Allikasood. Allikad on ainukesed veekogud, mis ühendavad visuaalselt nähtavalt põhjavee veekogud pinnavee veekogudega. Allikate iseloom, asukoht ja leviku iseärasused olenevad geoloogilistest, geomorfoloogilistest, hüdrogeoloogilistest jt tingimustest. Kui langeallikad on enamasti vooluveekogude lähteks, siis tõusuallikaid leidub soostunud tasandikel, orgudes, jõgedes ja järvedes (Heinsalu, 1977). Langeallikate vesi võib pärineda kas pinnaseveest või sügavamal asuvast survelise põhjavee kihtidest. Vastavalt EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem, dets., 2012) andmebaasile on Eestis pidevalt seiratavaid allikaid 1285. Heinsalu (1977) järgi kõigub aga põhjavee toiteliste allikate arv Eestis 3000-15000 vahel ning neid on geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste järgi võimalik jagada kolme suurde rühma:
Allikasood. Allikasoode andmestik oli kuni viimaste aastateni üsna lünklik. Valdavalt väikesepindalalised allikasood olid, erinevalt suurematest soodest, enamasti kaardistamata ning geoloogiliselt uurimata. Enamus allikasoid kaardistati alles 2010-2011 aastatel Eestimaa Looduse Fondi korraldatud „Eesti soode looduskaitselise inventeerimise“ käigus (Paal & Leibak 2011). Paralleelselt toimus allikasoode kaardistamine ja seisundi hindamine ka TLÜ Ökoloogia Instituudi korraldatud ja Keskkonnainvesteeringute keskuse finantseeritud projekti Nõrglubja allikad ja nõrglubja sood Eestis - otsing ja seisundi analüüs raames. Eesti soode looduskaitselise inventeerimise käigus inventeeriti kõik vähemalt 1 ha suurused Eesti põhikaardil soona määratletud alad. Nõrglubja allikasoode otsingul lähtuti varasematest andmetest ning erinevast kaardimaterjalist valides välitöödeks alad, mis geomorfoloogiliselt paiknemiselt ja visuaalselt struktuurilt sarnanesid allikasoodega. Allikasoode seisundi hindamise põhilisteks kriteeriumiteks oli põhjaveelise toite stabiilsus ja inimmõju (eeskätt kuivenduse) puudumine. Väga hea seisundi korral puudus igasugune märgatav otsene ja kaudne inimmõju ja olemasolev taimkate peegeldas stabiilse põhjaveelise toite olemasolu alal. Hea seisundi korral oli fikseeritav inimtegevuse kaudne mõju (näiteks lähiümbruses tehtud kuivendus, allikaoja õgvendamine jne), kuid pinnavee tase oli alal siiski püsivalt kõrge ning säilinud on allikasoodele iseloomulikud taimekooslused. Allikasoo loeti halvas seisundis olevaks, kui soo ümbrus oli kraavitatud või xxx xxxx läbis xxxxx xx allikad avanesid põhiliselt kraavidesse, soo veetase oli alanenud ning taimkattes oli allikasoole omaste liikide osatähtsus vähenenud. Oluliste allikasoode määratlemisel olid põhilisteks kriteeriumideks nende pindala ning seisund. Mida suurem on allikasoo ning mida paremas seisundis, seda suurem on eeldatavalt xx xxxxx hüdroloogiline roll. Allikasoo pindala on enamasti korrelatsioonis xxxxx väljuva ning veekogumi toiteks mineva veehulgaga. Andmetabelis (Xxxx 5.1) tuuakse veekogumitele olulist tähtsust omavate allikasoode (või allikasoo rühmade) põhilised andmed, seisundi hinnang ning seos veekogumiga. Tabelis on toodud ka oletatav põhjavee horisont, mis allikasood toidab ning allikasoo seotus pinnaveekoguga ja soo hüdroloogiline funktsionaalsus. Oluliste allikasoode andmebaasi struktuur on toodud tabelis 15. 3 OBJECTID Objekti ID andmebaasis: 1…n 4 NIMI Allikasoo nimi Eesti soode nimestiku järgi inv...
Allikasood. Töö tulemusena valiti välja 24 esinduslikumat allikasood või allikasoode rühma, mis on valdavalt looduslikus seisundis ning on olulised nendega seotud veekogumite jaoks (Xxxx 5.1 ja Joon. 24). Allikasoode/allikasoode gruppide puhul oli valiku kriteeriumiks nende pindala ja seisund – suurema pindala ja parema seisundiga allikasoode äravool on suurem ning xxxxx veekogumite jaoks olulisem. Nimetatud allikasood on enamasti levinud liigestatud reljeefiga piirkondades, paiknedes kõrgemate pinnavormide nõlvadel või orgude veerudel. Suur osa olulisi allikasoid asub Xxxxx- xx Kagu-Eestis kõrgustike nõlvadel ning kõrgustikke läbivate ürgorgude veerudel. Otepää kõrgustiku äärealadel või jalamil paiknevad heas seisundis olevad Xxxx xxx kesk- ja ülemjooksu allikasood (nr 19, 20, Lisas 5.1), Tatra xxx ja Porijõe allikasood (nr 17, 18 Lisas 5.1) ning Piigaste allikasood (nr 21 Lisas 5.1). Haanja kõrgustikul paiknevad Rõuge allikasood (nr 23 Lisas 5.1) ja Mustjõe allikasood (nr 24 Lisas 5.1). Kagu-Eesti lavamaal asuvad heas looduslikus seisundis olevad Mädajõe oru allikasood (nr 22 Lisas 5.1). Sakala kõrgustikku läbivates ürgorgudes asuvad ühed Eesti esinduslikumad allikasoode rühmad: Kõpu xxx ülemjooksu (nr 15 Lisas 5.1) ja Halliste xxx ülemjooksu (nr 16 Lisas 5.1) allikasood ning Päri allikasoo (nr 14 Lisas 5.1). Sakala kõrgustiku loodejalamil asub suurepindalaline lubjarikas Kallissaare allikasoo (nr 13 Lisas 5.1).
Allikasood. Puurinne Rohurinne