Seisuveekogumitega seotud märgalad Näiteklauslid

Seisuveekogumitega seotud märgalad. Seisuveekogudega seotud olulised märgalad on visualiseeritud joonisel 21. Ligikaudu 39% analüüsitud seisuveekogumitest, millede valglatel asuvad kas maismaalised sood või xxxx on arenenud õõtsik, kuuluvad seisuveekogumite tüüpi II, st on kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest, 24% kuuluvad tüüpi IV - kihistumata veega, tumedaveelised järved, 17% - tüüpi VIII, st on rannajärved, 13% - tüüpi III, st on kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest 4% - tüüpi V, st kihistumata veega, heledaveelised järved ning 2% tüüpi I - kalgiveelised järved. (Lisad 2.1. ja 2.4., tekstis Tabel 2 ja 4). Pindalaliselt (35-100% valglast) on aga maismaaliste soode poolt enam mõjutatud niisugused seisuveekogumite II xx XX tüübi alla kuuluvad järved nagu Leego, Endla xx Xxxxx ning Lavassaare, Nigula, Tänavjärv ning Lavassaare, Nigula, Ohepalu, Tihu, Meelva xx Xxxxxx järv (Tabel 17), kus olulisteks mõjutajateks on Emajõe Suursoo, Endla, Läänemaa Xxxxxxx xx Lavasaare soostikud ning Nigula, Ohepalu Parika, Meelva rabad ning Õngu soo. Oluliselt on maismaasoodest mõjutatud Tänavjärv ja Uljaste järv, mis aga oma tüübilt kuuluvad kihistumata veega, heledaveeliste (!) järvede hulka. Ka seisusveekogumitega seotud märgalade olulisemateks surveteguriteks on metsandus, põllumajanduss, kaevandused, mõningal määral inimasustused, kraavitused ja looduslikud voolusooned (Lisad 2.2. ja 2.4.). Bioloogiliste surveteguritena tuleks esile xxxxx mitmesuguste kaudsete mõjutuste tulemusena suurenenud puistu ning negatiivsetele surveteguritele positiivse survetegurina – looduskaitseliselt väärtustatud alade hinnangud (Ibid.). Järve valglatel paiknevate maismaaliste soode seisund oli kesine 31%- juhtudest ning 51% halb ja 18% hea (Lisad 2.3 ja 2.6.). Seega saab alade looduskaitselise surveteguri olemasolul põhilisteks majandusmeetmeteks olla taastamine, mis enamikel juhtudel tähendab kraavide sulgemist. Kuid ka nende alade orgaanilise mulla säästliku majandamise otstarbekus tuleb määrata xxxxx puuduva info kogumist välitöödelt või selles töös veel kasutamata olemasolevatest andmebaasidest. Seisuveekogumitest 46 oli hinnatud maismaa soodega seotud olevaiks, st 7 soostikku ning 42 eraldi seisvat soo massiivi, lisaks 19 seisuveekogumiga seotud õõtsikut või roostikku (Lisad 2.1. ja 2.4). 1 Lavassaare 100.0 2 Leego 100.0 3 Nigula 100.0 4 Tänavjärv 91.7 5 Endla 76.6 6 Parika 74.2 7 Meelva 64.2 8 Kalli 60.2 9 Tihu 60.9 10 Ohepalu 58.7 11 Uljaste 57.2 12 Hindaste 55.2...
Seisuveekogumitega seotud märgalad. Seisuveekogumitele (enamuses järvedele) oluliste märgalade piiritlemisel lähtuti seisuveekogumi valgla piiride kulgemisest plaanil. Kuna seni puudus Eestis hüdroloogiliselt korrektne järvede pinnaveevalglate andmebaas, siis algatati käesoleva projekti raames seisuveekogumite valglate piiritlemine. Joonisel 7 on toodud näide Keskkonnateabe Keskuse (KTK) valglate kaardikihi veelahkmetega koos käesoleva projekti raames korrigeeritud Käsmu järve valgla polügooniga. Seisuveekogumite valglate piiritlemisel selgus, et olemaolevates elektroonilistes andmebaasides esineb ebatäpsusi ka seisuveekogude kaldajoone e litoraalse vööndi maapoolse piiri kulgemisel plaanil. Andmebaasides sisalduv litoraalse vööndi veekogupoolne piir ei järginud sageli veekogu vaba vee e taimkatteta vee piiri, vaid hõlmas osaliselt ka taimestikku. Käesoleva projekti raames kontrolliti 93 seisuveekogumi kaldajoonte (va Peipsi-Pihkva xxxxx xx Võrtsjärve) vastavust kõige hilisemate ortofotodega (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ning meie poolt töödeldud elektroonilise mullakaardi andmestikuga. Saadud tulemused klassifitseeriti vastavalt tulemustele järgnevatesse klassidesse (Tabel 11):

