Lammimärgalad. Lammimärgalad on seotud jõgede kaldatasandike paiknevusega maastikul, milledel on vooluvee kulutavast ja kuhjavast tegevusest tulenenud meso - ning mikroreljeef, üleujutustest tugevasti mõjutatud eripärane muld- ja taimkate ning loomastik (Xxxxx 2005). Taolised jõetasandikud e alluviaalsed tasandikud on valdavalt akumulatiivsed reljeefitüübid, mis on kujunenud madalaid järve- ja meretasandikke läbivate jõgede kallastel. Tasandike laius maastikul võib ulatuda kilomeetriteni ja pindala kümnete ruutkilomeetriteni (Ibid.). Olenevalt asukohast reljeefis võivad tasandike üleujutused kesta jõgede keskjooksul 10-20 päeva, alamjooksul aga kuni 100 päeva. Enamasti toimuvad üleujutused kevadel, harvem ka sügisel ja suvel. (Ibid.). Positiivsete pinnavormidena esineb jõetasandikel 1-2 m kõrgusi pinnavalle, mis koosnevad tulvaveega transporditud jämedamateralistest liivakatest setetest. Korduvate üleujutusega kaldavallid kõrgenevad, nende taha kogunevate üleujutusvete peetus aladel suureneb, soodustades lammialade soostumist ja ka ajutiste lammijärvede kujunemist. Xxxxx xxxx on kuhjunud kaldavallid ise suhteliselt hea loodusliku vee filtratsiooni omadustega, olles seega sobivateks kasvukohtadeks laialehistele lammimetsadele (Ibid.). Jõetasandike pinnakatte aineline ja granulomeetriline koostis sõltub ülemjooksu xxxxx jääva jõgikonna osa morfoloogilistest parameetritest ja pinnakattest ning lammiosa kaugusest jõesängist. Jõesängi vahetusläheduses paiknevatel üleujutusaladel valdavad liivalised setted ning kaugematel aladel liivsavid või madalsoo turbad. Jõesettest formeerunud mulla profiil on kihilise struktuuriga, kus vahelduvad erineva lõimise ja orgaanilise aine kihid. (Xxxxx 2005). Jõetasandikele akumuleerunud muldkatte nii vertikaalne kui horisontaalne vööndilisus peegeldub ka jõetasandike taimkatte vööndilises mustris. Seega on jõele vahetus läheduses paiknevad mineraalsete setete akumulatsioonialad sobivad nn kuivade lammirohumaade e lamminiitude arenguks ning kaugemad, xxxxx-xxxx (AG) xx xxxxx-turvastunud (AGI) muldadega alad märgade lamminiitude ja soostuvate xxxxx- e luhaniitude arenguks (Ibid.).
Lammimärgalad. Olulised lammimärgalad on: 1) niisked lamminiidud kõrgematel lammiosadel, mis on enamasti hooldatavad (niidetavad ja karjatatavad) ja 2) märjad lamminiidud ja lammisood madalamatel lammiosadel. Peamiseks surveteguriks lammimärgaladel on nende majandamise lakkamine, mis väljendub lamminiitude pindalalises vähenemises.