Common use of Rohevõrgustik Clause in Contracts

Rohevõrgustik. Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik on klassifitseeritud viieks hierarhia tasemeks (tabel 6). Riigi suured T6 K6 Riigi väikesed T7 K7 Maakonna suured T8 K8 Maakonna väikesed T9 K9 Kohalikud T10 K10 Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Xxxx xxxxx territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire (skeem 7) ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest. Täpsustamist on käsitletud peatükis 11. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 6.1.2 on täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringutes toodud rohevõrgustiku piiride korrigeerimist. Rohevõrgustik on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel. Skeem 7. Xxxx xxxxx rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Aluskaart: Maa-amet, 2019). 1) säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud xx xxxx ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine; 2) veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit; 3) rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et looduskeskkonnal oleks võimalik taastuda ja taastumisvõime piiri ei ületataks (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms).

Rohevõrgustik. Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik on klassifitseeritud viieks hierarhia tasemeks (tabel 6). Riigi suured T6 K6 Riigi väikesed T7 K7 Maakonna suured T8 K8 Maakonna väikesed T9 K9 Kohalikud T10 K10 Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Xxxx xxxxx territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire (skeem 7) ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest. Täpsustamist on käsitletud peatükis 11. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 6.1.2 on täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringutes toodud rohevõrgustiku piiride korrigeerimist. Rohevõrgustik on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel. Skeem 7. Xxxx xxxxx rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Aluskaart: Maa-amet, 2019). 1) säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud niidud xx xxxx ühendavad koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine; 2) veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit; 3) rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et looduskeskkonnal oleks võimalik taastuda ja taastumisvõime piiri ei ületataks (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms).