Allikasood Näiteklauslid

Allikasood. Töö tulemusena valiti välja 24 esinduslikumat allikasood või allikasoode rühma, mis on valdavalt looduslikus seisundis ning on olulised nendega seotud veekogumite jaoks (Xxxx 5.1 ja Joon. 24). Allikasoode/allikasoode gruppide puhul oli valiku kriteeriumiks nende pindala ja seisund – suurema pindala ja parema seisundiga allikasoode äravool on suurem ning xxxxx veekogumite jaoks olulisem. Nimetatud allikasood on enamasti levinud liigestatud reljeefiga piirkondades, paiknedes kõrgemate pinnavormide nõlvadel või orgude veerudel. Suur osa olulisi allikasoid asub Xxxxx- xx Kagu-Eestis kõrgustike nõlvadel ning kõrgustikke läbivate ürgorgude veerudel. Otepää kõrgustiku äärealadel või jalamil paiknevad heas seisundis olevad Xxxx xxx kesk- ja ülemjooksu allikasood (nr 19, 20, Lisas 5.1), Tatra xxx ja Porijõe allikasood (nr 17, 18 Lisas 5.1) ning Piigaste allikasood (nr 21 Lisas 5.1). Haanja kõrgustikul paiknevad Rõuge allikasood (nr 23 Lisas 5.1) ja Mustjõe allikasood (nr 24 Lisas 5.1). Kagu-Eesti lavamaal asuvad heas looduslikus seisundis olevad Mädajõe oru allikasood (nr 22 Lisas 5.1). Sakala kõrgustikku läbivates ürgorgudes asuvad ühed Eesti esinduslikumad allikasoode rühmad: Kõpu xxx ülemjooksu (nr 15 Lisas 5.1) ja Halliste xxx ülemjooksu (nr 16 Lisas 5.1) allikasood ning Päri allikasoo (nr 14 Lisas 5.1). Sakala kõrgustiku loodejalamil asub suurepindalaline lubjarikas Kallissaare allikasoo (nr 13 Lisas 5.1).
Sample 1
Allikasood. Allikad on ainukesed veekogud, mis ühendavad visuaalselt nähtavalt põhjavee veekogud pinnavee veekogudega. Allikate iseloom, asukoht ja leviku iseärasused olenevad geoloogilistest, geomorfoloogilistest, hüdrogeoloogilistest jt tingimustest. Kui langeallikad on enamasti vooluveekogude lähteks, siis tõusuallikaid leidub soostunud tasandikel, orgudes, jõgedes ja järvedes (Heinsalu, 1977). Langeallikate vesi võib pärineda kas pinnaseveest või sügavamal asuvast survelise põhjavee kihtidest. Vastavalt EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem, dets., 2012) andmebaasile on Eestis pidevalt seiratavaid allikaid 1285. Heinsalu (1977) järgi kõigub aga põhjavee toiteliste allikate arv Eestis 3000-15000 vahel ning neid on geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste järgi võimalik jagada kolme suurde rühma: 1. Kvaternaari setete vettkandva kompleksi allikad. Xxxxx xxxxx allikad on valdavalt väikesed, deebetiga < 5 l/s langeallikad, millised paiknevad ooside, mõhnastike, voorte ja vanade rannavallide aladel nagu Iisaku-Illuka ümbrus, Vooremaa, Otepää ja Haanja kõrgustik, Sõrve poolsaar jm. Sageli on nõlvadel olevate langeallikate ümber kujunenud allikasood. 2. Aluspõhja terrigeensete setete veega seotud allikad. Lõuna-Eestis toituvad allikad aluspõhja vettkandvaiks kihtideks olevate devoni terrigeensetes setetes olevast veest. Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustikel, kus sügavais orgudes aluspõhi kas paljandub või on pinnalähedane, esinevad orgude nõlvadel kas üksikuna või rühmiti peamiselt väikese deebitiga (< 1 l/s) langeallikad. Nõrga, kuid püsiva vooluga allikate ümber moodustuvad oru nõlvadel tihti allikasood. 3. Aluspõhja karbonaatsete kivimite lõhe-karstivete allikad e karstiallikad. Xxxxx xxxxx allikad levivad valdavalt Põhja-Eestis, kus aluspõhjaks on siluri ja ordoviitsiumi lubjakivid ning dolomiidid. Samuti on neid allikaid Eesti kaguserval ülemdevoni lubjakivide ja dolomiitide levikualal, üks markantsemaid on Rõuge ürgorus paiknev Ööbikuoru allikas. Oru nõlval paiknevas Tindioru nõrglubja-allikasoos on moodustunud 5-6 m kõrguse allikalubja pseudoterrass. Paljud xxxxx xxxxx allikatega seotud allikasood levivad Pandivere kõrgustiku äärealadel, samuti Läänemaal ja Saaremaa keskkõrgustiku nõlvadel. Põhjavee väga nõrga väljavooluga alad, kus vesi võib olla nii surveta kui ka surveline, on soodsad igritsevate allikate tekkeks. Igritsevate allikate rohkus alal on aga soodsaks eeltingimuseks kvaternaari setete veega seotud allikasoode tekkeks (Ibid.). Taoliste alade allikat...
