Metoodika Näiteklauslid

Metoodika. Eesti maismaast on erinevate märgaladega kaetud ~25%, millest ~22% moodustavad erinevas seisundis olevad maismaa sood, ~2% lammialad ja <1% rannamärgalad (Lode et al., 2003). Kuna VRD-st xx Xxxxxxx juhisest lähtuvalt tuleb anda veekogumiks valitava märgala seisundi hinnang ka majandamisest lähtuvalt, siis märgalade eraldamiseks maastikul kasutati Eesti Maa- ameti digitaalse mullakaardi andmebaasi.
Metoodika. Struktuurivahendite rakendamise maksumuse leidmiseks ning selle analüüsimiseks seoses eesmärkide saavutamisega 2010. aasta näitel koostati sisendtabel, millega koguti kokku info asutustes struktuurivahendite rakendamisega seotud töötajate (FTE), administreerimisega seotud kulude ning erinevatele administratsiooni poolt täidetavatele funktsioonidele, prioriteetidele ja meetmetele kuluva ajakasutuse kohta. Infopäringu väljad ning tehnilise abi andmed kooskõlastati eelnevalt KA-ga.
Metoodika. Antud peatükis antakse ülevaade, kuivõrd on seniste tegevustega liigutud rakenduskavades määratletud eesmärkide saavutamise suunas. Käesoleva uuringu raames ei hinnata seatud eesmärkide õigsust (2009. aastal teostatud „Struktuurivahendite rakenduskavade hindamise” käigus jõuti järeldusele, et eesmärgid on sobivad) ning ei analüüsita eesmärkide ja indikaatorite hierarhiat ja strateegilise raamistiku metoodilise parendamise võimalusi (seda aspekti on hinnatud projekti „Struktuurivahendite valikukriteeriumide hindamine“ raames).
Metoodika. Hindamise teostamisel kasutati erinevaid andmeallikaid: o dokumendianalüüs, mille käigus töötati läbi riiklikud strateegilised dokumendid ja valdkonda reguleerivad seadused, rakenduskavad ja nende seirearuanded ning varasemad hindamisaruanded; o intervjuud rakendusüksuste, rakendusasutuste, juhtministeeriumide ja korraldusasutuse spetsialistidega, kes on seotud struktuurivahendite kasutamisega, ning eeltaotluste hindajatega; o delfi meetodil arvamuse avaldamine valdkonnaekspertide poolt, mida üldiselt tehti kirjalikult, kuid mõningatel juhtudel ka telefoni xxxx; o fookusgrupid valdkonnaekspertidega; o töötoad rakendussüsteemi võtmeisikutega; o küsitlused rakendussüsteemi kohta arvamuste kogumiseks administratsioonilt ja toetuse taotlejatelt; o infopäringud seoses rakendussüsteemi maksumusega. Tulemuste analüüsimisel kasutati kombineerituna nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Hindamisküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid hindamismeetodeid. Esimese sammuna viidi läbi dokumendianalüüs. Järgmise sammuna töötati välja intervjuu kava, mis oli aluseks rakendusüksustes, -asutustes, juhtministeeriumides ning korraldus- ja makseasutuses intervjuude läbiviimisel. Hindamise raames viidi läbi 46 personaal- ja 16 rühmaintervjuud kokku 86 intevjueerituga. Hindamise käigus administratsiooni ning taotlejate ja toetuse saajate arvamuste saamiseks rakendussüsteemi erinevate funktsioonide kohta viidi läbi kaks küsitlust (eraldi administratsioonile ning taotlejatele ja toetuse saajatele). Kuivõrd xxxx sisemine vaade annaks liialt ühekülgse pildi, kaasati uuringusse ka toetatavate valdkondade eksperdid, kes andsid sisendi peamiselt delfi meetodi ja fookusgruppide kaudu. Kokku oli hindamisse kaasatud 23 eksperti, sh 10 meeskonnaliikmetena ja 13 väliste valdkonnaekspertidena. Hindamise viimases etapis viidi läbi ka visiooniseminar, mille käigus osalised administratsioonist esitasid ettepanekuid uue programmperioodi planeerimiseks. Hindamistulemuste usaldusväärsuse tagamiseks on lähtutud triangulatsiooni printsiibist. Subjektiivsete elementide välja sõelumiseks erinevatest allikatest saadud informatsioonist on otsitud lisateavet vähemalt ühest teisest allikast. Erinevatest allikatest saadud informatsiooni vastuolulisuse puhul on hinnatud mõlema väite kvaliteeti ja usaldusväärsust ning toodud vajadusel allikad interaktiivselt kokku üksteise informatsioonile reageerimiseks. Lõpliku teabe analüüsimine ning järelduste tegemine aruandes on hindajate vastutus...
