Rannamärgalad Näiteklauslid
Rannamärgalad. Rannamärgalade piiritlemiseks võeti aluseks mullakaart ning sellelt eraldatud Av, Ar, ArG ja Gr mullaliigid koos erimitega. Märgalade piiritlemisel ei lähtutud üks ühele mullakaardi muldade pindobjektidest, kuna nende horisontaalne kulgemine võib ulatuda suhteliselt kõrgele ja kaugele keskmisest rannajoonest. Märgalade lõpliku piiri määramine toimus viimase ortofoto alusel. Lisaks kasutati rannamärgala paiknevuse hindamiseks erinevate projektide (Natura elupaigatüübid, potentsiaalsed Natura elupaigatüübid jms) rannarohumaade kaardikihte. Kuna rannarohumaade määramise aluseks on taimestiku liigilised koosseisud, mitte aga veeseisud, siis ei saanud neidki kaardikihte üheselt kasutada. Pindobjektid digitaliseeriti mõõtkavatäpsusega umbes 1:25 000 – 1:50 000. Väga kitsad (5-10 m laiused) võimalikud niisked rannikualad jäid digitaliseerimisest välja, kuna nende mõju veekogumi keskkonnale on ilmselt liiga väike. Samuti ei digitaliseeritud laiemaid, kuid pindalalt liiga väikeseid (<10 ha) rannamärgalasid. Teineteisele lähedal olevad või ühele kitsamale merealale (väiksemad lahesopid) jäävad pindobjektid kombineeriti. Märgala merepoolse piiri markeerimiseks kasutati digitaalse põhikaardi rannajoont, mida mõningates kohtades (ilmselge roostikuala laienemise korral) laiendati mere suunas. Sisemaa piir märgiti ortofoto põhjal ja ei ole kindlasti kõikides kohtades väga täpne, sest rannikumärgalade mere- ja maismaapoolne piir võib mitmete asjaolude (peamiselt maakerge ja üleujutuste sagedus) tõttu ajas suhteliselt kiiresti muutuda. Digitaliseerimise tulemusena loodi rannamärgalade andmebaas struktuuriga tabelis 13. 3 OBJECTID Märgalapolügooni kood andmebaasis: 1…n 4 JRK_NR Märgalapolügooni järjekorra number
Rannamärgalad. Rannamärgalad kujunevad merevee mõjupiirkonnas merevee poolt mõjutatud liigniisketel aladel. Nende paiknemine on otseselt seotud nüüdisrandade geomorfoloogiaga ja randu uhtuva rannikumerega. Enamasti kujunevad rannamärgalad xxxxx- xx laugetel moreenrandadel e hääbuvate merelainetega rannikulõikudel, kus eksisteerivad püsiva taimkatte arenguks vajalikud tingimused. Eesti ca 3800 km-st rannajoonest võtavad need rannatüübid enda alla umbes xxxxx.
Rannamärgalad. Oma paiknevuselt on olulised rannamärgalad seotud rannikuvee veekogumitega, mis vastavad tüübile II – st. oligohaliinne poolsuletud rannikuvesi, tüübile IV - st. mesohaliinne, madal, lainetusele avatud rannikuvesi, tüübile V - st. mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi ja tüübile VI - st. mesohaliinne madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Xxxx 3.1, tekstis Tabel 3) ning mis erinevad üksteisest nii soolsuse kui ka sügavuse ja avatuse poolest avamerega.