Metoodika. Süsteemi sõltumatu audit toimub dokumenteeritud menetluste kohaselt. — Xxxxxxxx sõltumatu audiitor tegutseb kooskõlas dokumenteeritud haldusstruktuuri, poliitika ja menetlustega, mis vastavad rahvusvaheliselt heakskiidetud heade tavade suunistes kindlaksmääratud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud tingimustele. — Süsteemi sõltumatu audiitor valmistab ette järgmise sagedusega auditeerimise ajakava: kuus kuud pärast kontrollimise süsteemi tegelikku rakendamist ning seejärel üks kord aastas pärast esialgset ajavahemikku, kui süsteemide tõhus toimimine on kinnitust leidnud. — Süsteemi sõltumatu audit tehakse võimaluse korral aasta esimeses kvartalis. — Dokumentide, registrikirjete ja toimingute hoolikal kontrollimisel (valimipõhiselt) tuleb juhinduda dokumenteeritud menetlustest. — Kõik auditeerimisel tehtavad tähelepanekud tuleb dokumenteerida. — Auditeerimisel tehtavate tähelepanekute põhjal selgitatakse välja süstemaatilised probleemid. — Auditiaruanne peab sisaldama kogu kasulikku teavet programmi kohta ning kõiki tehtud tähelepanekuid. Au- ditiaruande xx xxxxx kokkuvõtte kava peab olema esitatud dokumenteeritud menetlustes.
Metoodika. Hindamise teostamisel kasutati erinevaid andmeallikaid: o dokumendianalüüs, mille käigus töötati läbi riiklikud strateegilised dokumendid ja valdkonda reguleerivad seadused, rakenduskavad ja nende seirearuanded ning varasemad hindamisaruanded; o intervjuud rakendusüksuste, rakendusasutuste, juhtministeeriumide ja korraldusasutuse spetsialistidega, kes on seotud struktuurivahendite kasutamisega, ning eeltaotluste hindajatega; o delfi meetodil arvamuse avaldamine valdkonnaekspertide poolt, mida üldiselt tehti kirjalikult, kuid mõningatel juhtudel ka telefoni xxxx; o fookusgrupid valdkonnaekspertidega; o töötoad rakendussüsteemi võtmeisikutega; o küsitlused rakendussüsteemi kohta arvamuste kogumiseks administratsioonilt ja toetuse taotlejatelt; o infopäringud seoses rakendussüsteemi maksumusega. Tulemuste analüüsimisel kasutati kombineerituna nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Hindamisküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid hindamismeetodeid. Esimese sammuna viidi läbi dokumendianalüüs. Järgmise sammuna töötati välja intervjuu kava, mis oli aluseks rakendusüksustes, -asutustes, juhtministeeriumides ning korraldus- ja makseasutuses intervjuude läbiviimisel. Hindamise raames viidi läbi 46 personaal- ja 16 rühmaintervjuud kokku 86 intevjueerituga. Hindamise käigus administratsiooni ning taotlejate ja toetuse saajate arvamuste saamiseks rakendussüsteemi erinevate funktsioonide kohta viidi läbi kaks küsitlust (eraldi administratsioonile ning taotlejatele ja toetuse saajatele). Kuivõrd xxxx sisemine vaade annaks liialt ühekülgse pildi, kaasati uuringusse ka toetatavate valdkondade eksperdid, kes andsid sisendi peamiselt delfi meetodi ja fookusgruppide kaudu. Kokku oli hindamisse kaasatud 23 eksperti, sh 10 meeskonnaliikmetena ja 13 väliste valdkonnaekspertidena. Hindamise viimases etapis viidi läbi ka visiooniseminar, mille käigus osalised administratsioonist esitasid ettepanekuid uue programmperioodi planeerimiseks. Hindamistulemuste usaldusväärsuse tagamiseks on lähtutud triangulatsiooni printsiibist. Subjektiivsete elementide välja sõelumiseks erinevatest allikatest saadud informatsioonist on otsitud lisateavet vähemalt ühest teisest allikast. Erinevatest allikatest saadud informatsiooni vastuolulisuse puhul on hinnatud mõlema väite kvaliteeti ja usaldusväärsust ning toodud vajadusel allikad interaktiivselt kokku üksteise informatsioonile reageerimiseks. Lõpliku teabe analüüsimine ning järelduste tegemine aruandes on hindajate vastutus...