Sample 1
Allikasood. Allikasoode andmestik oli kuni viimaste aastateni üsna lünklik. Valdavalt väikesepindalalised allikasood olid, erinevalt suurematest soodest, enamasti kaardistamata ning geoloogiliselt uurimata. Enamus allikasoid kaardistati alles 2010-2011 aastatel Eestimaa Looduse Fondi korraldatud „Eesti soode looduskaitselise inventeerimise“ käigus (Paal & Leibak 2011). Paralleelselt toimus allikasoode kaardistamine ja seisundi hindamine ka TLÜ Ökoloogia Instituudi korraldatud ja Keskkonnainvesteeringute keskuse finantseeritud projekti Nõrglubja allikad ja nõrglubja sood Eestis - otsing ja seisundi analüüs raames. Eesti soode looduskaitselise inventeerimise käigus inventeeriti kõik vähemalt 1 ha suurused Eesti põhikaardil soona määratletud alad. Nõrglubja allikasoode otsingul lähtuti varasematest andmetest ning erinevast kaardimaterjalist valides välitöödeks alad, mis geomorfoloogiliselt paiknemiselt ja visuaalselt struktuurilt sarnanesid allikasoodega. Allikasoode seisundi hindamise põhilisteks kriteeriumiteks oli põhjaveelise toite stabiilsus ja inimmõju (eeskätt kuivenduse) puudumine. Väga hea seisundi korral puudus igasugune märgatav otsene ja kaudne inimmõju ja olemasolev taimkate peegeldas stabiilse põhjaveelise toite olemasolu alal. Hea seisundi korral oli fikseeritav inimtegevuse kaudne mõju (näiteks lähiümbruses tehtud kuivendus, allikaoja õgvendamine jne), kuid pinnavee tase oli alal siiski püsivalt kõrge ning säilinud on allikasoodele iseloomulikud taimekooslused. Allikasoo loeti halvas seisundis olevaks, kui soo ümbrus oli kraavitatud või xxx xxxx läbis xxxxx xx allikad avanesid põhiliselt kraavidesse, soo veetase oli alanenud ning taimkattes oli allikasoole omaste liikide osatähtsus vähenenud. Oluliste allikasoode määratlemisel olid põhilisteks kriteeriumideks nende pindala ning seisund. Mida suurem on allikasoo ning mida paremas seisundis, seda suurem on eeldatavalt xx xxxxx hüdroloogiline roll. Allikasoo pindala on enamasti korrelatsioonis xxxxx väljuva ning veekogumi toiteks mineva veehulgaga. Andmetabelis (Xxxx 5.1) tuuakse veekogumitele olulist tähtsust omavate allikasoode (või allikasoo rühmade) põhilised andmed, seisundi hinnang ning seos veekogumiga. Tabelis on toodud ka oletatav põhjavee horisont, mis allikasood toidab ning allikasoo seotus pinnaveekoguga ja soo hüdroloogiline funktsionaalsus. Oluliste allikasoode andmebaasi struktuur on toodud tabelis 15. 3 OBJECTID Objekti ID andmebaasis: 1…n 4 NIMI Allikasoo nimi Eesti soode nimestiku järgi inv...
