel tekitada tarbetuid kaubandustõkkeid;
d) luua võimalusi teabe, eriteadmiste ja kogemuste vahetamiseks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete küsimustes;
e) töötada välja, algatada ja vaadata läbi tehnilise abi lepinguosalistevahelised koostööprojektid ja -meetmed ning
f) täita kõiki muid ülesanded, milles lepinguosalised on kokku leppinud.
5. Lepinguosalised võivad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsusega xxxxx vastu soovitusi ja otsuseid seoses impordi lubamise, teabe vahetamise, läbipaistvuse ning regionaliseerimise, võrdväärsuse ja alternatiivsete meetmete tunnustamise ja mis tahes muu käesoleva artikli kohase küsimusega.
ARTIKKEL 6.12
1. Lepinguosalised
a) tagavad nendevahelise kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvuse;
b) suurendavad vastastikust arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest ning nende võtmisest;
c) vahetavad teavet selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ning võtmise, sealhulgas uute kättesaadavate teaduslike tõendite edu kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada nendevahelist kaubandust, et vähendada asjaomaste meetmete kahjulikku mõju kaubandusele;