TEHISINTELLEKT JA TEHINGU SUBJEKTSUS. 1.1 Lepingupoolte vabadus valida lepingu sõlmimise vahendid Tehisintellekt programmeeritakse toimima üldjuhul mingil kindlal eesmärgil ning eesmärgi saavutamiseks lahenduste otsimiseks. Näiteks tehisintellektiga külmik võib olla programmeeritud eesmärgiga xxxxx xx jälgida kindlate toiduainete olemasolu ning tellida vajadusel neid juurde. Börsil kasutatavad TI-d on programmeeritud eesmärgiga teha oma kasutaja jaoks paremaid tehinguid. Euroopa Liidu Parlamendile ja Komisjonile esitatud soovituses robootikat käsitlevate tsiviilõigusnormide kohta30 on leitud, et praeguse õigusliku raamistiku puudused ilmnevad ka lepinguliste suhete reguleerimise valdkonnas, kuna masinad on projekteeritud valima tehingu pooli, pidama lepingutingimuste üle läbirääkimisi, sõlmima lepinguid. Soovituses ollakse seisukohal, et lepingulisi suhteid reguleerivate üldnormide kohaldamine on võimatu.31 Eelkõige nähakse probleemi lepingulise vastutuse kohaldamises, kuid selle kõrval peetakse raportis oluliseks täpsustada robotite ja tehisintellektide õigusvõimet ja/või õiguslikku staatust.32 2016. aastal ilmunud raportis33 leitakse, et vastutuse kohaldamise probleemi lahendamise aluseks ei ole robotile juriidilise isiku staatuse andmine. Käesolevas magistritöös käsitletakse tehisintellekti kehtiva tehingu tegemise vaatevinklist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse34 (edaspidi TsÜS) § 67 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on seega õiguspärane tegu, millega soovitakse õiguslike tagajärgede saabumist.35 TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed.