Metoodika. 3.1.1. Antud peatükis antakse ülevaade, kuivõrd on seniste tegevustega liigutud rakenduskavades määratletud eesmärkide saavutamise suunas. Käesoleva uuringu raames ei hinnata seatud eesmärkide õigsust (2009. aastal teostatud „Struktuurivahendite rakenduskavade hindamise” käigus jõuti järeldusele, et eesmärgid on sobivad) ning ei analüüsita eesmärkide ja indikaatorite hierarhiat ja strateegilise raamistiku metoodilise parendamise võimalusi (seda aspekti on hinnatud projekti „Struktuurivahendite valikukriteeriumide hindamine“ raames).
Metoodika. 3.2.1. Antud osas käsitletakse eesmärkide saavutamist mõjutavaid tegureid, mis jagunevad kahte kategooriasse: sisemised (st rakenduskavade elluviijate poolt mõjutatavad) ja välised (elluviijate poolt mittemõjutatavad). Seejuures keskendutakse järgmiste küsimuste analüüsimisele:
Metoodika. 3.2.63. Käesolevas osas keskendutakse toetatud tegevuste jätkusuutlikkusele:
Metoodika. 3.3.1. Käesolevas alapeatükis esitatakse analüüsitulemused ning järeldused rakendussüsteemi toimivuse kohta. Hindamistegevused kokku annavad rakendussüsteemile 360-kraadise tagasiside. Esimese sammuna defineeriti rakendussüsteemi toimivus ja efektiivsus kahe suutlikkuse näitaja alusel:
Metoodika. 3.3.54. Struktuurivahendite rakendamise maksumuse leidmiseks ning selle analüüsimiseks seoses eesmärkide saavutamisega 2010. aasta näitel koostati sisendtabel, millega koguti kokku info asutustes struktuurivahendite rakendamisega seotud töötajate (FTE), administreerimisega seotud kulude ning erinevatele administratsiooni poolt täidetavatele funktsioonidele, prioriteetidele ja meetmetele kuluva ajakasutuse kohta. Infopäringu väljad ning tehnilise abi andmed kooskõlastati eelnevalt KA-ga.
Metoodika. Sõltumatu järelevalvaja kasutab järelevalve teostamiseks, järelevalve tähelepanekute hindamiseks ja aruannete etteval mistamiseks kirjalikult kindlaks määratud korda, mis on kõigile kättesaadav: — järelevalvekord vastab rahvusvaheliselt tunnustatud parimatele tavadele, mis on sätestatud näiteks standardites ISO 17021 ja ISO 19011 või samaväärses standardis; — sõltumatu järelevalvaja koostab lepingu kehtivusajaks järelevalve ajakava, märkides sealhulgas aruande kavandi esitamise kuupäevad; — sõltumatu järelevalvaja metoodika põhineb tõenditel; — kontrolli teostatakse esimesel aastal umbes iga kuue kuu tagant ja seejärel üks kord aastas; — dokumenteeritud korras on esitatud suunised selliste dokumentide, andmete ja toimingute pisteliseks kontrollimi seks, mis lepitakse kokku tellijaga; — dokumenteeritud korras nähakse ette nendelt sidusrühmadelt saadud teabe kasutamine, kes ei ole tingimata otseselt seotud seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamisega; — järelevalve tähelepanekud dokumenteeritakse; — järelevalvega tehakse kindlaks, kas seaduslikkuse tagamise süsteemi kõik osad toimivad kavandatult, ning tuvasta takse eelkõige süsteemirikked, mida tõendavad täheldatud eeskirjade eiramise juhud, ja hinnatakse reguleerivate asutuste esitatud nõudeid parandusmeetmete võtmiseks ja nende meetmete vastavat rakendamist; — järelevalve aruanne sisaldab kogu asjakohast teavet järelevalvekava ja tähelepanekute kohta. Dokumenteeritud korras nähakse ette järelevalve aruande ja koondaruande skeem; — lepinguosalised tagavad, et sõltumatul järelevalvajal on vaba juurdepääs asjakohasele teabele, välja arvatud juhul, kui see on piiratud kasutusega, ning seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamisega seotud isikute tegevusele, nende kontrollidele, asjakohasele tegevusele metsas kogu puidutarneahela jooksul, töötlemisrajatistele ning puidu ekspordi ja impordi asukohtadele.
Metoodika. Eesti maismaast on erinevate märgaladega kaetud ~25%, millest ~22% moodustavad erinevas seisundis olevad maismaa sood, ~2% lammialad ja <1% rannamärgalad (Lode et al., 2003). Kuna VRD-st xx Xxxxxxx juhisest lähtuvalt tuleb anda veekogumiks valitava märgala seisundi hinnang ka majandamisest lähtuvalt, siis märgalade eraldamiseks maastikul kasutati Eesti Maa- ameti digitaalse mullakaardi andmebaasi.