Sample 1
Allikasood. Puurinne Rohurinne
Sample 1

Related to Allikasood

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 10.1 Müüja tagab füüsilisest isikust ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning “Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega”, mis on avaldatud müüja veebilehel. 10.2 Füüsilisest isikust ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad müüja veebilehel. 10.3 Füüsilisest isikust ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb müüja järgmistel eesmärkidel: 10.3.1 ostja isikuandmeid, sealhulgas ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, elektrienergia tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja ostja poolt müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude 10.3.2 ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, ostja vajadustele paremini vastavate teenuste ja pakkumiste välja töötamine ning ostjale personaalsete turunduspakkumiste koostamine ja nende saatmine ostjale tema kontaktandmeid (sealhulgas elektroonilisi kontaktandmeid) kasutades. Müüja võib edastada turunduslikul eesmärgil töötlemiseks andmeid ka teistele oma koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad müüja veebilehel; 10.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab müüja andmed ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) AS-ile Krediidiinfo (registrikood 10256137, asukoht Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx, xxxxxxx 000 0000, veebileht xxx.xxxxxxxxxxxx.xx), kes avaldab andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 10.4 Kui õigusaktist ei tulene, et müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja ostja nõusolekuta, on ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui ostja poolt esitatud avalduse müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 10.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja ostja teenindamiseks. 10.6 Füüsilisest isikust ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed 20 004 000 20 170 000 20 004 000 18 770 000 20 281 000 20 170 000 20 004 000 20 170 000 20 078 078 18 299 254 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • Lepingu lõppemine 8.1 Kliendileping lõpeb, kui Büroo on täitnud Kliendilepinguga ettenähtud ülesande. 8.2 Kliendil on õigus xxxx xxxx Kliendileping üles öelda, saates sellekohase xxxxx kirjalikus vormis mõistliku aja jooksul enne järgmist Büroo poolt tehtavat toimingut. Kui Büroo esindab Klienti kohtus, eeldatakse, et Klient on kohustatud Kliendilepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 5 (viis) päeva. 8.3 Büroo võib oma algatusel loobuda endale Kliendilepinguga võetud ülesande täitmisest -ja/või Kliendilepingu üles öelda, kui: 8.3.1 Kliendi ülesande täitmisel ilmneb huvide konflikt; 8.3.2 Klient ei täida Kliendilepingust tulenevat kohustust või rikub Kliendilepingu olulist tingimust; 8.3.3 Klient tegutseb Büroo juhiste vastaselt või muul viisil väljendab selgelt, et ta on kaotanud usalduse Büroo või õigusteenust osutava advokaadi vastu; 8.3.4 Klient annab advokaadile Kliendi huve kahjustavaid või ülesande täitmiseks ilmselt kasutuid juhiseid ning hoolimata Büroo selgitusest, ei loobu nende juhiste järgimise nõudmisest; 8.3.5 Klient ei esita pikema aja jooksul, vaatamata Büroo korduvatele meeldetuletustele, Kliendilepingu alusel õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid ja/või informatsiooni ning sellest tulenevalt on õigusteenuse osutamine takistatud või võimatu; 8.3.6 Klient on jätnud kokkulepitud tingimustel Tasu maksmata; 8.3.7 majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalev Klient ei esita, hoolimata sellekohasest nõudmisest, dokumente ja asjakohast teavet või kui esitatud dokumendid ja andmed ei kõrvalda Büroo kahtlust, et tehingu või ärisuhte eesmärgiks võib olla rahapesu või terrorismi rahastamine. 8.3.8 büroo tuvastab Kliendi majandus- või kutsetegevuse või ametitoimingu käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille puhul on Bürool kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. 8.3.9 büroo ja Klient ei jõua kokkuleppele punktis 4.8. sätestatud Tasu muutmises. 8.4 Büroo on kohustatud loobuma Kliendilepingus ettenähtud ülesande täitmisest ja Kliendilepingu üles ütlema, kui Klient: 8.4.1 esitab võltsitud tõendeid xx xxxxxxxx on tõendi võltsimisest teadlik; 8.4.2 nõuab, vaatamata advokaadi selgitusele, et advokaat kasutaks seadusega vastuolus olevaid vahendeid või viise Kliendi huvide kaitsmiseks; 8.4.3 nõuab, et advokaat tegutseks viisil, mis ei ole kooskõlas advokaadi au ja väärikusega või kutse- eetika nõuetega.

  • Kindlustusjuhtum 11.1. Kindlustusjuhtum on: • kogumisperioodi lõppemine või • kindlustatu surm enne kogumisperioodi lõppemist. 11.2. Surnuks tunnistamine arvatakse kindlustusjuhtumiks üksnes juhul, kui kohtuotsusega või muul viisil on kindlustatu surm kindlustusandjale üheselt tõendatud. 11.3. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja/või soodustatud isik teavitab kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisest ise või kolmanda isiku kaudu viivitamata pärast juhtumist teada saamist.