Metoodika. Käesolevas osas keskendutakse toetatud tegevuste jätkusuutlikkusele:
Metoodika. Käesolevas alapeatükis esitatakse analüüsitulemused ning järeldused rakendussüsteemi toimivuse kohta. Hindamistegevused kokku annavad rakendussüsteemile 360-kraadise tagasiside. Esimese sammuna defineeriti rakendussüsteemi toimivus ja efektiivsus kahe suutlikkuse näitaja alusel:
Metoodika. Antud osas käsitletakse eesmärkide saavutamist mõjutavaid tegureid, mis jagunevad kahte kategooriasse: sisemised (st rakenduskavade elluviijate poolt mõjutatavad) ja välised (elluviijate poolt mittemõjutatavad). Seejuures keskendutakse järgmiste küsimuste analüüsimisele:
Metoodika. Sõltumatu järelevalvaja kasutab järelevalve teostamiseks, järelevalve tähelepanekute hindamiseks ja aruannete etteval­ mistamiseks kirjalikult kindlaks määratud korda, mis on kõigile kättesaadav: — järelevalvekord vastab rahvusvaheliselt tunnustatud parimatele tavadele, mis on sätestatud näiteks standardites ISO 17021 ja ISO 19011 või samaväärses standardis; — sõltumatu järelevalvaja koostab lepingu kehtivusajaks järelevalve ajakava, märkides sealhulgas aruande kavandi esitamise kuupäevad; — sõltumatu järelevalvaja metoodika põhineb tõenditel; — kontrolli teostatakse esimesel aastal umbes iga kuue kuu tagant ja seejärel üks kord aastas; — dokumenteeritud korras on esitatud suunised selliste dokumentide, andmete ja toimingute pisteliseks kontrollimi­ seks, mis lepitakse kokku tellijaga; — dokumenteeritud korras nähakse ette nendelt sidusrühmadelt saadud teabe kasutamine, kes ei ole tingimata otseselt seotud seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamisega; — järelevalve tähelepanekud dokumenteeritakse; — järelevalvega tehakse kindlaks, kas seaduslikkuse tagamise süsteemi kõik osad toimivad kavandatult, ning tuvasta­ takse eelkõige süsteemirikked, mida tõendavad täheldatud eeskirjade eiramise juhud, ja hinnatakse reguleerivate asutuste esitatud nõudeid parandusmeetmete võtmiseks ja nende meetmete vastavat rakendamist; — järelevalve aruanne sisaldab kogu asjakohast teavet järelevalvekava ja tähelepanekute kohta. Dokumenteeritud korras nähakse ette järelevalve aruande ja koondaruande skeem; — lepinguosalised tagavad, et sõltumatul järelevalvajal on vaba juurdepääs asjakohasele teabele, välja arvatud juhul, kui see on piiratud kasutusega, ning seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamisega seotud isikute tegevusele, nende kontrollidele, asjakohasele tegevusele metsas kogu puidutarneahela jooksul, töötlemisrajatistele ning puidu ekspordi ja impordi asukohtadele.
Metoodika. Süsteemi sõltumatu audit toimub dokumenteeritud menetluste kohaselt. — Xxxxxxxx sõltumatu audiitor tegutseb kooskõlas dokumenteeritud haldusstruktuuri, poliitika ja menetlustega, mis vastavad rahvusvaheliselt heakskiidetud heade tavade suunistes kindlaksmääratud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud tingimustele. — Süsteemi sõltumatu audiitor valmistab ette järgmise sagedusega auditeerimise ajakava: kuus kuud pärast kontrollimise süsteemi tegelikku rakendamist ning seejärel üks kord aastas pärast esialgset ajavahemikku, kui süsteemide tõhus toimimine on kinnitust leidnud. — Süsteemi sõltumatu audit tehakse võimaluse korral aasta esimeses kvartalis. — Dokumentide, registrikirjete ja toimingute hoolikal kontrollimisel (valimipõhiselt) tuleb juhinduda dokumenteeritud menetlustest. — Kõik auditeerimisel tehtavad tähelepanekud tuleb dokumenteerida. — Auditeerimisel tehtavate tähelepanekute põhjal selgitatakse välja süstemaatilised probleemid. — Auditiaruanne peab sisaldama kogu kasulikku teavet programmi kohta ning kõiki tehtud tähelepanekuid. Au- ditiaruande xx xxxxx kokkuvõtte kava peab olema esitatud dokumenteeritud menetlustes.

