Seisuveekogumitega seotud märgalad. Seisuveekogumitele (enamuses järvedele) oluliste märgalade piiritlemisel lähtuti seisuveekogumi valgla piiride kulgemisest plaanil. Kuna seni puudus Eestis hüdroloogiliselt korrektne järvede pinnaveevalglate andmebaas, siis algatati käesoleva projekti raames seisuveekogumite valglate piiritlemine. Joonisel 7 on toodud näide Keskkonnateabe Keskuse (KTK) valglate kaardikihi veelahkmetega koos käesoleva projekti raames korrigeeritud Käsmu järve valgla polügooniga. Seisuveekogumite valglate piiritlemisel selgus, et olemaolevates elektroonilistes andmebaasides esineb ebatäpsusi ka seisuveekogude kaldajoone e litoraalse vööndi maapoolse piiri kulgemisel plaanil. Andmebaasides sisalduv litoraalse vööndi veekogupoolne piir ei järginud sageli veekogu vaba vee e taimkatteta vee piiri, vaid hõlmas osaliselt ka taimestikku. Käesoleva projekti raames kontrolliti 93 seisuveekogumi kaldajoonte (va Peipsi-Pihkva xxxxx xx Võrtsjärve) vastavust kõige hilisemate ortofotodega (Maa-ameti WMS teenus xxxx://xxxxx.xxxxxxx.xx/XXX/xxxx) ning meie poolt töödeldud elektroonilise mullakaardi andmestikuga. Saadud tulemused klassifitseeriti vastavalt tulemustele järgnevatesse klassidesse (Tabel 11):
Seisuveekogumitega seotud märgalad. Seisuveekogudega seotud olulised märgalad on visualiseeritud joonisel 21. Ligikaudu 39% analüüsitud seisuveekogumitest, millede valglatel asuvad kas maismaalised sood või xxxx on arenenud õõtsik, kuuluvad seisuveekogumite tüüpi II, st on kihistumata veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest, 24% kuuluvad tüüpi IV - kihistumata veega, tumedaveelised järved, 17% - tüüpi VIII, st on rannajärved, 13% - tüüpi III, st on kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest 4% - tüüpi V, st kihistumata veega, heledaveelised järved ning 2% tüüpi I - kalgiveelised järved. (Lisad 2.1. ja 2.4., tekstis Tabel 2 ja 4). Pindalaliselt (35-100% valglast) on aga maismaaliste soode poolt enam mõjutatud niisugused seisuveekogumite II xx XX tüübi alla kuuluvad järved nagu Leego, Endla xx Xxxxx ning Lavassaare, Nigula, Tänavjärv ning Lavassaare, Nigula, Ohepalu, Tihu, Meelva xx Xxxxxx järv (Tabel 17), kus olulisteks mõjutajateks on Emajõe Suursoo, Endla, Läänemaa Xxxxxxx xx Lavasaare soostikud ning Nigula, Ohepalu Parika, Meelva rabad ning Õngu soo. Oluliselt on maismaasoodest mõjutatud Tänavjärv ja Uljaste järv, mis aga oma tüübilt kuuluvad kihistumata veega, heledaveeliste (!) järvede hulka. Ka seisusveekogumitega seotud märgalade olulisemateks surveteguriteks on metsandus, põllumajanduss, kaevandused, mõningal määral inimasustused, kraavitused ja looduslikud voolusooned (Lisad 2.2. ja 2.4.). Bioloogiliste surveteguritena tuleks esile xxxxx mitmesuguste kaudsete mõjutuste tulemusena suurenenud puistu ning negatiivsetele surveteguritele positiivse survetegurina – looduskaitseliselt väärtustatud alade hinnangud (Ibid.). Järve valglatel paiknevate maismaaliste soode seisund oli kesine 31%- juhtudest ning 51% halb ja 18% hea (Lisad 2.3 ja 2.6.). Seega saab alade looduskaitselise surveteguri olemasolul põhilisteks majandusmeetmeteks olla taastamine, mis enamikel juhtudel tähendab kraavide sulgemist. Kuid ka nende alade orgaanilise mulla säästliku majandamise otstarbekus tuleb määrata xxxxx puuduva info kogumist välitöödelt või selles töös veel kasutamata olemasolevatest andmebaasidest. Seisuveekogumitest 46 oli hinnatud maismaa soodega seotud olevaiks, st 7 soostikku ning 42 eraldi seisvat soo massiivi, lisaks 19 seisuveekogumiga seotud õõtsikut või roostikku (Lisad 2.1. ja 2.4). 1 Lavassaare 100.0 2 Leego 100.0 3 Nigula 100.0 4 Tänavjärv 91.7 5 Endla 76.6 6 Parika 74.2 7 Meelva 64.2 8 Kalli 60.2 9 Tihu 60.9 10 Ohepalu 58.7 11 Uljaste 57.2 12 Hindaste 55.2...