Rahaline toetus. 1. Liit maksab Seišellidele rahalist toetust vastavalt käesoleva lepingu rakendamise protokollis sätestatud tingimustele. Kõnealune toetus koosneb kahest järgmisest omavahel seotud osast:
a) tasu Seišellide kalapüügipiirkonnale ja kalavarudele juurdepääsu eest, sõltumata laevaomanike poolt makstavatest juurdepääsutasudest ning
b) liidu rahaline toetus vastutustundliku kalanduspoliitika toetamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Seišellide vetes.
2. Lõike 1 punktis b osutatud valdkondlikuks toetuseks antav rahaline toetus ei ole seotud juurdepääsutasudega ning selle kindlaksmääramisel ja haldamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu rakendamise protokolli kohaselt lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud Seišellide kalanduspoliitika eesmärke ning selle rakendamise ühe- ja mitmeaastaseid programme.
3. Liit maksab igal aastal rahalist toetust kooskõlas käesoleva lepingu rakendamise protokolliga, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti:
a) ühiskomitee võib lõike 1 punktis a osutatud toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:
i) kalapüüki Seišellide kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;
ii) liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja säästev kasutamine;
iii) liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste suurendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel võimaldab.
b) Seišellide kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks ettenähtud rahalise toetuse maksmise tingimuste ümberhindamise tulemusena võib lõike 1 punktis b osutatud toetuse summat korrigeerida, kui lepinguosaliste tuvastatud ühe- ja mitmeaastaste programmide konkreetsed tulemused selleks alust annavad.
c) lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksmise võib peatada käesoleva lepingu artikli 16 või 17 kohaldamise korral.
Rahaline toetus makseviisid
1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus on 86 miljonit eurot aastas. (1) Sellest summast eraldab Mauritaania artiklis 1 osutatud ajavahemikul 11 miljonit eurot aastas lepingu artikli 7 lõikes 1b sätestatud rahaliseks toetuseks riigi kalandus- poliitika elluviimiseks, sealhulgas 1 miljon eurot aastas Xxxxxx’i panga rahvuspargi toetuseks.
2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6, 7, 9, 10 ja 13 kohaselt.
3. Ühenduse rahaline toetus tasutakse esimesel aastal hilje- malt 31. detsembril 2006 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. augustil.
4. Rahaline toetus kantakse Mauritaania Keskpangas avatud Mauritaania Islamivabariigi riigikassa (Trésor de la République isla- mique de Mauritanie) arvele, mille andmed ministeerium teatab.
(1) Sellele summale lisanduvad otse Mauritaaniale I xxxx XX peatükis nimetatud kontole kantavad I xxxx XXX peatükis toodud laevaomanike tasud, mille suurus on hinnanguliselt 22 miljonit eurot aastas.
5. Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt otsustatakse selle toetuse xx Xxxxxx’i panga rahvuspargi toetuse kasutamine Mauri- taania finantsseaduse raames ja on seega Mauritaania ametiasu- tuste ainupädevuses.
Rahaline toetus. Eesti rahalist osamaksu reguleerivad eeskirjad on esitatud I lisas. Osa nimetatud rahalisest osamaksust võidakse rahastada ühenduse välisabi vahenditest, kui Eesti esitab sellekohase taotluse.*** *** Asjaomane riik tasub kogu oma rahalise osamaksu, välja arvatud juhul, kui taotletakse ühenduse välisabi (st PHARE programmist). Kõnealuse abi kogusumma programmide puhul, milles riik kavatseb osaleda, sätestatakse finantsprotokollis seda abi käsitleva riikliku aastaprogrammi kohta.
Rahaline toetus. 1. Kogu protokolli kehtivusaja jooksul on protokolli hinnanguline kogumaksumus 58 200 000 eurot, mis vastab 9 700 000 eurole aastas. Selle kogusumma jaotus on järgmine: — 31 800 000 eurot, mis vastab lepingu artiklis 8 osutatud liidu rahalisele toetusele; — 26 400 000 eurot, mis vastab laevaomanike makstavate tasude hinnangulisele väärtusele, sealhulgas ettemaksed, tasud püütud kala xxxxx xxxxx ning eritoetus keskkonnajuhtimiseks ja mereökosüsteemide jälgimiseks Seišellide vetes.
2. Liidu makstav aastane rahaline toetus sisaldab järgmist:
a) 50 000 xxxxx suurusele võrdlustonnaažile xxxxxx 2 500 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Seišellide kalapüügipiirkonnale ning
b) 2 800 000 euro suurune aastane eritoetus Seišellide xxxxxxxx- xx merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.
3. Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse vastavalt artiklitele 4, 6, 7 ja 8.
4. Käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud kogusummad maksab liit igal aastal käesoleva protokolli kohaldamise vältel. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud toetus juurdepääsu eest makstakse hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ja järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokolli jõustumise kuupäeval. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud valdkondliku toetuse summa makstakse esimesel aastal välja pärast xxxx, xxx ühiskomitee on artikli 4 lõikes 1 osutatud mitmeaastase programmi heaks kiitnud, ning alates teisest aastast sõltuvad maksed eelmise aasta programmi raames saavutatud tulemustest nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 2.
5. Lepinguosalised jälgivad liidu kalalaevade püügitegevust ja võrdlevad väljapüüki lõike 2 punktis a osutatud aastase võrdlustonnaažiga.
a) Kui liidu laevade aastane püügikogus Seišellide kalapüügipiirkonnas ületab lõike 2 punktis a osutatud aastast võrdlustonnaaži, suurendatakse liidu makstavat rahalist toetust 50 euro võrra iga püütud lisatonni kohta.
b) Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a sätestatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.
6. Seišellidel on lõike 2 punktis a sätestatud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.
7. Lõike 2 punktides a ja b sätestatud rahaline toetus makstakse Seišellide keskpangas avatud Seišellide riigikassa kontodele. Seišellide ametiasutus esitab kontonumbrid ja kinnitab n...
Rahaline toetus. Ühendus annab Komooridele rahalist toetust vastavalt proto- xxxxxx xx lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:
a) ühenduse laevade ligipääs Komooride kalastusvööndile ja
b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi raken- damiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Komooride vetes.
c) Lõike 1 punktis a nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Komooride vald- kondliku kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle raken- damiseks läbi viidavatele ühe- ja mitmeaastastele programmi- dele.
Rahaline toetus. Artiklis 3 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline kogutoetus 2 900 000 eurot. Lisaks maksavad rahalist hüvitist laevaomanikud vastavalt lisas sätestatule. Nimetatud rahaline kogutoetus hõlmab järgmist: 5 500 xxxxx suurusele võrdlusalusele xxxxxx 275 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Mauritiuse vetele;
Rahaline toetus. 1. Liechtenstein toetab tugiametit rahaliselt igal aastal summas, mis arvutatakse vastavalt Liechtensteini sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalule kõigi osalevate riikide SKPst vastavalt I lisas sätestatud meetodile.
2. Lõikes 1 osutatud rahalist toetust arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kuupäevast. Esimest rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mis on jäänud aasta lõpuni pärast käesoleva lepingu jõustumist.
(1) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(2) ELT L 160, 18.6.2011, lk 39.