Related to Metoodika

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu muutmine vormistatakse Lepingu lisana, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.2 Lepingu muutmiseks teeb Xxxxxxxx muuta sooviv pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku.

  • Kindlustusjuhtum 11.1. Kindlustusjuhtum on: • kogumisperioodi lõppemine või • kindlustatu surm enne kogumisperioodi lõppemist. 11.2. Surnuks tunnistamine arvatakse kindlustusjuhtumiks üksnes juhul, kui kohtuotsusega või muul viisil on kindlustatu surm kindlustusandjale üheselt tõendatud. 11.3. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja/või soodustatud isik teavitab kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisest ise või kolmanda isiku kaudu viivitamata pärast juhtumist teada saamist.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Lepingu lõppemine 8.1 Kliendileping lõpeb, kui Büroo on täitnud Kliendilepinguga ettenähtud ülesande. 8.2 Kliendil on õigus xxxx xxxx Kliendileping üles öelda, saates sellekohase xxxxx kirjalikus vormis mõistliku aja jooksul enne järgmist Büroo poolt tehtavat toimingut. Kui Büroo esindab Klienti kohtus, eeldatakse, et Klient on kohustatud Kliendilepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 5 (viis) päeva. 8.3 Büroo võib oma algatusel loobuda endale Kliendilepinguga võetud ülesande täitmisest -ja/või Kliendilepingu üles öelda, kui: 8.3.1 Kliendi ülesande täitmisel ilmneb huvide konflikt; 8.3.2 Klient ei täida Kliendilepingust tulenevat kohustust või rikub Kliendilepingu olulist tingimust; 8.3.3 Klient tegutseb Büroo juhiste vastaselt või muul viisil väljendab selgelt, et ta on kaotanud usalduse Büroo või õigusteenust osutava advokaadi vastu; 8.3.4 Klient annab advokaadile Kliendi huve kahjustavaid või ülesande täitmiseks ilmselt kasutuid juhiseid ning hoolimata Büroo selgitusest, ei loobu nende juhiste järgimise nõudmisest; 8.3.5 Klient ei esita pikema aja jooksul, vaatamata Büroo korduvatele meeldetuletustele, Kliendilepingu alusel õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid ja/või informatsiooni ning sellest tulenevalt on õigusteenuse osutamine takistatud või võimatu; 8.3.6 Klient on jätnud kokkulepitud tingimustel Tasu maksmata; 8.3.7 majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalev Klient ei esita, hoolimata sellekohasest nõudmisest, dokumente ja asjakohast teavet või kui esitatud dokumendid ja andmed ei kõrvalda Büroo kahtlust, et tehingu või ärisuhte eesmärgiks võib olla rahapesu või terrorismi rahastamine. 8.3.8 büroo tuvastab Kliendi majandus- või kutsetegevuse või ametitoimingu käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille puhul on Bürool kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. 8.3.9 büroo ja Klient ei jõua kokkuleppele punktis 4.8. sätestatud Tasu muutmises. 8.4 Büroo on kohustatud loobuma Kliendilepingus ettenähtud ülesande täitmisest ja Kliendilepingu üles ütlema, kui Klient: 8.4.1 esitab võltsitud tõendeid xx xxxxxxxx on tõendi võltsimisest teadlik; 8.4.2 nõuab, vaatamata advokaadi selgitusele, et advokaat kasutaks seadusega vastuolus olevaid vahendeid või viise Kliendi huvide kaitsmiseks; 8.4.3 nõuab, et advokaat tegutseks viisil, mis ei ole kooskõlas advokaadi au ja väärikusega või kutse- eetika nõuetega.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 10.1 Müüja tagab füüsilisest isikust ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning “Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega”, mis on avaldatud müüja veebilehel. 10.2 Füüsilisest isikust ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad müüja veebilehel. 10.3 Füüsilisest isikust ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb müüja järgmistel eesmärkidel: 10.3.1 ostja isikuandmeid, sealhulgas ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, elektrienergia tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja ostja poolt müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude 10.3.2 ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, ostja vajadustele paremini vastavate teenuste ja pakkumiste välja töötamine ning ostjale personaalsete turunduspakkumiste koostamine ja nende saatmine ostjale tema kontaktandmeid (sealhulgas elektroonilisi kontaktandmeid) kasutades. Müüja võib edastada turunduslikul eesmärgil töötlemiseks andmeid ka teistele oma koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad müüja veebilehel; 10.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab müüja andmed ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) AS-ile Krediidiinfo (registrikood 10256137, asukoht Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx, xxxxxxx 000 0000, veebileht xxx.xxxxxxxxxxxx.xx), kes avaldab andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 10.4 Kui õigusaktist ei tulene, et müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja ostja nõusolekuta, on ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui ostja poolt esitatud avalduse müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 10.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja ostja teenindamiseks. 10.6 Füüsilisest isikust ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • Omavastutus 8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus (kindlustuspoliisil) kokku lepitud osa, mida Compensa ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Kindlustuslepingus võib olla määratud nii põhiomavastutus, kui ka eriomavastutused kindlustusjuhtumite, kaupade, regioonide vms osas. 8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.

  • Sissejuhatus Käesoleva ISA ulatus