Related to Seisuveekogumitega seotud märgalad

  • Kas kindlustuskaitsel on piiranguid? Peamised välistused on alljärgnevad:

  • Vaidluste lahendamise kord 10.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

  • Vaidluste lahendamine Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus, Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. Käesolev leping on koostatud eesti keeles, kahes identses võrdset jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar antakse Müüjale, teine Ostjale.

  • Lepingu kehtivus 8.1. Käesolev leping jõustub lepingule allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni xxxxxxxxx.a. või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni.

  • ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 10.1 Müüja tagab füüsilisest isikust ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning “Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega”, mis on avaldatud müüja veebilehel. 10.2 Füüsilisest isikust ostja isikuandmete vastutav töötleja on Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle 22, Tallinn 11318) ja müüja volitatud töötlejad. Volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad müüja veebilehel. 10.3 Füüsilisest isikust ostja ja tema esindaja isikuandmeid töötleb müüja järgmistel eesmärkidel: 10.3.1 ostja isikuandmeid, sealhulgas ostja nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi, elektrienergia tarbimise mahtu ja maksumust, võlakohustusi ja ostja poolt müüjale enda või xxxx xxxxx volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid (see tähendab telefoninumbreid, aadresse, e-posti aadresse jne) kasutatakse ostja või tema esindaja identifitseerimiseks, teenindamiseks ja ostjale arvete ning teabe edastamiseks ja muude 10.3.2 ostja isikuandmeid ja teavet ostja poolt müüja pakutavate teenuste kasutamise kohta kasutatakse turunduslikul eesmärgil või kliendi rahulolu uuringute läbiviimiseks. Ostja andmete turundusliku kasutamise eesmärgiks on uute, ostja vajadustele paremini vastavate teenuste ja pakkumiste välja töötamine ning ostjale personaalsete turunduspakkumiste koostamine ja nende saatmine ostjale tema kontaktandmeid (sealhulgas elektroonilisi kontaktandmeid) kasutades. Müüja võib edastada turunduslikul eesmärgil töötlemiseks andmeid ka teistele oma koostööpartneritele, xxxxx nimed ja kontaktaadressid on kättesaadavad müüja veebilehel; 10.3.3 Maksehäirete esinemisel edastab müüja andmed ostja kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) AS-ile Krediidiinfo (registrikood 10256137, asukoht Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx, xxxxxxx 000 0000, veebileht xxx.xxxxxxxxxxxx.xx), kes avaldab andmed võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata ostja krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Müüja kohustub nimetatud isikuandmete töötlemisel järgima Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 10.4 Kui õigusaktist ei tulene, et müüjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja ostja nõusolekuta, on ostjal õigus xxxxx nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest müüjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või teha xxxxxx muudatus iseteeninduse vahendusel. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui ostja poolt esitatud avalduse müüjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 10.5 Müüjal on õigus salvestada ja säilitada lepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude ostja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja ostja teenindamiseks. 10.6 Füüsilisest isikust ostjal on õigus nõuda oma isikuandmete muutmist, täpsustamist ja nende töötlemise lõpetamist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  • Mis liiki kindlustusega on tegemist? Reisikindlustus on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal. Kindlustatakse inimese tervis, et hüvitada välismaal ilmneva tervisekahjustuse või tekkiva kehavigastuse ravikulu. Lisaks võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust, samuti reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

  • AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhend vaadatakse üle xx xxxx muudetakse vastavalt vajadusele. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu juurde ja on allkirjastatud digitaalselt. Ametijuhend edastatakse töövõtjale koos töölepinguga kontaktandmetes märgitud e-posti aadressile.

  • Tellija kohustub 4.1.1. Tagama kogu lubatud teenindusaja vältel 6:00 kuni 22:00-ni jäätmeveoki takistamatu juurdepääsu jäätmemahuti vahetusse lähedusse ja jäätmemahuti paiknemise jäätmeveokiga xxxxx tasandil oleval kõvakattega (asfalt, betoon vms.) alusel või pinnal, mis ulatuks auto võimaliku peatumise ja laadimise xxxxxx xx hoidma töötsooni jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaane puhtana lumest ja jääst, nii et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahuti ümber peab olema vähemalt üks (1) meeter vaba ruumi jäätmemahuti teenindamiseks. Koduloomad peavad olema hoitud nii, et xxxx ei oleks võimalust rünnata TÖÖVÕTJA töötajaid. 4.1.2. Käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner tuleb paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga xx xxxx peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. 4.1.3. Jäätmemahuti, värava või jäätmemaja ukse lukustamise korral peab TELLIJA kindlustama nende avamise tühjenduspäeval kogu lubatud teenindamise ajal, xxx xxxx ei ole käesoleva lepingu lisades teisiti kokku lepitud. 4.1.4. Täitma TÖÖVÕTJA poolt kinnitatud lisas 2 jäätmemahuti kasutusjuhendis sätestatud tingimusi. XXXXXXX vastutab jäätmemahuti mittenõuetekohase kasutamisega ja tema süülise käitumisega põhjustatud tagajärgede eest. 4.1.5. Jälgima, et jäätmemahutisse ei pandaks ohtlikke jms sobimatuid jäätmeid ning jäätmemahuti tühjendamist raskendavaid või vigastusi põhjustavaid materjale või esemeid (toksilised ja plahvatusohtlikud ained, rasked metallesemed, kustutamata tuhk ja šlakk, kivid, ehituspraht, vedelad jäätmed, aia- ja haljastusjäätmeid jms.). 4.1.6. Hüvitama tema süülise käitumise tõttu tekitatud kahju TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumisel vastavalt kehtivale hinnakirjale. Lepingu pooled koostavad renditud jäätmemahuti kaotsimineku või kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta akti. 4.1.7. Mitte kasutama TÖÖVÕTJALT renditud jäätmemahutit muuks otstarbeks ega paigaldama seda mujale ja andma xxxx xxx kolmandatele isikutele xxxx TÖÖVÕTJAGA kooskõlastamata. 4.1.8. XXXXXXX vastutab tema kasutusse antud jäätmemahuti säilimise, korrashoiu, valve ja puhtuse eest xx xxxxx, et kaanega varustatud jäätmemahuti kaas oleks suletud asendis. 4.1.9. TELLIJA kohustub jäätmete sorteerimisel jaotama taaskasutatavad jäätmed liigiti TÖÖVÕTJA poolt märgistatud vastava jäätmeliigi jäätmemahutisse. 4.1.10. TELLIJA ei või kasutada TÖÖVÕTJA omandis olevat jäätmemahutit vastuolus selle otstarbega ega muuta selle asukohta xxxx TÖÖVÕTJA eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.11. Lepingu lõppemisel on TELLIJAL kohustus renditud jäätmemahutid TÖÖVÕTJALE tagastada kui ei lepita kokku teisiti. 4.1.12. Vastutama, et TELLIJA postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga. 4.1.13. Tasuma teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele õigeaegselt.

  • Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed Kulukohustuse d Maksed 20 004 000 20 170 000 20 004 000 18 770 000 20 281 000 20 170 000 20 004 000 20 170 000 20 078 078 18 299 254 Eelarveprojekt 2012 nõukogu seisukoht 2012 parlamendi seisukoht 2012 Revised Draft Budget 2012 Conciliation 2012

  • Omavastutus 8.1. Omavastutus on kindlustuslepingus (kindlustuspoliisil) kokku lepitud osa, mida Compensa ei hüvita. Omavastutus võib olla nii protsent kahju suurusest, kui fikseeritud rahasumma. Kindlustuslepingus võib olla määratud nii põhiomavastutus, kui ka eriomavastutused kindlustusjuhtumite, kaupade, regioonide vms osas. 8.2. Erinevate sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse eraldi kindlustusjuhtumiteks ja iga kindlustusjuhtumi kohta rakendatakse eraldi omavastutust.